lookas. Esimese aasta võrsed on kaetud väikeste harjastega. Lehtedeks on sulgjad liitlehed, mis on 1220 cm pikkused, 1013 cm laiad, 35 (7) lehekesega. Lehekesed on terava tipuga, piklik-munaja kujuga, kuni 8 (10) cm pikkused, laius kuni 4 cm, ümara 4 või südakujulise alusega, ebakorrapärase saagja servaga, pealt peaaegu karvadeta, alt valgete pehmete karvadega. Õied on valged, umbes 1 cm läbimõõduga, viietised, koondunud väikesearvuliselt õisikutesse. Vilju nimetatakse samuti vaarikaks. Vaarikas on bioloogiliselt määratluselt koguvili (vt Error: Reference source not found1). Erinevalt murakast, irdub vaarika koguluuvili kergesti viljapõhjalt. Viljad on tavaliselt punased, kultuursortidel ka kollased. Vaarika varred on enamasti ogalised ja seest suure säsiga. Varre eluiga kestab kaks aastat. Teisel aastal vars viljub ja siis kuivab. Õied meeldivad mesilastele. 1.3 Kasvatamine
muudab ta märkamatuks Elukoht ja levik Elavad troopiliste vihmametsade puude otsas Nad veedavad oma elu selg alaspidi ja ronivad niimoodi On aktiivsed öösel, siis ka toituvad Maapinnal on abitud Elavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas On väljasuremisohus metsaraie ja muude nende elukohti hävitavate tööde tõttu Toit Taimtoiduline loom, sööb marju, puude võrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Väga harva läheb naaberpuule toitu otsima Talub hästi näljaaegu Pojad Paaritumine ja poegimine toimub puu otsas Tiinus kestab 5-6 kuud, poeg võib sündida mistahes aastaajal Aastas sünnib üks poeg Sünnikaal 200-250 g Ema kannab poega rinnal endaga kaasas Täiskasvanute suuruseks saab 2,5-aastaselt Iseloomustus Ujuvad hästi On väga pikatoimelised,
inimene iseenesest silmapiirile ilmub? "Tõe ja õiguse" esimeses osas on Andres selleks inimeseks, kelle arvates tööd tehes ja vaeva nähes armastus tuleb. See tekitab vastakaid tundeid, sest on kaheldav, kas ta ise ka seda uskus. Andres rabas põllul nagu loom, kuid tõelist armastust ei kogenud ta oma esimese ega ka teise naisega. Samuti ei saanud ta hästi läbi oma lastega ja suurel rügamisel künnimaal ei olnud ka mingeid vilju. Seega on Andres üheks näiteks, et elus on muudki, kui leiva teenimine. Pidevalt tööd tehes ei saada aru, mis on elu tegelik mõte. Inimene peab küll andma oma osa ühiskonnale, kuid siiski ei tohiks unustada enda vajadusi. End oma ametile liiga palju pühendades jäädakse ilma kõige tähtsamatest sündmustest ja elul kaob eesmärk. Tihtipeale võib kuulda, kuidas mingist inimesest räägitakse tunnustavalt, sest ta on terve elu pühendanud üksnes oma ametile
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. ...
tingimustel asi rahaks teha. Omandamisõigusteks, mis annavad isikule teatud tingimustel õiguse saada omanikuks või omandada sellele muu õigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS Kasutamisõigus jaguneb: Kasutusvaldus Isiklik kasutusõigus Hoonestusõigus Realiseerimisõigus jaguneb: Pandiõigus Reaalkoormatis Omandamsõigus jaguneb: Ostueesõigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS • Kasutusvaldus- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. • Pandiõigus- isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. • Ostueesõigus- Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. NÄIDE • Küsimus: Kas elukaaslasel on võimalik ilma minu nõusolekuta meie mõlema nimel olevat korterit müüa? Korter on minu ja elukaaslase nimel. Elukaaslane lahkus korterist ja
Õunapuu kuulub roosiõieliste sugukonda, õunapuuliste alamsugukonda ja õunapuu perekonda. Esimene kodustatud õunapuu on aed-õunapuu, mida hakati arendama 20 000 aastat tagasi Kesk-Aasias. Õunapuu on suhteliselt madal, umbes 5-12 meetri kõrgune. Tänapäeval on teada üle 30 000 õunasordi. Õunapuu vili on paljuseemneline, ta koosneb mahukast mahlakast viljakattest, mille seesmise kihi moodustavad seemnekambrite seinad. Harilikult leidub puul mitmesuguse kujuga vilju. See on tingitud mitmesugustest teguritest, nagu õie asukohast õisikus, viljade asetusest oksal või eri võraosal ning puudulikust viljastamisest. Vilja pind on sile või ribiline, mõnikord kühmuline. Viljakoore värvus koos vilja kujuga on üks tähtsamaid sorditunnuseid. Kattevärvus on tingitud värvainetest, mis tekivad koorerakkude otsese päikesevalguse toimel. Kattevärvus muutub intensiivsemaks ereda päikesevalguse, jahedate ööde jt. tegurite mõjul viljade valmimise perioodil.
tekkida sokk. Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid eriti antibiootikumid. Sõltuvus Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad meeldivaid psüühilisi elamusi, näiteks rahustid, uinutid ja valuvaigistid. Ravimtaimed Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntumad on teekummel, harilik leesikas, nõmmeliivatee ja piparmünt. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravim koosneb toimainest aine, mille pärast ravimit kasutatakse. Reeglina on seda väga vähe, eriti tugevatoimeliste ainete puhul. abiainest annab ravimile vajaliku vormi, muudab selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab
TERVISLIK TOITUMINE JA PUUVILJAD Tervislik toitumine on väga oluline, sest inimese keha vajab vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, süsivesikuid, valku, rasvu ning vedelikke. Paraku on Kesk-Euroopas ca 50% täiskasvanutest ning 20% lastest ülekaalulised. Tervislikuks toitumiseks tuleb lisaks mitmekülgsete toiduainete tarbimisele ka olla kehaliselt aktiivne. Puuviljad ning aedviljad on väga kasulikud, seetõttu tuleks iga päev süüa 2 peotäit värskeid vilju. Tervisliku toitumise tagab meile täisteratoodete söömine. Päeva tuleks alustada just müslit süües ja jälgida päeva jooksul tarbitavate soolade ja rasvade kogust, sest neid toitaineid on toidukordades liiga palju. Lisaks kolmele põhitoidukorrale soovitatakse teha ka 2 vahetoidukorda ning süüa siis värsket puuvilja, toorest aedvilja, kodujuustu või jogurtit. Toidukorda on soovitatav alustada just puuviljade söömisega. Hästi sobivad nendeks lisaks õuntele ka viinamari, ananass, kiivi, ...
Astelpaju "Trofimovskaja" Hapu, sobib hästi külmutamiseks Valmib sep algul Talvekindel Päritolu Venemaa Mustsõstar"Karri" Viljaliha magushapu. Sobib nii dessert kui ka tööstusmarjaks Vastupidav pahklestale ja karusmarjajahukastele. Hea talvekindluse ja saagikusega Aretanud AstaVirve Libek Pollis. Vaarikas "Polka" Tumepunane, väga maitsev. Talub hästi transporti,sobib tarvitamiseks lauamarjana, sügavkülmutamiseks, moosiks, veiniks Valmib augustis, vilju valmib külmadeni Remontantsort, st. annab saaki samal aastal kasvanud vartel. Ei vaja toetust Mustikas "Northblue" Viljaliha on valge ja magus Valmimisaeg alates juuli lõpust kolme nädala jooksul Mullastik Happeline turbamuld (pH 4 5,5) Saak põõsalt 1,5 kg. Isetolmleja Levinuim sort Eestis Täname kuulamast!
kultuur ei sure välja. Teiseks, vastupidavus erinevate haiguste ja kahjurite eest on kindlasti boonuseks põllumeestele, kes ei pruugi, kuid võivad kaotada just kahjurite tõttu oma saagi, mis toob neile sissetuleku, kuid kui on loodud transgeenne taim, mis on haiguste vastu suurema vastupidavusega on see probleem kindlasti väiksem. Negatiivne pool on minu arvates see, et transgeenselt muundatud taimed, mille vilju tarbivad inimesed toiduks, võivad tekitada pikemas perspektiivis organismis kahju, sest nad võivad sisaldada aineid, mida inimese organism ei pruugi vajada ja seetõttu oleksid need üleliigsed ning teadupärast on üleliigsus ja otstarbetus ainult koormaks. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt meditsiinilaborites ja farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikel eesmärkidel. Minu arvates on selline teguviis teaduslikel eesmärkidel
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
· Ateena tema järgi Apollon (Apollo) · Zeusi ja Leto poeg · Valguse-, ennustamis-, muusikajumal · Kandis endaga kaasas Lüürat. Artemis (Diana) · Zeusi ja Leto tütar · Apolloni kaksikõde · Jahi- viljakuse-, kuu-, abiellumis-, ja metsade jumalanna · Julge, vooruslik ja uhke · Tunnused: vibu, nooled, jahikoer Demeter (Ceres) · Põllunduse jumalanna · Lahke, nukrameelne, laup pärjatud kuldsete viljapeadega · Hoolitses, et maa vilju kannaks · Armastas inimesi ning õpetas neid maad harima · Kujutati viljapeadega Aphrodite (Venus) · Sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust · Hephaistose abikaase · Armastus- ja ilujumalanna · Sünnitas Erose, kelle nooled tekitasid armastust · Kujutati poja Erosega, peegli ja lilledega Poseidon (Neptunus) · Zeusi vend · Mere ja kõikide veekogude, maapõu ja tormide jumal · Tunnuseks oli kolmhark · Väga äkiline
Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ja valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. John Locke (1632-1704) oli filosoof, kes väitis, et seni kuni ei tegeldud põllumajandusega ega tehtud tööd, võisid inimesed el...
Vaarikate lõikamise korral lõigatakse ära kõik viljakandnud osad ja nõrgad oksad ja kahjuritest kahjustunud. Kas midagi järgi ka veel jääb? 15. Mustasõstra täidisõielisus (lk72) Täidisõite sarnased. Neid me ei kasvata. 16. Sõstra lehevarisemistõbi (lk 71) Võib tabada ka karusmarju. Lehtedel on väikesed tuneda äärega heledad täpid. Lehed kokkukorjata ja hävitada. 17. Kärntõbi (lk73) seenhaigus. Erinevatel aastatel kahjstab lehti või vilju. Lehtede puhul fotosünteesivat pinda vähendab, vilja kahjustab. Seda on alati. Talvitub lehtede peal. Viljadel tumedad laigud. Tugeva nakkuse korral lehed kuivavad ja varisevad. Fungitsiidid. Hävitada lehti, piirata valikut. 18. Tüvevähk (74) Tüvel augud. Kahjustused mehaanilselt tekitatud nt traktoriga. 19. Tüvepõletik (lk19) Nagu eelmine, või koorepõletik välja raiuda ja kinni katta. Osa peal välja kata, tüvel ravida. 20
Karamboola Malai saarestikust (kusagil Austraalia ja Aasia mandri vahel) pärit karamboola ehk tähtvili on müügil enamikes supermarketites. Tähtvili on ristipidi viiludeks lõigatuna ideaalne kookide kaunistaja. Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha.
maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteol silmad. Nendega ei näe ta esemete kuju, vaid eristab ainult valgust ja varju. Seedeelundkond Seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuavaga. Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmises osa pinnal asuvad arvukad kiriinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt hõõrlaga tükikesi. Teo maole järgnev u-kujuline sooltoru on pikk nind lõpeb koja eesserva lähedal pärakuga. Teo Tigule on arenenud ka võrdlemisi suur seedenõret tootev seedenääre hõõrel maks. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil, mis paikneb koja eesserva lähedal.
Cayenne'i pipar Cayenne'i piprana tuntakse mitmeaastase madala põõsa väikeseid teravaid vilju. Nagu paprika, hispaania pipar, tsilli jm. kuulub see Capsicum sugukonda, mis pärit Ameerika troopikavööndist. Aine, mis annab cayenne'ile terava tulise maitse, on kapsaitsiin. Maitse on väga tuline ja põletav, nii et maitsestada tuleb ettevaatlikult.
Noorelt on see rohekas, küpsedes muutub algul oranziks ja siis erepunaseks * Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Liigid Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: v harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) v pooppuu (Sorbus intermedia) v tuhkpihlakas (Sorbus aria) Harilik Pihlakas Tuhkpihlakas Pooppuu Kasutamine Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Küdoonias ehk aiva Küdoonia ehk aiva (Cydonia) Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu.
Kisklus Alligaatorid söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Jaaguarid söövad nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Konkurents Banaanipuu vs kakaopuu valgus Viigipuu vs palm juurte harali ajamine Tiiger vs alligaator toit Tuukanid emaste tähelepanu Taimtoidulisus Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Koolibri sööb õienektarit Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad. Esmased tarbijad ehk herbivoorid
Pruunkaru (Ursus arctos) Karu on õigusega kutsutud meie metsade kuningaks. Ta on siinseist kiskjaist kõige kogukam. Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on
· Eelista kohalikke, hooajalisi ja mahekasvandusest pärit puu- ja köögivilju. · Ära unusta, et enamus ostetud asjadest muutuvad ühel päeval prügiks. · Hoia toitu õigesti, et säiliks selle väärtus ja ohutus. · Püüa toidujääke teistes roogades kasutada. · Sorteeri prügi. Säästlikud ostmisnipid: · Kasuta ostunimekirja ja osta ainult seda, mida vajad. · Vahest on võimalik vajalikku toodet laenata. · Eelista võimalikult lähedal toodetud vilju. · Jälgi pakendit. Plastkarbiga tekitad jäätmeid, mis kõdunevad kaua.' · Kui sul juhtuvad kodus toiduained vanaks minema ja sa pead need ära viskama, siis osta vähem. · Kas toode on keskkonnasõbralik? Vaata märgistust. · Millest on toode tehtud? · Eelista energiatõhususe märgiga seadmeid. Fakte: · Prognoositakse, et 2050. aastaks soojeneb Amazonase vihmametsade (Maa ,,kopsude") temperatuur 2-3 kraadi võrra,
Loomastik. Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjad, linnud, maod. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Muud olulised faktid. Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohu rinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest.
kerajateni, kuid suuruselt ei ületa nad külgpungi. Paljunemine Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Levik ja kasvukohad Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigistmänni, kuuse ja kadaka kõrval.
PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi ...
Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla, vilju, koort jne Vastav maht aastatel 1999-2002 oli keskmiselt 12,1 milj tm ja see jagunes puuliigiti järgmiselt: mänd 2,5, kuusk 5,4, kask 2,2, haab 1,1, sanglepp 0,4, hall- lepp 0,4 ja teised puuliigid 0,1 milj tm. Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist. Tulenevalt turu nõudlusest on raied koondunud okasmetsadesse, millega on ohtu seatud teatud metsatüüpide ning nendega seotud koosluste säilimine heas seisundis.
JUGAPUU (Taxus baccata) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE Kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kasvab kuni 25m pikkuseks, meil jääb põõsaks. Väärt hekitaimed. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus- ta talub -25 kraadi. KASVUTINGIMUSED Vajab viljakat ja niiskemat mulda. Turvast ei salli. Ei sobi kuiv ja liivane pinnas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Talub teiste suurte puude lähedust. LOODUSES Eesti suurim jugapuu- Click to edit Master text styles Saaremaal Tagamõisa Second level poolsaarel. Third level Fourth level Kõrg...
Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11.2016 Kodune töö nr.1 Töö allikatega -Baltimaade elanikud muinasajal Küsimused ja ülesanded: 1. Milliseid Lääne-Euroopa hõime nimetati aistideks? V: Aistideks nimetati eelkõige balti hõime. Ei ole teada kas rooma ajaloolane Tacitus nimetas aistideks just eestlasi, kuid pigem lõunapoolsemaid baltlasi. 2. Miks aistid ja roomlased hindasid merevaiku erinevalt? V: Aistid pidasid merevaiku väga tähtsaks, seda eelkõige ehete valmistamiseks. Merevaigul oli suur väärtus, ning roomlased tundsid peamiselt huvi aistide vastu just nimelt selle pärast, et merevaiku saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud. V: Balti hõimud tegelesid palju käsitööga, samuti valmistasid nad metseaamulette mida nad kasutasid relvade asemel. Nad kasvatasid hoolega vilju ning korjasid merest merevaiku. Ba...
armuseiklustest mitmete armukestega, edevusest ja kahjurõõmust ning kuulujuttude armastusest. Inimeste huvid on materiaalsed ning nad hindavad teisi pahatihti rahakoti paksuse järgi. Omavahelistes suhetes on nad silmakirjalikud ja armastavad valetada. Siiski kasutatakse palju irooniat ja sarkasmi, mis annab inimesele teada, kas ta on soovitud külaline või mitte. Sellest kõigest hoolimata neelab Pariisi kõrgseltskond endasse ning kui on maitstud seltskonna vilju, on võimatu end sealt välja rebida. Väiksemgi edu kõrgemas seltskonnas kasvatab auahnust ja paneb ihaldama suuremat menu. Inimesed unustavad oma tõekspidamised ja põhimõtted ning loovad endale uued, kust on kadunud kõik endised väärtused. Balzac kirjutab: "Tema [Rastignaci] lapsepõlve illusioonid, tema provintslikud ideed olid kadunud." Selleks, et üleüldse mõista Pariisi ühiskonda, tuleb hoolikalt süveneda ühiskonnakihtide omavahelistesse suhetesse
pirni ja meloni segu. Seda sobib segada värsketesse salatitesse ja magustoitudesse. http://www.youtube.com/watch?v=T_QjEs47xr0 Kilohind 13,68 eurot (214 krooni). Vitamiin C , Kaltsium Raud PAPAIA Papaia ehk teisiti öeldes inglite vilja kodumaa on teadmata, kuid tänapäeval on see levinud troopilise kliimaga maades. Papaiast valmistatakse komme, moosi, mahla ja isegi energiajooke. Poest tasub osta vilju, millel on juba näha kollast tooni. Kindlasti ei tohi osta vilju, mis on vigastatud või krimpsu tõmbunud. Enne söömist tuleb vili pesta, pooleks lõigata ja eemaldada seemned. Pärast seda võib lusikaga viljaliha kallale asuda. Kui papaia koorida, saab sellest lõigata ka viile. Lisaks värskelt söömisele võib sellest teha püreesid, salateid või muud. Küpse vilja peaks ära tarvitama päeva-paari jooksul. http://www.youtube.com/watch?v=W9gs_ESjGtM
pikad, pealt läikivad ja tumerohelised, alt kollakasrohelised. Õitseb mai/juuni, sageli teist korda augustis. Vili on marjataoline luuvili. Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskemaid muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Puitu kasutatakse joonistussöe tootmiseks, nikerdustöödeks. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis ja värvide saamiseks. Viljad on mürgised ! Mage sõstar (Ribes alpinum) Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae) Peenikeste ja rohkesti hargnevate Kasutatakse haljastuses hea okstega tihe 1,52,5m kõrgune hekitaim. Levinud alusmetsapõõsas. lehtpõõsas. Viljad söögikõlbulikud. Vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Õitseb mais
11%.Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Kasutamine kulinaarias Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.Tomat on oluline konservitööstuse tooraine; hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid nii kooritud kui koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketsupit) ning konserve. Tomati kasulikus Tomatid on aedviljade edetabelis kolmandad Tomati viljades on 90% taimevett, 1% valkaineid, 0,2%
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Fasistliku Itaalia kujunemine oli tingitud Esimese maailmasõja järgsest inimeste rahulolematusest võimulolijate vastu. Selle vilju sai nautida fasistliku ideoloogia juht Benito Mussolini. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta valimistel võidu ning Itaalia peaministriks sai läbi ultimaatumi Mussolini. 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seaduseid, mis andsid peaministrile kuningaga samaväärsed õigused. Benito sõjakas poliitika viiski välja fasistliku diktatuuri kujunemiseni Itaalias. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917
c/TP37So9hmWI/AAAAAAAAZCs/NrRjcmKaGv8/GB001178.jpg Valdavad on ferraliitmullad,mis sisaldavad ohtralt raua-ja alumiiniumioksiide. Tänu igapäevastele hoovihmadele on mullastikus välja kujunenud leedehorisont. Malaisia vihmametsa taimestik on liigirikas ja maailma looduses olulisel kohal, kuna vihmamets on üks vanimaid ökosüsteeme. Vihmametsades kasvab pool kogu maailma taimeliikidest. Taimed võivad üheaegselt õitseda ja vilju kanda. http://1024x.net/wallpapers/85p/Tropical_Palm_Tree_On_Beach.jpg Loomastik nagu ka taimestik -vihmametsale kohaselt liigirikas. Seal leidub mitmeid haruldasi liike,keda mujal ei kohta. http://farm4.staticflickr.com/3614/3484621070_b00294f9de.jpg http://www.malaysiasite.nl/images/indochinesetiger1.jpg Inimesed töötavad pealmiselt linnades. Seal kus võimalik,
Siidisabad püüavad neid putukaid madalal maapinna kohal, oksalt-oksale või telefonipostidele lennates. Sügisel ja talvel koosneb siidisabade menüü puuviljadest ja marjadest. Siidisabad neelavad suurtes kogustes põldmarja, viirpuu, ligustri või musta leedri vilju, samuti söövad nad pihlakaid. Siidisaba on väliselt liikumatu, lühikeste jalgadega lind, ent toidu hankimisel näitab ta üles südikust. Sageli ripub ta oksal pea alaspidi, et maitsvate marjadeni jõuda.
,,Tondinahad" Autor: Aimee Beekman Tegelased: Hallsilm, merekoerad, Öölatern, Samblavaip, Kuldkõrv, Tuletark, Kotkatont, Tondimõte ja teised tondinahad. Hallsilm oli hallide silmadega heatahtlik ja ettevõtlik tondinahk. Talle meeldis avastada uusi asju ja teha tööd. Tondinahad elasid maal, kus alati paistis päike ja toidu pärast polnud kunagi vaja muretseda, sest erinevate puude vilju vedeles igal pool. Tondinahad aina pikutasid, sõid ja magasid. Midagi muud nad teha ei tahtnud ja ei teinudki. Nad olid karvased, pruunide silmade ja suurte kõrvadega. Nende kõrvades elasid sinised ämblikud. Ainult üks tondinahk erines teistest. Ta oli hallide silmadega ja väga uudishimulik. Talle meeldis päeval ringi rännata ja uusi asju avastada. Teda kutsuti Hallsilmaks. Ühel ööl kui tondinahad magasid, otsustas ta teha parve ja minna merele, et uus koht elamiseks leida
Alguses ma ei teadnud üldse, mida sellelt kontserdilt oodata, kuid otsustasin kindlalt, et käin ära, kui lugesin nende kohta huvitava lõigu : ''Rouge Madame on Kohtumine. Teed on ristunud, ilmakaared kattunud. Vabajazz noogutab hällilaulule, elektrobiit tervitab indirocki raffe riffe. Vaimust saab vaimustav jõud, kui ürgalge embab maailmapuud. Juured põimuvad, keeled lõimuvad. Eeterlikust õrnusest sünnib eepiline narratiiv, ehmatav siirus kannab kõditava groteski mõrkjas-magusaid vilju. Rouge Madame on loodusjõud.'' Peale seda oli mul tunne, et seda peab ise vaatama minema ! Kontsert iseenesest oli minu meelest üpriski huvitav, kuid kui seda võrrelda näiteks Kadri Voorandiga, siis ütleksin, et viimase kontsert möödunud aastal oli rohkem minu maitse järgi. Ent väga sümpaatse mulje jättis siiski klaver, nii lavakujunduses kui ka muusikas eneses. Mõnusalt hubaseks tegi asja punane valgus, mis siis mängis ka rolli lavakujunduses.
kuni väikesed. Vili on algul roheline, küpsedes muutub kollaseks ja siis kui vili on täielikult valmis on ta tumepunane. Kasvutingimused kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000 meetri kõrgusel. Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik. Vajab aastas sademeid 2200-2300 mm ning pidevaid plusskraade. Alla + 40C temperatuuri juure kohvipuud hukkuvad. Kohvipuu on üks varaseima viljakandvusega puid maailmas. Juba 1,5-aastaselt võivad nad esimest korda vilju kanda. Kohvipuu elab kuni 50-60 aastaseks. Aastas võib ta anda kuni kolm saaki, mis ühe täiskasvanud puu kohta on keskmiselt 3 kilogrammi toorube. Millistes riikides kasvatatakse? Kohvipuid kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma, kus saadakse vajalik kõrgus merepinnast, et kohvipuu ei hukkuks. Algselt sai kohvipuu oma alguse Ida-Aafrika rannikul asuvast Etioopiast. Praegu on suurimad tootjariigid Brasiilia ja Colombia. Veel kasvatatakse Ida-Aafrikas, Araabias ja Libeerias, Hawaiil
30 cm pikkused. Õied on väikesed. • Avokaado vili on pirni-kujuline, 7-20 cm pikk ning kaalub 100g - 1kg. • Vilja sees on suur kõva seeme. • Vilja ümbritseb krobeline kest. • Kest ega ka seeme ei ole söögiks. • Kasvab väga niiskes keskkonnas. Vesi millega puid kastetakse, ei tohi olla soolane. Ka tugev tuul pole hea kasvatuse eelduseks. ... • Kõige paremini maitseb avokaado siis, kui ta on täiesti valminud. • Maitse on suhteliselt mahe ja meenutab pähklit. • Kuna vilju veetakse meile kaugelt, siis koristatakse need pooltoorelt ja sageli pole ostetud avokaado jõudnud täielikult valmida. • Vili on täisküps siis, kui vilja õrnal pigistamisel koor veidi lohku vajub ning kõrva ääres raputamisel on kuulda seemne loksumist. • Järelvalmimiseks tuleks avokaadosid hoida toatemperatuuril. Väärtused • Koguseliselt on avokaadodes kõige rohkem vett. • Teise koha hõlmab õli. • Küpsed avokaado viljad sisaldavad olenevalt sordist 15-
noorest peast saati. Kui teised pidid kell 5 hommikul ärkama, et kooli minna, siis tema sai vabalt kella 11ni magada. Samuti oli ta väga kahvatu ning tal olid pikad tumedad juuksed. Ta ei abiellunud kunagi, aga tal oli tütar. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Reisis väga palju läbi Euroopa. Filosoofilised ideed: Tema arvates sarnaneb filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad on ülejäänud teadused. Nagu õunapuulgi korjatakse vilju okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartes'i filosoofia eesmärgiks oli leida tõsikindel teadmine, mis ühtlasi tähendab kahtluste puudumist. Ta püüdis välja selgitada, kas on olemas tõsikindel tunnetus, ning kui see peaks olemas olema, siis mille kohta see käib. Teda ei rahuldanud traditsioonilised akadeemilised teadmised ega raamatutarkused,
kus mängivad väikesed lapsed. Vaik kutsub esile tugeva naha limaskesta põletiku, taime söömine võib lõppeda surmaga. Hobustel võib surma põhjustada juba 30 g kuivi lehti. Esmalt tekib tugev põletus suu ja kurgu limaskestadel, siis peapööritus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, verine väljaheide. Rasketel juhtudel tekib erutusseisund, kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, tekivad hingamishäired ja nõrkus ning teadvus kaob. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis, näiteks reuma ravimisel. 2. Mürkputk - Cicuta virosa Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid
kasutatakse edukalt veini- ja likööritööstuses. Kookospalmi mahlast tehtud leotisega saab ravida mitmesuguseid haavu ja põletusi. Kookospähklite säilivusaeg on isegi jahutatavates kuivades ruumides siiski üsna piiratud. Kui kookospiim pähklis tahkub, omandab see kauaaegsel seismisel seebi maitse ja toode pole enam söömiskõlblik Välimus: Kookospalmid on kuni 25 meetri kõrgused sulgjate tumeroheliste läikivate lehtedega puud. Puutüvi on voolujooneline ja väga tugev. Esimesi vilju hakkab puu kandma seitsmeaastaselt, kuid suure saagikuse saavutamiseks kulub veel aastaid. Õitsemisest kuni viljade valmimiseni kulub keskmiselt 11 kuud, 4 kuu vanuselt on kookospähklid suuruselt täiskasvanud. Toores vili on värvuselt roheline, valmides aga tumepruun. Kookospähkel koosneb neljast kihist. Kõige pealmine on nahkjas ja veekindel väliskest, mis kohe pärast viljade koristamist eemaldatakse. Selle all on tugeva käsna taoline kiudkest.
Eesmärkide täitmise hind Nii kaua kui inimkonnal on olnud aega mõttetööga tegeleda, on alati oma eksistentsi mõtte ja eesmärkide üle juureldud. Sellele pole aga universiaalset vastust leitud, sest igaüks on unikaalne ning jõuab oma mõtisklustega vaid endale sobiva vastuse ja sihini. Mis on aga eesmärkide poole püüdlemise hinnaks? Kas eesmärkide täitmine teeb üldse õnnelikuks? Palju on neid, kes arvavad, et elu on nautimiseks ja seda tuleks elada täiel rinnal. Ometigi ei tea ma kedagi, kes minu hinnangul ka tegelikult nii teeks. Kõiki seovad erinevad kohustused, seadused, tunded ja sõltuvused, mis paratamatult panevad enese tahtmisi alla suruma ning tegema seda, mis on kohane või vajalik. Karl Ristikivi teose ,,Hingede öö" viies süüalune Sixten oli kohtu all just nimelt pideva mõnutunde otsimise pärast. Teda süüdistati ka isekuses ja vaid endale elamises. Ühiskonnal on igaühe suhtes teatud ootused ning võ...
Perekond leeder ja must leeder Perekond leeder: Perekonda kuuluvad paaritusulgjate liitlehekestega heitlehised kõrged põõsad, madalad puud või rohttaimed. Ühekojalised. Mõlemasugulised väikesed kollakas- või rohekasvalged õied asuvad rohkeõielistes tipmistes evasarikates või pööristes. Punased või mustad marjataolised söödavad või mürgised luuviljad on 3-5 seemnega. 20-40 liiki (must, punane). Kasvavad põhja- ja lõunaparasvöötmes, lähistroopikas ja troopilistes mägedes. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses. Levinud haljastuses. Must leeder: Sambucus nigra Pärit Euroopast. Eestisse sissetoodud. 6m kõrgune lopsakakasvuline põõsas. Parasniiske kasvukoht, päikeselembeline. Lehed paaritusulgjad, 5-7 lehekest. Õied kobarates, valged.Viljad mustad marjad kobarates. Marju kasutatakse toiduainetööstuses. Seemned mürgised. Kasutatakse ka haljastuses. 35. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder: Sambucus racemosa Levinud Euroopast Lääne-Aasiani
Rene Descartes Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1. Nad on ilmselged tõed. 2. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma.
Inimesed: põlluharimine,viljakasvatus,turism,elektroonika Keskkonnaprobleemid: Mullad on kemikaalide tõttu rikutud ja muutunud karjamaadeks, Vahemereline lähistroopiline loodusvöönd Levivad Vahemere ääres Kliimale on iseloomulik kuum ja päikesepaisteline suvi ja soe ning sademeterohke talv. Sademeid toovad läänetuuled Taimestik on kõvalehine, jäikade, õlikihiga lehtedega (oliiv,pistaatsia),lehed hõbedased eukalüptid Loomastik on vähene Inimesed kasutavad oliiviõli,kasvatavad vilju,korki,turism. Keskkonnaprobleemid.... Mõisted: Oaas: ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal Soolajärv: soolaseveeline järv kuiva kliimaga alal, kus auramine õletab magevee juurdevoolu Soolak: soolarikka pinnasega ala kõrbevööndis Kõrbestumine: kõrbete tekkimine ja laienemine Vahemereline kliima: lähistroopilised kliimavöötmes mandrite lääneosas kujunev kliima,päikseline suvi,vihmane talv Mangroovtihnikud: troopiliste merede varjatud lahtedes kasvavate puude tihnik.
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õm...
kunagi ei öelnud kellelegi halvasti, vaid ütles mida arvas ja seda viisakalt. Arvatavasti noor mees, keda ei huvitanud raha ega edukus vaid tema amet. Tema väärtushinnangud olid tema äri ja selle kõrvalt ka tema parim vein Firenzes. Moraal oli kõrge, sest ta austas teisi inimesi. 2) Ma arvan, et siin taheti näidata milliseid inimesi on olemas. On olemas ka lihtinimesi, kes saavad täiesti tühja koha pealt edukaks. Pakkudes oma veini sai ta edukaks, kuigi tahtis ainult oma töö vilju maitsta anda. Inimesi ei huvita ainult raha ja võim. 3)Novell on üles ehitatud sellele, kuidas inimene saab edukaks.Kuidas ta naudib oma elu ja armastab oma tööd. Tegevus pingestus siis, kui Geri tuli Cisti juurde veini lõpuks maitsma, Cisti ju ei teadnud, et kas see talle maitseb.Ja see maitses talle. On olemas inimesi , kes naudivad oma tööd ja ei pürgi tippu vaid elavad rahulikku elu.
MÜRGISED TOATAIMED. AIDSIKASTANSEEMNIK Kasvab ühtviisi hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus, ei lase end häirida lühiajalisel jahedusel ega temperatuuri kõikumisel. Vilju kasutatakse aidsiravi preperaatide koostises, viljad mürgised. DIIFENBAHHIA Õied Rohekasvalge kõrglehega ümbritsetud tõlvikõisikud, millel pole erilist dekoratiivset väärtust Lehestik Lopsakas, kirju Kõik taimeosad on mürgised. Palju erineva lehemustriga sorte MONSTERA Pärit Kesk ja LõunaAmeerika vihmametsadest. Kuulub võhaliste sugukonda. Kasvab kõrgeks (kuni 20 m) toetudes looduses puudele.
Talupoegade seisund enne ja pärast vallutust Eesti talupoegade seisund on läbi aastate väga ebastabiilne olnud. Muinasaja lõpuks olid üks talupoegade peamiseks tegevusalaks maaharimine, kus kasvatati enamasti nisu, kaera ja talirukist, vähem ube, herneid ja teisi vilju. Tavaliselt oli taluperel üks adramaa, kuid rikkamatel oli neid rohkem. Lisaks tegeleti ka loomapidamisega. Enamasti kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu saadi ka küttimise ja kalapüügi teel. Kala püüti enamasti vaid sisevetel. Ainsaks magusaineks oli mesi, mida saadi metsamesinduse teel. Muinasaja lõpul toimus ka suur arenemine käsitöös. Nimelt kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suurimad rauatootmiskeskused Eestis
Lisa 3 4 Kasutamise viisid Viljad on maitsvad, sisaldavad suhkrut, sidrunhapet, kollast pigmenti, vitamiini C ja muudki. Tarvitatakse nii värskelt kui keediste, mooside, kompottide, mahla ja siirupitena. Hea koogimoos. Toodetakse kauni värvi ja meeldiva aroomiga jooke (veinid, liköörid). Kogu taime tarvitatakse rahvameditsiinis. Juuri, lehti ja vilju kasutatakse kuseeritust suurendava vahendina ja skrofuloosi raviks. Tupplehtedest, õitest, lehtedest ja vartest tee on aidanud köha vastu. Noorte murakamarjade keedis aitab tuberkuloosi vastu. Vahel on kasutatud keedist reuma ja kõhutõve korral. Juurikad on aidanud vesitõve ja skorbuudi vastu. Venemaal on ravitud lisaks veel südame- ja kusepõiehaigusi. Omab verd parandavat ja puhastavat toimet. Raviomadusi on leitud ka teaduslikus meditsiinis: aktiivsed ained pahaloomuliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
