Viljavaheldus Nimetus Sobivad Mittesobivad Kapsas Kartul Kaalikas Porgand Maasikas Raps Kaalikas Porrulauk Kartul Sibul Kurk Seller Salat Kapsas Redis Redis Pipar Peet Peet Kapsas Kartul Hernes Teraviljad Porgand Uba Ristik Oder Mais Nisu Kartul
Teraviljapõld (mahekasutus, viljavaheldus) Mis see on? Mahepõllumajandus taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime ja loomakasvatus. Viljavaheldus kasvatatavate kultuuride vahetamine. Ei kasutata herbitsiide. Piiratakse oluliselt mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamist. Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi. Allakülv Taimestik Levinuimad teraviljad rukis, oder, kaer, nisu. Viljeluskultuuri kujunemine Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut, taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel hävivad umbrohuseemned ja haigustekitajad ning toitained on taimedele paremini omastatavad. Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik. Vaid terved ja tugevad taimed suudav...
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielise...
o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje:
2) Miinimumseadus taimede saagikuse määrab miinimumis olev kasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi 1 taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka teiste maaviljelussüsteemide komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine) jt tegurite puhul Eesti ,,madalaimaks tünnilauaks" on muld ja mullaharimine, viljavaheldus ja umbrohtumus 3) Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta 4) Optimumiseadus - suurimsaak saadatakse optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus
tõus Niisutamine Sooldumine Kohtniisuti Üleväetamine Veekogude kinnikasvamine, Tuleb kasutada orgaanilisi põhjavee kõlbmatuks väetiseid õiges koguses muutumine Mürkkemikaalide Hävivad ka kasulikud Mahepõllundus, kasutamine organismid, mürgid vette viljavaheldus Ühtede kultuuride Haiguste, kahjurite levik, Viljavaheldus kasvatamine muldade vaesumine Rasked põllumasinad Mullad tihenevad, Laiemad rehvid, vähendada õhusisaldus väheneb harimis kordi lageraie Suurel alal tuule erosioon Väiksemad langud, Sademeterohke ala- kaitseribad
1. Tavateravili ja maheteravili. Sarnasused: Püsimajäämiseks vaja ühtlasi tingimusi, sarnane loomastik, viljavaheldus tähtis (haigused ja viljakus), tähtis on ka bioloogilise aktiivsuse soodustamine (eriti mahedal), Erievused: Mahedat pritsita mürkidega väga vähe, (herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid) mahedat väetatakse sõnnikuga (väga vähe keemiliste ühenditega), tavateravilju lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park.
sooladest Üleväetamine Saagi keemilise Mullaanalüüsid koostise muutused, üleväetamise põhja- ja vältimiseks, õigel pinnasevee ajal väetamine reostus, järvede kinnikasvamine Mürkkemikaal Kaovad ka Viljavaheldus, ide kasulikud liigid, haiguskindlamad kasutamine paljude liikide sordid, mürgitamine, mahepõllundus mürkide kandumine vette, järvede kinnikasvamine Monokultuuri Haiguste ja Kemikaalide de kahjurite levik, kasutamine
mürkkemikaale, siis hävivad nii kahjurid kui ka kasulikud bakterid ja putukad. 4)Monokultuuride kasvatamisel toimub muldade vaesumine ning haiguste ja kahjurite levik. 5)Raskete põllumasinate kasutamise tagajärjel tekib muldade tihenemine, õhusisaldus mullas väheneb ning mullaorganismide elukeskkond halveneb. Abinõud: 1)Mulda tuleb korralikult niisutada ja läbi pesta ning lõpuks ka kuivendada. 2)Mahepõllumajandus, täpse väetise koguse määramine. 3)Mahepõllumajandus, viljavaheldus. 4)Viljavaheldus, kemikaalide kasutamine optimaalsel hulgal. 5)Põllumasinatel kasutada laiemaid rehve, vähendada harimiskordi. Kasutatud materjal: 1. https://atlas.media.mit.edu/en/visualize/tree_map/hs92/import/show/all/0402/2 016/ 2. http://www.fao.org/3/a-i3532e.pdf 3. https://www.adama.com/en/our-commitment/global-farming/farming- stories/ukraine-overview 4. https://atlas.media.mit.edu/en/ 5. https://en.wikipedia.org/wiki/Wildlife_of_Ukraine 6. https://www
puhastamine sooladest Üleväetamine Saagi keemilise koostise Mullaanalüüsid üleväetamise muutused, vältimiseks, põhja- ja pinnasevee reostus, õigel ajal väetamine järvede kinnikasvamine Mürkkemikaalid Kaovad ka kasulikud liigid, Viljavaheldus, haiguskindlamad e kasutamine paljude liigide mürgitamine, sordid, mahepõllundus mürkide kandumine vette, järvede kinnikasvamine Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, Kemikaalide kasutamine kasvatamine Mullaviljakuse langus optimaalsel hulgal, viljavaheldus Raskete Mullad tihenevad, õhu- ja Laiemad rehvid, uuemad
Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või ebasoodsaks, sest kahjustav arengujärk on seoutud kultuurtaime teatud arenguastmega. Külvisügavus. Madalama külvi korral toimub tärkamine kiiremini. Külvitihedus.Tiheda külvi korral näiteks jääb üksiktaimele vähem toitaineid, niiskust j valgust.Taimekahjurite kahjustused hõredama külvi korral avalduvad tugevamini.
koduloomade kodustamise tõttu. Inimeste eluiga hakkas pikenema. Toitu oli varasema ajaga võrreldes märksa enam ja kui enne paljud vastsündinud lapsed surid toidunappuse tõttu, siis nüüd laste suremus vähenes. Elanikkonna arvu suurenedes jäi vabu maid järjest vähemaks. Suured metsamassiivid, kus oli hea küttida, muudeti põllumaaks. Üha sagedamini tuli hakata kasutama sama maatükki põlluks. Kujunes välja mitmeväljasüsteem ja viljavaheldus. Tihtipeale toimisid kõik elatusviisid ka ühes ühiskonnas, nagu ka tänapäeval. Kõik need arenesid omamoodi ja arendasid ka muid elualasid.
Haigus on intensiivsem soojade ilmadega , optimaalseks arengutemperatuuriks on 26oC. Nakkus levib edasi mugulatega, taimejäätmetega ja mullaga, kus haigustekitaja võib püsida 2-3 aastat. Haigus on väga laialdaselt levinud ning senini on peetud seda vähe tähtsaks. Meie kliimatingimustes ei ole mugulakahjustused kuigi märkimisväärsed. (Extension FactSheet, R.C.Rowe, The Ohio State University) Kartuli – kuivlaiksust saab vältida: 1. Agrotehniliste võtetega, nt viljavaheldus (kündmiselt künda taimejäänused 20…25 cm sügavusele mulda või hoopis taimejäänused põletada) 2. Puhtimisega ( tavaliselt enne kartuli mahapanekut) 3. Seemnematerjali hoolikas sorteerimine 4. Seemnematerjali pidev uuendamine ( on olemas resistentsed kui ka väga vastuvõtlikke sorte) 5. Keemilise tõrje kasutamine ( tehakse esimeste haiguslaikude ilmnemisel lehtedele. Enamus kontaktseid kartuli – lehemädaniku tõrje fungitsiide aitavad kuivlaiksuse
· mitte tallata mulda liigselt. · kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, 16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused. 17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis- keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 19. Monokultuur, viljavaheldus · Monokultuur tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul. · Viljavaheldus ühel põllul kasvab erinevatel aastatel eri kultuur. 20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21
· harida siis, kui muld on küps. · mitte tallata mulda liigselt. · kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, 16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused. 17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis- keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 19. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul. Viljavaheldus ühel põllul kasvab erinevatel aastatel eri kultuur. 20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21
KT kordamisküsimused Geograafia. PEDOSFÄÄR. 1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee, õhu ja elusorganismide toimel. 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Lähtekivimiks. 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Näiteks Lõuna-Eesti võib see küündida kuni 3 m sügavuseni, vanadel kiltmaadel aga kuni 100 m sügavuseni. Murenemiskooriku paksus sõltub kivide mineraalkoostisest ja mulla vee omadustest, samuti ka sellest kaua on murenemine toimunud. 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline murenemine, keemiline murenemine,bioloogiline murenemine. 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste-mineraalide- temperatuuri kõikumisest...
Põlljumaj.mõju keskkonnale kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine, abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide hävinemine, mürkide kandumine vette, abinõuks mahepõllundus ja viljavaheldus. Venezuela põllumaj. haritav maa moodust. 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride(suhkruroog,kohvi-ja kakaopuu, banaan, puuvillapõõsas,sisaliagaav,kookospalm) saagist saadakse istandustest. Toidukultuure(mais, riis, sorgo, kartul, maniokk, aeduba, köögivili) kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel(apelsinid, avokaadod, mangod), ning tubaka ja seesamikasvatusel
Pärisorjuse kaotamine I Pärisorjusliku majanduse kriis 18.saj lõpul milles väljendus? - mõisate väljaminekud suurenesid, kuna püüti jälgida Saksamaa tõusvat elustandardit (vt. EAL, dok. lk.298, 294) - vajadus suurendada sissetulekuid, mida taheti saavutada majandusviisis põhimõttelisi muudatusi tegemata. See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul), ja uusi põlluharimismeetodeid (viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeer...
Põllumajandus 1.Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid (looduslikud ja majanduslikud). -looduslikud : *kliima(temp. niiskus) , *mullad(kõige vilj. mustmullad) *reljeef -majanduslikud: *kapital e raha. *tööjõud *valitsuse poliitika 2.Põllumajandusliku tootmise vormide iseloomustus (segatalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata. taimed:nisu, *eesmärk: müügiks *ekstensiivne *levik: hõredasti asustatud. kuiva kliimaga piirk. põhja-am, austraalia RANTSO-*vägasuur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomad-lambad,lihaveised, taimed:söödataimed, *eesmärk müügiks *ekstensiivne *USA kuiv lääneosa, austraalia, argentiina ISTANDUS-*suur, *odav töö...
Kõige tundlikum on lina veepuuduse suhtes õiepungade moodustumise ja õitsemise ajal. Liigniiskuse suhtes tundlik taim. Rohked sademedvalmimise ajal põhjustavad lamandumist ja seenehaiguste levikut.Muldadest sobivad linale hästi peenesõmeralisedparasniisked mullad. AGROTEHNIKA Lina on külvikorra suhtes tundlik kultuur. Olles nõrgalt arenenud juurestikuga taim, vajab ta ühtlaselt viljakat ja umbrohupuhast põldu. Parimaks eelviljaks ristikurohke põldhein. Viljavaheldus 6-7 aastat. Peeneseemnelise kultuurina vajab õige külvisügavuse saavutamiseks hästi ettevalmistatud põldu. Vajab suurtes kogustes toitaineid just kuni õitsemise alguseni mil toimub kiire pikkusse kasv. Lina seeme tuleb külvata mulda kui mulla temperatuur on 7-8 kraadi. Külvisenorm sõltub sordist ja 1000 seemnemassist. Optimaalne külvisenorm on 2400-2500 idanevat seemet m2. Lina külvatakse kitsarealiselt 1.5-2 cm sügavusele. Pärast külvi põld rullitakse, kivid koristatakse ning
Ingrid Lembavere Konspekt Põllumajandus ja toiduainetööstus Maailma toiduprobleemid. Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurili...
Umbrohtumist ärahoidvatest abinõudest on tähtsamad: 1) umbrohuseemnepuhas ja kvaliteetne külvis, 2) idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine, 3) väljaspool põlde kasvatatavate umbrohtude hävitamine ja tühikute kaotamine põllul, 4) kultuuride õigeaegne koristamine, vältides umbrohuseemnete levikut põllule, 5) taimejäänuste mulda viimine, 6) tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning umbrohtude leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus. Kahjustajate suurt arvukust piirava tõrje peamised võtted: 1) bioloogilise mitmekesisuse säilitamine agrobiotsönoosides ehk kultuurmaastikes, 2) terve taimse materjali valik, mis sobib konkreetsetesse tingimustesse, 3) taimedele optimaalsete kasvu- ja arengutingimuste loomine, 4) taimekasvatusvõtetega kahjustajate arvukuse piiramine, 5) taimekahjustajate seire, 6) puhiste kasutamine seemnete külvieelsel töötlemisel,
· KÕRBESTUMINE - On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine, Ülekarjatamine, Metsaraie 2. Looduslikud protsessid: Kuiv kliima, Tuuleerosioon. Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas. Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium) Sots.tag.: vaesus, nälg, veepuudus, väljaränne, põllu ja karjamaa hävinemine. Tõkestamine: viljavaheldus, terrasside rajamine, uued kündmisviisid, veereziimi kontroll, tuuletõkete rajamine · SOOLDUMINE - Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis · HAPESTUMINE - mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma
saagipotensiaal. Intensiivtehnoloogia kasutamisel tuleb teada: *tasane künd tagab ühtlase sügavusega külvi *tehnorajad tagavad taimekaitse ja pealtväetamise täpsuse *efektiivsed kemikaalid ei korva agrotehnika vigu *tuleb hoolitseda mullaviljakuse tõusu eest, sest muld on vahendaja inimese ja taime vahel. Tehnogeense surve kasvades peab suurenema seda kompenseerivad tegurid : rohkem orgaanilisi väetisi, põldheina osakaalu suurendamise külvikorras, viljavaheldus jne. Intensiivtehnoloogiat tasub rakendada vaid kõrge viljakusega põllumullal sest: *retardandid, fungitsiidid, N-väetised on efektiivsed vaid viljakal mullal Hooldustööd põllul tehakse optimaalsel ajal , mis määratakse taime arengufaasi järgi. Taimekaitsevahendeid ( umbrohtude, taimekahjurite, taimehaiguste vastu ) kasutatakse kui mõju objektile on maksimaalne aga kultuurtaimele minimaalne Pealtväetamine määratakse lehediagnostika kaudu
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
Tähtsamate mikroelementide(B, Cu)mõju taimedele 9. Taimede juurtoitumine(selgitus) 10.Taimede juureväline toitumine (selgitus) 11.Muldade huumuse- ja lämmastikusisaldus 12.Muldade fosfori- ja kaaliumusisaldus Muldade toitainetega varustus · Huumusesisaldus - Alla 2% - viljakus langeb (orgaanilise C sisaldus alla 1,5%) · Huumus - Parandab mulla omadusi - Taimetoitainete sisaldus Huumusesisaldus tõstavad: · õige viljavaheldus · orgaaniline väetis · nõuetekohane mullaharimine LÄMMASTIKUSISALDUS · mida kõrgem huumusesisaldus, seda rohkem N · nitraatlämmastik(NO3) · liikuvaim · ammooniumlämmastik(NH4) · püsivaim · fosforisisaldus · väikseim leetmuldadel, suurem rähkmuldadel · P sisaldus mg/kg mullas · Väga väike alla 10 · Väike 10...25 · Keskmine 16-60
kärn kartulil, Kloroos tsitruselistel, Maisi taimede kidurdumine ja tugev värvimuutus lehtedes,Värvimuutus maasika lehtedes Bakterhaiguste eristamine: Tekivad limased kolded Laikudel ei esine seeneniidistikku Laigud algselt valged Laigud algselt vesised Närbumine Bakterhaiguste tõrje: Neid on raske kontrollida, rõhk pigem ennetamisele Integreeritud tõrje võtted: kasutatakse resistentseid sorte, kultuure, hübriide Haigustevaba seemnematerjal, puhtad tööriistad, viljavaheldus, meh. Vigastuste vältimine, haigustevaba materj. Paljundamine, kuiv õhk ja päikesekiirgus Keemiline tõrje : vaseühendeid sisald. Preparaadid või bordoo lahus HMK. VIBURSEENED *Elutsüklis liikuv staadium , ühe tagumise piitsviburiga *Paljuneb suguliselt ja mittesuguliselt *Kapsa-mustjuur, Kartulivähk HMK IKKESSEENED *Liikuvad viburitega staadiumid puuduvad *Toitumiselt saproobid, parasiidid või poolparas. *Paljud liigid põhjustavad käärimisprotsesse
survetõrje võtteks · Liigniiskuse kõrvaldamine. Liigniiskes mullas ei kasva kultuurtaimed hästi, paljud umbrohud on kohanenud selliste tingimustega · Liigse mulla happesuse kõrvaldamine. Kultuurtaimedele on vajalik luua optimaalne mulla happesus · Tugev ja parastihe kultuurtaimede seis. Ainult tihe ja jõulise kasvuga kultuur suudab avaldada piisavat survet umbrohtudele · Otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras. Samade kultuuride korduv kasvatamine soodustab, viljavaheldus aga takistab umbrohtude levikut 39. Otsene umbrohutõrje ja tema erinevad liigid Mehaaniline tõrje Seemnete idanema provotseerimine ja järgnev taimede hävitamine. Idandid on kõikidel taimedel kõige õrnemad. · Taimede väljakurnamine. Mehaanilise umbrohutõrje ülesanne on takistada umbrohtudel varuainete kogumist ja sundida neid suve lõpul varusid kulutama uue lehekodariku moodustamiseks. · Otsene hävitamine. Umbrohud korjatakse välja või kasutatakse mõnda teist hävitamise
Niisutamine Muldade sooldumine, pinnas Koos niisutamisega tuleb väheviljakas üleliigne vesi ära juhtida Üleväetamine Kemikaalid Teostada mulla analüüs, et põhja-/pinnavette, saagi teada saada optimaalne keemiline koostis muutub väetisekogus Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide Viljavaheldus, hävimine, sattumine vette mahepõllundus Monokultuuride kasvatamine Põldude väljakurnamine, Viljavaheldus, põld puhkama haiguste levik jätta Raskete põllumasinate Mullad tihenevad, Põllumasinatel kasutada kasutamine õhusisaldus mullas väheneb, laiemaid rehve, vähendada mullaorganismide harimiskordi
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielise...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut nimi ERINEVAD MAAVILJELUSMEETODID ERINEVATELE KULTUURIDELE Kursusetöö Tootmistehnika õppekava Juhendaja: SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MAAVILJELUS......................................................................................................................4 2. MULLAHARIMINE..............................................................................................................4 2.1 Kündmine..........................................................................................................................5 2.2 Külvieelne mullaharimine......................................................................
nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon viljaka mulla kadu, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, maalihked. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed.
Kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, vesihein, piimalill. Ajutise liigniiskusega kuni pidevalt märjad mullad: luga, suur kastehein, tarnad. Niisked kuni märjad mullad: põldmünt, harilik angervaks, roomav tulikas, Arctium nemorosum, roomav tulikas, põldosi, harilik varsakabi, soo-seahernes, metsosi, Eelnevast on kirjutatud ka artiklis ,,Umbrohud ja nende seemnevaru" aadressil http://www.ceet.ee/pdf/mpleht27.pdf VILJAVAHELDUS Seoses loomakasvatuse söödavajaduse vähenemise ja turukonjunktuuri muutustega on kasvanud viljavahelduses teravilja osakaal. Probleemiks on halvenev mulla fütosanitaarne seisund ja langev mullaviljakus ning nendega kaasnev saagi langus. Tuntud on väide, et maa tahab puhata. Miks mullad väsivad? Mullaväsimuse peamised põhjused on: · üldine mulla vaesustumine toite- ja mikroelementidest · mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine
· Tühikute kaotamine põllul · Pinnakattematerjalide ehk multside kasutamine. Survetõrje · Otstarbekas mullaharimine. Mullaharimine on agrotehniliste võtete alus. · Väetamine,mis paneks kultuurtaimed lopsakalt kasvama · Õige külviaeg. Kultuurtaimede optimaalsel külviajal jõuavad nad umbrohtudest ette. · Õige külviviis. Kultuurtaimede opt. tihedus · Liigniiskuse kõrvaldamine. · Liigse mulla happesuse kõrvaldamine. · Otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras. viljavaheldus takistab umbrohtude levikut 39. Otsene umbrohutõrje ja tema erinevad liigid Otsene tõrje: mehaaniline keemiline Mehaaniline tõrje · Seemnete idanema provotseerimine ja järgnev taimede hävitamine · Taimede väljakurnamine on mehaanilise umb.tõrje ülesanne · Otsene hävitamine. Umbrohud korjatakse välja · Matmine. Umbrohud kaetakse mingiks ajaks materjaliga · Põletamine. · Solarisatsioon . katmine plastikkattega · Kuum vesi. Kasutatakse ka vahtu tekitavaid aineid
Minimeeritud harimisviisid nagu otsekülv kõrde, kuigi nad vähendavad töökulusid, soodustavad samuti kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik sõmeraline hea struktuuriga huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada sobiva külvikorra, orgaaniliste väetiste andmise ja õige harimisega. Põhilised võtted: 1. Viljavaheldus - peab jälgima, et samale põllule järgmine aasta ei külvata selliseid kultuure, mis sinna ei sobi · Rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu iseendale järgnevust · Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda
Masindegradatsioon masinate kasutamis etagajärjel mullaomaduste halvenemine. Masinad tallavad ja pööravad mulla segi Keemiline degradatsioon väljendub millegi liias või puuduses. Tehaste heitgaasid ja tahmad. Tolm katab üha paksema kihina mullapinda Muldade kaitse: 1. Aineringid suletakse 2. mulla puhverdusvõime suurendamine orgaaniliste väetistega 3. põldude optimaalne suurus on 10 ha 4. viljavaheldus 5. maastiku planeerimine VESI Vee globaalne olukord: Märgatava osa maakera territooriumist kannatab kasutuskõlbliku vee puuduse all nii kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) kui ka inimtegevuse johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Olmevee kasutamine on kasvanud märgatavalt kiiremini kui rahvastik:kolme viimase sajandi jooksul on rahvaarv seitsmekordistunud,kuid magevee tarbimine on suurenenud umbes 30 korda
vähendada tunduvalt saaki. 10 Taimehaiguste tõrje jaguneb: 1. Ennetavad meetmed kvaliteetsetelt taimedelt kogutud haigustevaba seeme ilma mehaaniliste vigastusteta. Valminult koristatud seeme. Seeme peab olema umbrohuvaba, kuna umbrohud võivad levitada mõningaid haigusi. Seemne niiskuse % peaks olema 15°C juures 8 kuni 10 protsenti. 2. Agrotehnilised meetmed sügavkünd jäätmete maasse kündmisega. Viljavaheldus mitteliblikõielistega. Õige külviaeg. 3. Keemilised meetmed seemnete töötlemine enne külvi fungitsiididega ning haiguste lööbimisel põllu pritsimine. 4. Integreeritud meetmed kasutada haigustele resistentseid või vähem vastuvõtlikke sorte. Taimekahjurite tõrje: 1. Bioloogilised meetmed jälgida tuleb sojapõlde, kas ja kui palju esineb röövtoidulisi putukaid, parasiite ja patogeene, kes aitavad vaos hoida kahjurite arvukust sojapõllul
29. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 30. Mullaväsimuse peamised põhjused Üldine vaesumine toite- ja mikroelementidest Füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine Ohtlike umbrohtude paljunemine Mürgiste ainete eritumine juurtest ja nende kuhjumine mullas 31. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur- kasvatame sama kultuuri pidevalt samal põllul nt. 5 a otra. Probleemid: resistentsus, umbrohud, taimehaigused, erosioon, mulla vaesumine. Viljavaheldus- kultuuride ajaline järjestus. Vanasti oli juhuslik, et subjektiivsed faktorid määrasid ära kultuuride järjestuse, aga tänapäeval agrobioloogiliselt põhjendatud, so kultuuride bioloogiliste iseärasustest tulenevate nõudlustest kktingimuste suhtes.
Lääne- ja Põhja-Eestis. · Poollooduslike koosluste hääbumise kiire vältimine on võimalik vaid põllumeestega sõlmivate hoolduslepingute ja pidevate talgutööde kaudu. 11.2. Mahepõllumajandus · Mahepõllumajandust defineeritakse kui isetoimivat säästlikku agrosüsteemi, mis kasutab kohalikke ja taastuvaid ressursse. · Taimekasvatuse aluseks on mulla struktuuri ja viljakuse säilitamine ning viljavaheldus. · Keelatud on kasutada mineraalväetisi sünteetilisi taimekaitsevahendeid. · Loomade arv ja maa suurus peavad olema tasakaalus. · Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. · Loomasööt peaks pärinema oma talu maadelt ja sõnnikukäitlus olema võimalikult keskkonnasäästlik. · Mahetalunikke arv tõuseb iga aastaga aina enam.
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik. Poollooduslikud alad ( puisniidud, luhaniidud, rannaniidud) on valdavalt levinud Lääne- ja Põhja-Eestis. b. Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus- isetoimiv säästlik agroökosüsteem, mis kasutab kohalikke ja taastuvaid ressursse. Taimekasvatuse aluseks on mulla struktuuri ja viljakuse säilitamine ning viljavaheldus. Mullaviljakust säilitatakse orgaaniliste väetiste abil. Keelatud on kasutada mineraalväetisi ja sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Loomade arv ja maa suurus peavad olema tasakaalus. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. Loomasööt peaks pärinema oma talu maadelt ja sõnnikukäitlus olema võimalikult keskkonnasõbralik.
Sanitaar-tehnoloogilised meetodid on seotud eelnevatega, kuid jälgitakse infektsiooniaspektist, mikroobe. Organisatsioonilised seadused, veeseisundi kontroll, saastenormid, load, maastiku kujundus, kaitseribad. o Muldade kaitse meetmed: Aineringed suletuks Mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega. Põldude optimaalsed suurused10ha(20...25ha on juba liiga suured). Viljavaheldus. Maastikuplaneerimine st. haljastus,kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. o Muldade kahjustamine Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. Deflatsioon tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. Aridifikatsioonkõrbestumine. Soostumineliigveest tingitud. Sooldumine ülemäärane soolade kontsentratsioon mullas. Degradatsioonviljaka mulla kadu.
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
korralik taimekaitse vähendab hilisemat tõrjevajadust; · kultuurtaimedele soodsate kasvutingimuste loomist. Selle tagajärjel suureneb nende vastupidavus taimehaigustele ja kahjuritele, paraneb konkurentsivõime umbrohtude suhtes. Oluline on järgida õiget agrotehnikat rakendada külvikordi, tagada mulla-, vee- ja õhureziimi reguleerimine, tasakaalustatud väetamine, õigeaegne ning korralik mullaharimine. Efektiivse taimekaitse aluseks on viljavaheldus ning seda just eriti umbrohtude, haigustekitajate ning kahjurite arvukuse kontrolli all hoidmiseks; · keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine on põhjendatud vaid siis, kui kahjurid on ületanud majandusliku kahju piiri või kui nende kasutamisel võib oluliselt parandada saagi kvaliteeti ja säilivust; · abinõude rakendamist, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid; · keemilisel tõrjel tuleks kasutada preparaate, mis on
vastutas ka mahepõllumajanduse valdkonna eest. Alates 2004.a tegeleb selle valdkonnaga põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse büroo. 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? Mullaviljakuse tagamiseks kasutatakse liblikõielisi, biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad
sajandi keskpaigani. • 13.sajandist tänu sakslaste ja taanlaste vallutused eesti aladel muutsid siinse põllumajanduse arengut ja mõne sajandiga muudeti talupojad sunnimaiseks pärisorjadeks ja hakkasid sõltuma mõisnikust, kellest sõltus kogu elu. • 1/3 oma tööjõust pidi talu kulutama mõisa põllul. Selleks palgati sulaseid endale appi. • 18.sajandil hakkasid väikesed muutused toimuma ja levima uuendused, milles alguses mõisad osa võtsid nt viljavaheldus süsteem ( ei kasvata ühte sorti põllul), tööriistad täiustusid, tulid uued põllukultuurid ( kartul, ristik) ja mõisatest levisid uuendused ka taludesse järk-järgult. • Uus muudatus tuli talupoja ellu 19.sajandil kui pärisorjuse süsteem kadus ja asemele tulid turusuhetel põhinev kapitalistlik tootmis viis. • Uus talurahvaseadus lubas mõisalt oma talud välja osta. • Sajandi vahetuseks olid Lõuna-Eestist 90% oma talud välja ostetud ja Lõuna-
tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. Taimestiku kaitse Roheline taim on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele. Roheline taime tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, eslukeskkonna, on ilus st. Esteetiline, moodustab toidu ja energiavarud. Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumaj. Ja turism 2. Introdutseeritud ehk sissetoodud liigid võivad osutuda konkurentideks 3
Põllumajandusministeeriumis keskkonnabüroo, kes vastutas ka mahepõllumajanduse valdkonna eest. Alates 2004.a tegeleb selle valdkonnaga põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse büroo. 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? Mullaviljakuse tagamiseks kasutatakse liblikõielisi, biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid.Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine,
puuduvad süsteemi toetavad ressursid. AÖS-i mitmekesisus loob soodsad tingimused taimekahjurite looduslike vaenlaste arvukuse ja efektiivsuse suurendamiseks: pakkudes neile alternatiivseid toidutaimi ajal, mis kahjurid puuduvad, pakkudes valmikutele ja röövtoidulistele vajalikku lisatoitu (nektar), säilitades elujõulise kahjurite populatsiooni, pakkudes talvituskohti ja pesitsuskohti. Ruumiline heterogeensus: segakultuurides kasvatamine, elusmultsid, umbrohud. Ajaline heterogeensus: viljavaheldus, ajaline segukülv (teise kultuuri külvamine või istutamine kasvava kultuuri vahele mõningase ajalise nihkega, kuid enne esimese kultuuri saagi koristamist). Kultuuride segaviljelus erinevad kultuurid kasvavad samal väljal. Segakultuurid kaotatakse sõltuvalt kultuuride ruumilisest paiknemisest põllul: Reaskülvi puhul kahe või enama kultuuri samaaegne kasvatamine, kusjuures vähemalt üks kultuur on külvatud ribadena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
