koos kuumuskindlate sideainetega H 180 Räniorgaanilised lakid ja nendega liimitud mikaniidid ja klaaskuidmaterjalid C >180 Vilk ja klaaskiudmaterjalid, fluoplastid 1.2.2 Külmakindlus Külmakindlus võimaldab hinnata dielektrikute vastupidavust madalate temperatuuridele. Paljud materjalid kaotavad elastsuse ja pragunevad painutamisel.Seda nähtust kasutataksegi sageli materjalide külmakindluse määramisel. 1.2.3 Niiskuskindlus Niiskuskindluse all mõistetakse dielektriku võimet pidevalt töötada niiskes
docstxt/122606099516522.txt
Paberõliisolatsiooniga kaablid pole enam nii populaarsed. Tahked isoleermaterjalid moodustavad suurima isoleermaterjalide grupi. Kasutusel on nii looduslikud kui ka tehismaterjalid, ent enamjaolt ikkagi tehismaterjalid, neid saab spetsiifilisemalt ära kasutada. Keemilise koostise järgi jaotatakse isoleermaterjalid orgaanilisteks ja mitteorgaanilisteks, esimeste hulka kuuluvad eelkõige looduslikud- ja tehispolümeerid ning peamistest mitteorgaanilisteks materjalideks on vilk, klaas ja keraamika. Polümeerid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised materjalid, mis on moodustunud ühe või mitme monomeeri liitumisel kas polümerisatsiooni või polükondensatsiooni teel. Viimasel ajal kasutatakse enam aga võrkstruktuuriga polümeere, mille molekulide vahel on põiksidemed, mille tõttu on need polümeerid püsivamad ja paremate elektriliste omadustega. Polümeerid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed. Termoplastsed polümeerid ained
- International Journal of Bank Marketing. Vol. 31 Issue 5, p368-387. 4. Aas, G. 2007. Viis aastat töötuskindlustust Eestis 2002-2006 = Five years of unemployment insurance in Estonia 2002-2006. - Eesti Töötukassa. 5. Aeternum. 2012. Avaliku sektori teeninduskvaliteedi ja maine tõstmise võimalikkusest. Teenindaja.ee. [http://www.teenindaja.ee/uudised/avaliku-sektori-teeninduskvaliteedi-ja-maine- tostmise-voimalikkusest/]. 6. Vilk, U. 2011. Eesti teenindaja peale ei saa kunagi kindel olla. Sekretär.ee. [http://www.sekretar.ee/?PublicationId=255e0d44-d335-4212-b6b0- 227cd6a6600c]. 7. Oja, A. 2012. Eesti pankades Balti kehvim teenindus. Äripäev. [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&paperarticleid=990E1EC8-B1F5-456A-AB88-E58EC577AF88]. 8. Kruusmägi, A. 2011. Välimaalased hindavad Eestis head teenindust. Pärnu Postimees. [http://www
omadused, üleväetamine) 5) Fosfori seos elusorganismiga 6) Räni leidumine looduses ja omadused 7) Räni aatomite ja aatomitevaheliste sidemete võrdlus süsiniku aatomiga 8) SiO2 ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ning tema esinemisvormid looduses ( kvarts, mäekristall, ametüst, ränikivi) 9) Ränihapete ja tema soolade saamine, omadused ning kasutusalad (silikageel, vesiklaas, aluminosilikaadid, põldpagu, kaoliniit, asbest, vilk, talk) 10) Klaasi, tsemendi, keraamikatoodete koostisosad, valmistamine ja omadused
Liigitus ● Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta. ● Valdav enamik kondensaatoreid on püsikondensaatorid. Neid liigitatakse elektroode eraldava dielektrikukihi järgi; levinuimad on keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid. Dielektrikuna on olnud kasutusel ka immutatud paber, vilk, klaas jm. ● Kondensaatorite eriliigi moodustavad superkondensaatorid, mida kasutatakse peamiselt elektrilaengu akumuleerimiseks. ●
Tango Enelyn Vilk 8B Päritolu/Sünd Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina päritolu tants. Selle nimi tähendab aafriklaste keeles "kohtumise koht" või "omapärane koht". Teine variant pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnadeBuenos Airesse ja Montevideo alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Mis muusikaga tantsiti? Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Astor Piazzollat. Astor Pantaleón Piazzolla oli A...
· Päevakivi-heleroosa, kollakas või punane ja moodustab ilusa risttahukataolisi kristalle: Na2O x Al2O3 x 6SiO2. · Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. · Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. · Vilgukivi e vilk- läigib kollakalt, hõbedaselt või mustjalt ja modustab lehekeste kogumeid, pehmem kui kvarts või päevakivi ja laguneb väge õhukesteks lehekesteks. Vilk on silikaat kuid keerulisema koostisega kui päevakivi LIIV JA SAVI · Tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise lähteained. · Tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. · Liiv tekkis peamiselt kvartsi murenemisel. · Kvarts kui kõva mineraal ei murene väga peeneks. · Savi on tekkinud päevakivi ja vilgu murenemisel väga peeneteks kübemeteks. · Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav taigen
on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta. Valdav enamik kondensaatoreid on püsikondensaatorid. Neid liigitatakse elektroode eraldava dielektrikukihi järgi; levinuimad on keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid. Dielektrikuna on olnud kasutusel ka immutatud paber, vilk, klaas jm. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Jootmine http://www.hot.ee/e/electronic/solder.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kondensaator
Inimesed annavad endast muutusteks parima, kui neile antakse selleks motivatsioon. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja väliseks. Väline tuleb tavaliselt väljapoolt organisatsiooni (tugev konkurents, valdkonna areng jne). Sisemine tuleb ettevõtte seest (töökirg, väljakutsed, huvid jne). Rohkem tuleks toetada sisemist motivatsiooni, kuna see kestab tavaliselt pikemat aega ja aitab tõsiselt pühenduda. Erinevad juhtimisstiilid Urve Vilk (Äripäev, 25.08.08) juhib tähelepanu, et hea juht valdab erinevaid juhtimisstiile, ta on paindlik, sõltuvalt situatsioonist valib ta autokraatliku, demokraatliku või rahvamehe stiili vahel. Autokraatlik juhtimisstiil sobib juhul, kui on tegemist kriisiga, inimesed on paanikas ja keegi peab vastu võtma otsuseid. Kui kriis on läbi, sobib taas demokraatlik stiil. Kui probleeme on suhetega, tuleb pidada pidu ja vennastuda, auru välja lasta.
on lihtne töödelda (raiuda ja saagida). Paas ei ole vastupidav hapete suhtes. Seepärast lagunevad paekiviehitised pikkamööda happevihmade, aga ka samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas on tekkinud umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Graniit Graniit on teralise ehitusega. See koosneb kolmest erinevast mineraalist: kvarts, päevakivi ja vilk, mis moodustavadki graniidi teralise struktuuri. Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele ja happevihmadele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageeri hapetega. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Savi ja liiv Liiv ja savi on tähtsad lähtained teiste materjalide valmistamiseks. Mõlemad on tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav segu.
Tom Vilk V07 Dekoratiivviimistlus Rullviimistlus ... värvitud pinnale rullitakse muster. Mustrirull valmistatakse pehmest kummist, mõnikord tõmmatakse nad üle pehme nahaga või kinnitatakse kummialusele kummilõike, või muud materjali mis jätab värvitud pinnale iselaadi jäljendi. Olenevalt otstarbest on rulli laius 315 cm. Kitsaste rullidega kantakse pinnale raamistus( ehisjooned ) laiadega aga viimisteltakse suuremaid pindasid. Pritsviimistlus ... kasutatakse pintsleid ja harju. Taust ja pritsmed võivad moodustada mitmesuguseid värvikombinatsioone. Pritsvärvimine koosneb mitmest võttest ; 1. Pintsel kastetakse värvi 2. Liigne värv surutakse välja 3. Pintsliga vastu käsna lüües pritsitakse värv pinnale Faktuurviimistlus ... kantakse pind vedela pahtlikihiga, millele seejärel antakse reljeefne faktuur. Faktuurimisel kasututatav pahtel peab olema plastne ja mahep...
Töö eesmärk:liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. Katsetatud ehitusmaterjalid: liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Kasutatud töövahendid:erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. Katsemetoodid. Puistetiheduse määramine. Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse.
on plaatkondensaatori elektrimahtuvus. Liigid Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta. Valdav enamik kondensaatoreid on püsikondensaatorid. Neid liigitatakse elektroode eraldava dielektrikukihi järgi; ; levinuimad on keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid. Dielektrikuna on olnud kasutusel ka immutatud paber, vilk, klaas jm. Kondensaatorite eriliigi moodustavad superkondensaatorid, mida kasutatakse peamiselt elektrilaengu akumuleerimiseks. Keraamikakondensaator (dielektrik kõrgsageduskeraamikast), kilekondensaator (foolium, sünteeskile), elektrolüütkondensaator (ehk oksiidkondensaatoris toimib dielektrikuna oksiidikiht, mis on elektrokeemiliselt formeeritud alumiiniumist või tantaalist elektroodile.), superkondensaator (Parima energia mahutamise võimega on super- ehk
3) KULUTUSPINNAVORMID ( maa välisjõud) on tekkinud tahke materjali edasikandel. 4) KUHJE PINNAVORMID (maa välisjõud) Jõe deltad, maa sääred. EROSIOON pinnase ärakanne. KARSTUMINE kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine veega. KIVIMID On looduslike mineraalide kogumid. Mineraal on kindla ehitusega tahke anorgaaniline aine. GRANIIT (kivim) päevakivi (roosa) - vilk (läige) mineraalid - kvarts (must) / KIVIMITE LIIGITUS TEKKEVIISI JÄRGI 1)TARDKIVIMID ehk kristallsed kivimid. Tugevad ja vastupidavad. Tekkinud magma tardumisel : a) maakoore sees.süvakivimid (graniit) b) magma tardumisel maapinnal. (Purskekivimid (vulkaaniline tuhk)) 2)SETTEKIVIMID pehmed ja vähe vastupidavad. Tekkinud erineva murenenud materjali settimisel aja ja raskusjõu toimel
I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7....
Himaalaja; Vaikse Ookeani tulerõngas. Hiidlained e. tsunamid: tekivad siis, kui maavärin on ookeani põhjas. Maa liikumine vee all paneb vee liikuma. Lainepõhi hakkab hõõrduma. Kaldal läheb vesi tagasi, laine murdub. Kivimid koosnevad mineraalidest. I Tardkivimid 1) purskekivimid (kui magma jõuab maapinnale) pimss, vulkaaniline klaas ehk obsidiaan, basalt. 2) magma hakkab tarduma maa sees süvakivimid (graniit = vilk, päevakivi, kvarts). II Settekivimid 1) lubjakivi ehk paekivi (lubi + elukate kestad), kasutatakse ehitusmaterjalides. 2) Kivisüsi tekkis Karboni ajastu osjade ja sõnajalgade kõdust (orgaanil. aine). 3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest). 4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit). 5) Dolomiit (näeb välja nagu lubjakivi, aga osa aineid on vahetunud, on poorsem). Settekivimid on tekkinud enamasti veekogude põhjas.
EHITUSMATERJALID 5.loeng Eeldus kontrolltööle on 4 kaitstud laboritööd 24 OKTOOBER !!!!!! Peatükk 2 looduskivid Graniit, dolomiit (dolokivi) Loengu teema lk 37 konspektis 2.1 Üldised definitsioonid 2.2Looduskivide jagunemine jagunevad erinevalt, tuleneb tekkeloost, mismoodi need tekivad, mis selle kujunemise taga on, 2.5Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.6Looduskivide kasutusalad 2.7Looduskivide kaitsmise võimalused 2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste prots...
Kruusliivad on peamiselt seotud liustiku sulavete voolude kuhjetega - oosid, liustikujõgede deltakuhjatised ja sandurid, nn Kalevipoja künnivaod, mis on mõnikord ka ainsad kaunid pinnavormid maastikul. Looduslikus liivas ja kruusas esineb tavaliselt lisandina savi- ja tolmuosakesi (aleuriiti). Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Liiv on peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest, kruus on aga jämepurruline sete, mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest. Maapõueseaduse järgi jaotatakse liiv: tehnoloogiliseks liivaks, mille kasutusala lähtub selle keemilisest koostisest, ehitusliivaks ja puiste- ning täitematerjaliks, mida kasutatakse lõimisest või nii lõimisest kui koostisest lähtuvalt. Kruus aga ehituskruusaks ja
Purdsetteid leidub kõigis geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kruus ja liiv Liiv on peenepurruline sete (tera suuruse alla 5 mm), mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm), mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses(tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne) Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad - betoonitäiteks, teedeehituses. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete
Tabasalu Ühisgümnaasium Etanool referaat Koostaja: Enelyn Vilk Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2014 1. Saamine/ Leidumine 1.1 Saamine 1.2 Leidumine 2. Omadused 2.1 Füüsikalised omadused 2.2 Keemilised omadused 3. Kasutamine 4. Toime inimorganismile 5. Huvitavaid fakte 1.1 Saamine 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel.
Luuleteksti analüüs ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20) Ivar Ivask Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lause...
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1)
vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Nende ruumieritakistus on 1014 – 1016 Ωm, Ɛ on 2 – 2,5, U1 on 20 – 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100 kraadi, teflonil kuni 300. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse PVCd, orgaanilist klaasi, lavsaani, polüamiide ja polüuretaani. Nende eritakistus on u 2 suurusjärku väiksem. Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega. Keemiliselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on muskoviit ja flogopiit. Muskoviit on läbipaistev ja üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100kV/mm) ja kuumakindlus (600 kraadi) (risti kihtidega vilk). Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja keraamilisi materjale: isolatsiooniportselan, mille põhikomponent on mulliit, mis saadakse kaoliini ja korundi kooskuumutamisel. 17
soovitud betooni tugevuse 2...2,5 kordselt. Liiv on raskebetooni peentäitematerjaliks. Kõige paremini sobiks selleks krobeliste teradega mäeliiv. Tsement nakkub nende tarade külge hästi. Eesti liivad kuuluvad valdavalt uht-või moreenliivade liiki ja need on siledamate teradega. Liiva kõlblikkuse üle otsustatakse tema kahjulike lisandite sisalduse järgi. Kahjulikeks lisanditeks betooni liivas võivad olla: · vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi liivas olla üle 0,5%. · väävliühendid tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle 1%. · savi, muda ja tolm kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%.
1981 hkturvapadi Mercedes-Benz 1983 naastrehvid Denver Boots 1985 Volvo libisemisvastane veoju ETC Ehitusmaterjalid EHITUSMATERJAL-looduslik, tehislik vi snteetiline materjal, mis oma omaduste poolest sobib ehitiste ja rajatiste loomiseks. Nuded: *Peab sobima ehitamiseks *hilduvus teiste materjalidega *Psivus keskkonnas *Hgeenilisus *keskkonnaohutus *Hind *Kvaliteedi kllaldane psivus ajas *Esteetilised Ehitusmaterjalid: a)Looduslikud materjalid: 1)kivimid (graniit, vilk, savi) 2)orgaan materjalid (puit) 3)mineraalid (paas, liiv) b)Tehislikud materjalid: 1)anorgaan. materjalid (tsement, klaas) 2)orgaan. materjalid (puidust materjalid 3)snteetilised materjalid (plastid jne) Keraamika Tootmine Tooraineks Al rikas savi ja lisandid Vormimine Kuivatamine Pletamine Glasuurimine Kasutamine: tellised katusekivid Ahjupotid Drenaatorud Lillepotid Savinud Kunstiesemed Tsement Tootmine: Tooraine (lubjakivi, savi, titeained) jahvatamine pletamine 1400 C
5 Elektrimahtuvus 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu tähiseks on Q. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne Q = ± ne. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736-- 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha li...
5 Elektrimahtuvus 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu tähiseks on Q. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne Q = ± ne. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736— 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha lii...
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud ta...
LISA 3 13 Eestis kuulub hobuste kõrgushüppe rekord Andrus Kallastele, kes hobusel Opaal ületas takistuse kõrgusega 215 cm Foto: Fotoalbum.ee [www] http://fotoalbum.ee/photos/azindra/73948219 LISA 4 14 Kestvusratsutamine Foto: Ago Ruus http://hobumaailm.ee/?page=13 LISA 5 15 Kross Ann-Marii Vilk hobusel Glicea. Foto: Ago Ruus(Hobumaailm.ee[www] http://hobumaailm.ee/?page=83) 16
polüstüroolil ja teflonil. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi jne. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem). Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad
polümerisatsiooni protsessiga.-> 1.Lahustamine ehk vedeltamine-> lakid, värvid; 2.plastifikaatorid ehk kõvendajad.-> liimid, komposiit materjal ehk armatuur->grafiit pulber; 3. Kompaundid- mikroelemendid vaiku valatud. Defloor 25-30 kV kuumuskindlus 250-300C Kuumuskindlamaid polümere on räni sisaldusega Anorgaanilised materjalid Need on mineroloogilise päritoluga, tahked ained kasutatakse isoleermaterjalidena nii looduslikke- kui tehismaterjale isolaatorite valmistamiseks. 1. Vilk ehk vilgukivi on kihiline klaasjas lõhestuv kivi, millel on suur eritakistus ja kõrgekuumuskindus, puuduseks on rabedus, kasutatakse plaatidena tuguelementideks valgustite kolbides. Vilgu töötlemisel tekkiv puru jahvatakse ja valatakse vaikudes vajaliku kujuga detailideks isolaatoriteks ja saadakse erinevate isolatsoon materjalid. 2. Muskoviit- suur mahueritakistus ja läbilöögitugevus ja kõrgesulamis temp kuni1200C 3. Flogopiit- temp tugevus 800C happekindel.
Pind vajab puhastamist nuuskpiiritusega. 4.8 Anorgaanilised tahked dielektrikud Isoleervilk Vilku kasutatakse painduva või kõva isolatsioonina kõrgepingemasinates, samuti kondensaatorites ja elektronlampides, selle heade elektriliste omaduste, mittepõlevuse, kõrgele temperatuurile ja elektronpommitusele vastupidavuse tõttu. Vilk on kihilise ehitusega looduslik mineraal, mille kristallid on lõhestatavad õhukesteks, kuni 0,005 mm lehekesteks. Vilk on maakoores ladestunud kristallidena koos kvartsi ja teiste mineraalidega. Vilgu koostises on räni (Si), kaaliumi (K), magneesiumi (Mg), alumiiniumi (Al), hapnikku (O) ja vesinikku (H). Isoleermaterjalina käsutatakse looduslikest vilkudest ainult muskoviiti ja flogopiiti. · Muskoviit on keemiliselt püsiv. Sellele ei mõju ükski lahusti ega leeliseline. Väävel ja soolhape lagundavad muskoviiti ainult soojendamisel. Muskoviidi omadused ei muutu temperatuuril kuni 500° C
Pikaajalisel soojenemisel halvenevad dielektriku H 180 Räniorgaanilised lakid ja nen- omadused mitmesuguste protsesside tõttu. Seda dega liimitud mikaniidid ja nimetatakse dielektriku soojuslikuks vananemiseks. klaaskiudmaterjalid 1) Soojuslikust seisukohast iseloomustavad dielektrikut C > 180 Vilk ja klaaskiudmaterjalid, fluorplastid peamiselt kuumusekindlus, külmakindlus, soojus- 1) juhtivus. Seoses uute kuumuskindlate materjalide kasutuse- Kuumusekindluse all mõistetakse dielektriku levõtuga on kuumuskindluse klasse laiendatud luba-
10. Vilkuv LED - Katkestused ja arvestid 11. Püsiv ladustamine 12. Sisend Capture 13. Valvekoer 14. I2C/SPI lisaseadmed ATmega644P konkreetse ATtiny85 konkreetse AT90USB162 konkreetse Õppetund 1: vilkuv LED - Busy Waits ja IO pordid See osa on sissejuhatus mikrokontrollereid. Karbist välja, oma mikrokontrolleri ei tee midagi - sa pead laadida programmi, enne kui see on kasulik. Siin ma esitada riistvara samaväärne "Hello World" - vilk valgus. Kõigepealt vaatame pin kaart . Me näeme, et Arduino pin 13 on PB5 on ATmega168 - osa port B. Et kasutada seda pin, port B kõigepealt tuleb olla väljund pin. On mitmeid viise, kuidas seda teha, [2] - kirjalikult Port B Andmete suund loomist, [3] aadressil 0x24 või laisk / parem, kasutades DDRB makro. Hoiame asjad lihtsad ja seada kogu port väljund DDRB = 0xFF; . Lõpuks saame alustada kirjali PORTB (aadress 0x25). Lihtne lahendus oleks oleks teha midagi sellist: while (1) {
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
vee voolavus ajas ja õli voolavus ajas nende vaheline suhe. Seda määratakse selleks et teada vedeldielektriku voolavust. 32. Millised tahked orgaanilised materjalid leiavad kasutamist dielektrikuna? Orgaanilised ained jagunevad: looduslikud (kautsukipiim, merevaik-puuvaik), sünteetilised polümeerid ehk tehnoplastid) 33. Anorgaanilised tahked dielektrikud- Anorgaanilised on väikese süsinikusisaldusega ,,eluta tahked ained". Vilk ,klaas ja keraamika Anorgaanilised tahked isolatsiooni marerjalid- selleks on1) looduslikud e. kivimid 2)tehismaterjalid e. looduslike materjalide segu 3)vilgud-vananemistugevus, paindetugevus, kuumakindlus 1000-ndetes kraadides. Kasutatakse tugiisolaatorina hõõgniidiga lampides, raadiolampides. Purunenud vilgukivi jahvatatakse pulbriks, segatakse vaiguga ja seda kasutatakse isolaatorina 4)klaasid anorgaanilisest
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
Vähemtuntud pürokseenid on diopsiid ja enstatiit, mida leidub gabros, pürokseniidis ja peridotiidis. Kõvadus 6,5. Oliviin vt all pool. 39. Vilgu rühma kivimitmoodustavad mineraalid biotiit ja muskoviit. On kaks peamist vilkude põhitüüpi: tumedad, mustjad - raua- ja magneesiumirikkad vilgud (biotiit) ning heledad - alumiiniumirikkad vilgud (muskoviit). Kõik nad on ülitäiusliku lõhenevusega, lõhenedes õhukesteks lehtedeks. Biotiit on tume, rauarikas vilk. Esineb tahveljaite, väga täiusliku lõhenevusega kristallidena (foto 1, 2). Värvus must kuni pruunikasmust, punaka, roheka või oranzi varjundiga. Läige klaasjas või pärlmutriline. Kõvadus 2 3. Biotiiti leidub tavaliselt tardkivimites, ta on tavaline ka kiltades ja gneissides. Muskoviit - Esineb kuuekandilise või rombilise ristlõikega tahveljate või plaatjate kristallidena (foto 3). Värvitu või kollaka, hallika, roheka või punaka varjundiga
tugevus ületab soovitud betooni tugevuse 2...2,5 kordselt. Liiv on raskebetooni peentäitematerjaliks. Kõige paremini sobib selleks krobeliste teradega mäeliiv. Tsement nakkub nende terade külge hästi. Eesti liivad kuuluvad valdavalt uht- või moreenliivade liiki ja need on siledamate teradega. Liiva kõlblikkuse üle otsustatakse tema kahjulike lisandite sisalduse järgi. Kahjulikeks lisanditeks on: · Vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi betoonis olla üle 0,5%; · Väävliühendid (kõige sagedamini püriit) tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle1%; · Savi, mulda ja tolm (Ø 0,125mm) kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%
Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Korrosioon ja korrosioonitõrje Korrosiooniks nimetatakse metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi.
vesinik jms.). Teise rühma moodustavad elektron- ja dipoolpolari-satsiooniga dielektrikud – polaarsed orgaanilised, poolvedelad ja tahked ained (nt õli-kampolkompaundid, epoksüüdvaigud, tselluloos, mõned klooritud süsi-vesinikud). Kolmas rühm – tahked anorgaanilised dielektrikud, kui neis esineb elektron-, ioon- ja kadudega ioon-polarisatsioon. Alarühmad: Elektron- ja ioonpolarisatsiooniga dielektrikud. Siia kuuluvad kristalsed ioonide tiheda pakisega ained (kvarts, vilk, kivisool, korund, rutiil) ja Elektron-, ioon- ja kadudega ioonpolarisatsiooniga dielektrikud. Siia kuuluvad anorgaanilised klaasid, amorfset faasi sisaldavad materjalid (portselan, mikaleks) ja ioonide hõreda pakisega kristalsed ained. Neljas rühm – senjettelektrikud. Neis esineb samaaegselt spontaanne, elektron-, ioon- ja elektron-ioon-relaksatsioonpolarisatsioon. Näited: senjettsool, baariumtitanaat jne 3.4 GAASIDE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem) Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest
Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem) Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest
poorides paikneb õli. 0 10 % - lisandid 0 0,1 % - täidised Tahkestid: · rasvhapete soolad e. seebid ( näit. liitiumstearaat ) · tahked süsivesinikud ( n. parafiin, tseresiin, petrolaatum) · anorgaanilised ained ( n. grafiit, bentoniit, asbest ) · orgaanilised ained ( n. tahm, polükarbamiid) Lisandid: · antioksüdandid · roosteinhibiitorid · kulumisvastased · sööbimisvastased · viskoossusparendid jm. Täidised: MoS2, talk, vilk, polümeerid jm. Tahkestite omadused (vt. tabel TTÜ 9. osa). Nõuded plastsetele määretele: 1. ei tohi kergesti vedelduda ( iseloomustab tilketäpp) 2. peavad olema koostiselt ühtlased (ei tohi olla lahustumata tahkeid tükke v. vedelat õli) 3. peavad olema töötingimustele vastava konsistentsiga. Kui määre liiga paks, siis ta liigub kanaleis halvasti ja kui liiga vedel võib hõõrdesõlmest välja voolata. Määrde paksust iseloomustab penetratsiooniarv. 4
..2,5 kordselt. Liiv on raskebetooni peentäitematerjaliks. Kõige paremini sobiks selleks krobeliste teradega mäeliiv. Tsement nakkub nende tarade külge hästi. Eesti liivad kuuluvad valdavalt uht-või moreenliivade liiki ja need on siledamate teradega. Liiva kõlblikkuse üle otsustatakse tema kahjulike lisandite sisalduse järgi. 17 Kahjulikeks lisanditeks betooni liivas võivad olla: · vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi liivas olla üle 0,5%. · väävliühendid tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle 1%. · savi, muda ja tolm kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%.
teflonil. Nende ruumieritakistus on m, on 2 2,5, Ul on 20 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100 C, teflonil kuni 300 C. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem). Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega.
Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem). Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit K2O · 3Al2O3 · 6SiO2 · 2H2O - flogopiit K2O · 6MgO · Al2O3 · 6SiO2 · 2H2O Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 OC). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
