Kivimid jagunevad: I tardkivimid (on tekkinud magma tardumise tagajärjel olenevalt sellest, kus magma tardub jagatakse: a) süvakivimid b) poolsüvakivimid c) purskekivimid tardkivimeid jagatakse veel SiO2 ehk kvartsi suhtelise sisalduse alusel: meie tuntuim tardkivim on graniit. Moodustab graniitse kristalse aluskorra. Graniidi koostisesse kuuluvad : 1) kvarts 2) ortoklass 3) nii hele- (muskoviit) kui ka tume (biotiit) vilk Graniit on süva happeline tardkivim. Rabakivi on hästi kergesti peenestuv, murenduv tardkivim. II Settekivimid on tekkinud veekogude põhja, mis võivad olla mineraalsed setted, orgaanilised või orgaanilis-mineraalsed setted. 3 Geoloogilise ajajaotuse aluseks on setted, kivimid ja nende koostise põhjal otsustatakse sellel perioodil valitsenud tingimuste üle.
Dielektrikuid kasutatakse elektroisolatsioonimaterjalideja ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjal peab olema suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus. Oluline on ka läbilöögipinge. Polümeeridest on parem isalotsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarstetel:polüetüleenil, teflonil ja polüstüroolil. Polaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi, orgaanilist klaasi, lavsaani, polüamiide ja polüuretaani. Vilk on kirstalne aine, kihiline ehitus, koostiselt on alumosilikaatide segu. Muskoviit on läbipaistev aine., suur läbilöögipinge ja kuumakindlus. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale- isloaatoriportselan. 25. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused. Valuse..- kui valgus läheb läbi ühest keskkonnas teise, siis osa valgusest võib läbida selle
2.1.Tardkivimid Tard e. magmakivimid on tekkinud magma hangumisel sõltuvalt jahtumise kiirusest on tardkivimid kas massiivsed (tihedad) või purdsed(poorsed). Massiivsed ehk tihedad omakorda jagunevad efusiivseteks (pinnal) ja intrusiivseteks (süva-). Intrussiivsed e. süvakivimid on tekkinud magma aeglaselt jahtumisel sügaval maakoores selle kihtide surve all. On kristallsed, tihedad, suure survetugevusega ja ilmastikukindlad. Tüüpilised mineraalid: kvarts, so.kristalne SiO2 , päevakivi, vilk Tüüpilised näited graniit Efusiivsed e. purskekivimid on tekkinud magma voolamisel välja maapinna lõhedest on jahtunud tunduvalt kiiremini seega on peeneteralisem ja poorsem (kuna on olnud väiksema rõhu all). Purdsed magmakivimid tekkisid tugeva vulkaanilise tugevuse tagajärjel magma purskus atmosfääri tardus ja moodustas klaasja struktuuriga poorse sõmera purru. Nii on tekkinud pimsskivid, vulk. liivad ja tuhad. Kui hiljem sõmermaterjalide terad liitusid kas surve mõjul
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloom...
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
VI On mineraale, mis on primaarsed, kuid on ka neid, mis tekivad primaarsetest ja need on sekundaarsed, nagu näiteks savimineraalid. Kivimid 1)tardkivimid- kujunevad välja magma tardumise tulemusena. Mida sügavamal magma hangub, seda väiksemad on kristallid. Jaotatakse a)süva; b)poolsüva; c)pursketardkivimid. Eesti tuntuim tardkivim on graniit (süvatardkivim), mis moodustab kristalse aluskorra. Roosad tükid selles on päevakivi (ortoglas), klaasjad on kvarts, tume on vilk (biotiit). Tuntud on ka rabakivi, millel on hästi suured päevakivikristallid, mis murenevad kivimist kergesti ära ja rabakivi pudeneb seetõttu kiiresti ära. 2)settekivimid- nii mineraalsed kui orgaanilised setted. Eestimaa graniitsele kristalsele aluskorrale settisid vanaaegkonna meres: 1)alamkambriumi sinisavid ja liivakivid 2)ordoviitsium-liivad ja obulusliivakivi, glaukoniitliivakivi (roheline), diktioneema kiltkivi (sisaldab raskmetalle ja
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
(graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne). Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. Enamik pinnaseosakesi teisaldatakse oma tekkimiskohalt vee, jääliustike vi tuule mõjul. Teisaldamise käigus jätkub murenemine, toimub osakeste sorteerimine ja 6 segamine
Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt, seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid-tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid-tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis: kvarts, põldpagu, vilk ja tume mineraal. Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2
Kaustatakse vähe, kuna ümmargused, dekoratiivne, kõvad ning tugevad. Settekivimid Paas(põhikomponent CaCO3)- peenekristalliline, pehmem, saab tükkideks teha, ilmastiku suhtes võrdlemisi vastupidav, oht on happevihmad ja samblad. Puhas ning selgelt kristalliline lubjakivi on marmor skulptuuri valmistamisel, dekoratiivkivi, kallis. Sellele sarnane on dolomiit(CaCO3*MgCO3). Liivakivi mõnedes teistes maades ehituskivi. Savi Graniidi jt raudkivimite murenemisel. Päevakivi ja vilk murenevad peeneteraliseks saviks. Savi on plastiline ning tähtis keraamika, tsemendi tootmise ja savimördi lähteainena. Pärast põletamist savi alati kas punane või kollane, sest Fe läheb üle Fe(III)ks. (sise)Ehituses kasutatakse sideainena peamiselt savimördina(savi+liiv+vesi). Liiv ja kruus Raudkivide murenemise saadused, liiv kvartsist ja päevakivist, kruus jämedama liiva ja kivikeste segu. Liiva vajalik mörtide(liiv+vesi) valmistamisel, et siduda ehituskivid üksteisega
liivakivi, lubjakivi jne.) Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. 5. Kalju tugevuse hinnang Tõmbetugevus (To,St)- Harva mõõdetud. Enamasti UCS/20 kuni UCS/8 kaljude puhul. Painde tugevus on seotud tõmbetugevusega kivimi välispinnal ja seda pole lihtne mõõta ja defineerida. Elastsed vilgukivi
raadiusega aatomeid; o ümaramatel ja sümmeetrilisemate molekulidega ainetel on sulamistemperatuuri (Ts) ja keemistemperatuuri (Tk) erinevus väiksem; o ühe ja sama aine erinevate kristallmodifikatsioonide olemasolu sõltub selle aine koostisesse kuuluvate elementide aatomite omadustest. Hästi tuntud on fosfori ja väävli erinevad kristallmodifikatsioonid. Graniit koosneb samuti kolmest faasist (mineraalist): kvarts, päevakivi ja vilk, kuid nendevaheline faasisiire ei ole võimalik. Aurustumine Iga vedeliku ja mitmete tahkete ainete (I2, UF6 jt) kohale tekib selle vedeliku aur. Osa vedeliku molekule, mille kineetiline energia on piisav, läheb gaasifaasi, osa molekule gaasifaasis, mille kineetiline energia kahaneb, seotakse uuesti vedelikuga. Gaasifaasis olevad molekulid moodustavad vedeliku pinna kohal keskkonna, mida nimetatakse auruks. Auru
kruusaosakesed. Kem murenemine toimub kivimite vähempüsivate poorid. d =gt / (Vt+Vp) = /(1+w) , kus gt-terade mass, Vt-terade maht; Pika külmumisperioodi jooksul on ka savi puhul oht suur. Möllpinnased on kõige mineraalide (N: põldpagu, vilk jne) reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete Vp-pooride maht, ning Vt+Vp=(g t+gw) / ja gw=*gt. Väikese proovi külmakerkelisuse ohtlikud. Pinnase külmakerkelisuse määrab peamiselt ja alustega; tulemusena esialgne mineroloogiline koostis muutub ja puhul, mille abil saab määrata vesisalduse, võime mahumassi määrata: = d peenemate kui 0,02 mm osakeste sisaldus.
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...
Kuna titaan ei ole mürgine valmistatakse titaanist ja sulamitest arstiriistu, söömisriistu, toiduainetetööstusele seadmeid jne. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Parimad babiidid on tinababiidid( 83...89% tina) milles antimoni ja pliid. Babiit laagriliuad on kasutusel ottomootorites. Raudteevagunite liugelaagri liudade materjal koosneb pliist, kaltsiumist ja naatriumist. Tina asendatakse liudades telluuri või nikliga ja saadakse häid laagreid. Pliibabiit
Kuna titaan ei ole mürgine valmistatakse titaanist ja sulamitest arstiriistu, söömisriistu, toiduainetetööstusele seadmeid jne. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Parimad babiidid on tinababiidid( 83...89% tina) milles antimoni ja pliid. Babiit laagriliuad on kasutusel ottomootorites. Raudteevagunite liugelaagri liudade materjal koosneb pliist, kaltsiumist ja naatriumist. Tina asendatakse liudades telluuri või nikliga ja saadakse häid laagreid. Pliibabiit
lisanditest. Alati ei tarvitse lisandeid betoonis olla. Sideaine. Sideainena kasutatakse: harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi, muud eriliiki tsementi. Liiv. Liiv on raskebetooni peentäitematerjal. Kõige paremini sobib mäeliiv, millel on krobelised terad. Tsement nakkub nende terade külge hästi. Eesti liivad on siledamate teradega. Betooniliivas on võib olla kahjulikke lisandeid: vilk - see on liivas õhukeste liistakutena; väävliühendid - need tekitavad tsemendi korrosiooni; savi, muda ja tolm – need kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri ja takistavad tsemendiga nakkumist; orgaanilised ühendid (peamiselt huumus) - need tekitavad samuti tsemendi korrosiooni. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega liivateri. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on.
Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. Enamik pinnaseosakesi teisaldatakse oma tekkimiskohalt vee, jääliustike vi tuule mõjul. Teisaldamise käigus jätkub murenemine, toimub osakeste sorteerimine ja segamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
