Lihtsaid valgeisd seinu liigendasid pilastrid.16. sajandi ehituskunsti suurimaks meistrietoseks on peetud Vassili Blazennõi peakirikut Moskvas. See on kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider aga fantaasiarohke ja oretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe säilinud. Kõige tähelepanuväärsem osa selles on kindlustusarhitektuuril. Moskva Kremii müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks . Skulptuur ei leidnud Venemaal kuigi palju viljelemist. Õigieusu kirik suhtus sallimatult paganausu ebajumalaid meenutavatesse skulptuuridesse. Suuremad on saavutused vanavene maalikunstis. Koos arhitektidega tulid ka kunstnikud, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja ka seinamaalide süsteem. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on aga ikoonimaal. Esimesed ikoonid legendaarse kuulsusega Vladimiri Jumalaema tooti Bütsantsit ja sealt pärineb ka kogu ikoonide
aasta Veneetsia Arhitektuuribiennaalil). Ta on küsinud näiteks seda, kuidas saada hakkama üha suureneva kultuurimälestiste hulgaga; kui üha suurem hulk inimkonna vaimsest ja rahalisest ressursist kulub olemasoleva kultuuri kaitsmisele, siis mil moel tõkestab see uue kultuuri viljelemist, tänaste kultuuripraktikate elluviimist? Nende küsimuste valguses mõjub lausa irooniliselt, et filmis esitletav Bordeaux' eramu on nüüdseks muinsuskaitse all Prantsusmaa ühe noorima kultuurimälestisena. Olgugi et maja on filmis pidevalt esil, ei näe me seda nii-öelda õiges kasutuses (see tähendab omanike kasutuses), vaid justkui kõverpeeglis
peetud Vassili Blazennõi peakirikut Moskvas. See on kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe säilinud. Kõige tähelepanuväärsem sellest on kindlustusarhitektuur. Moskva Kremli müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat ja teisi linnu. Skulptuur leidis vähe viljelemist. Suuremad saavutused on vanavene maalikunstis. Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja ka seinamaalide süsteem. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ilmselt ikoonimaal. Esimesed ikoonid (nende hulgas ka legendaarse kuulsusega ,,Vladimiri Jumalaema") toodi Bütsantsist ja sealt pärineb kogu ikoonide põhimõte ja maalitehnika. Sidemete nõrgenemine Bütsantsiga tatari-mongoli ikke ajal soodustas vene ikoonikunsti iseseisvumist. Bütsantsist
suremus- ja sündimusnäitajate kohta, teda huvitas suremus erinevatesse haigustesse erinevatel ajaperidoodidel ning piirkondades. Oma tööga suutis ta näidata seaduspärasusi populatsiooni suremusnäitajates, mõnes mõttes prognoosida populatsiooni tervisekäitumist. Graunti tööd tunnustasid toonased täppisteadlased, meedikud jätsid töö tähelepanuta. Meditsiinikorüfeed Sydenham nt jätkasid oma nn ,,epideemiliste konstitutsioonide" teooria viljelemist. Viimane käsitles epideemiate tekitajatena klimaatilisi, astroloogilisi jm väliseid tegureid. Epidemioloogiline mõte arenes siiski edasi. Itaalias avaldas 1700. aastal Bernardino Ramazzini (1633-1714) käsitluse tööliste haigustest. Ta nimetas üle 40 kutse esindaja (sh ka ,,juudid"), kelle puhul näitas ära nende spetsiifilised terviseriskid. Ramazzini osales ka 18. sajandi alul kogu Euroopat tabanud veiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
