kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju. Alati peab olema valmis millekski, mida ei tohiks eales ettegi kujutada. Need kes vastavad neile kõigile tingimustele, on raamatu lugemiseks valmis, ülejäänud on autori sõnul tähtsusetud-lihtsalt inimkond. Nietzsche seadis raamatus ülesse küsimusi, mis puudutavad kõiki. Vastuseid neile küsimustele võib olla miljoneid, kuid autor andis teada oma arvamusest asjadele, mida me kõik oleme kunagi mõtelnud. Mis on hea? Mis on õnn? Mis on elu? Viimane neist pani ka mind veidi
Karina Vassiljeva 12.a klass TÄTOVEERIMINE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Anne Kato Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................1 1.Ajalugu............................................................................................................2 1.1.Aasia.............................................................................................................2 1.2.Euroopa........................................................................................................2 1.3.Materjal........................................................................................................3 1.4.Tätoveerimise põhjused...............................................................................3 1.5. Tähendus ja sümboolika..........................................................................3-4 1....
salveid edukalt kasutama ka nahahaiguste, allergia ravis. Seejuures spetsialisti juhendamisel kasutatakse kas toorest pudrutaolist massi kompressina või keedisena keedetult pealt määrimiseks. Nahahaiguste puhul juuakse ka organismi puhastamise eesmärgil seguteed salveist, kummelist, piparmündist ja apteegitilli seemnetest, kõiki võrdsetes kogustes. Teed juuakse 1-2 kl päevas, 1 spl haaval. Kress e. mungalill Droogina kasutatakse taimede maapealset õitsvat osa (ürti), vilju ja mahla. Ürdist valmistatud keedis aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral. Keedise valmistamiseks võetakse 1 supilusikatäis peenestatud ürti ja valatakse sellele klaasitäis keevat vett, keedetakse vesivannil 20 min, lastakse selgineda ja jahtuda ning viiakse esialgse mahuni. Juuakse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas. Taimede mahl aitab kuseteede põletikuliste haiguste, krooniliste põiepõletike, samuti neeruvaagna- ja
Nahast põrandakatte ei sobi niisketesse ruumidesse. Muidu on see väga vastupidav ja pika kestus ajaga. Kulunud, kriimustatud ja vananeud nahk arendab isiksust ja võib olla ilus vaadata aastaid. Suureks miinuseks võib lugeda, aga seda et nahast põrandakate on kallis. 10. Kookospõrandad Kookospuu on lehtpuu. Kookospuu puitpõrandad on odavam kui tiikpuupõrand, kus puidu kõvadus on võrreldav mahagonipuuga. Põrand valmistatakse küpsenud (60 kuni 80 aastat) kookospuudest, mis enam vilju ei kanna. Vanade kookospuude puit on kõige tihedam. Kasvab 25 m kõrguseks ja tema diameeter on 300mm. Puutüvi on pehmem kui väliskest. Põhiliselt valmistatakse sellest parketti. Kookosekiud saadakse kookospähkli koorest pärast pikka leotamist külmas vees. Värv võib varieeruda kuldsest tumepruunini. Puit on täiesti sõlmedevaba. 11. Betoon Lihvitud betoon on küll ebatõenäoline jätkusuutlik materjal. Betoon on väga vastupidav, lihtne puhastada ja ei tule kunagi välja vahetada
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Autor VIHMAMETSAD Referaat Juhendaja Kuressaare 2014 SISUKORD Vihmamets.................................................................................................................3 Levik..........................................................................................................................3 Kliima........................................................................................................................3 Elu vihmametsades....................................................................................................4 • Loomad..........................................................................................................4 • Taimed...........................................................................................................5 ...
jalgadest. Samuti sobib rokokoovaimuga portselani õrnus ja läbipaistvus ning portselanivärvide erksus ja puhtus. Rokokooaegsed toad olid täis toredaid portselanist esemeid, näiteks küünlajalgu, vaase ja lihtsalt kujukesi. Lauanõud olid sageli kaunite naiste, laste ja lilledega nõnda üle kuhjatud, et ei aimugi näiteks temas peituvat supitirinat. Küünlajalg aga võis olla puu kujuline, mille otsast kenad noored inimesed vilju korjavad. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani
suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus
Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. 16 · · Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad . Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. · Lähistroopika metsad
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Kokkuvõte Autor on koondanud valitud esseed kasvatusest ühiste kaante vahele. Artiklid on kirjutatud mitmete aastate jooksul, kus autor püüab lahti seletada ilminguid millega ta on kohtunud kasvatuse maailmas ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele oll...
Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum. Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast. Tuhnimine-metssea toiduhankimise viis. Liigub hästi soopinnasel, õhukesel lumel, kuid lühikesed jalad ei lase liikuda paksul lumel. Tähtis osa metsa elus-kobestab mulda, hävitab kahjureid. Põllumaade läheduses hävitavad saaki. TÄHTIS JAHILOOM. 2)Jõesiga-elab Aafrikas ja Madagaskaril. Kollakaspruunid või pruunid. Looduses on neid palju, inimene üritab oma saagist eemale hoida. Neid kontrollib leopard
alumine pind karvane. Õied väikesed, rohekad või rohekaskollased, lookjalt rippuvates, 8-10 cm pikkustes kobarates. Tupplehed laiad, nende laius ületab pikkuse. Tolmukad tupplehtedest lühemad. Emakakael lühike, pooleni või vähem lõhestunud. Viljad ümarad, punased (kultuursortidel ka valged) hapukad. Üheks tähtsamaks lähteliigiks enamikule kultuursortidele ning hübriidliikidele. Must sõstar Ribes nigrum Tegu on varaviljuva kergesti paljundatava marjakultuuriga, mille vilju (marju) hinnatakse kõrge C-vitamiini sisalduse poolest. Eestis tavaline aiataim ka ravimtaim. Sõstar on maapinnalähedases mullas harunenud varrega mitmeaastane, kuni 1,5 m lai ja kuni 2 m kõrge põõsastaim. Maapealse osa moodustab erineva vanusega oksad mis on tekkinud basaal- ehk juurmistest pungadest. Olenevalt okste asetusest eristatakse püstise, laiuva ja lamanduva kasvulaadiga põõsaid. Kasvukohtadeks on peamiselt niiskemad segametsad, kaldavõsastikud,
41. Mis on isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi peamine erinevus? Mõiste - isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 42. Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus - lisaks kasutamisele, on kasutusvaldajal õigus ka omandada kasutatava kinnisasja vilju Mõiste – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1) 43. Mis on reaalkoormatise sisuks? Seadus reaalkoormatise mõistet ei defineeri, andes selle edasi sisu kaudu. Reaalkoormatis kohustab kinnisasja igakordset omanikku teatud soorituseks õigustatud isiku kasuks: kinnisasja igakordne omanik peab tegema isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud ,
Puu koor on hall ja sile, vananedes muutub see mahagonpunaseks ja koorub põikribadena. Valged karikakrakujulised õied kasvavad kobarais ja avanevad koos lehtedega aprilli lõpul või mai algul. Läikivad punakaslillad viljad on väikesed ja mõru või magusa maitsega. Metskirsipuu on enamiku maguskirsi kultuursortide esivanem (Hageneder 2006). Roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluvad magus kirsipuu ja hapu kirsipuu on erinevad liigid, kuid mitmed riigid käsitlevad nende vilju statistikas koos lihtsalt kirssidena. Ka on aretatud nende kahe liigi vahelisi hübriidseid sorte. (Kask 2007) Maguskirsipuu ja hapukirsipuu erinevad puu suuruse, külma- ja haiguskindluse poolest. Õiealgmed pungades on varakevadiste külmade suhtes tundlikud. (Kask, Kivistik 2005) Magus kirsipuu (Prunus avium, sün. Cerasus avium) kasvab looduslikult suurel osal Mandri-Euroopa territooriumil, Väike-Aasias ja Kesk-Aasias. Ta kultuuristati kas Kesk- Aasias või 300
ööpäevas oksaharude vahel, et energiat kokku hoida. Puutüvest kinnihoidmiseks on koaaladel tugevad teravate küünistega haardkäpad. Ronides tõmbavad nad oma tagajalgu järele väikeste hüpetega. Eri kukkurloomaliigid söövad väga erinevat toitu. Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju, putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Vanad loomad söövad ainult mõnd liiki eukalüpti lehti, mis muudavad nad uimaseks ja aeglaseks. Seepärast on koaalasid ka loomaaedades väga raske pidada. Küttimise ja elupaikade ahenemise tõttu kahaneb koaalade arvukus kiiresti, ta on võetud piirkondliku kaitse alla. Vombat Karupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe,
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM Mathias Nöps Maitsetaimed referaat Tartu 2007 Sisukord: Maitsetaimed..................................................................................................3 Maitsetaimede liigitus.................................................................................3-5 Kasvatamine................................................................................................5-7 Sagedasemad kodus kasvatatavad maistetaimed..............................7-8 Kasutatud kirjandus.................................................................9 Lisa......................................................................................10 Lk 3 Maitsetaimed Värskete maitsetaimede lehed annavad toidule võrratu hõrgu varjundi. Kaunistades kas või kõige lihtsamat toitu ürtidega muutub see hetkega gurmeeroaks. Samuti saab maitsetaimi kasuta...
Kasvatatakse ka kohvi, suhkruroogu ja tsitrusvilju. Mõisnikud rendivad oma maad talupoegadele, kes kasvatavad kartulit, türgi uba, bataati, maniokki, rannikul ka maisi. Rentnikke on palju ning enamus rendist makstakse natuuras, mille mõisnik müüb edasi linnarahvale toiduks. Enamiku teraviljast ja muud toiduained peab Ecuador ise sisse vedama. Ecuadori metspiirkonnas on levinud ja majanduslikult oluline ka metsakorilus. Korjatakse kiinapuu koort, kautsukit, taguapalmi kõvu vilju. Costas asuvates suurfarmides kasvatatakse banaane, kohvi- ja kakaopuud, suhkruroogu, puuvillapõõsast ja riisi, kuna seal on soe ja niiske. Sierra nõgudes viljeldakse maisi, nisu, kartulit ning aed- ja sojauba, kuna seal on viljakate muldadega mägistepid. · Ecuador suudab end ise varustada teraviljaga. Sisse ostetakse toiduaineid, millest puudu jääb nagu näiteks nisu, riis, oder, suhkur, mais, sojauba, kana- ja seealiha ja piimapulbrit.
paremateks. Araabiamaades suureneb banaanide tarbimine tänapäevani paatukuu ramadaani ajal märgatavalt.Esimest korda kirjeldas banaani teaduslikult Carl von Linné 1750. Kust pärineb taime teaduslik nimi Musa, ei ole teada. On oletatud, et ta kasutas selleks keiser Augustuse ihuarsti Antonius Musa nime, samuti on arvatud, et ta mugandas banaanide araabiakeelset nimetust mauz.Linné jagas kõik banaanid kahte liiki tarbimise põhjal: M. sapientum, mille vilju süüakse paljalt, ja M. paradisiaca, mida enne söömist küpsetatakse. Niisugune jaotus osutus peatselt ebaadekvaatseks, aga parema puudumisel kasutati seda liigitust mitmete täiendustega paarsada aastat. Alles 1955 võeti ametlikult kasutusele Norman Simmondsi ja Ken Shepherdi väljapakutud nomenklatuur, mis Linné pakutud kaht liiki enam ei sisaldanud. Sellegipoolest tunnistavad mõned bioloogid veel tänapäevalgi Linné termineid, mis tekitab segadust.Banaanide laiem tarbimine algas 19
Coco Chanel Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883 Saumur 10. jaanuar 1971) oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aub...
Ühekojalised-emas ja isasõied ühel taimel (sarapuu) Kahekojalised- taimel on kas emas- või isasoksad. Funktsionaalsed emas- ja isasõied- neil on taandarenenud kas ema või isasõied ja nad toimivad ühesoolistena. Viljastumine jaotatakse: · Isesteriilsus on sordi võimetus viljastuda oma õietolmuga · Isefertiilsus on taime võime viljastuda oma õietolmuga · Partenokarpia on taime võime moodustada vilju ilma viljastumata.tekivad seemneteta viljad. Tekkimise alusel · Paljasvili- luuviljad · Rüüsvili · Koguvili Ehituse alusel Õunvili- seemned koondunud vilja keskel olevasse seemnekambrisse Luuvili- on üheseemneline vili, mille seemet katab tugev luu. Mari- viljalihas on hajali palju seemneid, mari võib olla kas paljasvili või rüüsvili. Tsitrusvili-on näärmelise väliskestaga Pähekel-on üheseemneline kuivvili, viljakest puitub täjelikult Vilja tunnused
Järelduseks võib öelda, et mida erinevamad õpilased õpetajal klassis on seda paremaks ja pädevamaks õpetajaks on tal võimalus saada ja seda läbi oma kogemuste. Loomulikult on siin ka väga oluline koostöö teiste õpetajatega ning vanematega. Hariduspoliitilised tõkked Sotsiaalsete võimete arendamine haridussüsteemi kaudu saab olla efektiivne vaid siis, kui selle vajalikkus on poliitiliselt kokku lepitud. Sisuliselt on tegemist investeeringuga tulevikku, mille vilju kogume alles pikkade aastate pärast. Kui meenutame rahvareaktsioone kampaaniale ´Ära löö last`, siis tundub, et paljud kaasmaalased ei pruugi arugi saada, et sotsiaalsete võimete treenimist on vaja samavõrd, kui mälutreeningut või võõrkeelte õppimist. Kui toome tavakooli enam erivajadustega lapsi, siis nõuab see ettevalmistusi eri tasanditel: pedagoogide õpetamist ja motiveerimist, õppevara loomist ning kooli ja õppekeskkonna väärtustamist õppeprotsessi osana
limaskestade põletusi, kõht hakkab valutama, pea ringi käima, tõuseb palavik ja süda hakkab meeletult kiiresti lööma. Võib isegi teadvus kaduda. Surm aga saabub hingamishäirete tõttu. Nii tuleb hoida lapsed näsiniinepõõsastest kaugel, sest nende kaunid marjad ahvatlevad end kindlasti sööma. Õnneks on neil kohe tunda ebameeldiv maitse ja laps pääseb nii vaid kerge mürgistusega. Olenemata mürgisusest on juba ammust ajast kasutatud näsiniine koort ja vilju ravimina. Eelkõige on nad aidanud erinevate nahahaiguste puhul. Näsiniint kasutatakse isegi teaduslikus meditsiinis.3 3 Näsiniin http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html 5 1.3 Sookail Sookailu tunneb ilmselt iga inimene – tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured
ruutmeetrile. Et juuri vähem traumeerida, võib suurema osa torgetest teha peenra ääres, kus on vähem juuri. Samasugust kobestamise tehakse soostumise korral. Saagi koristamisel tuleb arvestada, et viljade suurus sõltub oluliselt sordist. Saagi koristuse valmidus määratakse sõltuvalt vilja läbimõõdust. 3-3.5 cm läbimõõduga vili on täiesti formeerunud. Ta võib olla 7-10 kuni 20-30 cm pikkune. Korniðoni tüüpi sordid koristatakse väikestena, kuni 2.5 cm läbimõõdu juures. Vilju ei tasu kasvatada liig suurteks, ülekasvanud viljad kiirendvad taime vananemist. Varase saagiga viiakse mullast välja toitained. Peamiselt lämmastik, kaalium ja magneesium. Lämmastik koguneb viljadesse nitraatidena. Suurem osa nendest on koores, seda tarvitatakse lehtede ja võrsete loomiseks. Kaaliumi soolasid on küllaltki märkimisväärses koguses viljades, magneesium on taime rohelistes osades. Kiire toitainete vajaduse märgiks on vastava toitaine puudumise välised ilmingud
Jugapuu Jugapuu kasvab 10–20, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit. Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada 4000 aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Harilik jugapuu on levinud Loode- Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk- Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiseltHiiumaal ja Saaremaal. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigist männi, kuuse ja kadaka kõrval. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all (II kategooria)
Hariliku näsiniine marjad kinnituvad otse oksale (Sõukand, 2002). Näsiniine viljade söömisel tekib põletus suus ja kurgus, iiveldus, verine oksendamine ja väljaheide, hingamishäired ja nõrkus ning lõpuks kaob ka teadvus. Pilt 4. Harilik näsiniin (Köhler, Pabst. 1887) Näsiniine vaigu sattumisel nahale tekib raske põletus, hiljem ka haavandid. Olenemata näsiniine mürgisusest on tema vilju ja koort kasutatud ka ravimtaimena. Eelkõige on teda kasutatud nahahaiguste ravimiseks. Näsiniint kasutatakse ka teaduslikus meditsiinis. Näsiniinega on seotud ka väga palju pärimusi. Näsiniin olevat pühendatud kevadtaevajumalale. Temaga kaitsti loomi nõidumise eest ning on arvatud ka, et kui kanda väikest niinetükki taskus, et hammusta kunagi rästik. Näsiniinepõõsast tuleks lapsed hoida väga kaugel, sest nende kaunid marjad ahvatlevad lapsi
kuivatatud maitsetaimede, puude ja põõsaste vilju, juuri, õisi, koori, lehti ja seemneid, mis on kas terved, tükeldatud, purustatud või
pH-taset. Lubjata võib aastaringselt. Kuid lupja tuleks siiski laotada niiskele mullale, siis hakkab see kiiremini mõjuma. Paljudele aiataimedele sobiv pH on 66,5. Happeline muld (näiteks pH 5) sobib põõsasmustikatele, rododendronitele ja okastaimedele. (http://www.kekkila.ee) 2 Tomati keskkonnanõudlusest Tomatit on 1a soojalembesed taimed. Kasvu ja arengu erinevatel perioodidel on erinevad nõudmised välistingimustele. Nad võivad kasvada ja vilju kanda pika päeva ja pideva päevavalguse korral. Lühikest päeva vajab ainult istiku staadiumis. Vee vajadus on päris suur. Neile on niiskust eriti vajalik õiepungade moodustumise ajal. Kui sellel ajal ei kasteta, siis õied langevad maha ja viljade moodustumise ajal areneb tipumädanik. Veepuudusel pinnases alaneb saagikus, kuigi kiireneb nende valmimine, kuid kuiva ja niiske perioodi järsul vaheldumisel viljad lõhenevad. Sealjuures tomatid ei
valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14. Mets ja temperatuur. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Külmakindlad ja külmahellad puu- ja põõsaliigid. Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. Ära võivad külmuda talvel, eriti kui ettevalmistusperiood (suvi) on olnud ebasobiv, mitmed võõrpuuliigid. Temperatuuri langemisel - 40º C-ni võivad kannatada tamm ja saar
Samuti mõjutavad nad seedimist ning osaliselt oliivide värvust. Oliivides leiduvatel polüfenoolsetel ühenditel on ka inhibitoorne efekt mikroorganismidele, seda eriti piimhappebakteritele. Oliivide töötlus Kuna küpsed oliivid ei säili pikka aega, tuleb nad peale kogumist ja sorteerimist ööpäeva jooksul töötlejateni toimetada. Konserveerimiseks eelistatakse tavaliselt õlivaesemaid ja töötlusel oma viljakuju säilitavaid sorte. Hoidistada võib ka tooreid vilju, siis saadakse rohelised oliivid, mis on tumedatega võrreldes veidi teravama maitsega. Viljade küpsedes ja tumenedes suureneb oliivide õlisisaldus ja maitse muutub pehmemaks. Täisküpsete oliivide konserveerimisel saadakse tulemuseks mustad oliivid. Viljade kibeda maitse vähendamiseks leotatakse oliive kõigepealt leeliselahuses, milleks ammustel aegadel oli lihtsalt tuhavesi. NaOH hüdrolüüsib polüfenoolse oleuropeiini -(3-4-dihüdroksüfenüül)-etanooliks, oleosiid 11-
majanduslikus seisukorras. Valitsejal on õigus võtta kinnisasi oma valdusesse, kasutades selleks politsei abi, kui võlgnik osutab kinnisasja valdusse võtmisel füüsilist vastupanu. õigus ja ka kohustus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud kinnisasja seisukorra säilitamiseks ja korrapäraseks majandamiseks. Ta võib sisse nõuda kinnisasjaga seotud nõudeid ning müüa valitsemiseks mittevajalikke vilju. täita enne kinnisasja arestimist sõlmitud rendi- ja üürilepinguid. Valitsejal on õigus sõlmida uusi rendi- ja üürilepinguid tähtajaga kuni sundvalitsemisaja lõpuni. saada oma ülesannete täitmise eest tasu. - Valitseja määramisel kinnitab kohus talle tasu, mida valitsejal on õigus saada kinnisasja viljast. Kui valitsejaks jääb võlgnik, siis talle tasu ei maksta. Kui
poolt, kes on määratlenud klassi kujunemise kolm aspekti: 1. Sõltumatu heaolu ümberpööramine - ühe grupi materiaalne heaolu sõltub põhjuslikult teiste gruppide materiaalsest ilmajäetusest; 2. Välistamine - ära kasutatud grupid on asümeetriliselt kõrvale jäetud teatud produktiivsete ressurssidele; 3. Ärakasutamine - need, kes kontrollivad produktiivseid ressursse, kasutavad tööjõu vilju. Nende klasside mitmekülgsus, kes mingis mõttes on ära kasutatud, koosnevad Christian Fuchsi arvates järgnevatest osadest: Traditsioonilised tööstuse valdkonnas tegutsevad töötajad, kes on palgatöötajad ja toodavad füüsilisi kaupu; Teadmiste töötajad, kes on palgatöötajad ja toodavad teadmistega seotud hüvesid ja teenuseid palgalistes töösuhetes või füüsilisest isikust ettevõtjatena; Kodus töötavad inimesed; Töötud;
Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib
Referaat Magustoidud Nimi Klass/ Grupp Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Magustoidud 4. Puuviljad 8. Kompotid 9. Kissellid 11. Tarretised 12. Kreemid 14. Magusad vormiroad 16. Magusad kastmed 18. Vahud ja sambukid 19. Sufleed 20. Parfeed 21. Sorbetid 22. Kokkuvõte 23. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadis räägin erinevatest magustoitudest ehk magusroogadest. Kuidas neid liigitada ja valmistada. Millisel moel neid serveerida ning millised lisandid mingite magustoitude juurde sobivad. Magusroogade liigitamine Maguroad serveeritakse viimase roana. Need peaksid oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde. Magusroogi liigitatakse serveerimistemperatuuri järgi: · Külmad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 10- 14 ´C · Soojad magusroad, mis serv...
otsingutesse, sageli ka folkloorihuvi. Samas hakkas metafoorilis-füüsiline teater järjest laiemale kandudes lahjenema ja põnevust kaotama, aga esialgu hoidsid üldpildi rikkust teistsugused lähenemisviisid.Lavakeele vabadus ja keerukus kajastus ka ajajärgu juhtivate dramaturgide Enn Vetemaa, Vaino Vahingu, Rein Saluri ja Jaan Kruusvalli näidendites. Tagantjärele üllatab kogu tollase teatriuuenduse vastavus maailmateatris parajasti toimunud otsingutele, mille tegelikke vilju siinsed lavastajad polnud ju peaaegu näinudki. 9 1980. aastad Väliselt paistis Eesti teatrimaastik 1980. aastate algul üsna hea. Teatrid mängisid tavaliselt täismajadele, vaatajate aastane üldarv seisis 1.7 miljoni ringis. Ometi võis täheldada teatud väsimust ja peataolekut. Mingit uut tugevamat voolu polnud ilmunud, vaid tuli üksnes mõningane naasmine realistlikpsühholoogilise mängu juurde
.... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................11 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma
ladina ja inglise keeles ning seadus ei nõua selle tõlkimist vastavasse riigikeelde. Alates 1% toote üldkogusest aga ei ole ainete järjekord enam tähtis. Nii võib olla koostisaine, mille sisaldus on ainult 0,003% üldkogusest, koostisaine ees, mille sisaldus on näiteks tervelt 0,98%. Taimsete koostisosade puhul jääb ebaselgeks, milliseid taimeosi täpselt on kasutatud - kas taime lehti, juuri või hoopis vilju, sest neil kõigil on erinev toime - ning kas tinktuurid-tõmmised põhinevad alkoholil või veel. Lõhnainete alt võib tihti leida ainult mõisted "Parfum", "Aroma" või "Fragance", sellest infost ei piisa aga allergia all kannatavatele inimestele või neile, kes ravivad end homoöpaatiliselt. Isegi, kui loed pudelili esiküljelt suurel "looduslik", "organic" , "natürlich" jne., on põhjust olla skeptiline ning tasub uurida toote tagaküljelt väikeselt kirjutatud koostisainete nimekirja
seadusete loomisel ja innovaatiliste ideede elluviimisel vallas, teisalt saan edasi töötada rühmaõpetajana. Minu töid ja tegemisi õpetaja professionaalse arengu seisukohalt iseloomustab mind pilt 2. Tugev puu, mis olenemata ilmaoludest kasvab tugevaks, suureks, ta paistab kaugele ja sobib 4 sinna keskkonda, kus ta hetkel on, õnne korral saab ladvast noppida vilju ning mis peamine „Kõike mida ma ette võtan, teen südamega!“ Pilt.2 Milline on minu kujutlus õppe-ja kasvatustegevusest lasteaias? Hoolikalt planeeritud keskkond julgustab last arvamust avaldama ja looma. On teada, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv.
o eksport sojajahu, puuvilju, maisi, teravilju, veiseliha, tubakat Kanada o Eksport Teravili, kalad (75% püütud kaladest), puit (kogused pole suured), nafta, süsi (41% kaevandatud söest eksporditakse), uraan (85% kaevandatust eksporditakse), gaas, alumiinium, tööstusmasinad, lennukid o Import Kohv, mais (jpm vilju, mis kasvavad soojas kliimas), masinad ja nende varuosad, mootorsõidukid ja nende varuosad,kemikaalid Ladina-Ameerika Regiooni kuuluvad riigid Hõlmab Lõuna-,Kesk- ja Põhja-Ameerika alasid o USA ja Kanada nende alla ei kuulu o Põhja-Ameerikast kuulub Mehhiko Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Tundra Segamets Vahemereline kuivalembeline põõsastik
piisavalt palju ja sama head. 28. Kui keegi on söönud enda korjatud tõrusid tammepuu alt või õunumetsõunapuude alt, siis on need tõrud ja õunad saanud kindlasti tema omaks. Keegi ju ei eita, et just tema kõht sai nendest täis. Ma küsin siis: millal said need tema omaks? Kui toit tema kõhus seedis? Või kui ta sõi? Või kui ta neid keetis? Või kui ta need koju tõi? Või kui ta need üles korjas? On selge, et kui juba üleskorjamine ei teinud neid vilju tema omaks, siis ei teinud seda ka miski muu. See töö eristas need viljad ühistest viljadest; töö lisas neile juurde veel midagi peale selle, mida oli neile andnud loodus -- see kõige oleva ühine ema. Nii said need viljad tema isiklikuks omandiks. Ja kas keegi väidab, et tal ei olnud õigust sel kombel omandatud tõrudele või õuntele, kuna tal polnud selleks kogu inimkonna nõusolekut? Kas see oli röövimine, kui ta sel moel
korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Leiab ta väga laialdast kasutamist põhjapoolsemate alade haljastuses mitte ainult oma külmakindluse ja vähenõudlikkuse tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Kaunis lehestik on suvel valkja-sinaka varjundiga, sügisel aga punakas või violetne; suvel harmoniseerub lehestik hästi ka punakate võrsetega, talvel paistavad võrsed hästi silma lume või okaspuude taustal
paksem epidermkude ning vahekiht epiderm- ja sammaskoe vahel, mille ülesandeks on takistada vee aurumist. Okastel esinevad ka vaigukäigud. 2) sukulentide lehed neil on sammaskude hästi paju ja sellel on omadus koguda vett ja toitaineid. 3) veetaimede lehed neil puuduvad õhulõhed ja gaasivahetus on arenenud difusiooni teel. Vars. Vars ühendab taime organid omavahel ühtseks tervikuks. Ta kannab lehti, õisi ja vilju. Varre kaudu toimub ainete liikumine taime ühest osast teise. Ta võib olla ka varuainete kogunemiskohaks. Vars sirutub valguse poole ja loob sellega lehtedele soodsamad tingimused fotosünteesiks. Rohttaimede klorofülli sisaldavad varred osalevad samuti fotosünteesis. Vart ümbritseb
Vili koosneb tumedast seemnest ja seda ümbritsevast viljalihast. Vilja tipus on õnarus, kust paistab seemne terav ots. Botaanikud nimetavad sellist vilja arilliks. Seemned on jugapuul väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Kasutamine Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele. Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid, rehapulki ja vesirataste hambaid. VanaEgiptuses tehti jugapuust sarkofaage. Mõnel pool on andami maksmist nõutud jugapuupuidus. Jugapuust tehtud vibusid ja ambusid on peetud paremaks muust materjalist tehtutest.
kellest sai se et õttu saatan, ahvatleb inime si halvale. Viims el kohtup ä ev al loodu s hävib, m er e d ke ev a d üle, mä e d varis ev a d põrmu ja surnud tõus ev a d haua st. Siis ei aita keda gi ei tema enda ega suguv õ s a rikkus eg a võim. Head määrataks e taeva s e s s e õndsu s e s s e . Halbad el e saava d osak s põrgu piinad nad kõrb eva d tules, sööva d kibedaid vilju, peava d joom a ke ev at vett. Koraan sisaldab hulga praktilisi ettekirjutisi per ek on n a, suh et e, p ärimis õigu s e , kuritegud e ja karistus e , kauple mi s e , orjad e kohtle mis e , s öö gi ja joogitavad e ning muu kohta. Keelatud on veini joo min e. Vae st e ja orbud e abista min e. traditsioonilise islami se a d u s e alus e d. Õp etu s e d eluks, paradiisi pääs e m i s e k s .
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielul...
all. Hoonestusõigust ei ole vaja seada maaga mittepüsivalt ühendatavate ehitiste rajamiseks, kuna need ei ole maatüki olulised osad. Hoonestusõigust ei seata teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, vaid konkreetse isiku kasuks, kellel on õigus seda hoonestusõigust edasi anda. Hoonestusõigus on üks suuremaid maatüki koormatisi, kuna maatüki omanik kaotab hoonestusõiguse seadmisega maatüki valduse ja võimaluse saada maatükist vilju. Hoonestuõigus ei ole puhtalt maa kasutamise õigus, nagu on seda rent või kasutusvaldus hoonestusõiguse seadmisel on eesmärgiks hoone püstitamine, mitte maa kasutamine. Hoonestusõigus klassikalises mõttes on rakendatav enamasti alles rajatavate ehitise püstitamiseks. Hoonestuõigus omab suurt tähendust maa- ja omandireformi läbiviimisel. Pärast asjaõigusseaduse jõustumist ei ole võimalik, et hoone asub maatükil, ilma et hoone omanik oleks
õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu, pihlakas, viirpuu Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, mahlakas vahekest ja kivisrakkudest sisekest e seemnekest n ploomipuud Generatiivne paljundamine Pajundamine seemnetega Skarifitseerimine a) mehhaaniline b) keemiline c) termiline Stratifitseerimine Vegetatiivne paljundamine Miks tarvilik? 1) peavad edasi andma teatud omadused n sordid 2) meil ei vilju või ei anna idanemisvõimelist seemet n mandzuuria vaher, harilik pöök 3) on seemnetest raskesti kasvatatavad n deutsia, forsüütia, hortensia Vegetatiivse paljundamise meetodid Paljundamine pistokstega Pistoksaks nimetatakse puittaime paarikümne sentimeetri pikkust puitunud oksa osa (tavaliselt 15...30cm) Pistoksi varutakse sügisest kevadeni Paljundatakse paljusid ilupõõsaid n kontpuud, ligustrid, pajud, enelad Vegetatiivse paljundamise meetodid
USAs sai kahju nende enda naftatööstus, mille tõttu kotati miljoneid dollareid. Valitsus nägi ka siiski helgemat poolt. Kuna oma rahvas saab osta naftat odavama hinnaga, siis säästavad tarbijad miljardeid dollareid ja kokkuvõttes ei juhtu Ameerika majandusega midagi. 1987. aastal hakkas maailm hingama vabadust. Ronald Reagani innustavad kõned Poolale ja Berliini müüri ääres pani rahva pulbitsema. Reagani eesmärk levitada demokraatiat üle maailma, ka Ladina-Ameerikas, hakkas vilju kandma. Reagan rõhutas pidevalt, et Ameerika välispoliitika eesmärk ei keskendu sõja ärahoidmisele, vaid rahu leidmisele. Maailma tabas 8. veebruaril 1988 dramaatiline uudis. Nõukogude Kommunistliku Kompartei keskkommitee peasekretär teatas , et Nõukogude väed taanduvad otsekohe Afganistaanist. Presidendi ja paavsti ennustus täitus. Paljuski just tänu Solidaarsuse sitkusele ja võidule Poolas, mis vormistati ametlikult esimestel poolvabadel parlamendivalimistel 1989.
teerajajatest kasvatusteadliku mõtteloo arengule kuni tänaseni. 1959.aastal oli ta üks psühholoogia seltsi asutajatest, sealt edasi hargnes palju mõttelõngu, juhendamisi ja loomulikult abi väga paljudele inimestele. Väga suur on tema panus olnud ka kõigis neist koolides, kus ta on töötanud ja enda tarkust edasi kandnud. Kõigist neist seemnetest, mis ta on seal laiali jaganud on tänapäevaks tärganud palju vilju, kes nüüd omakorda neid seemneid ja elutarkusi edasi kannavad. Seega on jõudnud temast suur osa edasi ka tänapäeva. 9 6 SÕNUM TÄNAPÄEVALE Ajaga ja raskest elust inimesed muutuvad, aga Enn Koemets ei muutunud. Kui palju elu teda ka räsis ja jooksutas, siis tema jätkas ikka enda kindlat rada ja tal oli enda missioon. Usun, et see just ongi see, mida ka tänapäeva kasvatusteadlased ja tegelikult kõik inimesed peaksid omaks võtma
Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranžides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. VAHER LOODUSES Seda puud on kerge tunda tema omapärase lehe tõttu, millel on viis hõlma nagu inimese käel sõrmi. Vaher on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Vaher kasvab metsas tavaliselt üksiku madala puuna (kõrgus kuni 30 m). Puud kasvavad kuni 200 aastasteks ning jämedaim vaher Eestis, kasvab Tartu botaanikaaias (Puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 424cm). Maailmas on 111 liiki vahtraid. Euroopas kasvab
17 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 148-150. 18 AÕS § 171 lg 1-2 19 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 150 10 3.2.1. Kasutusvaldus Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas- ja kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvaldus vallasasjale (näiteks transpordivahendile) tekib üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega. Kasutusvaldus kinnisasjale (näiteks korteriomandile, maatükile) tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kasutusvaldus õigusele (näiteks võlanõudele, aktsiale) tekib vastava õiguse üleandmisega.
teki vilja. Harilik jalakas künnapuu Kasutamine puit on kerge, pehme, kasutatakse vineeri hinnatud puit, kasutatakse masinaosades, tootmiseks ja mööblitööstuses. Hea mööblitööstuses. Levinud pargipuu. Kasvatatakse meetaim, vilju kasutatakse söödaks ja mitmeid vorme, talub kärpimist ja saastunud õhku. toiduainetetööstuses. Väga levinud ka Vanemas eas kannatab sageli seene põhjustatud haljastuses. jalakasurma ehk hollandi haiguse all, mis puu üsna EESTIS: Peaaegu külmakindel levinud kiiresti hukutab. ilupuu. EESTIS: metsa ja pargipuit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
