Inimesed mõjutasid oma tegevusega ümbritsevat looduskeskkonda, aktiivsem küttimine soodustas ka algelise karjakasvatamise kujunemist. Ilmselt hakati hoolitsema kergesti kinnipüütavate või noorloomade eest, keda suurenenud toidutagavarade hulk võimaldas nüüd üleval pidada. Viimane omakorda muutis inimesed paiksemaks, sellele järgnes hiljem uus murrang viljelev majandus. Esimeseks kodustatud loomaks oli koer. Inimesed sõid muuhulgas mitmesuguseid taimemugulaid, pähkleid, molluskeid. Lisaks jahile oli oluline ka kalapüük. Kiviriistade kõrvale tulevad kasutusele teravad tulekivilaastukesed ja väiksemad tulekiviesemed, nn mikroliidid. Need on väikesed, 12 cm suurused korrapärase kujuga esemed, mis on töödeldud tulekivilaastudest. Neist osa kasutati nooleotsadena, osa puust ja luust noakujulistel riistadel
213) Maakasutuse efektiivsuse hinnatakse: · summaarselt, s.t kogu tootmise tulemuste seisukohalt · üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt 214) Et maa kvaliteet erinev ja ka viljelemise intensiivsus, siis põllukultuuri majandusliku hindamise juures: anda viljeldavale kultuurile hinnang tegelike tulemuste alusel konkreete tehnoloogia kasutuse korral selgitada efekt, mida viljelev kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel 215) Hinnangu andmisel eksitakse sellega, et · vaadeldakse vaid tegelikku saagikust, kuid arvesse ei võeta seda, kuidas on ära kasutatud konkreetse kultuuri saagivõimet · võrdsustatakse kultuuride saagivõimet, kuid ei arvestata maaviljeluse taset, st kas tegemist on intensiivse tootmisega, kasutatava tehnika tase jms. 216) Põllukultuuride efektiivsuse näitajad
motivatsioonitunnet neil, kes on elualaga tihedalt seotud. Eriti neil, kes on kogenud tagasilööke. Seminaritöö aluseks olid hüpoteesid, et tantsukunst kui vaimu tunnetus saab olla sünnipärase ja loomuliku keha teooria aluseks ning tantsija vigastusel on omad kasutegurid elukutsele. Võib öelda, et hüpoteesid osutusid suuremal määral tõesteks. Füüsilisest aspektist vaadatuna on kasutegur vigastusest mõistetavalt väike vaevalt, et ükski tantsija elukutset viljelev inimene on õnnelik erialaga kaasnevate deformeerunud liigeste ja tavamõistes väärastunud kehahoiakute üle. Ühe olulise vastusena võib ära märkida, et kasu on vigastusest pedagoogilises võtmes. Mis on juhtunud ühe tulevase tantsupedagoogiga nooruseas tantsijana või üleüledse karjääri vältel traumeerivat, jääb loodetavasti tähiseks ohtude teadvustamisel ja vigade parandamisel oma õpilaste peal. Ka aitab probleemi mõistmine ja
,,Parsilai". See on naljakas groteskne lugu justkui parodeeriks mingit eepost. Mitukümmend lehekülge pikk. Lihtriimis üles kirjutatud. Miks Visnapuu sellise lugulaulu kirjutas. Kui mõni nõudlikum lugeja seda loeb, ärritus kasvab, veider jama Visnapuu poolt. Kui jõuab aga lõpp, siis seal on ninanips kriitikutele. 19. ,,Tarapita ja ekspressionism 1918 sügisel Siuru lagunes. Üheks põhjuseks võis olla vastuolu Siuru sees, teisalt oli aeg muutunud- Siuru oli Impressionistlikku luulet viljelev rümitus, nüüd aga oli Euroopas, iseäranis Saksamaal tooni andmas ekspressionism. Ekspressionismi iseloomustab suurelt osalt väga kriitiline suhtumine I maailmasõtta. Ekspressionism tekkis küll juba enne sõda kunstina. Jõuline kunsti ja kirjanduse suund, mida iseloomustas maailmalõpumeeleolu. Ekspressionismi kõige iseloomulikum luuletus kuulub noorele saksa juudi kirjanikule Jakob van Hoddis. ,,Maailmalõpp ehk Velt ende" Ekspressionismilie isel
Suhtarvudes oli migratsioon 19.saj suurem kui maailmasõdade ajal ja järel. 1850-1915 rändas Euroopast välja 4 5mlj või 45mlj(kumb?).Migratsioon toimub lainetena: 19.saj lõpus taandus Lääne Euroopa migratsioon ja algas idaeurooplsate väljaränne. Ameerika tõestab Malthuse teooria mitte kõige paremat paikapidevust: tootlikkus kasvas kiiremini kui rahvaarv(?). TÖÖSTUSREVOLUTSIOON Tegi lõpu senini toimunud neoliitilisele revolutsioonile, aga nüüd asendus viljelev olemus tööstusliku olemusega, kus epamised rikkused ei tulnud enam põllumajandusest. Ka marksistid pidasid tööstusrevolutsiooni keskseks märkuseks ning tööstusrevolutsioon tõi kaks uut klassi: kapitalistid ja proletariaadid. Vanade mudelitega on väga palju probleeme ja juba ammu pole asjad must valged. Tööstusrevolutsiooni üldisest daatumist ei saa rääkida, küll aga sai see alguse Suurbritanniast ja ilmselt u 18.saj keskpaigas. Enne seda preindustrial society.
Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Ta vältis sõltuvusi avalikus kirjanduselus "Siuru" rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas Hiljem oli ta "Vanemuise" direktor. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. August Gailit oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik. Ta tõlkis läti keelde Kitzbergi ,,Libahundi" ja ,,Tuulte pöörises" Hauakivile lasi graveerida- Üks leegitsev süda üle rahutu vee. LOOMING: 1910 ilmusb esikromaan ,,Kui päike läheb looja". 1918 Ilmub romaan ,,Muinasmaa" suvitus romaan, rännak suvises eestis, Nipernaadi algvariant. Lühiproosas oli Gailitil kaks viljakat perioodi. "Siuru"-aastatel ilmusid novellikogud "Saatana
Pärast Teist maailmasõda jätkus kirjanduse kiire areng. Iga kümnend on toonud uusi suundumusi. Jätkus realismi areng: Itaalias tekkis 1940.-1950. aastatel neorealism, Ida-Euroopa kirjandustes levis sotsialistlik realism. Tänapäeva uute suundumuste koondnimetusena on hakatud käsutama postmodernismi mõistet. Pilet 20. August Gailiti looming + 1 teos August Gailit oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik. Ta vältis sõltuvusi avalikus kirjanduselus - "Siuru" rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Aeg-ajalt sidus ta end mõne ametikohaga. 1910.-1920. aastatel töötas Gailit puhuti ajakirjanikuna, 1932-1934 oli ta "Vanemuise" teatri direktor, Saksa okupatsiooni ajal Tallinna raehärragi. Kirjanik oli sunnitud kodumaalt lahkuma 1944. aastal, tema uueks koduks sai Örebro linn Rootsis. August Gailit oli edukas novellist, romanist ja följetonist.
Ta vältis sõltuvusi avalikus kirjanduselus "Siuru" rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. · Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · Hiljem oli ta "Vanemuise" direktor. · Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. · August Gailit oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik. · Ta tõlkis läti keelde Kitzbergi ,,Libahundi" ja ,,Tuulte pöörises" · Hauakivile lasi graveerida- Üks leegitsev süda üle rahutu vee. LOOMING: · 1910 ilmusb esikromaan ,,Kui päike läheb looja". 1918 Ilmub romaan ,,Muinasmaa" suvitus romaan, rännak suvises eestis, Nipernaadi algvariant. · Lühiproosas oli Gailitil kaks viljakat perioodi. "Siuru"-aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karussell" (1917),
· Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Ta vältis sõltuvusi avalikus kirjanduselus "Siuru" rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. · Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · Hiljem oli ta "Vanemuise" direktor. · Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. · August Gailit oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik. · Ta tõlkis läti keelde Kitzbergi ,,Libahundi" ja ,,Tuulte pöörises" · Hauakivile lasi graveerida- Üks leegitsev süda üle rahutu vee. LOOMING: · 1910 ilmusb esikromaan ,,Kui päike läheb looja". 1918 Ilmub romaan ,,Muinasmaa" suvitus romaan, rännak suvises eestis, Nipernaadi algvariant. · Lühiproosas oli Gailitil kaks viljakat perioodi. "Siuru"-aastatel ilmusid novellikogud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
