Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus või elusorganism(lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''. Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? Samuel Huntington mõjukast artiklist laiendatud raamat 1996 ''Tsivilisatsioonide kokkupõrge'', pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana. Kokkupõrge ei ole igavene. Tsivilisatsioonide tunnused: kiri vaimne tegevus viljelusmajandus varanduslik kihistumine riiklik korraldus Tsivilisatsioonide tekke põhjused (kaks erinevat arvamust): rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiz ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel
Arhailine periood ja kolonisatsioon 1. Tabelis on esitatud varajastele kõrgkultuuridele ehk varajastele tsivilisatsioonidele omased tunnused. Täienda tabeli parempoolset veergu lähtudes kõrgkultuurile omastest saavutuses/tunnustest Kreekas arhailisel perioodil. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused Arhailise ajajärgu Kreeka Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast Viljelusmajandus jätkus. Kuna aga elanikkond seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud kasvas ning põlluharimiseks sobilikku maad nappis küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. algas väljaränne. Ka kolooniates tegeleti viljelusmajandusega. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna Kerkis esile rikas ja mõjukam ülemkiht varanduslik kihistumine. aristokraatia. Rikastumine merekaubanduse läbi.
ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus, kirja kasutamine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia umbes 3000 eKr Egiptus umbes 2500 eKr Ameerika tsivilisatsioonid: Peruu, Kesk-Ameerika umbes 1600 eKr 3. Egiptus Looduslikud olud: Korrapärased üleujutused 3 aastaaega Eraldatus kaitse võõrmõjude ja vaenlaste eest. Niiluse orud väga viljakad põlluharimine Põhiperioodid: * Varadünastialine aeg 30.-27. sajand eKr * Vana riik 27.-22
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
kunstlikule niisutamisele. Ganges, mis samuti algab Himaalaja (Himalaya) jääliustikest ning Bengali lahte suubumisel moodustab suure delta, oli palju niiskem piirkond. Vihma sadas seal küllaldaselt terve aasta läbi ning seetõttu kasvas Gangese jõgikonnas vanaajal igihaljas džungel. 2.2. Induse kultuuri (u 2600 – 1700 eKr) kujunemine: Umbes VII at eKr sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn viljaka poolkuu piirkonnast. Põlluharijad rajasid selgepiirilise tänavavõrguga asulaid, mis koosnesid keskse õue ümber savistellistest tehtud mitmeruumilistest hoonetest. Juba enne kõrgkultuuri kujunemist on olemas tõendeid künnipõllundusest. IV-III at vahetusel eKr levis metallikasutus ning hakati valmistama pronksi. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode-
Indoeuroopa keeli kõnelesid nad aga soome-ugri-päraste vigadega. Germaani keeled kujunesidki nii, et soome-ugrilased ei osanud indoeuroopa keeli korralikult hääldada. Näiteks tänapäeva Põhja-Saksamaal võeti Wiiki arvates keel üle umbes 4000 ema. Tegelikult kaasnes keelevahetusega siiski ka teatud geneetiline segunemine, kuid uut rahvastikku lisandus vähesel määral. Aja jooksul selle protsessi jõud rauges ning Eestis-Lätis-Soomes ja ida pool võeti üle üksnes viljelusmajandus, keelevahetust ei toimunud. Eesti arheoloogide arvamus etnogeneesi küsimustes lahkneb päris tugevasti ka tänapäeval. 27 Näiteks Aivar Kriiska arvates erineb nöörkeraamika kultuur kammkeraamika kultuurist kõigis aspektides ja järelikult pidid nad eksisteerima. Tema arvates rändas järk-järgult sisse inimesi, kelle sidemed teiste nöörkeraamika kultuuri asukatega olid tihedamad kui
algust. Viimasel ajal on aga paljudes maades hakatud neoliitikumi alguseks pidama üleminekut viljelusmajandusele. Neoliitikumile ülemineku tunnused: Lihvitud kiviriistade valmistamine Keraamika kasutuselevõtt Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajanduse tekkepiirkonnad ja viljeluskultuurid Lähis-Ida: nisu ja oder Kagu-Aasia: riis Kesk-Aafrika: durra ja hirss Kesk- ja Lõuna-Ameerika: mais ja uba Hiina: hirss Lähis-Idas arenes viljelusmajandus u. 8500 e.m.a., mujal mõned aastatuhanded hiljem. Karjakasvatus sai senistel andmetel alguse Lähis-Idas, kus kodustati esimese koduloomana lambad umbes 8500 e.m.a. Mõnevõrra hiljem kodustati kitsed. Lammaste ja kitsede kodustamine võis alguse saada spetsialiseerunud jahist nendele loomaliikidele. Aja jooksul õpiti väga hästi tundma nende loomade käitumist ja karjade liikumisi. Teatud momendil hakati pidevalt karju valvama ja vaid valikuliselt jahti pidama. Ajapikku loomad harjusid
Kodustati (neandertaallased?) koeri, nemad tegelikult tulid ise inimese juurde, sõbrunes nendega, aitas in jahil jne. Koer on esimene koduloom. Kitsi ja lambaid kasvatati karjades, probleem: nende luud on väga sarnased. Varasemad andmed on ka u 8500 eKr. Villa ja piima kasutamise kohta andmeid pole. Veis on väga oluline ohvriloom, esialgu ehk hoiti neid teatud pidustuste jaoks..? Siga on ka küllalt vara kodustatud, ehk hakkasid ka nemad ise in juures käima. Lähis-Idast levis viljelusmajandus ka Euroopasse, kõigepealt Balkani ja Kreeka aladele, tõenäoliselt koos uute rahvastega. Esimesi asukaid, kes jõuavad, on sageli peetud esimesteks indo-eurooplasteks. Keel ja muud asjad võeti seal üle. Järgnevalt levib see kahes suunas: Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Toimub koos uue rahvastiku liikumisega, 1 km aastas. Viljelusmajandus võib kaasa tuua sobiliku ala põldude väljakurnamist, seetõttu vajatakse pidevalt uusi maid
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja ...
Maaharijad ja karjakasvatajad Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust, vaid hakkasid endale ise toiduaineid tootma. Tänu sellele jäid näljahädad harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Inimeste arvukus seetõttu kasvas. Maaharimine ja karjakasvatus muutis inimesed paikseks. Põldude naabrusse loodi asulad ning ka küttimine toimus lähiümbruses. Ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasvatuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed, mistõttu säilis ka rändleva eluviisiga küttimine. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama senisest suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Seetõttu ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimiseks vajalikud kõplad. Võeti ka kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine.
• Rühma suurus üldjuhul väike (tavaliselt alla 100) • Asustusviis: rändav (püsiasulaid reeglina pole), kindlad asustusterritooriumid • Rühmasisene hierarhiseeritus väike • Sageli sugulussidemed • Paleoliitikumis (vanemal kiviajal, kuni 12 000 eKr) loetakse enamasti põhiliseks ühiskonnakorralduse vormiks • Tänapäeval – peamiselt põhjaalade elanikud (inuitid) (+ Aafrika, Austraalia põlisasukad) -> etnoarheoloogilised välitööd Hõimuühiskond: viljelusmajandus • Põhiline elatusala: põllundus või karjakasvatus • Enamasti püsiasustus, kuid asulate seas hierarhia puudub • Suuremad rühmad (enamasti kuni mõned tuhanded) • Tõenäoliselt omavahel ühenduses (sugulussidemed) • Kalmeehitised • Pühamud • Näited: enamik varajasi põllumajandusühiskondi Pealikuühiskond • Erineva staatusega suguvõsad, kõige väärikama suguvõsa pealik on ka kogu ühiskonna juht
N 05.11.09 Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik 1.3. NEOLIITIKUM (4000-2000 eKr)- Alguseks on tihi loetud lihvitud kiviriistade või keraamika ilmumist, paljudes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Gordon Childe "neoliitiline revolutsioon" · igal pool iseseisvalt taimede kodustamine, tõenäoliselt seoses rahvaarvu kasvuga. Miks just neid taimi? - peab andma piisavalt head saaki, seemned/terad peavad jääma pea sisse kinni mingiks ajaks · Esmalt jõudis viljelusmajandus Kreeka alale Anatooliast /kultuurvili/ (u 7000-6000 eKr), tõenäoliselt migratsioonilainega (u 20% rahvastikust?) Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) KODULOOM - Esmalt koer (teatmikes u 11 000 a tagasi, tegelikult varem) - kas kodustatud või ise tulnud? Pigem viimast. Kas saab rääkida üldse kui koduloomast, kui pole kasutatud lihaloomana? Milleks üldse vaja kodustada? Kas nii, et emaloom tapmisel ellu jäetud pojad võeti koju kaasa, et las kasvavad suureks ja siis tapame ära
saarel. Eesti kunstiteos Kunda kultuurist on rästik, Narva lähedalt. Kasutati usulistel tseremooniatel? Nooremast kiviajast sarvest tehtud põdrapead, nagu sauaotsad. Mesoliitikumi II poolel kujunevad asulad ka rannavööndisse, saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Ruhnu). Leitud hülgeluid, hüljeste küttimine kevadisel perioodil (siis pojad). Soomest 8000 aastat vana võrk, Narva lähedalt u 6000 aastat vana võrgu käbi. Neoliitikum Kolm peamist tunnust: 1. Mitmetes maades algab viljelusmajandus ehk neoliitiline revolutsioon 2. Lihvitud kiviriistade kasutusele võtt 3. Keraamika kasutusele võtt Varaseim neoliitiline kultuur on Narva kultuur. Narva tüüpi savinõule tuleb kivid toestuseks panna ja lõke ümber teha. Taolist keraamikat palju Läti ja Leedu aladel. Narva kultuuris kütid, kalastajad, hülgekütid. Kammkeramika kultuur (tüüpilise kammkeraamika) Ornament tehti kammilaadse riistaga.
ameerikas, seal kasvatati siis ka ube). Hakati tegelema ka loomade kodustamisega. I koduloom oli neoliitikumi alguses juba ammu olemas, selleks oli koer, kuid ta on rohkem inimese abiline ja tuli ise inim lähedusse( sealt oli võimalik toitu kergelt saada).I koduloomadeks olid lambad. Hakati kodustama ka kitsi, sigu ja vesiseid. Loomi kasvatati eelkõige liha pärast.Veist kasut ilmselt mingil rituaalsel eesmärgil.Kassid: viljasäilitamine->hiired->kassid->inim head suhted. Viljelusmajandus levis üle Vahemere, Kreeka ja Balkan on I piirkonnad, kuhu on jõudnud oskused ise vilja kasvatada. See oskus on toimunud teatud rahvarännetega. Lähis-Ida inim tulid Balkanile ja Kreekasse ja hakkasid seal vilja kasvatama. Üleminek viljelusmaj-> rohkem lapsi( mehed ei läinud enam nii palju jahile, vähem surdi nälga)-> rahvastiku kasv. Balkan-> Vahemere rannik-> kesk Euroopa. Toimub teatud seisak, põhjapoolsetel aladel toimub viljelusmaj levik kultuurilaenu.
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioon...
Tänu viljelusmajandusele ei pidanud enam rändama, ühel maalapil sai pikalt viibida, ei olnud anastamist. Tsivilisatsiooni tekkimise kolm põhjust : 1. Kihistumine ülemkihid hakkasid domineerima, riiklus. 2. Rahulik allumine inimesed olid nõus rahulikult teiste heaks töötama mingi kindla kokkuleppe alusel. Egiptus. 3. Jõuga allutamine inimesed sunniti enda jaoks tööle. Mesopotaamia. Tsivilisatsiooni tunnused : Viljelusmajandus. Ühiskondlik tööjaotus. Kihistatus. Kiri. Kõrgkultuur. Muistne Egiptus Looduslikud tingimused, eelised: Niilus kui toitja. Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas. Kasvatati palme, sibulat, kauntaimi, vilja,lina. Kõike seal, kus parasjagu olid vastava taime jaoks head tingimused. Et kasvatada niiskust vajavat kultuuri kuivas kohas, ei hakkatud seda niisutama.
ÜHISKOND JA KULTUUR) Tsivilisatsioonide tunnused, tekkimise eeldused ja põhjused (ptk.2) · Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1. Küttimiselt ja koriluselt on mindud üle viljelusmajanduselule. 2. Ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. Kujunenud riiklus. 4. Kirja kasutamine 5. Kõrgkultuur. Kirjanduse ja teaduse areng. · On kujunenud ühiskondlik tööjaotus. · Peamine eeldus : viljelusmajandus ja metallitöötlus · Riik oleks eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks · Suure hulga inimeste mobiliseerimine ja juhtimine tõi kaasa ülemkihi esiletõusu ja aitas kaasa range riikliku korralduse väljakujunemisele. · Riik on eelkõige sunnivahed ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks ja majandusliks ekspluateerimiseks. · Tsivilisatsiooni tekkimise konkreetsed põhjused kui ka arenguteed olla eri piirkondades erinevad.
1770 jõudis James Cook Austraaliasse aja avastas seal vilja kandvad maad, mille tulemusena hakkas Euroopa Austraalia vastu huvi tundma. Maadeavastuste mõju Euroopa arengule. Tulevad paljud uued kaubad, aga tulevad ka haigused nagu süüfilis jne. Samas viivad eurooplased haigusi ka koloniseeritud maadesse. Tsivilisatsioon Hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tsivilisatsiooni tunnused: 1) Viljelusmajandus 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Vaimne tegevus ja kultuur Tsivilisatsiooni tekkimiseks peab olema viljaka poolkuu piirkond. Ala-Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõgede orgudes tekkisid kõige varasemad tsivilisatsioonid. Primaarne kõrgkultuur on välja arenenud iseseisvalt, ilma mõjutusteta (nt. Vana- Egiptus, Mesopotaamina, India, Hiina, Kreeta, Mesoameerika). Sekundaarne kõrgkultuur on tekkinud varasemate kõrgkultuuride mõjul (nt. Foiniikia, Kreeka, Rooma)
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
