" Platoni tähtsus ja tähendus lääne filosoofia ajaloos, lühidalt: Platon on esimese filosoofilise süsteemi looja; temast algab süsteemne teoreetiline mõtlemine; ta sõnastab selgesti paljud probleemid, millega filosoofia järgnevate aastatuhandete jooksul tegeleb; ta on oma õpetuse ja Akadeemia neoplatonismiga suuresti mõjustanud kristlust, kogu lääne kultuuri; Platon on olulise filosoofilise zanri dialoogi laialdase viljelemise algataja; ta on esimene antiikfilosoofia suurkuju, kelle teosed on peaaegu täielikult säilinud. Vahemärkus. Poliitikafilosoofia sissejuhatavas kursuses ei ole võimalik põhjalikumalt peatuda suurte mõtlejate loodud filosoofiliste süsteemide muudel osadel, sh süsteemi tuumal. Ega ka filosoofilise mõtte üldisel kujunemislool ning käsitletavate suurte filosoofide tähtsusel ja tähendusel selles. Õige ja loomulik oleks, kui kuulajatel oleks eeldusainena üldine
Väärtuslikku materjali on ta jäädvustanud oma retkedel Setu alalt ja Põhja-Eestist 1913. aastal, Saaremaalt 1924. aastal. 1930. aastail algas rahvatantsude süstemaatiline kogumine, milles oli keskne osa Rudolf Põldmäel. 1950. aastail tuli tantsukogumisele appi hädavajalik tööriist filmikaamera. 1970. aastatel alustas tööd Kristjan Torop, rahvatantsude koguja, uurija ning rahvapärase esituse taaselustaja. K. Torop uuendas nii rahvatantsude viljelemise kui ka uurimise teoreetilisi lähtekohti ning terminoloogiat. Kahjuks jõudis ta valmis vaid väikse osa oma teoreetilisest tööst. 9.2. Eesti rahvatantsu ajaluguEesti rahvatantsude puhul võib eristada vanemat ja uuemat kihistust. Vanemat kihistust (mis taandus üldisest kasutusest umbkaudu 19. sajandi jooksul) nimetatakse üldiselt rahvatantsuks. Kõige ürgsemad on siin voor- ja sõõrtantsud ning maagilise iseloomuga imiteerivad tantsud. 18. 19
Krediidi- ja rahapoliitika eesmärk: (pole kasum, vaid tootmise stabiilne kasv) rahapakkumise muutmine, et stabiliseerida tootmise kasvu, hõivet ja inflatsiooni: Tootmise languse perioodil suurendatakse raha pakkumist kulutuste suurendamisega, inflatsiooni ajal: piiratakse raha pakkumist, et vähendada kulutusi. Keskpank reguleerib raha pakkumist riigis äripankades oleva lisareservi mõjutamise teel, lisareservi suurusest oleneb kommertspankade võime luua uut raha. Keskpanga rahapoliitika viljelemise vahendid on järgmised: 1. Vabaturu operatsioonid. Eesmärgiga muuta reserve ja koos sellega rahapakkumist, võib keskpank müüa turul võlakirju või siis kasutada repotehinguid. Tavalise müügi korral on tehing ühekordne ja lõplik, repo korral lepivad ostjad ja müüjad kokku võlakirja tagasiostu kuupäeva suhtes. Rahapakkumine väheneb, kui keskpank müüb valitsuse võlakirju ja rahapakkumine kasvab, kui keskpank ostab võlakirju kokku
kolm ja poolsada rohuteadlast ning poolsada kehakultuurlast. Ülikooli arstiteaduskonna juures töötav ämmaemandate kool laskis selle aja jooksul välja veidi üle 200 lõpetaja, õdedekool andis aastail 1928-1939 132 lõpetajat. Kokkuvõttes võib ülikooli arstiteaduskonda sõdadevahelisel perioodil vaadelda teatavas vastuolulisuses. Ühelt poolt oldi majandusliku ja kultuurilise autarkia tingimusis sunnitud minetama oma tähtsust fundamentaalteaduste viljelemise vallas, teisalt andis just seesama olukord võimaluse keskenduda rahvuslike väärtuste ja ootuste arendamisele. Kujunema hakkas rahvuslik arstide kaader ning selle vahekord võimude ning ühiskonnaga ka neil arengutel oli eriti hilisema ajaloo jaoks nii positiivseid kui negatiivseid külgi. 53 Kronoloogia (20. sajand) 1899 Aspiriini kasutuselevõtt 1900 Paul Echrlichi töö kemoteraapia alal saab sisse hoo