Kasutus rahvameditsiinis Kasutatakse Leotised Õisi Salvid Võrsed Õli Lehed Aur Juured Mähised Viljad Kopsuhaigused Tee Neeruhaigused Põiehaigused Külmetushaigused Kogumine ja säilitamine September ja oktoober viljade korjamiseks Korjamisel tuleb vilju kohelda õrnalt Kõige lihtsam on säilitada kuivatatult Kuivatatakse kuni 50° temperatuuril Hooletu kuivatamine kahjustab Säilitada kuni 2 aastat Kasutamine Keedis Marmelaad Siirup Dzemm Püree Toormoos Ekstrakt Kosmeetikas Parfümeeria Ravimid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Täname kuulamast!
eeeliseid (vt TSÜS §62, lõige1). Vili - TSÜS eristab asja ja õiguslikke Asjavilja alla mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasabil saadavaid saadusi, samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu(vt TSÜS §62, lõige2) Õigusviljaks on aga tulu, mis õigustatud isik saab õigusest, vastavalt otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62, lõige3). Asjast vastavalt tema otstarbele saadavaid vilju )piim, kartulid, kruus, turvas jne) niemtatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks. Õigusets saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetusõigusviljad. Ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eets) kaudeteks viljadeks. Vara (TSÜS §66) – on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.
Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt. Sammaltaimed- Väga lihtsa ehitusega eostaimed. INIMENE LIIK inimene Homo Sapiens PEREKOND inimene Homo SUGUKOND inimlased Hominidae SELTS esikloomad Primates KLASS imetajad Mammalia HÕIMKOND keelikloomad Chrodata
Nõnda läks mais Suure Ema ja Suure Isa nõul ning tahtel inimese kehasse. Katkend: Ja suur rõõm valdas Loojaid ning Tegijaid, sest nad olid avastanud ilusa maa täis kõike maitsvat, maa, kus oli külluses kollaseid maisitõlvikuid ja valgeid maisitõlvikuid, samuti mitut liiki kakaod ja arvutu hulk sapotesid, annoonasid, hokoteploome, tapale, ahatseesid ja palju mett. Rohkesti maitsvat toitu leidus nendes paikades nimega Paxil ja Cayala. Seal oli igasugust toitu, väikseid vilju ja suuri vilju söömiseks, väikseid taimi ja suuri taimi. Loomad näitasid sinna teed. Ning jahvatades kollaseid tõlvikuid ja valgeid tõlvikuid valmistas Xmucane üheksa jooki, ning sellest toitvast ainest tuli priskus ja ramm inimese kehasse, sellest sai inimene lihased ja jõu. Seda tegid Suur Ema ja Suur Isa, Tepeu ja Gucumatz, nagu neid nimetati. Kohe võeti siis jutuks meie esiema, meie esiisa loomine ja tegemine. Kollasest
Oliivipuu tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Oliiviõlid sisaldavad palju vitamiine ning taimse õlina ei sisalda nad kolesterooli. Oliiviõli kasutatakse mitmetel otstarvetel näitkes toiduvalmistamisel, kosmeetikas, meditsiinis, masinates määrdena, dieedi pidamisel,kuna õli sisaldab ainult 9% rasva ning ka päikese põletuse ravimisel.
·Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) 1. Võrsed Kandilised, punaka varjundiga 2. Lehed - Ümmargused kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks ·Ravimina kasutatakse eelkõige koort, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena või vedela ekstraktina verejooksude, eriti emakaverejooksu korral. Noortest võsudest teha...
suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Paljunemine: Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui ka munarakud.
140170 cm. · Pikkuseks on 3,3 kuni 3,6 meetrit. · Kaaluda võivad nad 800 kuni 1400 kg. · Neil on tugev sarvega ülamokk, mida kasutatakse ründamiseks, puudelt lehtde napsamiseks jne. · Neil on suured kõrvad, mida saab suunata vastavalt vajadusele. Triinu Bergmann Välimus Triinu Bergmann Toitumine · Must-ninasarvik on taimtoiduline. · Ta sööb leherikkaid taimi, oksi, võsusid, ogalisi põõsaid ja vilju. · Must-ninasarvik aitab vähendada puittaimede hulka, jättes rohkem ruumi rohttaimedele, mis on toiduks teistele loomadele. Triinu Bergmann Ohustatus · Must ninasarvik on ohustatud liik, sest neid on läbi aegade kütitud nende sarvede pärast. · Alates aastast 1970 on nende arvukus vähenenud ligi 96%. Triinu Bergmann
Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi Levitavad vilju ja seemneid Mõjutavad loomade arvukust Mõjutavad taimede mitmekesisust Toiduahelaid Täiendavat lugemist Ajakirjad Eesti Loodus ja Loodus M.Boucher. Mis on (ei ole) looduses nähtav. Tln, 1999 Metsalood. M. Luige (tekst). E. Kask (fotod). Tln: Avita, 2001 Laste loomaentsüklopeedia. Tln: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln. 1987 Loomade elu, 7. Kd, Imetajad. Tln. 1987
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga
4. Keskkonna tegurid muutuvad kiiresti. Mõju vastandlik. 5. Kohastumused kasulikud isendirühmale, üksikisendile kahjulikud. 6. Eri liiki isenditel on vastastikku kohastumuse vajadus(nt:kirp ja koer) Kohastumuste väljendamine: 1. Ehituses N: Paks vahakiht kõrbetaimedel, et takistada aurustumist. Varjevärvus valgejänesel talvel. Kaladel ujupõis, et reguleerida ujumist. 2. Füsioloogias ehk talitluses N:taimemahlade suhkrustumine, et kaitsta vilju külmumise eest. Hüljestel paks rasvakiht, et säilitada kehatemperatuuri. 3. Käitumises N: Pulma ja paaritumismängud, järglaste eest hoolitsemine jne. (nt:tedred) 4. Paljunemises N:Erinev innaaaeg. Kohastumine-(protsess) kohastumuste kujunemine. Toimub põlvkondade vahetumise käigus ja viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Kohanemine- toimub isendiga konkreetsetes keskkonnatingimustes, mittepärilik, võib olla pöörduv.
1. Tavateravili ja maheteravili. Sarnasused: Püsimajäämiseks vaja ühtlasi tingimusi, sarnane loomastik, viljavaheldus tähtis (haigused ja viljakus), tähtis on ka bioloogilise aktiivsuse soodustamine (eriti mahedal), Erievused: Mahedat pritsita mürkidega väga vähe, (herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid) mahedat väetatakse sõnnikuga (väga vähe keemiliste ühenditega), tavateravilju lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda, Erinevused: Puisniidul on üksikuid puid, puisniit on liigirikkam (nii taimestik kui ka loomastik), puisniite niideti varem kuna seal tehti heina, pargis rohkem tehisveekogusi ja muud, 3. Kultuurrohumaa ja rannaniit.
· Suured kõrvad mille abil ta end jahutab · Suur lont · Jalgade all paikneb vetruv mass, mille abil ta võib isegi hääletult liikuda · Pikenenud lõikehambad · 3 meetrit pikk Elupaik · Aafrika · Savannid · Metsad · Sood · Poolkõrbed · Mõnikord hoiab ka puude varju Toitumine · Päevas sööb ta 200- 250 kg taimi ja joob umbes 130 liitrit vett · Ta sööb lehti, rohtu, igast erinevaid õisi, vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib süüa öösel, varahommikul ja õhtul Pojad · Sündinud elevandi poeg kaalub 110 kg · Poeg on sündinuna 90 cm pikk · Suguküpsus 14-15 aastaselt · 4-5 aasta jooksul sünnitab elevandi ema 1 poja · Tiinus kestab 22 kuud · Kui poega ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks Huvitavat · Elevandid elavad karjana · Eluiga kuni 70 aastat
reegleid. Taimeravi tuleks alustada hästi väikeste kogustega, mida hiljem järk-järgult suurendatakse. Eriti tähelepanelik tuleb olla laste ravimisel. Laste jaoks soovitatakse kasutada lihtsat retsepti ühest või kahest taimest, mis ei ole tugevatoimelised ega mürgised.Erinevates taimedes on erinevad toimeained. Seega on vaja täpselt teada, milliseid taimi milliste haiguste raviks kasutada. Sõltuvalt sellest, millistes taimeosades on toimeaineid kõige enam, kasutatakse taime õisi, vilju, lehti, juuri, koort jm. Ravimtaimede kogumine. Minnes metsa või niidule ravimtaimi korjama, on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike. Korjata tohib ainult tuntud taimi. Kui tekib kahtlus taime liigi suhtes, on parem see hoopis korjamata jätta. Koguda võib ainult seda osa taimest, mida on vaja: õisi, vilju, lehti või muud. Korjata tuleb õigel ajal - siis on toimeaineid
tolmukad. · Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. · Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. · Katteseemnetaimede tolmukate õietolm satub emakasuudmele tuulega või kannavad selle sinna loomad. · Putuktolmlemisel kannavad putukad õietolmu ühelt õielt teisele. · Ligi 9/10 õistaimeliikidest on putuktolmlejad. · Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valmistunud seemnetega. · Vili aitab taimedel levida. · Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, ka vesi ja tuul. · Seemnete levik laiendab taimede kasvuala kümneid ja sadu kilomeetreid. · Õistaimede tolmlemisviisid on mitmekesisemad kui teistel taime- rühmadel. · Õistaimedel on osa rakke otsapidi ühinenud ja need moodustavad juhtteid. · Mõnedel õistaimedel on lehed muutunud okasteks või asteldeks, teisel koosnevad mitmest osast. · Õistaimede lehed ja varred on mitmekesisema ja keerukama ehitusega kui
Üle kogu Eesti levib Mulgi pudru valmistamise ja söömise tava on alles 19. sajandi viimasel veerandil. Seoses sellega, et mulgid teistes kihelkondades talusid päriseks ostsid levis Mulgimaalt mujale Eestisse ka mulgi pudru söömise ja valmistamise komme, nii nagu näiteks ka rasvasäilitamise komme, pekirasvaga keedetud tangudega kapsaste (mulgi kapsad) valmistamise ja söömise komme ning ka segakama. Mulgi pudru sünd oli tingitud uue vilja, kartuli kokkuhoiust. Et varutud vilju jaguks uueks saagikoristuse ajaks tuli varutud vilju toidutegemisel ühtlaselt kasutada ehk kokkuhoida ning just kokkuhoiu eesmärgil segatigi toidu tegemisel erinevaid vilju. Eesti leentes ja segatoitudes ei puudunud kunagi odratangud või odrajahu, olles iga roa tähtsaim koostisosa, nii peetaksegi vanemateks roogadeks just segatoite. Üheks selliseks segatoiduks on ka mulgi puder. Mulgid hakkasid siis esimesena tangupudrule 19
ÕLIPUU Õlipuu on Vahemeremaade rahvaste toidus ja kultuuris aastatuhandete jooksul tähtsat osa etendanud. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Saadud õlisid kasutatakse peamiselt toiduõlina, kosmeetikas ja meditsiinis. Õli pressitakse tavaliselt kahes järgus. Purustatud vilju pressitakse algul keskmise tugevusega surve all, millest saadakse kvaliteetne helekollane õli, mida saab kohe toiduks kasutada. Edasi pressitakse sama massi tugevamini ning saadakse õli, mida kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Puult võetud oliivid ei kõlba kohe süüa, kuna nad on väga mõrud neis sisalduva tanniini ja teiste ainete tõttu. Konserveerimiseks korjatakse valmimata viljad, kui nad on suuruselt täis kasvanud, aga pole veel värvunud siis on nad vähem mõrud
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimedel on käbid. Paljasseemnetaimedel pole õisi ega vilju. Nende seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel. Sellest tulenebki nende taimede nimetus. Paljasseemnetaimed on võrreldes õistaimedega liht- sama ehitusega ja ürgsemad. Nad kasvasid Maal juba siis, kui õistaimi polnud veel olemaski. Enamik tänapäeva paljasseemnetaimedest on okaspuud. Eluvormilt on nad puud, harva põõsad. Rohttaimi paljasseemnetaimede hulgas ei ole. Suurem osa okaspuid on igihaljad. Okkad vahetuvad neil järkjärgult, nii et oksad pole kunagi paljad.
Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti. Kuulub katteseemnetaimete hulka. Metsmaasikat kasutatakse ka ravimtaimena. Kasutatakse põhiliselt kuivatatud vilju, harvem õisi. Maasikas on hinnatud lauamari (toorelt söömise mari), aga väga sobiv ka hoidiste, eriti toorhoidiste valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikas aga ei sobi, sest seemnistest eralduv fragariamiin muudab kompotivedeliku mõrkjaks. Metsmaasikas lehti söövad meeleldi sõralised, näiteks hirved ja põdrad. Maasikamarju söövad väga mitmesugused elukad alates tigudest ja herilastest kuni lindude ja karudeni. Linnud aitavad ühtlasti maasikaseemneid
kooslusi. Sarikaliste sugukonnast, kaheaastane. Vars püstine, oksine, paljas, 15 kuni 90 cm kõrge. Lehed on kaheli-, harva kolmelisulgjate liitlehtedega, alumised teise järgu lehekesed moodustavad lehevarrel risti. Jääb teistele sarikalistele kasvus alla, tal on peenemad oksad ja vars see teeb looduses tema leidmise raskemaks. Äratundmise teeb lihtsamaks tugev iseloomulik lõhn, mis avaldub õite või seemnete hõõrumisel. Õitseb maist juulini. Õied väiksed, valkjad. Köömne vilju on lisaks ravimisele kasutatud veel ammustest aegadest kui head maitseainet. Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Sarikalaadsed Apiales
mittesöödav nahkjas väliskest (nn. koor), selle all olev valge õhukoerikas keskmine kest ja mahlarohke söödav sisekest. Kujult on 4 vili kerajas, piklik või sidrunikujuline ning jaotunud 815 segmendiks. Tsitruselisi kasvatatakse kõige enam USA lõunaosas, Vahemeremaades, Brasiilias ja LääneIndia saarestikus. Vilju ja selle mitmesuguseid saadusi kasutatakse toiduks, vitamiinirikka mahla valmistamiseks, mineraalvee maitsestamiseks, taimekaitses, naha parkimiseks, kosmeetikas ja aroomiteraapias. Kasvatatakse peamiselt apomiktilisi (nähtus, kus vili areneb ilma viljastumata, nagu võilillel, maranal, murakal, kortslehel ) sorte ja hübriide. Tsitruselisi paljundatakse peamiselt pookimise teel, vahel ka pistikutega
mittesuguline paljunemine -paljunemie kus pole vaja paljunemiseks sugurakke. tolmlemine -õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmeile. viljastumine -on seemneraku ühinemine munarakuga. seeme -nad erinevad üksteisest värvuse,kuju,suuruse ja ehituse poolest -samad on neil seemnekest, idu ja toitekude -ümbritseb seemne kest ja see kaitseb seemet -toitekoes on varuained mida idu idanemisel tarbib paljasseemnetaim -neil pole õisi ega vilju -seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel -eluvormilt puud,harva põõsad käbi - 1.isakäbi-tillukesed,kollased ja neis on tolmukotid -pärast tolmlemist isakäbid kuivavad 2.emaskäbi-neis on seemne algmed millest pärast tolmlemis arenevad seemned eoseline paljunemine -paljunemise viis mis toimub eoste abil eos -eos moodustub ainult ühest rakust -sootsates tingimustes areneb eosest eelleht
Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin
Lehtede mõlemal küljel kollakad näärmed. Leheroots on lühike. Porss õitseb aprillis. Ta on kahekojaline liik. Õied paiknevad püstistes urbades, mis asuvad eelmise aasta võrsetel. Vili on luuvili, valmib oktoobris. Kuiv kolme tugeva teravikuga luuvili on kleepuv. Seemned on munajad ja kahe terava tipuga. Esimesed valmivad juulis, varisema hakkavad augustis. Isasurvad jäävad põõsale sügiseni ja varisenud emasurbade teljed ka järgmise kevadeni. Kasutamine. Lehti ja vilju on kasutatud ravivahendina nahahaiguste, nahalööbe, eriti kärnade vastu. Seespidiselt on kasutatud aborti esilekutsuva vahendina. Lehtedest saab porsaõli. Koor sisaldab parkaineid. Vaigunäärmete tõttu on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks ja vaha valmistamiseks, muudab õlle kangemaks, on joovet tekitav. Porsaõlu on tervisele ohtlik. Lehtedes ja okstes sisalduv vaik on mürgine. Värskeid porsaoksi pannakse rõivaste vahele koide peletamiseks.
Sõnajal-kollad,osjad samas kateg. +sammal- eostega mlemad,Juurte asemel risoidid. +paljas-juhtkoed,puukujulised.Samblad-poleõisi/vilju,madalakasv +paljas pole.Paljasseemn-paljunevad seemn.3 omadust-Neil on väikesed lehed või okkad mis piiravad aurumistväga sügavale ulatuv juurestik,mis aitab vett kätte saada.Enamik on igihaljad.paljunevad käbidega.isaskäbides arenebVäga palju õhupõitega varustatud tolmuteri,mis leviv tuulega.P viljastamist emaskäbide soomused sulguvad ja muutuvad Jämedaks ja vaiguseks, isakäbid aga kukuvad maha.Emakäbides paikneb igasoomus ülemisel pinnal 1võimitu Seemnealget,sealsees munarakk.viljastamiseks vet ei vaja, Sest toimub tuultolmlemine.kuna seemned valmivad emaskäbideSoomustel katmatult, nimetatakse neid paljasseemnetaimedeks.Okaspuud kasvavad enamasti ppoolkeral,jahekliima.Miks okaspuudel väiksed lehed?Et piirata aurumist.peale kahanenudLehepinna vähendab vee aurumist oksatest ka neid katev vahakihtJa selle...
10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS · Ära unusta hommikusööki · Söö regulaarselt · Söö rohkem kiudaineterikast toitu · Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas · Söö rohkem kala · Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid · Söö vähem suhkrut · Söö vähem soola · Joo piisavalt vett · Ära liialda alkoholiga KUIDAS POES TOITU VALIDA · Kaupluses alusta alati puu- ja köögiviljade juurest ning eelista just värskeid vilju. · Järgmiseks vali leib-sai ja muud teraviljatooted. Nende valikul on võtmesõna "täistera". · Vali lühemat aega säiliv toode, sest selles on tõenäoliselt vähem säilitusaineid · Vali puhtamast toorainest valmistatud toode. Kui valid singi ja keeduvorsti vahel, siis eelista sinki · Vali toorained, millest saad ise kodus toidu valmistada. TOITUMINE VÕIB PÕHJUSTADA KA HAIGUSEID · Tervislik toit aitab ennetada haigusi, seevastu väärtoitumine
Teod ja karbid Teod • Üle poole teadaolevatest limuste liikidest on teod • Suurem osa on mereteod, kes elavad merepõhjas • Maismaal leidub tigusid metsakõdus ja mullas, aias ja põllul • Tigudele ei sobi kuivad kohad • Teod tegutsevad peamiselt hämarikus ja öösel Pilt 1. Kiritigu Tigude toitumine • Suurem osa tigudest on taimetoidulised • Teod söövad lehti, taimede vilju, puukoori ja kõdu • Teo suus on paljude väikeste hammastega hõõrel toidu söömiseks Tigude ehitus • Tüüpilise teo tunneme ära spiraalselt keerdunud koja järgi • Teo koda kaitseb teda röövlindude eest ja ohu korral tõmbab ta kiiresti pea ja jalad sinna varju • Lühikeste kombitsatega tigu kombib ja maitseb • Pikkade kombitsate tipus on teol silmad • Nälkjatel pole koda Pilt 2. Teo ehitus Karbid
lao tomatipoolikud, lõigatud külg allpool (NB), umbes poolesentimeetriliste vahedega üksteise kõrvale. Aseta üks plaat keskmisele ja teine alumisele ahjusiinile ning sule ahjuuks. Hoia plaate ahjus kergelt nahkjate tomatipoolikute saamiseks umbes 8 tundi, täiesti kuivanud viljade saamiseks aga 10 tundi Võta plaadid ahjust ja lase täielikult jahtuda. Nahkjad tomatid säilivad külmkpis kinnises, eelnevalt steriliseeritud purgis kuni 6 kuud. Täiesti kuivanud vilju võib hoida toidukapis kuni 12 kuud, aga siiski kinnises, eelnevalt steriliseeritud anumas ning otsese valguse eest varjatult Kui purki peaks tekkima võõras lõhn, on selle põhjustajaks tõenäoliselt kas hallitus või mõni bakter; tervise huvides on sellisel juhul arukas kogu purgitäis minema visata. Riski hajutamise huvides oleks arukas kasutada väiksemaid säilitusanumaid.Kuivatatud tomatite kasutamine.
ning eriti tundlikud muljumisele. Seepärast saadetakse kaugemate vahemaade taha poolvalminult. Valmivad toatemperatuuril järele mõne päevaga. Küpsed vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom. Küps vili säilib +6-7 temperatuuril kuni 2 nädalat. Külmutamist ei talu, juba alla +5 temperatuuril tekivad viljalihas pruunid plekid. Toiduks tarvitatakse eelkõige toorelt, viiludeks või tükkideks lõigatuna. Söödav osa moodustab ca 70% vilja kaalust. Kasulikum on osta suuremaid vilju, sest neil on söödavat osa rohkem. Eksootilised viljad 2.2 BANAAN Banaan on maailma suurim rohttaim, mis kasvab 6-8m kõrguseks. Botaaniliselt on banaanid seemneteta marjad, mis kumerduvad selle tõttu, et nad kasvu algul allapoole arenevad, hiljem aga vastavate hormoonide mõjul ülespoole keerduvad. Banaani perekonnas on umbes 60 erinevat liiki, sorte tuntakse kuni 400. Kõige olulisemaks
Sissejuhatus Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe.
Saab kasu diabeedi, südame-ja veresoonkonna haiguste, alkoholist sõltumatu rasvmaksa, maksatsirroosi (maksafibroos), pärmseenepõletiku, masenduse ja vähi ennetuse ning täiendava ravi puhul. Berberiin sobib kokku praktiliselt kõikide ravimitega ja ei esine ravimitele omaseid kõrvalnähtusid. Berberiin võimendab diabeedi- ja kolesterooliravimite mõju, mil nende vajadus ja kõrvalnähtude risk minimaliseerub. Rasedad naised ei tohiks siiski süüa kukerpuu vilju, sest see võib põhjustada emaka kokkutõmbeid ja põhjustada raseduse katkemist. Fraxinus exselsior(harilik saar) Rahvameditsiinis on kasutatud koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Mürgine mäletsejatele, on ka põhjustanud dermatiiti mõnel inimesel. Sambucus nigra(must leeder), Sambucus racemosa(punane leeder) Õienupud, puhkenud õied, lehed ja toored viljad on mürgised, kuid küpsed, kolme pikliku
tantsijannana. 27aastaselt avas ta Pariisis kübaraäri, mille toodang tegi moelooja tuntuks, kui Chaneli kübarat kandis näitlejanna Gabrielle Dorziat. Teise Maailmasõja ajal nautis Chanel oma äri esimesi vilju. Tema uus leid kootud kangad muutusid oma praktilisuse tõttu populaarseks. Moelooja oskus kombineerida lihtsust ja luksust, erinevaist kohtadest ammutatud inspiratsioon ning nopped meeste garderoobist tegid brändi maailmakuulsaks. 1920. aastate algul lõi ta oma esimese kuulsa parfüümi ,,Chanel N° 5", mis polnud rikkalikult kaunistatud flakoonis, nagu tookord kombeks, vaid siledas kristallkuubikus
viljapuu, mis 19.sajandil viidi ka USAsse ja LõunaEuroopasse. Kasvatatakse ka Austraalias Eestile lähimad kohad, kus hurmaad viljapuuna kasvatatakse, on Vahemere ja Musta mere ääres. HURMAA KASUTUSALAD Puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel Moosi keetmisel ja küpsetistes või jookide valmistamisel Juustu, linnuliha või jäätise lisandina. Säilitatakse ka kuivatatult KUIDAS HURMAAD SÜÜA? Vilju süüakse toorelt nagu õuna või süüakse lusikaga nagu kiivit Erinevalt enamikust puuviljadest hurmaa ei lõhna ja pole ka eriti mahlakas. VEEL MIDAGI HUVITAVAT Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk hiina datli ploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. 100 grammi hurmaad annab 7080 kilokalorit.
Surikaat elab Aafrika savannides ja võsastikes Angolast kuni Lõuna- Aafrikani.Ta kuulub kiskjaliste seltsi ja tsiibetkasklaste sugukonda.Tema kehapikkus on 25-35 cmja saba pikkus 18-25 cm.Surikaat elab vangistuses ligi 10 aastat. Suguküpseks saab ta umbes ühe aasta vanuselt. Ta paaritub oktoobris ja aprillis, tiinus on 73- 77 päeva .Urus sünnib tal 2-4 poega. Surikaat on segatoiduline. Ta sööb putukaid, sisalike, ämblike, hiiri, linnumune, taimede sibulaid ja vilju. Tema vaenlased on röövlinnud ja saakalid. Ta on seltsinguline loom ning elab kuni 30 isendit koosnevas perekondlikus koloonias. Surikaat ei ole kaitsealune ega ohustatudliik. Kasutatud kirjandus · Loomade atlas · Loomade entsüklopeedia · Loomad elu (imetajad) · Laste loomade entsüklopeedia · Loomade atlas (neid oli kaks tükki)
palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja metsa asemele tehti põldusid. Raiuti maha just metsi, kus hiidpandad elasid. Kui tuleks vaid üks väike haigusepuhang, siis võiks juhtuda nii, et kõik bambuskarud hävivad. Bambuskarud on looduskaitse all. Toitumine Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem .Pandad söövad peale bambuse ka muid taimi ja vilju ning putukaid. Välimus Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda oskab teha erinevates situatsioonides erinevaid häälitsusi . 2
nägemine aga haistmine on halvasti arenenud. Nad näevad värve. Primaadid sigivad aeglaselt ning poegade hooldamise periood kestab neil kaua, suguküpsus saabub hilja ja eluiga on pikk. Neile on omased keeruka ülesehitusega seltsingud. Toiduks on tavaliselt ülekaalus viljad ja lehed, Väiksemal määral tarvitavad ka loomset toitu. Esikloomade kehasuurus ulatub 100g-st kuni enam kui 100kg-ni. Tavaliselt piirdub primaatide levik madalamate laiuskraadidega, sest nende põhitoiduseks olevaid vilju, noori võrseid ja putukaid leidub parasvöötmes talvel napilt. Pärdiklased ilmusid maailma faunasse miotseenis. Neil kõigil on saba, Mis talitleb tasakaalu elundina. Nägu on enamasti karvutu, peopesad ja tallaalused paljad, kõhupoole karvkate hõre. Mõnel perekonnal on põsetaskud. Eesjäsemed on lühemad kui tagajäsemed, Käed ja jalad haaramisvõimelised, Sõrmede/varvaste lamedad küüned. Pärdiklased on valdavalt päevase eluviisiga, neil
Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat) on köögivili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias. Tomat on väga valgusnõudlik ning see vajab palju vett. Tomati kõige suurem tootja on Hiina. Tomateid on mitut sorti ja neid rühmitatakse põhiliselt nende suuruse järgi. Tomatisordid:
kliima kohtadesse, kus nad pole varem elanud. 5. Põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub. Põhjapool kasvab kuna kliima soojeneb, lõuna pool on liiga kuum. 6. Suurenenud metsatulekahjude oht. Kliima soojeneb, ilm on kuivem ja seetõttu on metsatulekahjudel lihtsam algust saada. 7. Põhjaosas positiivne mõju põllumajandusele, lõunaosas negatiivne. - Mõju põhjaosas on positiivne, sest saab kasvatada lõunamaised vilju, lõuna pool negatiivne, kuna veepuudus, mis toob kaas toidunappuse ja toiduhindade tõusi. 8. Kalanduse potentsiaali langus. Kalade arvukus väheneb. 9. Suurenenud kahjustused kinnisvarale. Rohkem üleujutusi, torme ja muid laastavaid asju. 10. Suhteliselt väikesed mõjud transpordile, energiasektorile, tööstussektorile; osa mõjudest võivad olla ka positiivsed. 11. Muutunud turismi-potentsiaal. Põhjaosas elavad inimesed ei pea enam
millises keskkonnas end täiskasvanuna näeme. Eelistused aga võivad kardinaalselt muutuda. Hea, kui muutuvad, sest läbi muutuste õpime end paremini tundma ja nägema erinevaid külgi, tajumaks oma tegelikku olemust. Väärtushinnanguid paika panemata, eesmärke püstitamata, on minu arvates elukutse valimine võimatu. Olen iseendalegi selgeks teinud, et pingutamata ma töö oma vilju nautida ei saa. Selleks, et tulevast suurt ning olulist otsust lihtsam langetada oleks, teen iga päev tööd. Isegi, kui veel täna täpselt ei tea, millist tööd kunagi teha soovin, kujunevad ning on juba osaliselt välja kujunenud suunad, mille järgi mul tulevikus lihtsam orienteeruda on. Arvan, et suurimaks takistuseks elukutse valikul on kartus valede valikute ees. Lükkaksin pikema mõtiskluseta ümber levinud arvamuse, et kui
Pungad vahelduvad lihtlehed, lineaalsüstjad, 3-7 cm pikad, terveservalised, mõlemalt küljelt kaetud hõbedaste Lehed soomuskarvadega õied väga väikesed, rohelised. Isasõied lühikestes peajates õisikutes, emasõied 2-5 kaupa lehtede kaenlas Õied vili on lihakas, luuvilja taoline, munajas või kerajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus, valminult kollane või punane, vilju Viljad tavaliselt väga rikkalikult, valmivad augustis mai Õitsemisaeg Kasvukoht: väga valgusnõudlik valgus talub põuda niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka liiv- ja soostunud muldadel muld Haljstuses, marjapõõsana Kasutamine emassort ´Julia´, isassort ´Romeo´ Sordid
Harilikult langevad nende saagiks pisiimetajad, eriti hiired, lemmingid, polaarjänesed ning burundukid ja linnud ning nende munad. Mererannikute lähistel elutsevad rebased toituvad limustest, merisiilikutest ning muudest mereselgrootutest. Tugeva tormi järel siirduvad polaarrebased mererannikule ning söövad lõpnud hülgeid, vaalu ja teisi merest välja heidetud hukkunud loomi. Siiski ei ole polaarrebased eranditult lihasööjad, toidupuuduse korral söövad ka nad mitmesuguseid vilju. Vahel koguneb mitu looma rühmadesse ning ühiselt suundutakse toitu hankima, ent tavaliselt on polaarrebane eraklik jahimees. Ta püüab harilikult keskmise suurusega saaki, pisiimetajaid ja merelinde, keda ta varjust passib. Sobival hetkel sööstab ta oma ohvrile kallale ning surub selle vastu maad. · Polaarrebasel hakkab külm alles temperatuuril -70°C, kõige vastupidavamad isendid on aga suutelised taluma koguni kuni -80°C temperatuuri.
HAPUKIRSIPUUD 3-1 Prunus cerassus 'Läti-Leedu 2011k Vili valmib juulis, saagikas, varaviljuv, sün. Cerasus Madalkirss' talvekindel, isetolmleja. Tumepunased, vulgaris magushapud viljad. VAARIKMAASIKAD 4-1 Rubus illecebrosus Maasikvaarikas 2012k Vili valmib augustis, kannab vilju sama- aasta võrsetel. Viljad suured, punased, maitse üksluine. Eelistab vett hästi läbilaskvat huumusrikast mulda. Väga dekoratiivne ja hea pinnakate.
taandus poliitiliselt areenilt. 1924 aastal ta suri. 1927. aastal võimule tuli Jossif Stalin. Stalini võimutulekuga kaasnesid olulised muudatused majanduspoliitikas. Ta valis industrialiseerimist. See pidi muutma Venemaat tööstusriigiks. Massiline kollektiviseerimine 1920. Aastate teisel poolel toimus kollektiveseerimine. See tähendas kolhooside moodustamist, et kõik vilju riigile anda. See oli kohustuslik. 1929 – 1933 aastatel saadeti oma kodudest välja ligi 9 miljonit talupoega, sest arveti, et nad on nõukogude võimu vastu. Kollektiviseerimne muutis riigi industriaalseks. Paljud inimesed pidid maalt sõitma linna ja otsida tööd.
· Õied võimalavad seemnealgme viljastumist tolmuteraga · Paljud õied tolmlevad tuule abil · Teised vajavad selleks loomi (enamasti putukaid) · Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi · Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased · Tolmukad paiknevad õites niiviisi, et tolmuterad jäävad tolmeldajate keha külge Vilja areng ja valmimine · Kasvavat ja arenevat vilja nimetatakse viljahakatiseks · Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima · Vilju on kahte sorti: lihakviljadeks ja kuivviljadeks · Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, pähkleid, seemneid jne · Lihakviljad kannavad puuvilju ja marju Viljade levik · Jagunevad avaviljadeks ja sulgviljadeks · Valminud avavili avaneb ja pillab seemned laiali · Sulgvili jääb vilja seemne ümber ning vili kukub emataime lähedusse · Vilja arenguks on vaja vajalikke toitaineid, valgust ja ruumi Kasutatud kirjandus · https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95is
ööpäev seista. Sel juhul tuleb kibuvitsa viljadest rohkem toimeaineid välja. Kibuvitsa tee teeb inimest ka lihtsalt tugevamaks ja peletab väsimuse. Koos teiste taimedega aitab see isegi viirushaiguste ja veresoonte lupjumise vastu. 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa) andide tarvitus. Siin saab eristada kahte tasandit: kasutus otsese toidupoolisena ja raviotstarbel. Kõige rohkem pruugitakse toiduks ikkagi loo peategelase vilju. Looduslike puude viljad jäävad väikseks (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm), samuti ei hiilga nad massiga nende tagasihoidlik raskus ei soodusta isegi rippumist viljavarre küljes. Lisaks on vilju raske koguda (torkivad astlad, viljade väiksus, võrdlemisi kehv saagikus) ja nende maitsegi pole kõige isuäratavam. Isegi täisküpsetel viljadel on raske luuseemet viljalihast eraldada ning viljaliha on suhteliselt kasinalt. Värvuselt on valminud viljad
Ühel põõsal on ligi 60 õit. Taim hakkab vilja kandma 3. eluaastal ja kannab umbes 40. eluaastani, andes kuni 50 vilja aastas. Vili on piklik kupar, pärast töötlemist on ta 12-35 sentimeetrit pikk ja 0,5-0,9 sentimeetrit jäme. Viljad korjatakse poolvalminult, kui nad kollakaks tõmbuvad. Tähtis on viljade töötlemine, umbes kuu aega kestev kääritamisprotseduur, mis eri maades toimub mõneti erinevalt. Madagaskaril näiteks kastetakse vilju korduvalt umbes 60 kraadi temperatuurini soojendatud vette, kastmiste vahel laotatakse kuprad mõneks tunniks päikese kätte kuivama. Töödeldud, tugevasti kokku tõmbunud kuprad on hea aroomiga, tumepruunid kuni mustad, nende pinnale võivad ilmuda nõeljad vanillikristallid. Peamist toimeainet, glükosiid-vanilliini on töödeldud kupardes, vanillikepikestes ehk vanillis 1,5-3%. Maailmaturul tuntakse vanillisorte tootmismaade järgi, parimaks peetakse mehhiko vanilli, mille
müügil enamikes supermarketites. Tähtvili on ristipidi viiludeks lõigatuna ideaalne kookide kaunistaja. Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. 1.2 Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. Valmis vili maitseb magushapult ning meenutab pisut banaani ja ananassi. Annoona on õrna koorega, seetõttu vali poes
E-vitamiini 0,29 mg 14. Nõuded maasika koristamisel. Maasikaid koristatakse käsitsi. Ühe hektari saagi koristamiseks läheb vaja 15 20 inimest. Saagiperiood istandikus kestab keskmiselt 4 nädalat. Taaraks sobivad plastkastid mahutavusega kuni 8 kg marju. Korjamiseks sobivad 3 4 kg mahutavad nõud. Korjamiseks kasutatakse ka 1 kg mahutavusega karpe (koos pakendiga müüdavad marjad). Maasikas on väga kergelt riknev mari. Koristamisel peab vilju käitlema võimalikult ettevaatlikult. Marju ei tohi: - kokku suruda, - korjamisel anumasse visata, - kastidesse panna liiga paksu kihina. Korjamisel peab järgima puhtusenõudeid (käte pesemine, taara puhtus, marjade puhtus) Marju korjata hommikupoolikul (ööjärgselt jahedad, kannatavad paremini käitlemist). Võib alustada hommikul kell kuus. Korjamise käigus tuleb: - marjad sorteerida eri valikutesse,
nimetus- Hippopha rhamnoides- läikivat hobust. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine. Eestis on astelpaju hakatud kasvatama üsna suurtel pindadel ja katsetöö on näidanud, et viljade kvaliteet sõltub oluliselt sordi omadustest. Eriti oluline on iseäranis oranzide viljade suur karotinoidide sisaldus. Karotinoidid on inimesele vajalikud antioksüdandid, mida muust toidust oluliselt ei saa. Astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetestsaadud õli on ravivahendina tarvitatud iidsetest aegadest. Astelpaju (Hippopha÷ rhamnoides) on kuni 6 m kõrgune 2-7 cm pikkuste tugevate asteldega põõsas või puu, mille lihakad luuviljad on värvuselt kollased kuni oranzpunased. Põõsad on dekoratiivsed, kannavad rikkalikult väärtuslikke marju. Vana-Kreekas lisati hobuste söödale astelpaju võrseid hobused võtsid kiiresti kaalus juurde, nad muutusid lihaseliseks ja nende karv hakkas läikima
Töö käik: 1. Lastega minnakse mere äärde ja hakatase sealt osima erinevat merenodi. Lapsed teevad leitud merenodist liivale omale meelepärase pildi, kaunistavad seda vetikate või muude rannast leitud materjalidega. 2. Rannast võib kaasa võtta vetikaid ja need lasteaias kuivama panna. Hiljem saab vetikatest kleepida huvitavaid pilte paberile. Näited · 8.Näide: Loovtöö "Seemnepilt" Eesmärk: Laps teab erinevate taimede seemneid ja vilju. Laps teeb nendest oma loovust kasutades pildi. Laps tunneb lõhna järgi ära mõningate taimede vilju, seemneid. Vahendid: Seemned ja viljad, liim, paber, pliiats Eeltöö: Õpetaja on toonud lasteaeda mõningaid seemneid, maitseaineid. Mõned on õuest otsitud koos lastega. Töö käik: Laps joonistab pildi (erinevad loomad, linnud, lilled vms) ja siis kleebib pildi täis erinevaid seemneid(iga eseme või looma täidab erinevate seemnetega). Näited · 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
