ja Aasia kunsti vastu, mis sisaldas müstilist sümbolismi ja unikaalset elujõulisust. Veidi aega hiljem, 1888. aastal, kutsuti ta Belgia kunstiühingu Les XX poolt näitusele, kus muu hulgas tutvustati ka eksootiliste maade kunsti ja skulptuuri. Gauguinile jättis sügava mulje rahvalähedane maalikunst ja Jaapani puulõiked. See ajendas tal hakata tegelema 1880ndate lõpul cloissonisme'iga. Ta tutvus mitmete prantsuse sümbolistlike kunstnikega (kes viljelesid ka cloissonisme'i) ning jätkas oma maalimistegevust Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli veel säilunud Gauguinile nii meeldivat vanemaaegset kultuuri, kus oli säilinud vanamoodne kombestik ja kultuur. Bretagne's loobus ta impressionismist, taotledes lihtsamat laadi. Siin moodustas ja juhtis ta Pont-Aven'i kunstnikeringi, kuhu kuulusid muu hulgas Paul Sérusier ja Émile Bernard. Maale · 1888 ,,Nägemus peale jutlust"
J. V. Jannsen ja Aleksander Kunileid 25. Mille poolest on tuntud kunagine Tartu Peetri kiriku lähedal asunud Ressource seltsi aed? See oli põhikohaks I üldlaulupeole 26. Kelle sõnadele on loodud kaks I üldlaulupeol kõlanud eesti laulu? Lydia Koidula 27. Missugune soome laul kõlas I üldlaulupeol eestikeelsena (helil. Pealk) Fredrik Pacius „Maamme“/“Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Jannsen) 28. Kes viljelesid 19. Saj lõpus Eestis Liedertafel stiili? Saksa lauluseltsid (saksa koorilaulud) 29. Kas Friedrich Saebelmann oli professionaalne eesti helilooja? Ei 30. Kuidas nimetatakse kusnstistiili, mis saab ainest mingi rahva ajaloost ja folkloorist? Rahvusromantism 31. Mida kasutasid 19. Saj kunstmuusika loojad sageli oma teoste algaineks? Folkloori, loodust, rahvaviise 32. Kus sai hariduse Aleksander Kunileid? Cimze seminar 33
Goethe (kui kirjaniku ja isiksuse) arengutee suurteoseni. Linda Laura Mets XVIII sajandi Saksamaal viljelesid kirjanikud eeskätt draamat ja romaan oli kaua teisejärguline zanr. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) tegi enne sajandi lõoou Euroopas kuulsaks ka romaani. Goethe rikas elu ja looming ulatuvad peaaegu läbi terve sajandi. Goethe oli pärit jõukast perekonnast ja sai väga mitmekülgse hariduse. Juba nooruses oli ta väga teadmishimuline. Esimesed kirjanduslikud katsetused kuulusid sellesse aega, millal ta õppis õigusteadust Leipzigi ülikoolis
draamat. ,,Zadig" (1747), ,,Candide" (1759) 2) Rousseau- prosaist, poliitik, pedagoog, prantsuse kirjanik, ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) 3) Swift- iiri-ingilse kirjanik, peateous ,,Gulliveri reisid" (1726), sõna liliput algus. 4) Montesquieu- prantsuse kirjanik, ,,Pärsia kirjad" (1721) 5) Defoe- inglise kirjanik ,,Robinson crusoe" (1719) 6) Lessing- saksa kirjanik 7) Goethe- saksa kirjanik 8) Schiller- saksa kirjanik · Olustikulist ja sentimentaalset romaani viljelesid Richardson (inglise; kiriromaan ehk epistolaarne romaan ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus", ,,Clarissa") Fielding (inglise; ,,Tom Jones"), Sterne (inglise; ,,Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia"), Goethe(saksa; ,,Noore Wertheri kannatused"). · Dogma- tõestuseta tõeks peetav õpetus, täht-tähelt järgitav eeskiri · Kiriromaan- romaanitüüp, milles jutustamine toimub esimeses isikus (minavorm) ja kirja vormis.
Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. ,,Sinine ratsanik" Kandinsky Saksamaal elamise ajal koondus tema ümber rühmitus ,,Sinine ratsanik". mille liikmed viljelesid tema eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. Kuulsamad kunstnikud, kes sinna kuulusid olid Paul Klee, August Macke, Franz Marc. Geomeetrline abstraktsionism Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian. Teinud läbi kubismi, jõudis
Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kubistid ei püüdnudki abstrakseid teoseid luua. Seda tegi aga vene kunstnik Vassili Kandinsky, keda peetakse seetõttu abstraktsionismi rajajaks. Tema meelest pidi kunst olema võrdne muusikaga, millel heli ju ka midagi ei kujuta. Tema ümber koondus Saksamaal eladed rühmitus ,,Der Blaue Reiter"- ,,Sinine ratsanik", mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistupärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstrakstsionismiks. Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstiajalikku jätnud Paul Klee, kelle töödest sageli õhkub muinasjutulist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit.
Kunstiajalugu KUBISM Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Kubism..........................................................................................................3.lk 2. Kubismi liigid.................................................................................................4.lk 2.1 Analüütiline kubism..................................................................................4.lk 2.2 Collage'id..................................................................................................5.l k 2.3 Sünteetiline kubism................................................................................6.lk Kasutatud kirjandus............................................................................................7.lk Kubism Kubism on kunstivool, mis sai alguse Pariisis 20. sajandi esimese kümnendiku teises pooles ja...
nurgake". Lutsu loomingu esinudlikumaid valdkondi on ajavahemikul 1930-41 avaldatud 13 mälestusteraamatut, millele kuulub juhtkoht eesti kirjanduslikus memuaristikas. Mälestusliku koega teostest kerkib esile Tuglase "Väike Illimar", mis kujutab viieaastase Illimari erksa pilgu läbi Tuglase lapsepõlvemaad Ahja mõisa. 1920.-30. Aastatel toimus ka psühholoogilise romaani esiletõus. Süvapsühholoogilist, inimese alateadvust uurivat kirjutamislaadi viljelesid noored kirjanikud Reed Morn, Leo Anvelt ja Aadu Hint. Sama suunda esindas ka Johannes Semperi romaan "Armukadedus", mis vaagib detailideni armastuse ja armukadeduse vahelist pingelist võitlust peategelase sisemaailmas. 1930. aastate kirjandust mõjutas poliitiliselt komplitseerunud olukord, proosakirjandus oli sel ajal traditsioonilisem ja rahvuskesksem. 1930. aastate kirjanduses seostub realismiga eluläheduse
eelmiste kõrval nõrgad ja see oleks piinlik.Luuletus „Nukuhukk“ ,kui ta neid luges ,siis ta luges neid alati ette vabandava ilmega ja tundis ennast pärast halvasi. Andres Ehin 1960 aastate hilissügisel sai Ehin ülikooli kohvikus kokku Ain Kaalepiga ,kes rääkis talle Alliksaarest ja kohe talle ka tema loomingut tutvustas. Tegemist oli olnud väga korralikult tehtud lõppriimiliste värssidega Underi vaimus.See luule olevat niivõrd palju üle tolleaegsest ametlikust luulest,mida viljelesid näiteks Erni Hiir, Vladimir Beekman,et võis tunda kohe Alliksaarega vaimset kokkukuuluvust. Kui Alliksaar esitas talle luuletust „Kiigelaul“ ,mis oli väga modernistlik ja modernism oli Alliksaarele vägagi omapärane.Sõnademäng ja lüüriline varjundirohkus ,intellektuaalne iroonia - kõik iseloomustasid Alliksaare luulet.Alliteratsioonide ja assonantside rohke kasutamine lähendas seda luulet teisest küljest ka regivärsile.
laenatud, mille tegevuse tõi Itaaliasse, kõik ühiskonna kihid Ekloog-karjaselaul, Erasmus- varauusaja tähtsaim ,,Esseed"-Montaigne, Euphes- Lyly E karjaste dialoog. humanistik õpetlane, teoloogia puudutab erinevaid romaanidest ,,Euphes Viljelesid Dante, doktor, Karl V nõuandja, teemasid, kasutab ehk Teravmeelsuse Boccaccio, Petrarca, kritiseerib sõda. Teosed palju tsitaate, anatoomia" ja Sannazaro ,,Arkaadia" ,,Narruse kiitus" , mõtiskleb elumõtte ja ,,Euphes ja tema 12 ekloogi ,,Kõnekäänud" ja õnne üle Inglismaa" ,,Usalduslikud kõnelused" Essee - kunstipärane
Kiri soodustas riikluse kujunemist. 5. K�rgkultuur - kujunes teadus ja kirjandus, �hiskonna vaimuvara suurenes ja arenes. Egiptuse teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas j�udi p�hjalike teadmisteni ja osati neid edukalt rakendada, kuid teoreetilised �ldistused egiptlasi ei huvitanud. Teadus oli praktikas tarvilike �petuste kogum. Eksisteerisid arstiteadus, p�ikesekalender, geomeetria. Kirjanduses ei loonud egiptlased mahukaid suurteoseid, vaid viljelesid l�hivorme. Kirjandust p��ti igavesti j��dvustada kirjutades selle kuskile hauakambrite seintele. Kirjanduse �itseng langes Keskmise riigi aega. Kuulsaim kirjandusteos on ''Sinuhe jutustus''. Ehnatoni usureform - uue riigi ajal l�i Egiptuse traditsioonilisse usuellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton, t�stes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa p�ikeseketta Atoni. 5000a eKr - esimesed varaseimad p�lluharijate asulad Niiluse ��res.
kere ümber autorehvi pani on neodada, ent kogu popkunsti üks programmilisem teos. Hiljem on Rauschenbergi teosed olnud jälle rohkem tasapinnalised. Reaalsete esemete asemel eelistab ta fotode lõuendile ülekandmist siiditrüki abil. Rauschenberg kinnitab, et ta ei taha luua kunsti, vaid tegutseda ,,elu ja kunsti vahelises kuristikus". Üheks neodada variandiks võib pidada utiilkunsti (junk art). Mida viljelesid nii uusrealistid (Tinguely, Arman) kuid ka neile järgnenud Mark di Suvero, John Chamberlain, Louise Nevelson. Dadaismi taaselustamine ja laiendamine oli suure mõjuga kunsti järgnevale arengule. Kuna neodada teosed ei sobinud kunstiliikide senisesse süsteemi ja nende tehnika oli sageli enneolematud, siis avardusid sellega kunsti piirid ning tekkisid seninägemata võimalused loovuse valdumiseks ning mitmekesistus kunsti ühiskondlik sõnum.
KIRJANDUSE KONTROLLTÖÖ 2 1. Sentimentalism valitses 18. sajandil Inglismaal. 2. Sentimentalism rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele. 3. Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid zanre nagu eleegia (kurvatooniline luuletus), päevik, kiri, ka pihtimuskirjandust, tundelist reisikirja ja looduskirjeldust. (x6) 4. Sentimentalistlikud luuletajad ja prosaistid: Jane Austen, Henry Fielding, Robert Burns, Edward Young, Thomas Gay 5. Saksamaa eluolu 18. sajandil: Saksamaa oli mahajäänud riik. Kolmekümneaastane sõda laastas maad ja halvendas märgatavalt rahva olukorda
Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky. Sügis Kandinsky. Klee. Ad Parnassum Baieris Kompositsioon nr. 7 Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstilukku jätnud Paul Klee (1879-1940), kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit
raamatuillustratsioone. Üks esimesi kunstnikke, kes suundus juugendisse oli Émile Bernard (1868 1941). Uut laadi lähenemist võib näha juba maalis "Bretooni naine heinamaal" (1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916),
"Kabaree", "Absindijoojad", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Neist viimane on eksikombel meie armastatud ekspresidendi Lennart Meri näoga, mille tõttu salvestus see maal eestlaste mällu kergelt. 3 KAHEKÜMNENDAD Kahekümnendad on eesti kunstis tähtis ajavahemik. Tegu oli kunsti arenguga peale iseseisvumist ja see oli dekaad, kus kujunesid välja väga paljud kunstnikud ning erinevad stiilid, mida nad viljelesid. Eduard Viiralt oli kahekümnendatel kõigest noor mees. Nagu ka tollane aastakümme, oli tema ka oma ,,kahekümnendates". Tema õpingud võtsid aset samuti kahekümnendates. Sel aastakümnel jõudis ta elada nii Eestis, Dresdenis kui ka Pariisis. Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked, samuti 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas.
raamatuillustratsioone. Üks esimesi kunstnikke, kes suundus juugendisse oli Émile Bernard (1868 1941). Uut laadi lähenemist võib näha juba maalis "Bretooni naine heinamaal" (1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel veitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916),
Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest elamustest, näiteks Anna Haava (18641957) "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi (18621950) "Metsateel", Gustav Suitsu (18831956) "Ühele lapsele". Näiteks: Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu, misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
raskemeelne ja sünge. Tuli atonaalsus ja dodekafoonia 23. Atonaalsus a. Muusika, kus ei ole helistikku. Tekkis uues Viini koolkonnas 24. Seeriatehnika(dodekafoonia) a. 12-heliline rida, mille ükski noot ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud 25. A.Schönberg a. Juut, Austria, iseõppija b. Tõi dodekafoonia c. Kasutab kõnelaulu melodraama "Kuu-Pierrot" 26. Uus Viini koolkond a. Schönbergi loodud, tema õpilased, viljelesid dodekafoonilist stiili b. Arnold Schönberg, Alban Berg, Anton Webern c. Vana Viini koolkond Haydn, Beethoven, Mozart 27. George Gershwin a. Brooklynis, Vene immigrandid, mängis poes klaveril noote ostjatele b. Ühendas jazzi ja sümfoonilise muusika: "Rhapsody in Blue" c. Lugudele kirjutas tekstid Ira Gershwin d. Laulud: "I got rhythm", "Oh, Lady, be good", "The man I love" e
Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom.Strateegiliselt oli linna asukoht soodus- kolmest küljest kaitses teda meri,maa poolt aga kahekordne müürivöönd,mis pani tuhande aasta jooksul vastu vaenlase korduvatele rünnakutele. Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa aga tema noor abikaasa Theodora. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed,mis meenutasid maale ja millega enamasti kaunistati põrandaid,kuid ka seinu.Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone.Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis
päevakorda tõsta. 4.2. Aastatel 2003-2008 oli Riigikogus menetluses neli rahvaalgatuse seadustamise protsessi, mis valdavas osas algatati opositsioonilise Keskerakonna poolt ning mis kõik valitseva koalitsiooni poolt tagasi lükati ja maha hääletati. Võim ja võimuvõitlus avaldus selgesti poolte hoiakutes: opositsioon viljeles otsedemokraatiat soosivaid diskursusi ning paremerakonnad eesotsas Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica saadikutega viljelesid otsedemokraatiat vastustavaid diskursusi, olles arvamusel, et nad on ilmeksimatud ja rahvaalgatuse sisseseadmine konkureeriks parlamendiga. Siinkohal võib diskuteerida vastuolu üle, miks rahvast usaldatakse siis, kui valitakse rahvaesindajaid parlamenti, kuid needsamad saadikud ei usalda rahvast otsedemokraatiat puudutavates küsimuses. Kas Keskerakonna võimule tulemisega
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. N...
o lühikesed kesksõnavormid (läind, teind, kasutet – stiilivõttena praegu) - , o no-abisünaga omastav kääne ( maja no onu ´onu maja`). Keeleuuendusele palju vastaseid. Vanema põlvkonna kirjamehed leidsid uuendused ei tohiks liiga palju erineda tegelikust keelekasutusest, peaksid sobima olemasolevasse keelesüsteemi, pooldasid keele loomulikku arengut. Aaviku uuenduslikku keelekasutust viljelesid nooremad haritlased: Villem Grünthal-Ridala, rühmitus Tarapita. JOHANNES Voldemar Veski keelekorraldajana Erialalt loodusteadlane, keeleteaduses iseõppija, hiljem pedagoog, keeletoimetaja, terminoloog, keelekorraldaja, Tartu Ülikooli eesti keele lektor, hiljem professor ning ETA akadeemik • „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ – artikkel 1913
Semper, Suits. Loominguvabadus, kummunismi propaganda. Võrreldes siurulastega olid siurulased emotsionaalsemad, vaiksed, tarapiitalased analüüsisid. d) "Arbujad" loodi aastal 1938. 30. aastatel tuli luulesse palju noori luuletajaid, Alver, Talvik, Kangro, masing, Viiding, Sang, merilaas, Raud. Kuulusid ka üliõpilasseltsi "Veljesto". Tähtus: 1) Püüd vaimsele iseseisvusele 2 )Tõe tunnetamise kunstid 3) Kunst vend ilu ja tõe tunnetuses 4) Viljelesid romantilist laadi luulet 5) Järgisid klassikalisi luule traditsioone 6) Sisemise tõe väljendamine 7) Individuaalsus Ajaluule - ühiskondlike probleemide käsitlus (Alle, Barbarus, Kärner; Semper, Under, Visnapuu, Adson). Teemad : ühiskonnakriitika, tööteema, filosoofiline luule, inimmõistuse ülistamine, sõjavastane hoiak, vaesus, ühiskondlik ebavõrdsus, sotsiaalsed probleemid. 3) Gustav Suitsu elu ja looming Gustav Suits 1883-1956. Sündis 30
Moreau ja P.P. de Chavannes'ile meeldisid kangelased keda ümbritseb salapära. ''Karje'' ja ''Elutants'' annavad edasi hüsteerilist-traagilist meeleolu. A. Gallen-Kallela tegi enda väga kuulsaks soome rahvuseepose ''Kalevalaga'' A. Gallen-Kallelaga võib võrrelda A. Laikmaad, sest Gallen-Kallela andis Laikmaale kiindumuse juugendliku sümbolismi vastu. S. Djagilev korraldas 20saj, alguses Pariisis etenduste sarja ''Vene sessonid'' L. Bakst, N. Roerich ja M. Vrubel olid venelased kes viljelesid sümbolismi. Fovism/Ekspressionism Hakati kasutama puhtaid kõlavaid värve, tugevaid hooletuid pintslilööke, hoogsalt lõuendile paisatud värvilaike, julgeid moonutusi. Vaatajale ei meeldinud ja hakati neid kutsuma foovideks. G. van Gogh vaimustas foove. Foovide rühmituse tähtsamad esindajad on H. Matisse, A. Derain, M. de Vlaminck, R. Dufy ja K. van Dongen. Foovidel oli värvide pillerkaar, nad ei töödelnud värvide vastavust looduses
1. Auguste Rodin-tööd olid äärmiselt tõetruud, kujud näisid liikuvat, sügavad tunded, kirg, hingestatus. 2. Dante poeem ,,Jumalik komöödia" inspireeris Balzaci pealkirja valikul: ,,Inimlik komöödia". 3. ,,Calais kodanikud"-kaupmees Eustache de Saint-Pierre ja tema viis sõpra,kes ohverdasid end kaaskodanike eest. 4. Rodin suurendas inimkehade proportsioone, nt käe- ja jalalabasid. 5. Weizenbergi looming on klassitsistlik, Adamsonile meeldisid prantsuse kujurid, kes viljelesid teatraalset uusbarokki. 6. August Weizenberg- meie rahvusliku skulptuuri rajaja, Amandus Adamson-panus kultuuri ajalukku, nt ,,Russalka". 7. Jaan Koort-,,Metskits". 8. Neoimpressionism-uuriti teaduslikult, kuidas inimeste silm näeb värve ja sellele vastavalt loodi teosed. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena.Ka värvide valik ei olnud vaba, jäi eredavärvilise mosaiigi mulje. 9. Puäntillistid pr.k. point, divisionistideks pr.k. diviser-jaotama. 10
Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistuskooli rajamine 1803. a. Kujutava kunsti zanridest viljelesid nad portreed, maastikku ja linnavaadet, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19 saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell-, guass- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Nagu kõikjal Euroopas valitses ka balti kunstis saj. alguses klassitsism (sisuliselt akademism), 1830-ndatel kerkisid esile romantilised taotlused, hakkas levima vararealism.
Üldiselt valitses Belgias kurvilineaarsus ja Brüsselit on kutsutud ka kurvilineaarse juugendi pealinnaks. Victor Horta Hôtel Tassel Brüsselis 7.Kas juugendkunsti võib leida ka Eestist? Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N. Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema
Pärast van Goghi surma korraldatud arvukad näitused võimaldasid uuel kunstnikepõlvkonnal tema modernistliku loominguga vahetult tutvuda. Tõenäoliselt selle perioodi kuulsaim van Goghi retrospektiiv korraldati 1901.aastal Pariisis Galerie Bernheim Jeune`is, mõjutades paljusid, eriti Prantsusmaa ja Saksamaa hilisemaid silmapaistvaid kunstnikke. On hämmastav, kui paljud erinevad kunstnikud ja stiilid kandsid silmapasitvat van Goghi pitserit, ehkki noored maalikunstnikud viljelesid mõningal määral erinevaid stiile. Prantsusmaal mõjutas van Gogh eriti foviste. Foovid maalisid puhaste erksate värvidega ja kasutasid peaaegu täiesti piiritlemata vorme-nad võisid kujutatava täielikult deformeerida- ning taotlesid lihtsustatud joont kui väljendusjõulisuse suurendajat. f ovistide võtmefiguur oli Henri Matisse, kes koos Maurice Vlamincki ja Andre Derainiga lõi maalistiili, mis sarnaselt
Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb. 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas. Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Ernst Enno - Luul-d: Üks rohutirts läks kõndima: Sügis; Emakene. Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro : Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts. Mitmekesine ja mahukas looming. Jaan Lattik Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . Kirjeldab kodu soojalt. Peäro August Pitka (Ansomardi) - Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab: Surm suu ääres; Tondi Tõnu; Käbikuningas ja Aavikuemand.
Egiptuse kalendris puudus liigaasta ning selletõttu tekkis päikese- ja kalendriaasta vähele aja jooksul üha suurenev nihe. Geomeetria: Egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Arstiteadus: Selles valdkonnas olid egiptlastel suurimad teadmised ja oskused. Egiptuse arstid olid osavad kirurgid, oskasid valmistada paljusid ravimeid ja salve. Kirjandus: Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga viljelesid lühivorme. Näiteks armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu. Sinuhe jutustus: egiptlaste lühijuttude seast kuulsaim. See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud võõrsil taluma kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu.
SISUKORD Avangardism 2 Futurism 2 Kubism 3 Ekspressionism 3 Imazism 4 Akmeism 4 Dadism ja sürrealism 5 Kasutatud kirjandus 7 AVANGARDISM Avangardism tekkis 20.sajandi esimese kümnendi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imazi(ni)smi, akmeismi. Need voolud vatandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, jätkus hilisekspressionism. 20. sajandil hakati neid mitterealistlikle ja uusromantismile vastandavaid tendentse nimetama modernistlikeks. FUTURISM Varaseimaks vooluks modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. See tekkis 20. saj algul Itaalias. Futurism on suunatud tulevikku, nagu ütleb ka voolu nimetus (lad k futurum "tulevik"). Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marinetti (1844 1900), kes avaldas mitu...
Natüürmortidel kujutatakse jahisaaki ja toitu. Portreemaalil on tavaliselt energiline ja teovõimeline kodanik. Olustikumaalil jõukus ja lõbu ning lihtsus ja mugavus. Frans Hals- portree kunstnik. Maalib üksik-ja grupiportreed, mida üritab siduda olustikuga. Tabab hetke, mil inimene avab oma isiksuse. Maalimislaad vaba, hoogne aga jõuline. Tema maalid on loomulikud. NTKS: „Mustlastüdruk“; „Püha Georgi laskurite bankett“. Olustikumaale viljelesid paljud kunstnikud. Pildi formaat väike, millest tulenevad ka nn.Väiksed Hollandlased. Esemed pidid olema realistlikud. Sageli pildi aineks mõni jutustus. Jan Steen „Ristsed“. Pieter de Hoosh’i teosed on kodused ja idüllilised. „Naine ja ta teenija õues“. Kõige kuulsam väikestest hollandlastest on Jan Vermeer van Delft. Ta avastati alles 19.sajandil. Kujutab peamiselt interjööri, kus on 1 kuni 2 figuuri. Oluline on see, kui meisterlikult annab asju edasi
Valmistati ravimeid joogina sissevõtmiseks kui ka salvina määrimiseks. Kirjandus Suur osa Egiptuse kirjandusest on seotud religiooniga. Hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Keskmise riigi ajast pärineb enamik silmapaistvaid kirjandusteoseid, sest sellel ajal oli usuga kaudsem või olematu seos. Mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga viljelesid lühivormid. Elutarkust edastati õpetussõnade abil. Tuntumad neist puudutasid Vana ja Keskmise riigi vahel aset leidnud sisesegadusi. Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. Kunst Hauakambrid Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad
vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure
Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel. Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat. Tulid käibele mõisted "uuslihtsus" ja "uustonaalsus" ja "uusromantism". Modernismi kõrvale tekkinud muusikavoolud ei
teenistuses on. Koomiline ooper (opera buffa) K: Figaro aaria "Wilhelm Tell" helilooja viimane ooper, opera seria. K: Avamäng Gatano Donizetti (1797-1848) ooperid "Lucia di Lammermoor", "Armujook" Vincenzo Bellini (1801-1835) ooper"Norma" 19.saj lõpul tekkis Itaalias veristlik ooper kujutatakse elu sellisena nagu ta on, tegelased igapäevast, alamrahvas, rõhutatud emotsionaalsus (aariates kostub lausa nuukseid), peategelase hukk. Seda ooperitüüpi viljelesid Pietro Mascagni (1863-1945) ooper "Talupoja au" kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng) Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ooper "Pajatsid" Giacomo Puccini (1858-1924) ooperid "Boheem", "Tosca" üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria, ooper"Madame Butterfly" Operett tekkis 19.saj keskpaigas Prantsusmaal. Iseloomulik sündmused kaasajas, armastuse
kõik ruumilised ja ajalised liikumised näivad olevat peatunud. Dadism- Šveitsis, 1916.aastal Zürichis tekkinud liikumine. Dada ei ole traditsioonilises mõttes kunstistiil. Purustada seni valitsenud traditsioonid, seadused, kõigi väljakujunenud normide hülgamine. Poliitiline aktiivsus oli suunatud lääneliku sõja põhjustanud tsivilisatsiooni vastu. Nonsess- tekstid ja aktsioonide, piltide, objektide ja kollaažidega viljelesid antikunsti, nihilistlik. Lahtiütlemine kunsti ülevuse mõistest. Manifesteeriti kõikide väärtuste devalveerumist, ka hävitamine kuulutati kunstiks. Nõuti kunstniku täielikku vabadust, spontaansust, publiku ründamist, tähtsustati juhuse osa. Ready- made -ese, mis muutmata kujul, ent oma algsest keskkonnast lahutatuna nimetati ümber kunstiteoseks, signeeriti. Kunstnik vallandas diskussiooni kunsti mõiste üle üldse. Industriaalselt toodetud tarbeese, mida nimetatakse kunstiks. Merz
Lugejatele sooviti näidata rahulikku ja head poolt elust. Tasalülitatud ajakirjandus Ajalehed pidid järgima Riikliku Propaganda Talituse ettekirjutusi, karistused karmid (sulgemised). Kuna riigis kehtis kaitseseisukord s.t. väljaannete sulgemine oli väga lihtne- kui valitsusametnikele kasvõi midagi lehe juures ei meeldinud, oli põhjust seda sulgeda. Poliitiliste ja ühiskondlike arutelude kadumine, artiklite lühenemine, üldinimlikud teemad. Ajakirjade arvukus kasvas, sest need viljelesid „kergemaid“ teemasid, õpetasid inimesi jne. : Ajakiri Kõigile, Huvitav Zurnaal, Maret jt. Loomingu vastu Varamu (riigi poolt, Visnapuu juhtfiguur, paremad palgad, võimalused, eelistatus jne)1937. Looming- F.Tuglas, ilmus Tartus, linnas mis oli ja jäi vabariigi lõpuni pigem opositsioonilise meelestatuse kandjaks . Loomingu kallale ei saanud minna (kultuurkapitali enda rahastatus) ja nii antigi pigem tema vastast väljaannet välja- Varamu.
lähtudes. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Nad vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Naturalismi algatajad olid vennad Edmond (18221896) ja Jules (18301870) Goncourt'id. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse Émile Zola (18401902), näiteks romaanid "Thérése Raquin" ja "Söekaevurid". Eesti kirjanduses on naturalistlikke jooni 19. sajandi lõpu Eduard Vilde (1865 1933) ja Ernst Peterson-Särgava (18681958) proosas. neorealism 1940. aastate teisel poolel ja 1950
mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus. Esindajad: Kafka, Joyce, Woolf Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Maagilisele realismile kirjanduses loetakse omaseks järgnevaid tunnuseid : sündmustik antakse edasi teise vaatenurgast, reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu, kasutatakse fantasstilisi elemente. Kafka protsess Intelektuaalne romaan Seda stiili viljelesid Hesse"Stepihunt" ja Mann"Donktor Faustus". Kasutati vaimu ja looduse elu mõistuliku ja bioloogilis-füüsilise poole vastuolusi - igapäevastele dilemmadele, mille ees seisab loov vaimuinimene. Kogumulje on eri vaatepunktide tihti konfliktne ja mitmemõtteline kokkupõrge mis paneb lugeja mõtlema, soovima leida erinevat või oma vaatepunkti. Psühholoogiline realism näitas tegelase arengut seespoolt, midagi ilustamata. Tähtis oli erapooletus tegelase käitumise
Maapirnist valmistatakse ka mahla, mida segatakse teiste köögiviljamahladega (näiteks peedi- või porgandimahlaga). Topinamburi kodumaal pruugitakse neid mahlasegusid rahvameditsiini soovitusel veresuhkru stabiliseerimiseks ja ka liigse söögiisu taltsutamiseks 8. Kurgi päritolu ja levik. Viljeldud rohkem kui 5000 aastat tagasi. Pärineb troopilisest Ida-Indiast. Kasvatatud ka Egiptuses vähemalt 4000 aastat tagasi. Egiptusest levis Vahemere maadesse (antiikajal viljelesid kreeklased ja roomlased). Keskajal levis slaavlastega asustatud aladele. Euroopas hakati kasvatama 17. saj lõpul. Eesti alalt esimesed kirjalikud teated 17. sajandi lõpust. Eestisse ja Põhja-Euroopasse toodi kurk Venemaalt. 9. Suurimad kurgitootjad maailmas. Ligikaudu 2/3 kogutoodangust annavad Aasia maad. Euroopas suuremad kurgi tootjad: (ka eksportijad) Madalmaad, Saksamaa, Poola, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria 10.Kurgi jagunemine kasutusviisi järgi
Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiik...
Trubaduur tuleneb „trobar“, mis tähendab „leidma“. Trubaduuride poolt on 500 stroofivormi leiutatud. Nad leiutasid kõikvõimalikke riimiskeeme ja luulevorme ning võistlesid omavahel nende peenuses. Trubaduur Daniel mõtles välja eriti vorminõudliku luulevormi, sekstiini. Kokku on trubaduuridelt meieni jõudnud ligi 2500 laulu. Juhtival kohal on kantsoon, mida viljeleti enim. See on 5-7-salmiline lembelaul. Trubaduurid viljelesid ka pastoreele ehk dialoogilisi poeeme karjusneiuga. Trubaduurid viljelesid ka romansse, kus rüütel üritas võluda noort aadlineidu. Lisaks viljeleti tentsoone ehk kahe luuletaja vahelist vaidluslaulu. Saksamaal nimetati trubaduure minnesingeriteks. Nad viljelesid samu luulevorme, kuid nende looming oli palju rahvaluulelikum. 7. Rüütliromaan. Kuningas Artur. Graal. Tristan ja Isolde Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid
Seetõttu läksid klassitsistid ja romantistid vastuollu. Romantism tekib Inglismaal 1780.alguses. Hiljem 1790.alguses juba Saksamaal. Klassitsismile tekib vastandstiil romantism. Romantism levib vaid kujutavas kunstis. Romantismi mõiste romaani mõiste kaudu. Romaan oli populaarseim kirjandusliik. Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid zanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau: ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue. Ülistavad vaba geeniust- reeglite mittetunnistamist. Seni olid loominguga seotud inimesed pidanud elama normaalset ühiskondlikku elu. Romantikud olid esimesed, kes
inimlikeks, õiglateks, elutarkadeks, vaoshoituteks ning kuulekateks. (http://www.touregypt.net/historicalessays/lifeinEgypt7.htm) Vana-Egiptuse koolilapsed (http://pharaohsdays.blogspot.com/2010/05/education- style-of-ancient-egypt.html) Peale 4. Eluaastat võttis poiste kasvatuse üle isa. Üldiselt hakkasid poisid omandama sama elukutset, mida viljelesid nende isad.( http://historylink101.net/egypt_1/a-education.htm) Egiptus oli väga mehekeskne ühiskond, kus lugupidamatust isa vastu ei sallitud. Kui poeg oli sõnakuulmatu, siis isa karistas teda, kui poeg ei kuulanud jätkuvalt isa sõna, siis soovitati isal pojast lahti öelda ning poeg orjaseisusesse alandada. (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" (2003: 92-93) Talunike lastel oli üldjuhul ka vastav haridustee. Nemad õppisid oma isade käe all
Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel. Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat. Tulid käibele mõisted "uuslihtsus" ja "uustonaalsus" ja "uusromantism". Modernismi kõrvale tekkinud muusikavoolud ei
hauamonument Tallinna Toomkirikus. Sarkofaagi kaanel lamavad portreeliselt kujutatud lahkunud, selle küljel oleval reljeefil aga kujutatakse Pontus de la Gardie tähtsaimat võitu Narva vallutamist. Pidulikku ja elegantset kompositsiooni täiendavad allegoorilised figuurid, leegitsevad urni sarkofaagi nurkadel ja ornamentika. A.Passer on loonud veel teisigi hauamonumente Toomkirikus ja mujal, selhulgas Evert Hornile Turu Toomkirikus. Renessansilikku raidkivikunsti viljelesid Tallinnas mitmed teisedki meistrid, näiteks Hans von Aken. Peamiselt Madalmaade manerismist lähtusid ka Tallinna puunikerdajad, kes valmistasid kirikutel altareid, kantsleid, pinke ja muud inventari. Neist meistritest olulisim on Tobias Heintze (1589 1653), kelle loomingus võib täheldada juba üleminekut barokkstiili. Tema peateosed on Keila kiriku altar ja kantsel. Sammaste ja teiste arhitektuuriliste detailide
muutus kujutis stiliseeritulcs või lausa mälestusmärk ka rahvuskultuuri suurmeestele abstraktseks (näit. Elmar Kitse loomingus), A. H. Tammsaarele Tallinna (1978) ja Kristjan sõnumis kajastus kommunismi peatse Jaak Petersonile Tartusse (1982), mõlema saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Lepo autoriks Jaak Soans. Mikko). Mõned viljelesid kanni stiili, mis sobis 1970. aastail hakkas maalikunstis valitse eriti hästi tööstustemaatika jaoks (Nikolai nud karm stiil taanduma. Publik oli ilmselgelt Kormašov, Enn Põldroos, Leili Muuga). Karmis väsinud tinglikest figuuridest ja küllap ka 1960 stiilis kujutatud kraanade ja korstnate kõrval ndate optimismist. Igatseti kirkamaid värve,
kullaga kaunistatud esemeid. Ruumikujunduses traditsioonilised liikuvad vaheseinad (shoji) ja sirmid ( byobu) pärinevad 10. sajandist. 11.- 12. sajandil, õukondliku estetismi kõrgajal sai tarbekunst eriti tähtsaks. Kamakura ajastul muutus tarbekunst kargemaks ja mehisemaks. Tähtsaim ala oli metallehistöö (mõõgad, kiivrid, turvised). Ashikaga ajastul hakati valmistama mõõkade käekaitseid. Teetseremooniad ajendasid keraamika arengut, 16.- 19. sajandil (tarbekunsti õitseng) viljelesid keraamikat ka tuntud maalikunstnikud Ogata Korin, Tawaraya Sotatsu ja Hon'ami Koetsu. Üldrahvalikuks sai sel ajal puidust ja elevandiluust pisiskulptuuride netsuke'de (ill 6) nikerdamine. Jaapani pargikunst väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Kalligraafia Jaapani üheks atraktiivsemaks kunstiliigiks võib pidada kalligraafiat (ill 5), mis jaapani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
