KORDAMINE 1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge)...
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------...
eluviisi, maaharijad aga rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Eluasemeks polnud neil enam ajutine koda, vaid pidevalt kasutatav maja. Rohtlates ja poolkõrbetes säilitasid paljud karjakasvatajahõimud siiski veel pikka aega rändleva eluviisi. Teisalt kaasnes viljelusmajandusele üleminekuga inimkonna arengu ebaühtlus ka seetõttu, et mitte igal pool ei leidunud kodustamiseks sobivaid looma- ega taimeliike. Ning ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval 9 oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasva- tuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Varasem kivitöötlemis- tehnika oli piirdunud kivi küljest kildude äralöömise või surumisega, nüüd aga hakati valmistama juba suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Nii ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimi- seks vajalikud kõplad
· Raud 1300 eKr Üldine areng. · Rohumaale elama asumine · Anastav majandus toidu hankimine loodusest · Tööriistade valmistamine · Püstine kõnd · Kõne teke = tule kasutamine Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tunnused · Viljelusmajandus · Ühiskonna varanduslik kihistumine · Kujunenud riiklus · Tarvitusel kiri · Usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus Primaarsed tsivilisatsioonid · Mesopotaamia 3000 a eKr · Egiptus 3000 a eKr · India u 2400 eKr
Egiptuse noorem ja vanem kiviaeg Noorem kiviaeg: viljelusmajandus, inimene toodab eluksvajaliku,maaharimine,loomakasvatus,käsitöö,paikneeluviis,päikese ja maa austamine, geomeetriline ornament. Vanem kiviaeg: anastav majandus, inimene võtab kõik loodusest, küttimine, korilus, kalapüük, rändav eluviis, loomade-ja lindude austamine, väikese mõõtmelise kujud, koopamaalid.
tsivilisatsioonid. Alepõllundus – põlluharimise viis, mida kasutati metsarikkamates piirkondades. Põlde valmistati ette puid põlema pannes ja seejärel kasutati tuhaga kaetud maad põlluna. Linn – suur asula või haldusüksus, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega ning sellele on antud linnaõigused ja linna nimetus. Kõblas – põlluharimise tööriist. Ader – põlluharimise tööriist. Pronks – vase ja tina sulam. Viljelusmajandus – inimesed kasvatasid endale ise toitu. Ühiskondlik tööjaotus – tehtavad tööd jaotati ühiskonnas laiali, st osa tegeles põlluharimisega, osa käsitööga jne. Varanduslikud klassid – inimesed jaotusid klassidesse selle järgi, kui jõukad nad olid ning kui palju nad omasid. Riiklus – rikkamate seast olid esiletõusnud elukutselised valitsejad, kes kontrollisid ja korraldasid ühiskonna tegevusi seaduste toel.
TSIVILISATSIOONID. Arvestuslik töö nr.1 Õpilane: Klass: Kirjuta lünkadesse sobiv mõiste või termin. Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Sageli nimetatakse esimisi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba küttimiselt ja koriluselt üle mindud viljelusmajandusele. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega . Seega kerkisid nad esile umbes ühel ajal ulatuslikuma metallikasutuse algusega. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna selge varanduslik kihistumine. Neis kõigis on kujunenud riiklus, mis tähendab seda, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. Riiklik kor...
AJALUGU 1.Ajatelg: ajaloo põhiperioodid, sündmused ja aastad millega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist. ESIAEG: 6-5 milj. Aastat tagasi. Inimese eellane hargnes ahvidest VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed l...
u. VII-VI a.-tuh., Kesk- ja Põhja-Euroopas u. V-IV a.-tuh. e.m.a., äärmises põhjas hiljem. N. lõppes VI-III a.-tuh., Põhja- ja Kirde-Euroopas II a.-tuh. e.m.a. N-i isellomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes rahvastiku kasv ja hajumine tihedalt asustatud paikkondadest. Kasutati lihvitud kiviriistu, alustati kivipuurimist. Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi, veekogudele vaiehitisi, osa asulaid kindlustati. Põhja-Euroopasse sealh. Eestisse levis viljelusmajandus alles hilisn-s (venekirveste kultuur) ega suutnud siinseis ebasoodsais tingimustes kohe valitsevaks saada. Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr
Üpris palju on leitud sellest ajastust savinõusid, ehteid (hauapanused), ja tööriistu (nuge, naaskleid, lihvimiskive ja vähem ka puure). Neoliitikumi iseloomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes rahvastiku kasv ja hajumine tihedalt asustatud paikkondadest. Kasutati lihvitud kiviriistu, alustati kivipuurimist. Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi, veekogudele vaiehitisi, osa asulaid kindlustati. Põhja-Euroopasse sealh. Eestisse levis viljelusmajandus alles hilisn-s (venekirveste kultuur) ega suutnud siinseis ebasoodsais tingimustes kohe valitsevaks saada.
Tsivilisatsiooni teke (spikker) 1)Austrolopiteekus-(5milj.) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljele...
Vana, kesk, uus, lähiajalugu.Kiviaeg- tööriistad kivist, tegeleti koriluse, küttimisega, kalapüügiga, homo habilis võttis kasutusele kivi, tule tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluas...
Kordamine 1. Mille poolest erineb esi- ehk muinasaeg vanaajast? Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. 2. Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas muumia - baplsameeritud surnukeha 5. Millisteks perioodideks jagatakse Egiptuse ajalugu. Vana riik, keskmine riik ja uus riik 6. Kirjelda Egiptuse ühiskonna ülesehitust. Mida tähendab, et Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline? Ühiskonnas olid erinevad klassid. (vaarao,preestrid,sõdurid,käsitöölised,kirjutajad,talupojad,orjad) 7. Nimeta Egiptuse tähtsamaid jumalaid...
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
Vladislav Virtonen, 10. kl NVRK 2017 Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus oli väga omapärane tsivilisatsiion, mis asetses Niiluse jõe ääres. Niilus mängis suurt rolli egiptlaste elus ja nende tsivilisatsiooni arenemises. Muistse Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr. Egiptlaste ühiskonnas oli tööjaotus, valitsemissüsteem, viljelusmajandus ja kiri - hieroglüüfid. Egiptuses tänapäeval asuvad väga tuntud püramiidid, nad olid ehitatud muiste Egiptuse ajal ja see näitab, et Egiptuses oli eriti hästi arenenud ehitusteadus. Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas. Ma olen kindel, et see mõjutas edaspidist kirjakeele arenemist väga. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvava
Tsivilisatsiooni tekkimine Algsete tsivilissatsioonide esmaseid märke on leitud juba 3. Aastatuhanedst eKr.Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise eelduseks oli küttimise ja koriluse asemel viljelusmajandus,kuna küttimise ja korilusega toidab ära vaid vähesed ,kuid karjakasvatuse ja pölluharimisega tegeledes ei pea kõik ühiskonna inimesed tegelema toidu varumisega vaid saavad tegeleda ka keele ja kultuuriga jne. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on see,et on tekkinud ühiskonnamudel kus kõik ei tegele toidu hankimisega,vaid on ühiskondlik tööjaotus,st. Et on inimesed kes tegelevad karjakasvatuse ja põlluharimisega ning on inimesed kes juhivad riiki,suhtlevad
1.) Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: · Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta): · Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). · Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu. 2.) Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: · Tunnused: Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus. · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, u...
seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks. Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti metallitöötlemist. Tsivilisatisoonide tekkimise põhjuseks olid tekkivad usundid. Varaste tsivilisatsioonide tunnused · Ühiskonna varanduslik kihistumine · Riiklus · Kiri · Viljelusmajandus Vanaaeg - ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega. Egiptuse ajaloo põhietapid Vana Riik (u 2650 2100 eKr) - Egiptuse sisemise ühtsuse ja ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Selle etapi kuningate võimsust tõestavad sellel ajal püstitatud Giza püramiidid. Keskmine riik (u 1950 1650 eKr) - Riiki juhtisid sel ajal noomide asehaldurid, egiptusele oli allutatud ka nuubia.
linudude austamine nende jõudude kultusega.Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuri tasemega ühiskond.Tunnusjooned: viljelusmajandus, majanduslik kihistumine,riigi kujunemine, kirja tekkimine, kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks.Tsivilisatsiooni tekke eeldused-kujunes ühiskondlik tööjaotus, rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid, rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel. Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias
arheoloogilise materjali puudumisel - seda põhjalikult uurida. Üksmeel on enam-vähem saavutatud inimkonna ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses. Kuna primaarseid tsivilisatsioone võib piiritleda mitme eri tunnusega on märkimisväärne, et kõigis viies peamises tunnusjoones avaldub inimühiskonna senisest suurem organiseeritus ning, et varane tsivilisatsioon ja riik on lahutamatult seotud. Peamisi tunnusjooni on viis: viljelusmajandus on koriluse ja küttimise tahaplaanile tõuganud ning tsivilisatsiooni ühiskonna moodustavad põlluharijad ning karjakasvatajad. Ühiskond on varaliselt kihistunud. Ühiskond on organiseeritud mistõttu on välja kujunenud riikluse alged. Väga oluline tunnusjoon on ka kirja olemasolu, mis võimaldas riikliku korralduse. Viimaseks tunnusjooneks on see, et kindlustatus toiduga lõi eeldused mitmekesiseks vaimseteks tegevusteks, mis omakorda rikastus tänu kirja olemasolule.
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask.
Tsivilisatsiooni tekkimine Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.; 2)Ühiskonna selge varanduslik kihistumine.; 3)Kujunenud riiklus osad rikkamad olid nn valitsev klass, kes kontrollisid enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil....
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rän...
Muinasaja lõpp valmistati oma 3.Küttimine elanikku. e, aga alates jõududega. Noad, 4.Kalapüük Elamuks 11.-12.saj. kirved, vikatid-sepad 5.Metsamesindus suitsutuba: hakkas levima valmistasid. Kujunesid väike, palkidest kristlik rauatootmiskeskused. 1-2 viljelusmajandus hoone, kerisahi. laibamatmise Pronksehted. 3-5 hankiv majandus Hajakülad komme (lk 41) Hõbeehted. Lõuna-Eestis. kolmeväljasüsteem Ridakülad Ida- Eestis, sumbkülad.
Kiviajal arenes australopiteekuste liigist inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus. 4. Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele toimus nooremal kiviajal (kliima soojenes). Kaasnesid muutused ühiskonna arengus: kujunesid püsivad suured asulad, inimesed eristusid senisest selgemalt tegevusalade järgi, järk-järgult süvenes varanduslik ebavõrdsus kogukondlaste vahel, hakati relvade ning tööriistade valmistamise materjalina kasutama pronksi ja rauda. Rephrase: Viljelusmajandus, kasutati metalli, ühiskondliktööjaotus, erinevad varanduslikud klassid, riiklus, kiri. 5. Esimesed tsivilisatsioonid hakkasid tekkima 3000 eKr (Egiptus, Mesopotaamia). Pronksiaeg. 6. Egiptuses oli kirjaoskus kitsalt levinud (1%), sest see oli privileeg. Kirja keerukuse tõttu nõudis kirjaoskuse omandamine palju aega. Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides. Enamik õpilasi pärines rikastest peredest. Õppimine nõudis aastatepikkust rutiinset
Kunst osaliselt koos usundiga tekkis ka kunst. Inimesed olid loodusega tihedalt seotud ja küttimise tulemusena kujunesid välja koopamaalingud (kaasati ka värve), esimesed joonised kraabiti muidugi luule, sarvele või kivile. Mitmesugustest materjalidest (nt. luu ja kivi) arenesid välja skulptuurid. Tekkis käsitöö, ajapikku hakati kaunistama ka tööriistu. 3. Tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tunnused 1) viljelusmajandus (ettenägelikult mõeldakse toidule) 2) varanduslik kihistumine (võimu poolest, rikkad, vaesed jne.) 3) riiklik korraldus (käskude jagamine, täitmine) 4) kiri (märgitakse asju üles) 5) vaimne tegevus (traditsioonid, kombed, usk jne.) Tekke põhjused 1) Koriluselt ja küttimiselt üleminek viljelusmajandusele. 2) Sama keel, koonduti kokku, moodustati rahvus.
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühend...
koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitud piisoneid ja muid jahiloomi. Hakati kaunistama tööriistasid. Animism usk looduse hingestatusse Totemism- usk, kus inimeste eelkäijaks peetakse mõnda looma Mis piirkondades, miks tekkisid varajased tsivilisatsioonid. Kujunesid suurte jõgede äärde, sest siis oli hea liikumisvõimalus, üleujutuste korral viljakas muld. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused . Eeldusteks viljelusmajandus a metallitöötlemine ning põhjusteks kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti, inimesed allutati juhile vägivalla abil Kirja areng Aeg 3500 eKr 3300eKr 2900 eKr 1500eKr Kiri Piktograafiline Ideograafiline Silpkiri Tähestikuline kiri Tähendus Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loomade vahel. 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varased tsivilisatsioonid? Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres, seal oli viljakas maa: 1. Mesopotaamia (Eufrati- ja Tigrise jõgi) 2. Egiptus (Niilus) 3. India (Indus ja Ganges) 4. Hiina (Huang He ja Jangtse) 5. Kreeta 5. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused? Varaste tsivilisatsioonide tekke eeldusteks oli viljelusmajandus ja metallitöötlemine. Rahvas hakkas alluma ülemkihile või allutati vägivaldselt. 6. Milline oli kirja areng? Piktograafiline kiri e piltkiri, 3500 eKr, märk tähistas konkreetset eset -> Ideograafiline kiri e mõistekiri, 3300 eKr, märk tähistas esemega seotud mõisteid -> Silpkiri, 2900 eKr, märk tähistab silpi -> Tähestikuline kiri, 1500 eKr, märk tähistab häälikut. 7. Nimeta Egiptuse ajaloo põhietapid ja iseloomusta neid. 1
linnriikide teke 3000-2340 a eKr Uus-Babüloonia lagunemine Pärsia võimu alla 539 a eKr Tsivilisatsioonide tekkepõhjused Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti hakatud metalli kasutama. Põlluharimine võimaldas toita suuremat hulka inimesi, seega hakkas rahvaarv kiiresti tõusma, põlluharimine tingis paikse asukoha ning maa valdamine muutus oluliseks. Varaste tsivilisatsioonide tunnused * viljelusmajandus * riiklus * väljakujunenud ühiskondlik tööjaotus * tunti kirja * varanduslikud klassid * kõrgkultuur( algeline teadus ja kirjandus) Egiptuse ühiskond (hierarhilisus) VAARAO piiramatu võimuga, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester PREESTRID JA SÕDURID sõdiruteised saadi sundvärbamisega, preestrid olid religioossete kombetalituste läbiviijad ning vaaraode lähimad nõuandjad KÄSITÖÖLISED JA KIRJUTAJAD kirjutajad
Euroopasse j�udsid nad u 45000 a tagasi. Sihvaka kehaehitusega, kohanesid karmi kliimaga, k�ige l�hedam liik t�nap�eva inimestele. Viljakas poolkuuala - seal kujuesid esimesed tsivilisatsioonid. Sealt m�gedel sai meile teadaolevalt alguse p�llumajandus. Nimetuse sai sellest, et see meenutab kaardil kuusirpi. Asub Afraabias. Maat - maailmakorraldus, mille korral tekkis �htne riik - �lem-ja Alam-Egiptus �hendati kokku. Tsivilisatsiooni tunnused: 1. Viljelusmajandus - mindi �le viljelusmajandusele ning hakati ka metalli kasutama, tekkisid p�lluharijata ja karjakasvatajate �hiskonnad ning nende algus langeb varajasse pronksiaega. 2. �hiskondlik t��jaotus - k�ik ei tegelenud p�llumajandusega ja karjakasvatusega, osad tegid ka k�sit��d, osad jagasid kirjatarkust, osad olid vahendajaks inimeste ja jumalate vahel. 3. Erinevad varanduslikud klassid - oli kujunenud riiklus, st, et rikkamast
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg ...
5)Kreeta saar (2000 eKr) Kõik kõrgkultuurid arenesid üksteisest sõltumata 2. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, savile või kivile. Sageli olid joonised skemaatilised. 30 000 eKr- pisiskulptuurid luust ja kivist. 5. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused: Eeldused: Põhjused: 1) Viljelusmajandus 1) Kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti 2) Metallitöötlemine 2) Inimesed vallutiati juhile vägivalla abil 6. Kirja areng 7. Egiptuse ajaloo põhietapid + iseloomustus Orjad- teenisid templites, majapidamistes, vaarao juures, ehitusel, Vana riik- u 2650-2100 eKr. Egiptuse riigi sisemise ühtsuse ja sõjaväes (kui vaja oli). Olid endised talupojad, käsitöölised või
6) Usk tekkis kuna muinasaja inimesel oli elus palju mõistmatuid asju ja nende asjade seletamiseks arvati, et igal loodusobjektil on oma hing, keda pidi austama, et saada paremat saaki. 3. Tsivilisatsioonid 1) Tsivilisatsioon- hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskonda (Vanal ajal tsivilisatsiooni mõiste = riigi mõistega), mõiste tekkis 18. Saj Prantsusmaal · Tsivilisatsiooni tunnused: a) viljelusmajandus b) varanduslik kihistumine c) riiklik korraldus d) kiri e) vaimne tegevus · Tsivilisatsioonid tekkisid kuna: kaubandus arenes, tekkisid linnad, mis vajasid kaitset ja korda, mistõttu loodi riigi ja seadused, mille jaoks loodi kirjakeel. Sealjuures tekkisid riiklikud korraldused, kus ühiskond kihistus, ja rikkamad hakkasid korraldama teisi
Iisraellastel kujunes välja ainujumalakultus e. monoteism, kus ainujumal Jahvet peeti maailma loojaks ja valitsejaks. India tsivilisatsioon kuni eurooplaste tulekuni India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjas on India piiriks kõrged Himaalaja mäed, lõunas tungib ta suure kiiluna Inida ookeani. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedest. Umbes VII at eKr. sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn. viljaka poolkuu piirkonnast. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode-Indias) tekkis III at. keskel varase pronksiaja tsivilatsiooni, mida nimetatakse Induse kultuuriks. Induse kultuuri elanike (Harappa ja Mohenjo Daro) etniline päritolu on täpselt väljaselgitamata. Faktid nende linnade koht: 1) nendes elas kümneid tuhandeid inimesi.
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
Tõestasid ära, et Eesti karud pole Vene päritoluga. Need karud, kes esimestena jääaja lõpus liikuma hakkasid ja kuhugi jõudsid. Need on geneetiliselt omavahel sarnased ja seoses. Inimhõimudega võis samamoodi olla, et esimene rahvastiku laine on hiljem domineerima jäänud. Viljelusmajanduse levik algab kreeka aladelt. Jõuab järk-järgult Kesk-Euroopasse. Põhjapoolses euroopas polnud neid geenikombinatsioone, mis oli lõuna ja kesk- Euroopas. Viljelusmajandus kesk-euroopast alates ei levinud rahvastiku liikumisega, vaid tegemist oli pigem kultuurilise traditsiooniga. Kodulooma pidamine ja maaviljelus levis kultuurilaenuna, mitte rahva rändega. Nöörkeraamikakultuur põhjapoolses Euroopas levib viljelusmajandusega. Kalev Wiiki teooriast lähtuvalt leiti, et ei pruugi levida koos rahvastikuga. Nöörkeraamika levis ka pigem kultuurilaenuna. Ühtlasi Kalev Wiik käis välja teooria, et väga paljud varasemad soomeugri hõimud ei assimileeritud
b) Seejärel Indias 2400 a eKr c) Kreeta saarel u 2000 a eKr d) Hiinas u 1700 a eKr e) Mõnevõrra hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Nimetatud piirkondades kujunesid kõrgkultuurid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Seepärast võib neid nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Mujal mõjutas tsivilisatsioonide teket juba algusest peale mõni arenenum naaberala. Tsivilisatsiooni tekke eeldusteks olid viljelusmajandus ja metallitöötlemine. Ka usul oli roll selle tekkes. 2. Vanaaja mõiste. Esiaja ehk muinasaja lõppu ja ajaloolise aja algust tähistab kirjalike tekstide ilmumine. Ajaloolist aega jagatakse omakorda vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Vanaaeg algas varajaste kõrgkultuuride tekkega Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Hiinas, Kreekas ja Roomas. Muistset Kreekat ja Roomat koos nimetatakse ka klassikaliseks antiiktsivilisatsiooniks ja see kestis 8.saj. eKr- 5.saj. pKr
b) Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilistatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt. Vana-kreeka kreeta saared u. 2000ekr). c) vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede viljakates orgudes mesopotaamia (eufrat ja tigris, u 3000 ekr) ; egiptus (niilus, u 3000 ekr) ; india (indus, 2500 ekr) ; hiina (huanghe, 1600 ekr) ; peruu (u 1200 ekr) ; kesk-ameerika (u 1200 ekr). d) Tekkimise eeldused viljelusmajandus ja paikne eluviis. Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki. Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. e) Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta) võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). ; võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu.
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
koobastes noori kogukonnaliikmeid täiskasvanu staatusesse. Lisaks koopamaalidele pärinevad paleoliitikumi lõpust nn Veenuse kujud rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega naisfiguurid, mis võisid olla seotud viljakusriitusega (n Austriast 1908 leitud Willendorfi Veenus u 25 tuh a tagasi). Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 8 3. VILJELUSMAJANDUS JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 3.1. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus: Umbes IX at eKr sai nn viljaka poolkuu alal (Egiptus, Ees-Aasia, Mesopotaamia) alguse põlluharimine ning kodustati esimesed kariloomad. Jääaeg oli selleks ajaks lõppenud ning kliima oli tänapäevasest veidi soojem ning niiskem. Põlluharimine sai alguse korlilusest, mille käigus oli kogutud teadmiseid erinevate looduses leiduvate
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes ...
arv kasvas. Seda seetõttu, et oli vaja hankida uusi põllu- ja karjamaid. On arvestatud, et kui Balkanilt jõutakse Inglismaale, siis see võttis umbed 4000 aastat. Leviti iga aasta umbes 1km. Geeniuuringute ja arheoloogide seisukohalt oli viljelusmajandus oli levinud keskeuroopasse (B1 vt kaarti). Kollasele alale ei levinud viljelusmajandus rahvarändena vaid kultuurina. Nöörkeraamika kultuur oli seotud viljelusmajandusega. Samas aga arvati, et nöörkeraamika kultuur on siia levinud kultuurilaenuan.
Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) o Lähiaeg (20.saj...) 3. Tsivilisatsioonid · tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond · tunnused: o viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole) o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju: o Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele; maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. o Mesopotaamia põhjapoolsetel aladel sadas rohkem vihma, seega seal sai
MUINASAEG Jääaja eelsest asustusest ei ole midagi teada Asustuse ajalugu algab Eestis pärast viimase jääaja mandrijää taandumist 10500 eKr (12500 aastat tagasi) Baltimaadest teada esimesed jäljed asustusest 11600 eKr, Leedust ja Kesk-Lätist Eesti vanimad asustusjäljed Pulli asulast, 9600-8850 eKr, arvatavasti hooajaline kalapüügikoht. Mesoliitikum Kasutatakse nimetust Kunda kultuur, sest palju leiumaterjali Kunda lähedalt Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegses...
Tänu viljelusmajandusele ei pidanud enam rändama, ühel maalapil sai pikalt viibida, ei olnud anastamist. Tsivilisatsiooni tekkimise kolm põhjust : 1. Kihistumine ülemkihid hakkasid domineerima, riiklus. 2. Rahulik allumine inimesed olid nõus rahulikult teiste heaks töötama mingi kindla kokkuleppe alusel. Egiptus. 3. Jõuga allutamine inimesed sunniti enda jaoks tööle. Mesopotaamia. Tsivilisatsiooni tunnused : Viljelusmajandus. Ühiskondlik tööjaotus. Kihistatus. Kiri. Kõrgkultuur. Muistne Egiptus Looduslikud tingimused, eelised: Niilus kui toitja. Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas. Kasvatati palme, sibulat, kauntaimi, vilja,lina. Kõike seal, kus parasjagu olid vastava taime jaoks head tingimused. Et kasvatada niiskust vajavat kultuuri kuivas kohas, ei hakkatud seda niisutama.
Vertikaalasendis matustele oli kaasa pandud väga palju panuseid. Hauda kaasa ka toitu. Maaviljeluse algus Maaviljelus levis u 8000 aastaga üle maakera. Miks sellega üldse tegelema hakati? Täpselt ei teata. Maaviljelus rajas püsiva aluse toiduhankimiseks, ei sõltutud jahi õnnestumisest. Samas oli maaviljelus algetappidel üsnagi riskantne tegevus: oli küttimisest ja kalapüügist oluliselt ebastabiilsem. Viljelusmajandus tõi kaasa suurema elanikearvu ja asustustiheduse tõi kaasa ka vajaduse järjest suuremate toidutagavarade järele. Algne, üht viljaliiki tarvitav ühiskond on väga haavatav. Saak ikaldub, loomi tabavad haigused inimeste olukord keeruline. Viljelusmajandus üksnes paikse asustuse korral. Toidu tootmisega seotud inimeste suhetes teda ümbritseva keskkonnaga toimub kardinaalne muutus. Varem inimesed üksnes kohanesid nende tingimustega, milles nad elasid, ise keskkonda ei muutnud;
eluviisi, maaharijad aga rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Eluasemeks polnud neil enam ajutine koda, vaid pidevalt kasutatav maja. Rohtlates ja poolkõrbetes säilitasid paljud karjakasvatajahõimud siiski veel pikka aega rändleva eluviisi. Teisalt kaasnes viljelusmajandusele üleminekuga inimkonna arengu ebaühtlus ka seetõttu, et mitte igal pool ei leidunud kodustamiseks sobivaid looma- ega taimeliike. Ning ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval 9 oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasva- tuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Varasem kivitöötlemis- tehnika oli piirdunud kivi küljest kildude äralöömise või surumisega, nüüd aga hakati valmistama juba suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Nii ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimi- seks vajalikud kõplad
1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mis sai aluseks künnipõllundusele. o U 1300 eKr raua töötlemise algus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
