Ka aiakaunistuseks pole see metsapuu paha. Temast saab tihedaid kaitsehekke, mis septembris annavad pealegi veel head maitsvat saaki. Võrratult kaunis on ilupuuna sarapuu punaselehine vorm, mille lehed on kogu aeg tumepunased. On olemas ka kollaseid ja lõhestunud lehtedega vorme. Ilupuuna on iga sarapuu väga kaunis kevadel õitsemise ajal, tal on pikemad ja kaunimad urvad kui teistel Eesti puudel. Pähklite saamiseks on aretatud hulganisti hea toiteväärtusega suuri ja õhukese koorega vilju kandvaid sorte. Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees
Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest
metsataimed. Nende roomavad varred, mis kannavad lühemaid tõusvaid või püstiseid külgharusid, on maa peal. Kollal puudub risoom. Kollad kasvavad ja arenevad väga aeglaselt, see tõttu on nad ka looduskaitse all. Nad paljunevad eostega. Kollad on näiteks karukold ja kattekold. 18. PALJASSEEMNETAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Paljasseemnetaimed on lihtsama ehitusega kui õistaimed, kuna neil ei ole õisi ega vilju. Paljasseemnetaimede hulka kuuluvad puud, harva ka põõsad. Neil taimedel puuduvad õied ja viljad, nende asemel on aga käbid, milles arenevad seemned. Okaspuude lehtedeks on okkad. Enamik okaspuid on igihaljad. Paljasseemnetaimed paljunevad võõrtolmlemisega. Õite asemel on emas- ja isaskäbid. Männi isaskäbides valmivad tolmuterad. Emaskäbides on aga seemnealgmed, millest pärast tolmlemist ja viljastamist arenevad seemned. Vihmaga langevad tolmuterad maha. Pärast
tööstused tarbivad väga palju elekrtit. Energia eksport on 0% ja import samuti 0%. Minu soovitus oleks, et kasutada rohkem tuuleenergiat ja vb ka tuumaenergiat. Nafta jäägid saastavad väga palju seda imelist saart ja selle ümbrust. Põllumajandus Suurimal saarel Trinidadis on mullad viljakad ja põlluharimiseks maad jätkub, kuid praegusel ajal ei tegele sellega enam palju inimesi ja põllumajandus ennem kahaneb kui kasvab. Sademeid on piisavalt, et kasvatada eksootilisi vilju. Kaasa aitab ka põhjavee tase, kuid see saab aina rohkem saastatud. Maa kasutuseviise: vaba maa: 15% maad põlluharimiseks: 9% maa karjakasvatuseks: 2% metsa ja puumaa: 46% muu maa: 28% 1 Kuna vaba maad on 15 %, siis seda saaks väga edukalt kasutada ka põllumajanduses, kuid see ei tuleks kõige kasulikum ja tulutoovam. Tõsi umbes 5 % sellest vabast mast on mägede all, kuid karja saaks ka seal kasvatada. Kliima
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
ekvatoriaalne kliima. Nad on maailma looduse väga tähtsaks komponendiks, nad puhastavad vett, neelavad atmosfäärist süsihappegaasi ja ladestavad seda ning eraldavad tohutul hulgal hapniku. Seega pidurdades kasvuhoone efekti ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on liigirikkamad, seal elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühteaegu õitseda ja vilju kanda. Ekvatoriaalses vihmametsas on alati hämar, kuna vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Levinud on mangroovtaimed, mitmed tsitruselised, kookospuu, kohvipuu, kautsukipuu, vigipuu ja kakaopuu (neist mitmeid kasvatatakse majandulikkel eesmärkidel). Loomastik on vihmametsades samuti väga liigirikkas ja eluvormiderohke, kusjuures loomade vahel valitseb väga tugev konkurents
Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus b)Ultraviolettkiirgus c)Infrapunane kiirgus d)Õhuniiskus e)Hapniku hulk f)Happelisus g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide e)Laia ökoamplituudiga liigi näide 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega) b)Parasitism(näide koos selgitusega) c)Kisklus(5 näidet koos selgitusega) d)Konkurents(5 näidet koos selgitusega) e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid(iseloomusta, too näiteid) b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid(iseloomusta, too näiteid) c)Teised tarbijad ehk karnivoorid(iseloomusta, too näiteid) d)Tipptarbijad(iseloomusta, too näiteid) e)Ökopüramiid(joonis...
Kuues päev Jumal lõi kariloomad, roomajad, metsloomad. Kuues päev Jumal lõi mehe ja naise. Mehe nimi oli Aadam ja naise nimi Eeva. Jumal asetas Aadama ja Eeva elama paradiisiaeda, mida kutsuti Eedeni aiaks. Keset Eedeni aeda istutas Jumal elupuu ja hea- ja kurjatundmise puu. Viimasest puust ei lubanud Jumal süüa, sest siis nad surevad. Eeva juurde tuli madu, kes oli kõigist teistest kavalam. Ta ütles, et kui Eeva ja Aadam kurjatundmise puu vilju söövad, siis saavad nad Jumala sarnasteks. Eeva võttis puult vilja ja sõi seda. Ta läks Aadama juurde ja rääkis, mis juhtus, ning ulatas talle vilja, mida Aadam ka sõi. Nad peitsid end Jumala eest, kuid Jumal leidis nad ning saatis inimesed paradiisist välja, sest nad olid Jumala käsust üle astunud. Nad olid kaotanud surematuse. Aadamale ja Eevale sündisid kaks poega: vanem poeg Kain, kes oli põllumees, ja noorem poeg Aabel, kes oli karjakasvataja
(3,2 %). Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral. Küüslauk. Meie rahvameditsiinis tuntakse küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame tugevdajat,
Peenikesed oksad on läikivad ja punakaspruunid. Väheldased ogad on üksikult või paarikaupa lehtede alusel, õisi kandvail okstel ogad sageli puuduvad. 5-7 sulglehekest on pealt helerohelised, alt hallikasrohelised, viitjad või paljad, teravatipulised ja tihesaagja servaga. Punased õied paiknevad 1-, 2- või 3-kaupa. Mets-kibuvits õitseb juunist augustini. Viljad on väheldased, siledad, kerajad ja säilivate tupplehtedega ,,marjad", mis valmivad augustis-septembris. Ravimina kasutatakse vilju, mida korjatakse enne külmade tulekut täiesti valminuna. Külmunud marjad kaotavad oma raviomadused. Kuivatatakse kuivatis (ahjus) temperatuuril 90-100 °C, õigesti kuivatatud droog peab olema punakaspruuni või kollast värvi. Säilitatakse klaaspurgis või kotis 2 aastat. Kibuvitsapreparaatidel on kuse- ja sapieritust ergutav, üldtugevdav, põletiku- ja ateroskleroosivastane ning verejooksu peatav toime, need reguleerivad organismis
Munevad taime lehtedele või varrele, munad tiheda kogumikuna. Röövikutel haukamissuised. Liblikad toituvad õienektarist. Röövikud kahjustavad lehti, varsi ja juuri ning mugulaid. Harilik varreöölane kahjustab varsi ja juuri, muneb kõrrelistele, talvitub muna. Kolmas kasvujärk lihakad varred. Varred murduvad, lehed närtsivad. Nukkuvad mullas, talvituvad röövikuna mullas, vahel munana. Närivad end varre sisse. 1 pk. Põlluöölane kahjustab mugulaid ja vilju. Röövik toitub taime lehest, viljast, varrest, mugulast. Mugulates suured augud. Talvitub eelnukuna. Munad lehele või maapinnale. 1 ja 2 kasvujärk kaevandavad umbrohtudes. Kolmas kasvujärk kultuurtaimedele. Sibula kahjurid Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased. Sibula-peitkärsakas kahjustab sibulapealseid, valmik talvitub kulu sees peenardes. Kevadel muneb sibula lehtedesse näritud avadesse. Valmikud ja vastsed närivad lehtedesse auke. Vastsed toituvad lehe kudede sees
Täiskasvanud inimene peaks saama biotiini päevas 0,15-0,3 mg. B rühma vitamiinidest sisaldavad mandlid riboflaviini (B2). 100 g kohta 0,78 mg. Riboflaviin on organismi mootor, mis stimuleerib väsimatult rakuenergia tootmist. Mandleid kasutatakse üsna palju kondiitritööstuses. MAKADAAMIAPÄHKEL Makadaamiapähkel ehk Austraalia pähkel (Macadamia intergrifolia), inglise keeles Macadamia nut Makadaamiapähkel on pärit Austraalia idaosa vihmametsadest. Makadaamiapuu vilju on iidsed Austraalia aborigeenid söönud iidsetest aegadest alates. Euroopa asunikud Austraalias võtsid need pähklid kiiresti omaks, kuid kaubanduslikku väärtust omasid need alles alates 20. saj algusest Havail. Havaile viidi makadaamiapähkel 19. saj lõpus. Makadaamiapuid on kuus liiki. Need kasvavad väga niisketes tingimustes, on tundlikud külma ja temperatuurimuutuste suhtes. Makadaamiapuu võib kasvada kuni 20 m kõrguseks ja sellel on tumerohelised igihaljad lehed
päikesekiirguse eest, sest nahk ei sisalda piisavalt kaitsvaid pigmente. Siinsete inimeste nahk on päikese suhtes tundlikum. Me vajame toiduga taimedelt pigmente, mis kaitseksid meie nahka kahjuliku UV-kiirguse eest. Meie laiuskraadidel kasvavad päikesepaistelisel perioodil edukalt nii punane paprika, tomat kui ka baklazaan, mis kõik sisaldavad vastavaid kaitsva toimega karotenoide. Seosed taimede kasvupaikade ning taimede vilju vajavate inimeste vahel on tunnistuseks sellele, et looduslikult vajavad inimesed vaid neid toitaineid ja fütotoitaineid, mis nende elupaigas kasvavad. Varem, kui karotenoide ja muid taimede pigmente veel täpselt ei tuntud, ei osatud ka mingeid geograafilisi seoseid leida. Tänapäeval, kui loodust on põhjalikult uuritud, on teaduslikult tõestatud, et taimede kasvupaiga ja inimeste vajaduste vahel on kindel seos, mis ajalooliselt juba paika pandud. Kasutatud materjalid · http://www
Välimus: 50-90 cm, kaal 4-10 kg. On väikese tüseda keha ja lühikeste jalgadega loom. Kähriku seljakarv on kollakat ja pruuni kuni mustjaspruuni värvi, kõhupool on kollakaspruun. Karvastik on väga tihe, pealiskarvad pikad ja karedad. Levik: Päriskodu on Ida- ja Kaug- Aasias. Arvukus Eestis: Toitumine: Kõigesööja, selgroogsetest toitub närilistest, kahepaiksetest, kaladest, selgrootutest putukatest ja nende vastsetest, limustest. Palju sööb taimset toitu erinevaid vilju, marju, juuri, mugulaid. Taimse toidu osatähtsus on suurem sügisel. Suur tähtsus on raibetel ja jäätmetel (puhkealadel, prügilates). Sigimine: Jooksuaeg on veebruaris märtsis, tiinus kestab ca 2 kuud ning pojad sünnivad aprillismais. Ühes pesakonnas on keskmiselt 5-6 poega. Maksimaalne poegade arv ühes pesakonnas on Eestis 18, kirjanduse andmetel 24. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad (kährikud moodustavad püsivaid paare), pesakonnad lagunevad sügisel ning
parfümeeriatööstuses, oksastest tehtud jahu ja pastat aga loomasöödaks. Tähtsus looduses- rikastavad õhku hapnikuga, mõjutavad mulla omadusi, reguleerivad veerežiimi. KATTESEEMNETAIMED EHK ÕISTAIMED Suuremat osa õisi tolmeldavad putukad. Putukatolmlemine on tuultolmlemisega võrreldes palju täiuslikum tolmlemisviis, sest loomad kannavad õietolmu ühelt õielt teisele ja tõenäosus, et õis saab tolmeldatud, on suurem. Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, samuti võivad need edasi kanduda vee ja tuulega. Erinevad viljad: tärkliserohked teraviljad on tähtsaim toiduallikas (nisu, rukkis, mais jt kõrreliste viljadest saadakse jahu ja leiba. Kaera ja otra kasvatatakse ka loomasöödaks) Peamine taimne valguallikas on nii loomade kui ka inimesele liblikõieliste (herne, oa, sojaoa jt) seemned, sojauba ja maapähkel sisaldavad ka väärtuslikke õlisid ja vitamiine.
Lehed enamasti okkakujulised, harvem soomuse-kujulised ja kinnituvad võrsele 3 kaupa männasjalt või vastakuti. Noorusvormidel on lehed enamasti okkakujulised, vanadel taimedel tihti soomusekujulised või nii soomuse- kui okkakujulised. Õied enamasti ühesugulised, asuvad võrsete tippudes võikaenaldes. Emasõied 3...8 soomusega, millised pärast viljastamist kasvavad kokku, moodustades marjataolise käbi (marikäbi). Seemned lennutiivata, valmivad 1. või 2. aastal. Kadakate vilju kasutatakse laialdaselt meditsiinis, alkoholitööstuses, kulinaarias jm. Perekonna 50...60 liigil on majanduslik tähtsus, kuivõrd puit on pehme kuni kõva, mädanemiskindel, aromaatne. Harilik kadakas (Juniperus commúnis L.) 15 Communis ühine, koos gruppidena kasvav. Kuni 10 m kõrgune puu või tihedakasvuline kõrgem kahekojaline põõsas. Tsoon II. 1560.
(tugevasti) läikivad, rohelised, all laiad sinakasvalged õhulõheribad, külgsoomused eemalehoiduvad · Käbid on võrsetel püstiselt, piklikult kerajad, 1,2...1,8 cm pikad, 6...10 soomusega, pruunid. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. · Väärib senisest rohkemat kasvatamist eesaedades ja väiksematel haljasaladel. Meil ei vilju, paljundatakse vaid vegetatiivselt. Külmahell, külmudes karmil talvel kuni lumepiirini. Sobib haljastuses väikesemõõtmelistesse eesaedadesse ja parkidesse alusrinde põõsana. Istutada tasuks põhjakaartest varjatud kasvukohale. 16. Perekond elupuu (Thuja) Elupuu perekonda kuuluvad liigid (4 liiki Ida-Aasias, 2 Põhja-Ameerikas) on ühekojalised puud ja põõsad nt harilik elupuu (Thuja occidentalis), hiigelelupuu (Thuja plicata). Eestis
Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid langeb alla 100 mm ja sellepärast pole riigis ühtegi püsivat jõge ega järve. Kõrbe taimestik on vaene, kuid siiski kasvavad mõned kuivtaimed. Näiteks nagu kõrbetarn, liivaakaatsia, puju ja teised. Oaasides kasvab datlipalm, mis annab mitmekülgset toorainet. Tema vilju ehk datleid kasutatakse toiduks, tüve puitu ehituseks ning lehti loomatoiduks ja mitmesuguste tarbeesemete valmistamiseks. Loomadest ja lindudest elavad: antiloop, gasell, kaljukits, hüään, kõrberebane, hunt, gepard, kõrbepüü ja tuvi. Oaasides elatakse paikselt ja kasvatatakse teravilja, puuvilla, puuvilja, õlitaimi. Riik on päris jõukas tänu naftale, mida pumbatakse peamiselt Pärsia lahe äärest ja lahe põhjast. Leidub ka maagaasi
Abielu riskifaktorid- liiga varane abielu, rasestumine, väike sissetulek, töötaolek jne. Alternatiivsed elustiilid üksinda elamine, veel mitte abiellunud inimesed, abielu lahutanud inimesed, lesed, vabaabielu, lastetus,alaealised emad. 13. Majandussüsteemid ja töö organiseerimine ühiskonnas Kaupade ja teenuste jaotamine- lihtsaim viis otsene vahetus, vahetatakse sarnase väärtusega kaupu ja teenuseid. Kula kulasse kuuluvatel saartel vahetatakse ühel saarel kasvatatud vilju ja käsitööesemeid teiste saarte kaupade vastu ning saadakse kätte kõik eluks vajalik. Retsiprookuse reegel- kingituse saamine kohustub midagi samaväärset hiljem tagasi andma. Tööjaotus ühiskonnas- tähendab tööprotsessi kui terviku jagamist eri osadeks, millest igaüht teeb kindle selleks ettevalmistatud inimene või grupp inimesi. Võõrandumine (Marx)- selleni viib industriaalühiskonna töökorraldus. Korporatiivne võim võimul olevad erilised struktuurid ja ärieliit
1. Kahjustatud naha punetus, turse 2. Peavalu 3. Põletustunne kahjustatud kehaosadel 4. Nahalööve võib tekkida mõni tund kuni 72 t. 5. Naha sügelemine võib tekkida pärast kokkupuudet 6. Villid, 24 päeva pärast lõhkevad 7. Mürgiste viljade allaneelamisel põletustunne kurgus, maos, kõhuvalu, lahtisus. * ÄRA KONTAKTEERU TUNDMATUTE TAIMEDEGA JA NENDE VILJADEGA! * VÄLDI TAIMEPOOLSET KONTAKTIVÕIMALUST * ÄRA PUUDUTA MUSTADE KÄTEGA NÄGU, GENITAALE! * ÄRA SÖÖ TUNDMATU TAIME VILJU! ESMAABI: - rahusta kannatanut - pese kahjustatud nahka vee ja seebiga (või alkoholiga), võimalusel korduvalt! - ära kata kahjustatud piirkonda - riided pesta - pese käsi hoolikalt - kannatanu evakueerida vajadusel. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID lihaskrambid (võib ka maos) märg nahk, ekstreemne janu ESMAABI - sõdur varjulisse kohta, riided eemaldada - aeglaselt suur kogus külma vett KUUMAKURNATUS tugev higistamine kahvatu, külm, niiske nahk peavalu nõrkus värisemine
Kehakeel: 1) Astuge teisele inimesele lähemale. 2) Kummarduge ettepoole. 3) Võtke käed-jalad sõlmest lahti. 4) Looge silmside. 5) Naeratage. 6) Näidake oma reaktsiooni. 7) Puudutage vestluskaaslast. 12 Kuidas jääd sulada: 1) Küsige infot. 2) Tehke kompliment. 3) Väike nali. 4) Aktuaalsed sündmused. - Otsekohene lähenemine - jääsulatajatest see, mis nõuab kõoge rohkem julgust, ent võib kanda ka kõige magusamaid vilju. Vestluskunst: 1) Küsimuste esitamine. 2) Aktiivne kuulamine. 3) Ennast veidi avamine. Küsimuse sortid: 1) Rituaalsed - teada saada, mis on inimese nimi, kus ta elab ja mida teeb. 2) Informatiivsed - teada saada tähtsaid fakte vestluskaaslase elukogemustest, veendumustest ja tunnetest. Tagasiside põhjused aktiivselt kuulajalt: 1) Veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud. 2) Kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud. 3) Innustama kõnelejat ennast veelgi rohkem avama.
põõsastikes jm. Eluviis valdavalt öine. Lühikeste jalgadega ja tüsedavõitu kehaga on kährik oma liikumises kohmakas ja aeglane. Jäljerida on aeglasel käigul siksakiline. Kiirel jooksul jätab paarisjälgi. Toitu otsib samuti aeglaselt liikudes. Kõigesööja, selgroogsetest toitub närilistest, kahepaiksetest, kaladest, selgrootutest putukatest ja nende vastsetest, limustest. Palju sööb taimset toitu erinevaid vilju, marju, juuri, www.jahindusinfo.ee mugulaid. Taimse toidu osatähtsus on suurem sügisel. Suur tähtsus on raibetel ja jäätmetel (puhkealadel, prügilates). Jooksuaeg on veebruaris märtsis, tiinus kestab ca 2 kuud ning pojad sünnivad aprillis- mais. Ühes pesakonnas on keskmiselt 5-6 poega. Maksimaalne poegade arv ühes pesakonnas on Eestis 18, kirjanduse andmetel 24. Poegade eest hoolitsevad mõlemad
PILDID: Võib lasta lastel värvida. Kindlasti tuleb pilte suurendada! 32 MÄNGUKÄIK: Lapsed Kui laps näeb pildil puuvilja, mis kasvab puu otsas, siis peab ta tõusma püsti ja imiteerima puud. Seda saab teha mitmeti, näiteks: sirgelt püsti nagu puutüvi ning käed üles kõveralt nagu oksad. Kui laps näeb pildil maa pealseid vilju, marju, aedvilju, siis peavad lapsed istuma toolile ja imiteerima põõsast või vilja ennast. Kui laps näeb pildil juurvilja, mis kasvab maa all, siis laps peab kükitama ja imiteerima mugulat või juurikat või vastavat vilja, mis pildil näidatud. Õpetaja Õpetaja näitab ühekaupa mängukaarte ning lausub: ,,Mõista mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?''. Kui lapsed on vastava kuju võtnud, siis võtab
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. reverta...
arahhis e. hiina pähkel · pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt · peidab oma kaunad valmimiseks mulda · kaunas enamasti 1-3 seemet · seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% · suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt. · kasvatuspiirkond ühtib sojaoaga, kuid tunduvalt rohkem kasvatatakse Aafrikas, kus on tähtis ekspordiartikkel Õlipalm · 30 m puu, pärit Guinea vihmametsadest · valminud viljakobaras 3-50 kg vilju · luuseemneist pressitakse pärast nende kuivatamist ja purustamist väärtuslikku palmiõli, mida kasutatakse toiduaine- ja kosmeetikatööstuses · tänapäeval suurim kasvatuspiirkond Kagu-Aasia (Malaisia, Indoneesia) · taimeõli toodangult maailmas sojaoa järel teisel kohal · viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise eesmärgil Oliivipuu e. õlipuu · vanim õlikultuur
võõrkapitalist puudub täielikult. Kreeditorid võivad tunda ennast mugavalt ning liigkasuvõtjate jaoks oleks XXX OÜ väga atraktiivne ja turvaline klient. Ettevõtte juhtkonnal tuleb kindlasti sügavuti analüüsida 2014. aasta majandustulemusi ning selgitada, miks tööjõukulude kasv oli nii suur ilma, et müügitulu oleks kasvanud samaväärselt. Vaadates käibevara ja jaotamata kasumi osakaalu bilansis kolme aasta jooksul julgeks soovitada osanikel rohkem oma investeeringute vilju nautida dividendide näol või mõelda tegevuse laiendamisele, kuna selleks on olemas nii firmasisesed kui- välised vahendid. 23 KASUTATUD ALLIKAD 1. Finantsanalüüs. Koostaja: Madis Peterson. Tallinn: Külim, 2000. 2. Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele. Haabneeme: Forenia, 2007. 3. Ingrid Kääp, Finantsanalüüs ja –juhtimine II, loengukonspekt. 4
mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekes -Relv (lk 579)- Relv on seade või ese, mis on valmistatud või mida on võimalik kasutada kas spordis ja jahipidamises võisõjanduses teise elusorganismi, isiku või vara kahjustamiseks või hävitamiseks. -Vein (lk 593)- Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadudalkohooln jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. XV Raamat: Horemheb Tutanhammon sureb ja uueks valitsejaks pidi saama kas Sinuhe, Eje või horemheb. Valitsejaks sai Eje, kes lõpuks suri nälga, sest ta kartis, et keegi tahab tema toitu mürgitada. Peale Eje surma saab võimule Horemheb, kes valitseb väga hästi. Sinuhe ja Horemhebi sõprus puruneb. Horemheb kuuleb, et Sinuhe räägib temast halvustavaid jutte ja saadab ta igaveseks Puntimaale, et ta merelainetele oma jutte saaks rääkida. Kaptahil hakkas väga hästi minema,
omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 79
tegelikkus vaid 2. Nimelt esines kahel kliendil kolmest juhus, kui müüja ei saanud eesti keeles kliendist aru. Seda peavad tudengid poe kõige suuremaks puudujäägiks. Lisaks oli suur erinevus ka väite 17 puhul, milles hinnati puu-ja juurviljade värskust. Ootused 13 oli kõigil kõrged, kuid tegelikus ostus vaid 3,3, millest tulenevalt on lõhe -3,7. Paljud juur-ja puuviljad olid külastuse käigus mädanenud või vanaks läinud. Värskeid vilju oli raske leida. Kuigi Maxima olles suur ja pidevalt külastatav pood peaks just puu-ja juurvilju värskeid sisse tooma ja suutma ka ära müüja. Operatiivsust hindasid väited 10, 12, 14, 15 ja 22. Väite 10 puhul oli lõhe -4,3. Selle punktiga hindasid kliendid müüjate kompetentsust kaupade ja hindade osas ning nagu selgus ka ostlemisülesannetest, siis Maxima müüjad enamasti poe kaupu ei tunne. Kuid tudengid arvavad, et paljuski mängib rolli ka eesti keelest mitte arusamine.Samuti oli
ulatuses. Võiks katsetada külmkasvuhoones? • Suvised rohtsed pistikud. Selleks kasutada peenemaid 1-2 lehega võrseid, mis asetatakse potti liiva ja turba segusse. Pott katta kilega ja asetada sooja kohta 20-22⁰. Poti võib asetada kruusale või turbasse, seda aeg-ajalt kastes, kui tekib vajadus. Uute võrsete tekkides võib kilekoti eemaldada Seemnetega paljundamine • Sobib peamiselt looduslike liikide ja pargirooside paljundamiseks. • Koguda täiesti küpseid vilju, hoida 6 nädalat toa temperatuuril, seejärel 6 N külmkapis. Seeme külvata mulla- liiva segusse 1:1. Külvinõu asetada alt soojendusega kohta. Seemikud kahe ja enama lehega istutada pottidesse, kus moodustub korralik juuresüsteem Võrsikutega paljundamine • Võrsikutega on võimalik paljundada vään-ja pinnakatte roose • Selleks teha mulda väike vagu, mille põhja puistatakse veidi liiva. Sellesse painutatakse roosi võrse. Punga taha
Igihaljastel taimedel on lehtede eluea pikkuseks kaks kuni kümme aastat. Näiteks jugapuudel küündib okaste eluiga kümnekonna aastani, harilikul kuusel (3)5-7(9), harilikul männil (2)3(4) aastani. Igihaljastel tervetel okaspuudel varisevad aastas vaid kõige vanemad okkad ja seda liigiomase varisemisrütmi järgi. 3.1.4. Puittaimede paljunemisorganid Puud ja põõsad õitsevad ning viljuvad korduvalt, andes elu jooksul suure hulga vilju ja seemneid. Katteseemnetaimede (k.a lehtpuud ja -põõsad) õie tähtsamad osad on emakas (emakad) ja tolmukad, milledes arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on nad ümbritsetud õiekattega, mis koosneb õiekattelehtedest. Õied võivad olla kahesugulised, mis sisaldavad nii emakat (emakaid) ja tolmukaid või ühesugulised, sisaldades kas emakat või tolmukaid. Kui isas- ja emasõied või -käbid esinevad
Asus ründama utopistlikke sotsialiste teist äärmust. - 1870-ndad, Saksamaa ajalooline koolkond ründas marksismi. Klassikalise majandusteaduse ideed oldi vastavalt olukorrale Saksamaal vastu võetud, kuid võitlus vasakpoolse äärmusega jäi endiselt nende eesmärgiks. 19 saj Saksamaal suurtööstuse rajamine. Saksamaa poliitiline ühendamine ning edusammud terasetootmise tehnoloogia täiustamises ja orgaanilise keemia vallas. List väitis, et vabakaubanduse vilju naudib ainult Inglismaa, kes teistest riikidest varem alustas suurtööstuse loomisega ning saavutas majandusliku ülemvõimu maailmas. Pidas suurtööstust rahvuse rikkuse ja jõukuse allikaks, kõige tähtsamaks tootlikuks jõuks. 1848 revolutsioon pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Tekkis ajalooline koolkond, et kindlustada Saksamaa majandusarengu kapitalistlik tee. Turge kaitsti S-B eest, kes ujutas üle turud oma tööstuskaupadega
vesinikupommi. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste siftrisüsteem Enigma. Selleks konstrueerisid inglased arvuti nimega Colossus, kus info liikus bittides, see tähendab digitaalselt nagu tänasteski arvutites. Umbes samal ajal valmis ameeriklastel mõnevõrra võimsam arvuti ENIAC. Arvutirevolutsioon oli alanud, ehkki see hakkas nähtavaid vilju kandma alles 1960.aastail. Teiseks tohutu tähtsusega edusammuks, mille tagajärjed hakkasid ilmnema alles aastakümnete pärast, oli DNA struktuuri mõistatuse lahendamine 1953.aastal. See avas geneetikale enneolematud võimalused. Sõjajärgsetel aastakümnetel tulid esile ka igasugused filosoofid. Leidus intellektuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid. Neis ehk kõige kuulsamaks ja mõjukamaks võib pidada George Orwelli
fruits de mer (pr k), frutti di mare (it k)– mereannid: krevetid, merekarbid, kalmaarid, kaheksajalad, sageli kasutatakse nimetust mereannisegu puhul. fusilli – spiraalpasta ehk vedrukujulised pastavormid. füüsal – Lõuna- ja Kesk-Ameerikast pärit taim, mida kasvatatakse meil põhiliselt ilutaimena, teatud sordid on aga söödavad. Söödavat füüsalit kasvatatakse nagu tomatit. Sügisel kogutakse taime küljest mahalangenud vilju. Füüsal sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning konserveerimiseks analoogselt rohelise tomatiga. Ravimeditsiinis kasutatakse füüsalit neeruhaiguste puhul. galette (pr k) – eesti keeles kasutatakse nimekuju galett. Lame krõbe nisujahust kook, sageli ka pannkook, millel võib olla nii soolane kui ka magus täidis. garam masala – india päritolu üldmaitseaine. Garam masala sisaldab tavaliselt jahvatatud
angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. 2.4.4. Harilik kibuvits (Rosa vosagiaca) Harilik kibuvits kasvab puisniitudel, paekalda serval, tarade ääres, väikeste saarte rannavallidel. Ta on kuni 2 m kõrgune lookjate või kaarjate võrsetega, mille ogad on sirpjalt küverdunud ja võrdlemisi väikesed. Koor on enamasti punakas või roheline, sagedasti kattunud sinkja vahakihiga. Ravimina kasutatakse mitmete kibuvitsaliikide vilju, "marju", Eestis peamiselt hariliku kibuvitsa vilju. Marjad kogutakse veidi aega enne valmimist, kui nad on juba punased, aga veel mitte pehmed. Koguda võib kuni külmade algamiseni septembris ja oktoobris. Külmast kannatanud marjad kaotavad kuivamisel palju C-vitamiini. Marju nopitakse ettevaatlikult, neid mitte muljudes ja nende koort mitte rikkudes, sest vigastatud marjadest droog läheb kiiresti hallitama. Marjad droogiks peavad olema ilma varreta ja tupplehtedeta
putukate abil tolmlev taim Ei ole soovitatav istutada okaspuude lähedale, sest porgandi-lehekirbu valmikud talvituvad okaspuudel, eriti männil on tomati ja kartuli lähisugulane soojanõudlik üheaastane rohttaim Ravimköögiviljana on kaalikat pruugitud südamehaiguste, kurgupõletike, külmetushaiguste ja unetuse puhul ning ka valuvaigistina, haavaparandajana, bronhiidi ja astma leevendajana ei anna isekülvi ega metsistu toiduks tarvitatakse 3-7 päevaseid vilju kaheaastane lühikese kasvuajaga üheaastane rohttaim üheaastane üheaastane kaheaastane üheaastane isetolmleja püsik üheaastane püsik üheaastane püsik üheaastane püsik igihaljas, püsik püsik püsik püsik üheaastane püsik üheaastane püsik aretatud aedsellerist aretatud aedsellerist kui ilmub õievars, siis enam kasutada ei sobi, sest lehed muutuvad kibedaks püsik püsik
otstarbekohane need enne vees lahustada. 1 kg ammooniumsalpeetrit lahustatakse 5-6 ämritäies vees. (Mägi, Niiberg 1999) Saagi kogumine Ploomid koristatakse tavaliselt tarbimisküpsuses. Enen transporti koristatakse nad 2-3 päeva enne täielikku valmimist nn tehnilises küpsuses. Kuid kõik sordid ei talu seda. Mirabellid ja renkloodid on võimelised järelvalmima. Tööstuslikuks otstarbeks, kus ei nõuta täiesti terveid vilju, võib koristada valminud vilju ka raputamise teel. Eelnevalt laotakse puude alla näietks riidega kaetud raamistik. (Mägi, Niiberg 1999) Toomingas Paljundamine Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega. Seemned levivad lindude 33 abil. (Studioviridis.ee) Elutingimused Kasvab võsastikes, kuuse-lehtpuu segametsades, jõe- ja ojakallastel, metsaservades, eelkõige salu-
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal..............................................
Pitsema hakkab ta 3- aastaselt. Valged väikesed õied arenevad otse tüvest - kauliflooria. Pisi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus võib ulatuda 30 cm-ni, läbimõõt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane või oranz. Valge või punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu õitseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Küpsed marjad lõigatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Seejärel pestakse ja kuivatatakse kakaoseemneid päikese käes või tehissoojuses ning puhastatakse kestadest. Edasi neid röstitakse, purustatakse, pressitakse välja õli (nn. kakaovõi), jääk jahvatatakse kakaopulbriks. Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini.
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu
sademeid alla 200mm Niiske lähistroopiline kliima - Kliimat kujndavad mT(suvel) cP(talvel) - suvel palju sademeid -1000mm talved jahedad aga mitte alla 0C - esineb troopilisi tsükloneid - laialehelised igihaljad metsad Vahemereline kliima - kujundab talvel mP suvel cT - Talv pehme ja sajune 5-10C suvi palav ja kuiv (20-30C)sademeid 400-600mm - taimestik kohastunud põuase suvega -igihaljad kõvalehelised metsad ja põõsastikud - Mullad viljakad,erosiooniohtlikud - Osa vilju valmib kevadel või suve algul(teraviljad, tsitrulised) osa kuivab suve lõpuks - vajalik kunstlik niisutus Mereline läänerannikukliima - kliimat kujundavad mP läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus - sademeid on palju (üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed - mul on suure läbipesemise tõttu keskmiselt viljakas - laialehiste metsade levikuala - tugevasti kultuuristutatud Kuiv kesklaiuste kliima - kliimat kujunda cP merelise õhu juurdevool on tõkestatud - temp
RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS Olemus – rahvusvahelisi aspekte sisaldavate maksuõiguse normide kogum, mille eesmärgiks on kõrvaldada erinevate jurisdiktsioonide maksuõiguse normide kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maks...
internetis kiusamine ei tekita ohvrile sinikaid ega murra käeluud. (Naruskov, Küberkiusamine, 2008) Nagu meil, nii on ka mujal maailmas küberkiusamine üsna uus valdkond. Robert Slonje, Londoni Ülikooli doktorant, on uurinud küberkiusu Rootsi kooliõpilaste seas juba kaks aastat ning tutvustas foorumil "Koolikiusamine - kool, kodu, internet" selle erinevust tavakiusamisest. Tavakiusu puhul on selge, kes kiusab ja keda. Kiusaja näeb oma teo vilju, teise inimese valu ja mõnikord verdki, ning see võib ta peatada. On pealtnägijaid ja võimalik, et ka sekkujaid. See võib alata äkkmõtte ajel ja koolikoridoris. Ja lõppude lõpuks on olemas kodu, kuhu võib alati pageda. Küberkiusamine näitab, et me ei ela enam musklite ajal. Küberkius eeldab kavalust, häid tehnilisi vahendeid ja vahel ka korralikku eeltööd. Soovite veel erinevusi? "Esiteks, küberkiusaja võib jääda nähtamatuks. Teiseks, kiusatav on internetis
kuni 12-kaupa kobaras, viljad on musta tooni. Lood-tuhkpuu- viljad valminult on tume- lillakaspunased. Kõige suurem kasutus ilupõõsana.(eelistatuim on Läikiv tuhkpuu). 27) Türnpuu (Rhamnus cathartica) Kasvab paarimeetrise haralise põõsana(kohata võib kõikjal). Sarnane Paakspuuga, ent lehed paiknevad paarikaupa vastastikku, kevadel puhkevad õied väikesed ja kollakasrohelised, vili marjataoline musta värvi. Vilju on kasutatud kõhurohuna, tee on kõhu lahtistava toimega (tugev rohi, võtta väikestes annsutes). 28) Vaarikas (Rubus idaeus) Vaarika eluiga on 2 aastat. Õitseb hilja juunikuus. Viljad valmivad, juulis-augustis, seejärel kogu maapealne osa hukkub.( maa sisse jääb alles risoom, millest järgmine aasta areneb õiteta vaarikavars. Kuivatatud marjad on tõhus higileajav ja palavikku alandav vahend. Tõmmisega saab ak ravida põletikke ja leevendada valu
varajane paljunemine/pooldumine,süsinikuvarud kasutatakse peamiselt isendite arvu suurendamiseks nt:footontroofne ainurakne Chlorella 5 24. Kirjelda FS produktide allokatsiooni intensiivset strateegiat. Too näiteid Kõrge fotosünteesivõime ja suur füsioloogiliselt aktiivsete rakkude suhtarv, lühike kasvuperiood. Varud lehtedes,kõik koed füsioloogiliselt aktiivsed(ligniini harva) Õitsemise ajaks toitainete allokatsioon viljaalgetesse. Vilju palju .Viljumise ajal lehtedes vähem varusid kui säilitamiseks vajalik nt:riis 25. Kirjelda FS produktide allokatsiooni konservatiivset strateegiat. Too näiteid Algselt samuti kõrge fotosünteesivõime ja suur FS rakkude suhtarv ;peale optimaalse vegetatiivse osa moodustamist põhilised varud akumuleeritakse, Õitsemine toimub alles siis kui piisavad varud moodustatud. Talub ebasoodsat keskkonda kauem nt :Nõges,banaan 26. Kirjelda FS produktide allokatsiooni pikaajalist strateegiat.
paljunemine/pooldumine, süsinikuvarud kasutatakse peamiselt isendite arvu suurendamiseks (nt fototroofne ainurakne Chlorella) 21 Kirjelda FS produktide allokatsiooni intensiivset strateegiat. Too näiteid Kõrge fotosünteesivõime ja suur füsioloogiliselt aktiivsete rakkude suhtarv, lühike kasvuperiood. Varud lehtedes,kõik koed füsioloogiliselt aktiivsed(ligniini harva) Õitsemise ajaks toitainete allokatsioon viljaalgetesse. Vilju palju .Viljumise ajal lehtedes vähem varusid kui säilitamiseks vajalik (nt riis) 22 Kirjelda FS produktide allokatsiooni konservatiivset strateegiat. Too näiteid Algselt samuti kõrge fotosünteesivõime ja suur FS rakkude suhtarv ;peale optimaalse vegetatiivse osa moodustamist põhilised varud akumuleeritakse, Õitsemine toimub alles siis kui piisavad varud moodustatud. Talub ebasoodsat keskkonda kauem (nt nõges, banaan)
1) Kas sinu ideele on turgu? Maailmas ringleb palju huvitavaid või isegi hulle ideid mis pakuvad kliendile võimalust midagi teha. Siiski pole enamikku nendest hulludest ideedest rakendatud ettevõtluses. Põhjus on selles, et kliendid pole valmis või nõus seda teenust tarbima või toodet ostma. Idee üksi vastu ei pea. Iga idee jaoks tuleb leida võimalus selle ellu viimiseks. Võimalus idee ellu viimiseks tähendab hulka inimesi, kes on valmis sinu idee vilju kasutama - potentsiaalset turgu. Kui sa oled veendunud, et sellised inimesed on olemas, leia vastus järgmisele küsimusele: 2) Kas teised on proovinud sarnast äri teha? Ettevõtjad teevad vea, kui nad alustavad kohe äriga, kui näevad, et nende tegevuspiirkonnas sarnast toodet või teenust ei pakuta. Ebameeldivuste vältimiseks tasub uurida, kas keegi teine on proovinud sama võimalust kasutada. Kui te leiate ettevõtteid, kes on seda proovinud, kuid mõne aja pärast
· bronhiaalastma · kõhukinnisus · paradontoos Vastunäidustatud: · Suhkru- ja südamehaigetel ning ka teiste kroonilise tõbede tõttu sünteetilisi ravimed võtvatel inimestel ei soovitata mumioga ise end ravima hakata, sest ravimitel ja mumiol võivad olla ootamatud koosmõjud. · Neerukivid · Rasedad ja imetavad naised · Alla 12 aastased lapsed Astelpaju Suure C-vitamiini sisaldusega Kasutatakse: · Vilju · Mahla · Lehti · Koort · Seemnetest saadud õli Näidustused: · Reuma · Podagra · Veresoonte lupjumine · Vegetatiivse närvisüsteemi häired · Klimakteeriliste ilmingute ja häirete leevendamiseks · Immuunsüsteemi stimuleerimiseks · Hormonaalsüsteemi tegevuse ergutamiseks · Kudede taastumise kiirendamiseks Üldtugevdav vahend:
[4] Kivisisalik ja arusisalik on toiduahelas toiduks nastikule ja rästikule. [9] Nastikust ja rästikust toituvad madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud. Nastiku,rästiku mune ja noorloomi võivad hävitada rotid. [11] KASUTATUD KIRJANDUS 1. "Arusisalik "- http://et.wikipedia.org/wiki/Arusisalik - (07.10.2011) 2. "Arusisalik" - http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm - (07.10.2011) 3. Vilju Lilleleht - ,,Eesti Punane Raamat" 1998, Tartu 4. ,,Eesti roomajad" - http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roomajalist11.htm - (07.10.2011) 5. ,, Eesti roomajad" - http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_roomajad - (07.10.2011) 6. "Harilik rästik" - http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4stik - (07.10.2011) 7. Jaanus Kiili ,,Kahepaiksed ja roomajad = Amphibians and reptiles" 1996, Tallinna Tehnikaülikool 8. "Kivisisalik "- http://et.wikipedia
Roberts, 1992). Viiendas artiklis näidati, et lehitu pisikäpp on mükoheterotroofne orhidee, mis sõltub vajalike toitainete saamiseks Inocybe ja Hebeloma mükoriisadest (Liebel & Gebauer, 2011). Soomurakas, mesimurakas (Rubus arcticus) Leiti kaks artiklit. Üks artikkel käsitleb soomurakat kui väärtuslikku põllukultuuri ning mille saagikust vähendab oluliselt ebajahukaste, kahjustades soomuraka vilju ja lehti. Sellega võitlemiseks pakutakse välja ka alternatiive fungitsiidide kasutamisele (Kostamo et al., 2015). Teises artiklis võrreldakse kahte soomuraka kultiveerimisvõimalust, mille käigus määrati kultiveeritud soomurakate morfoloogilised ja molekulaarsed omadused, leidmaks sobivaimat viisi soomurakate kasvatamiseks (Kostamo, Toljamo, Antonius, Kokko, & Kärenlampi, 2013). Kolmismadar (Galium trifidum) Kokku kaks artiklit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
