Planeerimine: Rasestumisvastased vahendid Steriliseerimine , Abort Elu algus Moraalne staatus: Viljastamine Hetk, mil ühest viljastunud rakust arenevate laste arv on kindel Faas, mil on tekkinud funktsionaalne kesknärvisüsteem Enne sündi: Ema kohustused veel sündimata lapse ees Hoidumine last kahjustavatest ainetest(alkohol;tubakasuits jne) Sünnieelne diagnostika Elu algus Abort: Raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgilisel teel või ravimite manustamise abil. Kunstlik viljastamine:
Viljastumisel on oluline ka spermide arv. · Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. · Ainult üks sperm tungib munarakku ja viljastab selle. Selleks, et munarakku ei tungiks korraga mitu isassugurakku muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks. · Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude suurus aina väheneb, aga nende arv aina suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Areneva inimalge vastuvõtuks on emaka limaskest muutunud vohavaks ja kohevaks ning umbes nädal pärast viljastumist seostub rakukobar sellega, ehk pesastub. INMESE ALGNE ARENG IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE
Seemnerakk kuni 72 tundi. 15) Nimeta erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Vaginaalsed spermitsiidid, Hormonaalsed tabletid, Rasestumisvastased plaastrid, SOS pill, Emakasisene spiraal, Hormoonspiraal. 16) Kirjelda viljastatud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul. Munarakk hakkab kiiresti jagunema. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7. päeval peale viljastumist kinnitub viljastunud munarakk emaka limaskestale. 17) Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel. Selle tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. 18) Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Kui blastotsüst ei kinnitu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus. 19) Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Moodustub karikloode ehk gastrula.
mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Suguline paljunemine? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristiviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt päritud geneetilise info. Eri liikide esindajad omavahel tavaliselt ei ristu, kuid kui see siiski toimub, on järglased steriilsed (nt. Hobune + eesel = steriilne muul) Vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ja paljud taimeliigid.
LAHTI, TUUMAMEBRAANE ENAMASTI EI TEKI JA TUUMAKESI EI MOODUSTU. Profaas II-tsentrioolid liiguvad paarid raku poolustele, kääviniidid. Metafaas II- kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas II- tsentromeerid kahestuvad, liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad. Telofaas II-kromatiidid keerduvad lahti, tuumamembraanid, tuumakesed tekivad, tsütokinees, kääviniidid lagunevad. Tekib neli haploidset rakku, on erinevad geneetliselt. Sügoot on viljastunud munarakk. Spermatogoon- spermide (seemnetorukestes moodustuvad) esmased eellased. Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini. Ovogoonid on munarakkude eellased.Ovogenees on munaraku areng. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline ja kolm väikest võimetut rakku(polotsüüt). Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumist munasarja. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partenogenees- uue
(AEGLANE). 4) MITTESUGULINE PALJUNEMINE: vegetatiivne, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel; eoseline, toimub eoste spooride abil, esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel; üherakulistel toimub vegetatiivsel pooldumise teel. SUGULINE PALJUNEMINE: omane peamisel hulkraksete organismidel, neil moodustuvad isas ja emassugurakud nind uus organism areneb üldjuhul viljastunud munarakust, iseloomulik taimedele ja loodamele. Eluslooduse riigid: taimed, loomad, seened, protistid-rakud päristuumsed, bakterid-puudub rakutuum. Biomolekulidena esinevad ained on ained, mis väljaspool organisme ei moodustu: sahhariidid(suhkur), lipiidid(rasvad), nukleiunhapped ja vitamiinid. Ainuraksed: bakterid, algloomad(kingloom, amööb, silmviburlane), vetikad(klorela, koppvetikas), seened(pärmseen). Hulkraksed: loomad, taimed, vetikad(pruunvetikas), seened
Ovogoon munaraku eellane, esinev emasorganismis Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv rakk Sperm seemnerakk, mis moodustub isasorganismis Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku eellane Sügoot viljastunud munarakk Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Bakterid, seened, osa selgrootud ja paljud taimed. Ühekromatiidiline kromosoom raku jagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja
rasestumisvastaseid vahendeid, mis nendega seostuvad. 1.spermid ei jõua munarakuni- kondoom 2.reguleeritakse munaraku küpsemist- beebipillid 3.biloogiline meetod- naine jälgib mestruaaltsüklit Millised on peamised Eestis levinud suguhaigused ja kuidas on võimalik neisse nakatumist vältida? *HIV, süfilis, papiloomviirus- kasutada kaitsevahendeid Inimese looteline areng (sügoot, kobarloode, platsenta, lootevesi). *sügoot- viljastunud munarakk *kobarloode- sügoodi jagunemisel tekkinud rakukobar *platsenta- imetaja loodet ümbritsev elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga *lootevesi- vedelik, milles laps n-ö hõljub Teratogeenid. -Teratogeenid on ained, mis põhjustavad loote väärarenguid Mis annab märku sünnituse algusest, normaalne raseduse kestvus ja sünnikaal/pikkus inimesel? *kõht läheb kõvaks-algavad õrnad kokkutõmbed-lootevesi-tugevad kokkutõmbed
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Esinevad suguta ja suguline paljunemine. Suguta paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. SUGULINE SUGUTA Uus organism saab alguse viljastunud munarakust Uus organism pärineb ühest vanemast Tulemuseks on mitmekesine järglaskond Järglaskond on ühesugune Segunevad erinevad geenid Sorditunnused säilivad Paljunemine toimub suguorganite abil Toimub taime kasvuorganite abil Toimub pikema aja jooksul Lühikese aja vältel saadakse suur hulk uusi isendeid Saadakse järglasi
10. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Kuidas organismid paljunevad: 1. Organismid paljunevad kas sugulisel või mittesuguliselt 2. Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid 3. Pärilikkus on eluslooduse üldine seadus pärasus, järglased sarnanevad vanematega Kuidas toimub organismide areng : 1. Sugulisel paljunemise korral algab organismis areng viljastunud munarakust, mittesugulisel aga kehaosa eraldumisega vanemorganismist 2. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul- see avaldub ka elu organiseerituse kõigil tasemetel 3. Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes Kuidas organismid reageerivad ärritusele: 1. Kõik organismid reageerivad ärritusele ( nt: kui sa puudutad teda ) 2. Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub 3
2) KÕIGUSOOJASED - Organismid, kelle ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida (nt kalad, kahepaiksed ja roomajad). Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast veidi rohkem, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratumad. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. KUIDAS ORGANISMID PALJUNEVAD? Organismid paljunevad: 1) SUGULISELT - Paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust (SÜGOODIST). Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele (nt taimed ja loomad). 2) MITTESUGULISELT - Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast (nt protistid, seened, taimed). Jaguneb EOSELISEKS (mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste ehk SPOORIDE abil) ja VEGETATIIVSEKS (mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid.
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht
kehavline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid vga palju) viljastumine. Inimese nitel: Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini mbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad pisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (strogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku kpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 peval). Munarakk on viljastumisvimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hvib. Sellega kaasneb ka kollakeha hvimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Menstruaaltskliks nimetatakse ajavahemikku he menstruatsiooni algusest teise alguseni (kaasnevad emakaseina paksenemine, naissuguhormoonide taseme muutused, emakasisese temperatuuri kikumine). ?? ?? ?? ??
Paljunemine: 1)Suguline- · 2 erinevat sugurakku · Erandlik partenogenees ehk neitsisigimine(sipelgad/mesilased/herilased) · Gameetide kromosoomid on haploidsed e.igast homoloogilisest paarist on 1 · Keha rakk on somaatiline ja tema kromosoomistik on diploidne e.igat kromosoomi on 2 2)Mittesuguline Eoseline: - Seened, samblad, sõnajalgtaimed Vegetatiivne: · Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interf...
See tähendab, et nende tegurite mõjul embrüo hukkub ning heidetakse menstruatsiooni ajal organismist välja. Seega ei pruugi naine mõnikord olla rasedusest isegi teadlik.' Embrüonaalne sünnnitusjärgne areng Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane. Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest)
1.Kuidas organismid paljunevad? kas sugulisel või mittesugulisel teel 2. Mis vahe on vegetatiivsel ja sugulisel e generatiivsel paljunemisel? sugulisel e. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesugulisel e. Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5
5. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Rästik, kass, kana, harilik majaämblik. 7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? Inimese munarakk on viljastumisvõimeline umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni, ligikaudu 36 tundi. Kui sel perioodil viljastumisvõimalisi sperme ei ole, hävib ta järgneva paari päeva jooksul. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab umbes 4-5 päeva. Sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või juba hukkunud. Organismide lootejärgne areng 1.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumide. Eristatakse täismoondelist (liblikad) ja vaegmoondelist (rohutirtsud, lutikad) arengut. Täismoondelise arengu etapid: vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelisel arengul jääb nukustaadium ära.
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. · Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. · 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. · 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. · Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese mo...
Võidakse muuta söötme koostist juurdumise soodustamiseks. Kasutatakse sest: on väga kiire ning meristeemirakud on tavaliselt viirusevabad, looduskaitses saab hävimisohus taimi istudada uude kasvukohta või vanasse, et populatsiooni taastada. 7.Kuidas toimub embrüosiirdamine? Miks tehakse? Inimesel: Naisel võetakse munarakud otse munasarjas. Pärast kontrollimist ja puuetega rakkude eemaldamist viiakse koos spermidega vajalikke toimeained sisaldavasse söötmesse. Valitakse välja viljastunud munarakud, kus on kaks pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse. 2-5 päeva pärast valitakse välja normaalselt arenenud moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalimistatud naisele siiratakse 2-3 embrüot (kõik ei hakka arenema). Kasutatakse: perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel teel; võidakse teha ka mehe viljakushäirete puhul. 8
Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 1. Mida annab elusorganismile mitoos ? Selle käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 2. Meioosi II jagunemine anafaasis lahknevad raku poolustele... ... homoloogide kromosoomid, mis koosnevad kahest tütarrakust. 3. Mitu tütarrakku tekib I vanemrakust meioosi tulemusena ? Meioosi tulemusena tekib 4 tütarrakku. 4. Mitoosil a)saadakse b)kulutatakse energiat. 5. Nimeta kaks mehhanismi meioosis, mis tagavad selle, et tütarrakud on vanemarakust geneetiliselt erinevad. 1. Ristsiire 2. Homoloogide lahknmine on sõltumatu, mis tähendab seda, et tütarrakk saab juhuslikult nii isas-kui ka emasvanemalt pärit homolooge. Mida suurem on kromosoomide arv organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv. 6. Mitu kr...
[21] 1.2 Viljastumise protsess Elu ise aga tekib mikroskoopilisel tasandil, kui munarakk ühineb ühe seemnerakuga, mis on miljonite omasuguste seas tulnud nö. võidujooksu võitjaks. Kokkusaamise nimel läbivad muna- ja seemnerakk pika teekonna, mille õnnestumine viib ühe raku tekkimiseni, mis sisaldab informatsiooni nii nais- kui meespartnerist. See teave moodustab uue elu aluse. Eostumine toimub kolmes etapis- ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge. Kui see on toimunud, algab rasedus. Ovulatsioon toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas ja selle käigus puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ning munarakk pääseb välja. Purunenud folliikulist moodustub kollakeha, mis eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakku pärast
tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, tuumamembraane ja tuumakesi ei teki. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II meioosi faaside osas sama, va. Kromosoome on poole vähem(2 paari). Tekib ühest diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku(gen. Erinevad). Suguline ehk generatiivne paljunemine- viljastumine, uhinevad sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakk- sügoot. Spermide eellasteks spermatogoonid (spermatogenees). Munandimanuses valminud seemnerakud. Munarakkude eellasteks ovogoonid-paljunemine lõpeb looteeas(ovognees). Ovogoon: munarakk ja 3 polütsüüti. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. Ühe isendi areng viljastumisest/vanemorganismist eraldumisest surmani-individuaalne areng e. ontogenees. Viljastumata munarakust organismi arenemine- partenogenees.
Kordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne. 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas: 1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. 2) Mittesugulisel Paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. See võib toimuda kas eoseliselt (Pintselhallik, sirmik) või vegetatiivselt. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente
Lennates kärbes piriseb, pirinatekitajaks on õige väikesed tagatiivad sumistid. Sumistid on ka tasakaaluelundiks. Jalad on peenikesed ja küllaltki pikad, neid on kokku kuus. Küüniste ja kleepuvate padjakestega varustatud käpakeste abil saab kärbes ronida laes ja klaaspinnal, ilma et ta libiseks või maha kukuks. Käppadel asuvad ka maitsmiselundid. Toakärbese keha: pea, rindmik, tagakeha Sigimine, paljunemine ja arenemine Toakärbes areneb täismoondega. Areng saab alguse viljastunud munarakust. Suve jooksul muneb emakärbes 4-5 korda, iga korraga umbes 100-150 muna. Munade areng vältab vahel vaid 8 tundi, harva 3 päeva või kauem. Enamasti muneb kärbes oma munad sõnnikuhunnikusse, solgiauku, käimlasse või roiskuvale toidule. Munast areneb välja kärbse vastne nn vagel. Vaglad on valged, usja kujuga, aheneva eesosa ja tömbi tagaosaga, ilma pea ja jalgadeta. Vaklade keha teravatipulises esiotsas paikneb suuava. Vagla ainsaks tegevuseks on söömine.
3. Postembrüogenees lootejärgne areng. Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, toimub 14 päeva enne menstruatsiooni Peale ovulatsiooni tekib folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeen, progesteroon), mis ei lase emaka limaskestadel irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha ja emaka limaskest kärbub. Viljastamisele taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib Sügoot viljastunud munarakk. Edasi toimub lõigustumine munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt moorula e. kobarlood & hiljem blastula. 4-5ndal päeval munarakk liigub mööda munajuha emakasse. 7ndal päeval sügoot kinnitub emaka limaskestale & rasedus on määratav. KUNSTLIK VILJASTUMINE: · Kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine munarakku. · Sisestatakse mehe seemnerakku kunstlikult naise munarakku.
Inimese looteline areng(1. -12. nädal) 1.- 4. nädal Munarakk viljastub tavaliselt munajuhas. Munaraku ja seemne raku kromosoomid liituvad üheks tuumaks. Viljastunud munarakk jaguneb korduvalt. Mõne päeva möödudes on ta hulkrakse blastotsüstina emakas, kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem
jKordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme.
✗ Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. ÕIGE ✗ Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. VALE Parandus: Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geeni vahetus. ✗ Katteseemnetaimed paljunevad eostega. VALE Parandus: Katteseemnetaimed paljunevad ribosoomidega ja mugulatega. ✗ Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. ÕIGE ✗ Kromatiidid lahknevad meioosi teise jagunemise anafaasis. ÕIGE ✗ Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks. VALE Parandus: Munaraku eellast nimetatakse ovogooniks. 2. Leia õige vastus! ✗ Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu vähenemine kaks korda. ✗ DNA kahekordistumine toimub mitoosi interfaasis. ✗ Spermid moodustuvad spermatogeneesil. ✗ Bakterid paljunevad enamasti vegetatiivselt. ✗ Meioos esineb ovogeneesil. ✗ Meioosi lõpus on inimese suguraku kromosoomides DNA-molekule kokku 23.
Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis. Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Need levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Helviksammaltaimed Lehtsammaltaimed Turbasamblad Pärislehtsamblad Sõnajalgtaimed laias mõttes. Hk. Koldtaimed (sh. Selaginellid ja lahnarohud) Sõnajalg on taimede perekond sõnajalaliste sugukonnast. Perekonnast on teada üle maailma 150 liigi. Eestis kasvab 4 liiki: Maarja-sõnajalg, Suga-sõnajalg, Ohtene sõnajalg, Laiuv sõnajalg. Katteseemnetaimed.
toitekude. Tolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumine. Üks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib. Viljastunud munarakust areneb seeme. Seemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb Paljasseemnetaimede arengutsükkel seemnest uus sporofüüt (2n). 3.2Õistaimede paljunemine :
1. Mükoriisa e. Seenjuur on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6. heterotroofid orgsnismid orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest. 7. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum. 9. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 10...
Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kromosoommutatsioonid. Sugurakkude areng Sugulistest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Inimese spermatogenees ja ovogenees on vihikus joonistena . Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermieellane on spermatogoon. Spermatogeneesil tekib ühest spermatogoonist 4 aktiivset liikuvat ja viljastumisvõimelist spermi. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Seemnerakud küpsevad kõrge vanuseni. Seemnerakud uuenevad 3-4 kuu tagant.
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Mõisaküla külas 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Korallid................................................................................................................................... 4 Hüdra.......................................................................................................................................4 Meduus........................................................................................................................
14. Meessuguhormoon, ülesanded Meessuguhormooniks on testosteroon, mis soodustab suguorganite arengut, väliste sootunnuste teket ning sünteesib ka koevalku (anaboolne funktsioon). 15. Naissuguhormoonid, ülesanded Naissuguhormoonid on östrogeen ja progesteroon. 1) Östrogeen soodustab väliste sootunnuste teket ja sugulist aktiivsust 2) Progesteroon valmistab naise organismi ette valmis võtma viljastunud sugurakku ning sodustab loote arengut 16. Erutuvus Kõikide elusorganismide omadus, mille kohaselt kõik koed ja rakud on võimalised muutma oma funktsionaalset seisundit. 17. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: 1. Muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Ainevahetus kiireneb 3. Suureneb soojuse produktsioon Spetsiifilised muutused: 1. Lihaskontraktsioonid 2. Erinevate ainete eritumine näärmetes 18
suuremaks. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki vaevaline protseduur : · Esiteks, keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Viimasel ajal on kasutatud lihtasmat meetodit geeni siirdamist embrüonaalsetesse tüvirakkudesse in vitro, kus õnnestunud geenisiirdega rakke saab valida ja seejärel varasesse embrüosse viia. · Teiseks pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA- sse soovitaval kohal. Nii võivad nad kahjustada olemasolevaid geene.
o Postembrüogenees lootejärgne areng o Viljastumine Ühinevad muna- ja seemnerakk- alus uue organismi tekkele ja järgnevale arengule o Ontogenees Isendi areng viljastumisest surmani o Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. o Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. o Folliikul Munasarjas munarakku ümbritsev rakkude kiht. o Kollakeha Rebenenud folliikul. o Sügoot viljastunud munarakk. o Gameet organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. 7. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. 8
Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirus või siiratakse vajalik geen, mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel- geenide avaldumise, nende produtkide toimeviiside ja teede uurimiseks. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline. Esiteks, keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Viimasel ajal on hirte ja teistegi loomade puhul kasutatud lihtsamat meetodit- geeni siirdamist embrüonaalsetesse tüvirakkudesse in vitro, kus õnnestunud geenisiirdeda rakke saab valida ja seejärel varasesse embrüosse viia. Veel pole õnnestunudluua geenivektoreid, mis integeeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. Nii võivad nad kahjutastada olemasolevaid geene. Siiratav geen epav olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni
Platsentabarjäär- toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega Postembrüogenees - organismi lootejärgne areng. Rakutsükkel - raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm ehk seemnerakk Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Surm on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine (Staadiumid: agoonia, kliiniline surm, bioloogiline surm) Sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode; Tsütogenees- tsütoskeleti taastumine Tsütokinees plasmajagunemine Vananemine on geneetiliselt määratud ja algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt: · päevitamine · haigused · toitainetevaegus · kehavõõraste ainete kuhjumine · rakkude jagunemisvõime langus Viljastumine - gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks.
Viljastumine „invitro“ jaguneb kaheks: *Spermid ja munarakud katseklaasis kokku * Mikroinjektsioon (sperm süstitakse munarakku) Munarakud munajuhas või munasarjas. Kasutatakse ultrahelikuva abil spetsiaalset nõelpipetti. Munarakke kontrollitakse, puuetega rakud kontrollitakse. Munarakud + permid sobivale söötmele jäetakse üleöö +37 kraadi juurde. Need viljastunud munarakud, mis sisaldavad kahte tuuma, valitakse välja. Sügoot kasvusöötmesse. 2-5 päeva pärast valitakse välja normaalselt arenenud moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siirdatakse 2-3 embrüot. Iga kolmas selline katse lõppeb lapse sünniga. 1. Võrrelge embrüosiirdamist inimesel ja loomal! Erinevused: Loomadel kutsutakse esile superevolutsioon; loomade embrüod hoitakse vedelas lämmastikus aastaid
Paljunemine Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vaheleIgas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks spermiumiksEmaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk ja toitekudeTolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumineÜks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib. Viljastunud munarakust areneb seemeSeemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb seemnest uus sporofüüt Sammaltaimed Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed, millel ei ole eristunud taimeorganeid. Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured ja õied. Taimede kasv ei ole geneetiliselt määratud. Taimede kasvukõrguse määrab ära vee kättesaadavus. Nende asemel on maasse
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel
kombinatsiooni. Estrogen takistab munaraku arengut emakas.Progestin takistab sperma jõudmist munarakuni. Lisaks on väga väike võimalus , et munarakk suudab emakasse kinnituda. Mini-tablett sisaldab ainult ühte hormooni , progestini. See takistab munaraku arengut ja takistab sperma jõudmist munarakuni. Tablett võib esile tuua abordi. Uuemad tabletid sisaldavad vähem estrogeni kui nende eelkäijad, mis lubab munarakul väljuda kuni 10% kordadest. Sellepärast on võimalus , et viljastunud munarakk jõuab emakasse (kuigi ta ei saa seal kinnituda). Plussid: *Igal ajal võib lõpetada võtmise *Üks kõige tõhusamaid rasestumisvastaseid vahendeid *Mugav ja kasutatakse perioodiliselt *Kaitseb munasarja vähi , emaka vähi , günekoloogiliste põletike , healoomuliste kasvajate ja tsüstide eest. *Väiksem emakavälise raseduse võimalus Miinused: *Võib tekitada abordi *Iga päev peab võtma *Ei saa võtta koos osade antibiootikumidega
oevatest eritumis. Ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Vegetatiivse paljunemise organiteks võivad olla sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, lehed. ( nt pajud, taimed) Paljunemine spooridega e eostega- Päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism. See hakkab tootma haploidseid sugurakke, mis viljastuvad ning millest areneb diploidne organism. Spoorid võivad moodustuda ka mitootolise jagunemise teel või viljastunud rakkudest.( nt seened, samblad, osjad, sõnajalad) Sugulisel viljastumisel tekib uus organism kahe organismi geneetilisel materiali kombineerimisel. See on keerulisem, kuna tuleb leida teine partner. Sugurakud peavad omavahel ühinema ning organism saab paljuneda anda vaid pooled geenidest. See annab võimalusse üksteisega vähem konkureerida, samuti pakub paremat vastupidamist haigustele. Sugurakkude ühinemist nim viljastumiseks. Toimub meioos. Kehaväline ja sisene viljastumine.
KAANID Referaat Helin Bamberg 8.klass Sihva, 2008 PALJUNEMINE Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid. Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise kaani emassuguavasse, kus toimub sisemine viljastus. Seejärel munetakse viljastunud munad kookonisse, mis hiljem koos kaani vööga eraldub kehast. APTEEGIKAAN Oma nime on apteegikaan saanud sellest, et varem müüdi neid apteekides ja kasutati mitmesuguste haiguste raviks. Ravi eesmärgil pandi kaanid kehale ning lasti verd täis imeda. Sealjuures paisusid nad isegi hobukaanist suuremaks. Pärast kaani hammustust veritsevad haavad veel kaua aega ja sealt jookseb välja umbes sama palju verd, kui kaan imes.
vanuseni. Naise sugurakud küpsevad 28-päevase tsükliga puberteedieast kuni 45-55 eluaastani. Seejärel saabub menopaus. Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Menstruaaltsükliks nimetatakse ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni (kaasnevad emakaseina paksenemine, naissuguhormoonide taseme muutused, emakasisese temperatuuri kõikumine)
(üherakulised, neil on pooldumise teel; paljud hulkrakse organismid, vegetatiivselt või eostega; seened ja taimed). Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega. 6. Arenemine ja kasvamine sugulisel paljunemisel hakkab organismi areng viljastunud munarakust, mittesugulisel aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Organismi individuaalne areng võib olla otsene või moondega. Sõltumata kas organism saab alguse sugulisest või mittesugulisest paljunemisest lõpeb tema areng surmaga. Eluiga on eriliiki esindajatel erinev. See sõltub organismide pärilikkusteguritest kui ka keskkonnateguritest. Areng
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
on vaadeldavalt alalt liigse vee kokkukogumine ja selle ärajuhtimine *diisel- kütuse liik *dzörs- rasvarikka piimaga lehmasort * doseering- Ravimite õige kogus E: *Eksportkultuur- on kultuurtaim, mida kasvatatakse selle saaduste ekspordiks. *Eksportvili ehk müügivili- ekspordiks kasvatatavad põllumajandussaadused *emis- emane siga *esmastiinus- esimene kord kui lehm(lehmik) jääb tiineks *embrüosiirdamine- ühe lehma emakast viiakse embrüo teise lehma emakasse *embrüo- viljastunud munarakk *esmaseemenduskaal- sobilik kaal esmaseks tiineks jäämisel *esilaadur- põllumajanduslik abivahend peale- ja mahalaadimiseks, ka virnastamiseks F: *Fungitsiid- on agrokemikaal, millega tõrjutakse taimede seenhaigusi *Fumigatsioon ehk suitsutamine (ka gaasitamine)- on mingi keemilise aine (fumigandi) kasutamine eesmärgiga võidelda kahjurite, harvem ka taimehaiguste vastu. Fumigante kasutatakse gaasi või auru kujul. H:
o Moodustuvad isas- ja emassugurakud o Uus organism areneb üldjuhul viljastatud munarakust ! Paljunemine üks põhilisi elu tunnuseid Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega · Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid, milles on kodeeritud geneetiline info ! Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks Sugulise paljunemise algab organismi areng viljastunud munarakust Mittesugulisel mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist · Organismi individuaalvne areng kas otsene või moondeline isendid omandavad uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ja kohanevad ümbritseva keskkonnaga ! Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tesemetel ka populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid arenevad Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
