Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vilju" - 501 õppematerjali

vilju on kasutatud kõhurohuna, tee on kõhu lahtistava toimega (tugev rohi, võtta väikestes annsutes). 28) Vaarikas (Rubus idaeus)
Vilju

Kasutaja: Vilju

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Tigu

Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Paljunemine: Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui ka munarakud....

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kakaopuu - referaat

itsema hakkab ta 3-aastaselt. ite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel- kauliflooria. isi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus vib ulatuda 30 cm-ni, läbimt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane vi oranz. Valge vi punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu itseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Peamised kasutusalad Küpsed marjad ligatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Kuivatatud oad viiakse vabrikusse, kus need sorteeritakse, röstitakse ja vabastatakse rabedatest koortest.Edasi neid röstitakse, purustatakse, pressitakse välja li (nn...

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kohvipuu

Kirrssi meenutavad punased luuviljad on umbes kirsisuurused, aga pikergused. Viljas on kaks tihedasti teineteise vastu surutud seemet, mida nimetatakse kohviubadeks. Ühelt küljelt lameda kohvioa pikkus on 0,8- 1,2 cm, laius keskmiselt 0,8 ja paksus keskmiselt 0,5 cm. Saagirikastel sortidel on oks tihedalt viljadega kaetud, nagu oleks see üksainus suur viljakobar. On ka vilju , milles on üks seeme, seda kohvi nimetatakse pärlkohviks. Õitsema läheb kohvipuu kuiva perioodi lõppemise järel, kaheksa päeva pärast esimest tugevat vihmasadu. Kui mõnes maakohas on kaks vihmaperioodi aastas, siis õitseb ka araabia kohvipuu 4 kaks korda aastas, nii et puul on samaaegselt nii õied kui viljad. Araabia kohvipuu on isetolmlev, teised kultiveeritavad kohviliigid aga võõrtolmlejad....

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
10
doc

"Plastmassid ja polümeerid" referaat

Teflon on mürgine aine, õnneks on ta aga ülimalt püsiv. Teflonpannid on tegelikult niivõrd uued tooted, et me ei tea kunagi, milline võib selle aine pikaajaline mõju olla meie tervisele. 7 Polümeeridel on lisaks minu kirjeldatuile veel väga palju erinevaid kasutusalasid. See näitab, et Hermann Staudinger, kes hakkas esimesena polümeeridega tegelema, oli mees, kelle töö vilju saab kogu inimkond kasutada. Me sõltume minu arvates seda tüüpi ainetest liiga palju. Kui leiutataks mingi aine, mis hävitaks mingis piirkonnas kõik polümeerid, oleks kaos tohutu. Sõjalistel eesmärkide võib-olla on midagi sellist isegi leiutatud. Ma arvan, et tänapäeval elu ilma polümeerideta oleks täiesti jube variant. Me sõltume nendest lihtsalt liiga palju. See sõna on tulnud kreeka keelest (, polu, "palju"; ja , meros, "osa")...

Keemia
189 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Taastusvahendid

Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. · Raviks tarvitatakse astelpaju vilju , mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral. · Samuti tarvitatakse astelpaju reuma ja podagra puhul, veresoonte lupjumise ja vegetatiivse närvisüsteemi häirete korral, klimakteeriliste ilmingute ja häirete...

Terviseõpetus
83 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Peeter Sink

Pärast koolitust Helsingi Vabakirikute Misjonikoolis (1925) tegutses ta aastatel 1926­1932 CE juhina ja seejärel Eesti Pühapäevakoolide Allianssliidu reisisekretärina. Temast kujunes oma aja mõjukamaid äratusjutlustajaid. Peeter Sink rändas aastaid mööda kodumaad, mille paljudes paikades on siiani tunda tema külvitöö vilju . Olles innustatud nn allianssliikumise (nüüdse oikumeenilise liikumise eelkäija) ideaalidest, keskendus Peeter Sink vormilise külje asemel eelkõige kristliku töö sisule; ta oli heades koostöösuhetes eri kirikute ja koguduste esindajatega. Kauaaegne sõprus ühendas teda Harry Haameri, Evald Ilja, Berhard-Johannes Leibi, Edgar Rajandi, Arpad Arderi ja paljude teistega. Peeter Singi eriline tähelepanu kuulus noortetööle. Ta oli 1929­1932 CE liikumise...

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Magustoidud

Küpsetamisel pannakse terved puuviljad ahju kas koorimata või kooritult ja serveeritakse kuumalt või külmalt nii kastmes kui lisanditega. Püree valmistamisel marjad ja puuvili kas keedetakse koos suhkruga või küpsetatakse ja surutakse seejärel läbi sõela, segatakse suhkruga ja kuumutatakse, kuni segu hakkab läikima. Konserveeritud puuvilju ja marju kasutatakse nagu keedetud vilju . Kuivatatud puuvili valitakse läbi, pestakse hoolikalt, leotatakse mõni tund külmas vees ja pannakse siis leoveega keema, lisatakse maitseaineid ning keedetakse, kuni viljad on pehmed. 4 Kompotid Kompotid on kõige enam levinud ja lihtsaima valmistusviisiga magustoite. Neid valmistatakse värsketest, kuivatatud ja konserveeritud puuviljadest ja marjadest, kasutades korraga kas mitut või ainult üht liiki vilju. Toorkompotid...

Toidutehnoloogia
18 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Äriplaani koostamise juhend

Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub pal...

Majandus
482 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Puuviljaaed

Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste le...

Loodusõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Puuliikide valgusnõudlikkuse skaalasid on antud paljude teadlaste poolt ja üldjoontes on nad sarnased, kuid on ka erinevusi. Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju . Valgusetingimusi metsas iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja -taimestiku esinemine ja kasv. Varjutaluvatel liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, mis kasutab ratsionaalselt vähest valgust. Järsul valgustingimuste muutusel need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei kujune ümber valgusokasteks. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide...

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ühiskonna ülesanded

02.2007 Allikas B Eesti karistuspoliitika triivib teadmata sihiga kursil. Justiitsministeeriumi viimase aja prioriteediks näib olevat pigem karistuspoliitika liberaliseerimine kui igale õigusrikkumisele kindla reageeringu tagamine. Aasta eest astutud samm ­ pidada alla 1000-krooniste esemete vargust väärteoks, mitte kuriteoks ­ annab juba halvamaitselisi vilju . Poevarguste arv on aasta jooksul paisunud 70 protsendi võrra, olles ilmselt Eesti kõige kiiremini kasvav tegevusala. Poeomanikud ja turvafirmad on veendunud, et poevaraste jaoks oli pisivarguste dekriminaliseerimine hea uudis. /.../ Seetõttu on igati mõistetav, et riigikogu õiguskomisjonis on koostatud eelnõu seadusandliku praagi välja- praakimiseks. Kas see eelnõu ka vajalikku toetust saab, sõltub juba kaine mõistuse ja parteidistsipliini vahekorrast komisjonis...

Ühiskonnaõpetus
70 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vihmametsad

Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju . Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Vitamiinid - referaat

Nimelt kooskülastas ta kaks terminit, vita-mis tähendab elu ning keemiast pärit termini ­amiin. Kuigi paljudes vitamiinides amonirühm puudub. Kuid juba 4.sajandil tõestas kuulus antiik Kreeka arst Hippokrates, et kui süüa maksa siis väheneb või taastub täielikult normaalne nägemine hämaruses. Keskajal aga teadlased tegid avastuse, et süües korrapäraselt värskeid vilju ning juua tetud sidruni mahla, saab haigusi ennetada ning haigestumisest üldse hoiduda. See oli ka põhjus miks järjest rohkem meremehi koju jõudis. Vitamiinide olemas olu aga tõestas 1880 aastal Tartu Ülikooli töötaja Nikolai Lunin. Lunin tõestas, et peale erinevate muude toitainete, näiteks vesi, valgud ja rasvad, vajavad hiired normaalseks elutegevuseks veel mingeid teatuid komponente mida siis tol hetkel ei tuntud. Veerand sajand hiljem, just mainitud eelmiste...

Bioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kreeka asukoht ja ülevaade

Oliivipuu Oliivi puu mängis suurt rolli tsiviliseerides Vahemerelise kliimaga maad. Ateena linn sai oma nimetuse jumalanna Athena järgi, kes tõi oliivipuu linna. Suutes ellu jääda kuumas ja kuivas kliimas, on oliivipuul väikesed lehed kaitsva kattega ja karvased alumised pooled, mis aeglustavad aurumist. Oliivipuu kaldub kasvama tihkete, peenikeste okstega. Et toota rohkem vilju , on puud kõvasti kärbitud. Oliivid saavad küpseks läbi sügise kuni talveni. Kuna õli sisaldus väheneb, muudavad oliivid värvi rohelisest lillakani kuni päris mustani. Rohelised oliivid koristatakse saagina esimesena. Sammal vaip Samblikud on lihtsad, ilma juurteta igihaljad taimed. Nad võivad kasvada laia valikuga elupaigas, kuid kõige rohkem leiab neid katmas maapinda ja heitleheliste puudel. Sammal vaip kasvad Põhja- Ameerika idapoolses osas ja Euroopas....

Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
13
wps

Maailma viljad

Taim hakkab vilja kandma 3. eluaastal ja kannab umbes 40. eluaastani, andes kuni 50 vilja aastas. Vili on piklik kupar, pärast töötlemist on ta 12-35 sentimeetrit pikk ja 0,5-0,9 sentimeetrit jäme. Viljad korjatakse poolvalminult, kui nad kollakaks tõmbuvad. Tähtis on viljade töötlemine, umbes kuu aega kestev kääritamisprotseduur, mis eri maades toimub mõneti erinevalt. Madagaskaril näiteks kastetakse vilju korduvalt umbes 60 kraadi temperatuurini soojendatud vette, kastmiste vahel laotatakse kuprad mõneks tunniks päikese kätte kuivama. Töödeldud, tugevasti kokku tõmbunud kuprad on hea aroomiga, tumepruunid kuni mustad, nende pinnale võivad ilmuda nõeljad vanillikristallid. Peamist toimeainet, glükosiid-vanilliini on töödeldud kupardes, vanillikepikestes ehk vanillis 1,5-3%. Maailmaturul tuntakse vanillisorte tootmismaade järgi, parimaks peetakse mehhiko vanilli, mille...

Bioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Laanemets

Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast saab mitmeid tööriistu ja kauni punaka läikega mööblit. Sageli võib teda kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud tavaliselt veel erkpunane leherüü. Kuid õunaaedade läheduses ei ole ta soovitud puu, sest pihlaka kahjurid ühtivad õunapuu omadega. See viimane on seetõttu, et pihlakas ja õunapuu on lähedad sugulased. Ka vilju nimetatakse mõlemal õunviljadeks. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Tegelikult ka paljudele lindudele on nad sügiseti asendamatuks toiduks. Linnud annavad aga neile palju rohkem vastu kui inimene. Nimelt jäävad seemned linnu sees seedimata ja kukuvad koos väetisehunnikuga maha, see ongi pihlaka peamine levimisviis. Inimene on punastest pihlakatest lugu pidanud juba kaua aega. Eelkõige on need hea...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ravimid ja taimekaitsevahendid

Ravimid võivad veel põhjustada ka sõltuvust. Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad meeldivaid psüühilisi elumisi, näiteks rahustid, uinutid ja valuvaigistid. Ravimina kasutatakse ka ravimtaimi. Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntum on teekummel, harilik leesikas, nõmme- liivatee, piparmünt. Harilikult leidub kõige rohkem toimeaineid taime lehtedes ja õites, juurtes ja muidugi viljades. Iga taimeosa korjamiseks on ettenähtud aeg. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravimina kasutatakse ka ravimuda. Seda leidub veekogude põhjast. Mudaga raviti haigeid juba vanas egiptuses. Peamiselt kasutatakse...

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Metsad

Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla, vilju , koort jne Vastav maht aastatel 1999-2002 oli keskmiselt 12,1 milj tm ja see jagunes puuliigiti järgmiselt: mänd 2,5, kuusk 5,4, kask 2,2, haab 1,1, sanglepp 0,4, hall- lepp 0,4 ja teised puuliigid 0,1 milj tm. Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist. Tulenevalt turu nõudlusest on raied koondunud okasmetsadesse, millega on ohtu seatud teatud metsatüüpide ning nendega seotud koosluste säilimine heas seisundis....

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Kreeka Majandus geograafia

Gaasitoruga soovitakse tema täisvõimsusel aastateks 2012-2014 transportida 11,6 miljardit m³ gaasi aastas. (14) (14) Põllumajandus Kreeka põllumajanduse heaks töötab umbes 528 000 inimest, see moodustab 12% kogu töövõimelisest elanikkonnast. See toodab ainult 3,6% tervest SKP (umbes $16 miljardit aastas). Suur hulk immigrante teenib elatis maaharimisega, samuti ka ehitustöölistena ja avalike töödega. Kreeka toodab suures valikus erinevaid vilju ja kasvatab kariloomi. Samuti on ka kalandusel suur roll kuna riiki ümbritseb kalarikas Vahemeri. Metsandus jääb tahaplaanile Kreeka kuiva kliima tõttu. Kreeka klimaatilised ja topograafiliste tingimused võimaldavad kasvatada väga suures hulgas erinevaid põllukultuure, alates troopilistest viljades (nt. Banaanid) kuni tüüpiliste Põhja- Euroopa kliimatingimustes kasvavate kultuurideni (nt. Seened). Üheks olulisemaks põllumajandussaaduseks ja toiduaineks on oliivid ja oliiviõli...

Geograafia
104 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rene Descartes

Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad ­ ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. 1618. aastal läks ta Hollandisse ning astus sõjaväeteenistusse, samal aastal kohtus ta Caeni Ülikooli professori Beeckmaniga, kes oli teaduse uue sõnaga hästi kursis ning kellel oli Descartes´ile väga suur mõju. 1622. aastal naasis ta Prantsusmaale, korraldas perekonnaasju ning avastas, et tal on piisavalt sissetulekuid, et tööd tegemata ära elada...

Matemaatika
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun