Lehed on (olid) ürgsetel liikidel suured, jagunenud, sarnanedes sõnajalgadega. Enamikel liikidel on lehed väikesed okkad, mis on soomusjad või nõeljad. Igihaljad taimed mõnede eranditega. Peajuur ja külgjuured on mükoriisaga. Kõige olulisem tunnus esinevad seemnealgmed. Seemnealge kujutab endast megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta integumendiga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel. Pärast viljastumist tekivad nendest seemned. Süstemaatika: Ajaloos pikka aega kasutatud süsteemis toodi välja 3 klassi ja igas klassis 3 seltsi. Klassid: palmlehikud: seemnesõnajalalaadsed, ürgpalmlehikulaadsed ja palmlehikulaadsed; okaspuud: ihnlehikulaadsed, hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed siin kuni 11 sugukonda; ebaokaspuud: efedralaadsed, velwitshialaadsed ja vastaklehikulaadsed. Hõimkonna piires eristatakse kuni 5 klassi ning mõningates süsteemides on klassid nimetatud
Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Tiinestamine: Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva). Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise kulud tuleb katta piima müügist saadava sissetulekuga ning osaliselt looma enda müügist saadava tuluga
·Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. ·Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga. ·Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. ·Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. ·Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade
võitlusoskuseks. Tüdrukuid kirjeldatakse rohkem mängivatena. Ühe kultuuri normid võivad olla väga erinevad teise kultuuri omadest ja seega võivad nad radikaalselt mõjutada viisi, kuidas lapsed õpivad. Lapsed ei ole üksnes sotsiaalsete struktuuride ja protsesside passiivsed objektid. 2. Lapse sotsiaalne maailm Sünnieelne areng ja sünd Sünni normaalaeg on umbes 38 nädalat pärast viljastumist. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Inimarengu esimene etapp on jaotunud kolmeks – eostusperiood, emrüonaalperiood ja looteperiood. Looteperiood – arenevad suhteliselt väiksed detailid (sõrmeküüned, silmalaud, kulmud). Samuti hakkab tugevnema luustik, mis on esialgu kõhreline. Kolmanda kuu alguses hakkab loode end liigutama ja kuulda on tema südamelööke. Ema tunneb liigutusi neljandaks, viiendaks kuuks.
munajas või laiuv. Sageli mitmetüveline. 4. Lehed ja pungad: 1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad, pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad. Püsivad puul kuni 4 aastat. 5. Õied ja viljad: kahekojaline, kuid esineb ka ühekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 6. Kasvunõuded: Esineb põõsarindes või alumises puurindes. Leidub paljudes kooslustes, vaid salu-, laane-, lammimetsas, madal- ja siirdesoos kohtab teda harva. Kasvab kuivast
Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Puhkelatrites pidamine – laudas on igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt. Jõusööda andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Lehmade jootmiseks on külmpidamise korral eelsoojendusega jootmisautomaadid. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. Kasv ja arenemine Looteline periood algab peale viljastumist, lõpeb sünnitamisega. 1) Idulasperiood 2) Eellooteperiood 3) Looteperiood Lootejärgne periood 1) Vastsündinu periood – vastsündinule antakse ternespiima. 2) Piima periood – täispiim ja sellele lähedase koostisega sööt. Teisel poolel kohanevad põhisöötadega. 3) Sugulise küpsemise e puberteetperiood – arenevad suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Ei seemendata enne 15-18 kuu vanuseks saamist. 4) Täiskasvanuperiood – suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse
Soodsates tingimustes (soojad päikesepaistelised ilmad) võivad isetolmlejad ka risttolmelda. Ebasoodsad tingimused (kõrge temperatuur, põud, vihm) õitsemise ajal põhjustab õisikutes tühikuid. Emakasuudmele sattunud tolmuterad hakkavad idanema, moodustunud tolmutorud tungivad sigimikku - toimub viljastumine. Üks spermium (isassugurakk) liitub munarakuga areneb idu, teine spermium liitub lootekoti teistuumaga - areneb endosperm. Pärast viljastumist lakkab kõrre, lehtede ja juurte kasv ning algab pea täitumine. Valmimine algab tera moodustamisega ja jätkub selle täitumise ja küpsemisega. Valmimise võib jaotada kolme järku. Piimküpsuses toimub terade jämenemine, veesisaldus on 65...70%, faasi lõpus ~40%; tera hakkab tõmbuma valkjaks, lehed alt kolletuma, tera sisu on piimjas. Vahaküpsuses lehed kolletuvad, terad on vahataolise sisuga. Veesisalduse vähenemisel 35...40%-ni lakkab varuainete kogunemine, veesisaldus faasi lõpus 20
teist nii keerulist süsteemi, kui ta ise. · On üldistavad, st et teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel. On olemas teadmisi, väljaütlemisi, mis on filosoofia aga võib muutuda ka teadmiseks. Varased arengukäsitlused. Preformatsiooniteooria (17-18 saj) Antony van Leeuwenhork (1632-1723), Nicolas Hartsoeker (1656-1725) Metafüüsiline arenguteooria, kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng (suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. John Locke (1632-1704)- filosoof, materialistliku sensualismi esindaja. Meedik 1671 alustas ja 1690 aastal lõpetas ,,Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja selle sünnitistest. Üks peamiseid kriitika objekte Locke'il oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks.
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
Soodustavalt mõjub ka nõrk tuul, mis kannab õietolmu edasi horisontaalselt. Niisked ja sajused ilmad on tolmnemisele kahjulikud, sest õietolmu langeb mullale, tolmukotid ei avane ning tagajärjeks on puudulik tolmnemine ja ühtlasi halb viljakandvus. Tolmnemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine järgneb alles kahe kuu pärast. Kuuest seemnealgmest viljastub tavaliselt ainult üks. Kuigi õitsemine on võrdlemisi sagedane, takistab normaalset tolmlemist ja viljastumist ilmastik, samuti tekitavd olulist kahju mitmed kahjurid, mistõttu seemneaastad korduvad sageli alles 4-8 aasta järel. Mida soodsamad on kasvutingimused, seda sagedamini korduvad seemneaastad ja kasvuoptimumis kannab tamm vilja peaaegu igal aastal, seevastu areaali põhjaosas on häid seemneaastaid väga harva. Tamme viljaks on üheseemneline pähkel puitunud kestaga, mida nimetatakse sagedamini tõruks ning mis on 1,5-3,5 cm pikk. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu
*looduslikud apomiktid on reeglina polüploidsed-endospermi normaalsex moodustumisex õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36.Partenokarpsus-seemnetute viljade või kärbunud seemnealgmetega viljade moodustumine *autnoomne-tolmnemine pole vajalik(isaõied pole vajalikud)nt.banaan, kasvuhoonekurgid *stimulatiivne-tolmu ülekandmine on vajalik, viljastumist ei toimu, viljad moodustuvad nt.tsitruselised *indutseeritud-kunstlikult esile kutsutud(kasvuainete abil: auksiin) 37.Uuringud mis tõeatasid nukleiinhapete osa pärilikkuses- *1944 tõestasid Avery, MacLeod ja McCarty katsed, et transformatsioon bakteritel toimub DNA, mitte aga valgu toimel. *1940 lõpul rakkude DNA-sisalduse uurimine . Somaatiliste rakkude tuumades on DNA-sisaldus püsiv ja ligikaudu 2x suurem kui sugurakkude tuumades. *1952 Hershey ja Chase`i katsed bakteriofaagiga T2
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Kumab rohelist sinise kuni UV valguse käes Sellega saab “värvida” [valke või DNA-sid või rakke], mikroskoobis neid vaadelda Nagu markerid 53. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? 1. Võetakse looma viljastatud munarakk, sisestatakse vajalikke geene ning embrüo viiakse surrogaatemasse 2. Sisestatakse vajalikke geene embrüonaalsetesse tüvirakkudesse ning need tüvirakud embrüosse, mis on pärast viljastumist juba 5-6 päeva arenenud. 54. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Tüvirakud, mis on saadud embrüo varajase staadiumi blastotsüsti (lootepõieke) sisemisest rakumassist. Nad on pluripotentsed (suudavad muutuda ehk diferentseeruda kõikideks primaarseteks lootelehtedeks ning neil on võime paljuneda lõputult). On teada, et viies diferentseerunud rakkudesse kolm geeni (Oct4, Sox2 ja
*looduslikud apomiktid on reeglina polüploidsed-endospermi normaalsex moodustumisex õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36.Partenokarpsus-seemnetute viljade või kärbunud seemnealgmetega viljade moodustumine *autnoomne-tolmnemine pole vajalik(isaõied pole vajalikud)nt.banaan, kasvuhoonekurgid *stimulatiivne-tolmu ülekandmine on vajalik, viljastumist ei toimu, viljad moodustuvad nt.tsitruselised *indutseeritud-kunstlikult esile kutsutud(kasvuainete abil: auksiin) 37.Uuringud mis tõeatasid nukleiinhapete osa pärilikkuses- *1944 tõestasid Avery, MacLeod ja McCarty katsed, et transformatsioon bakteritel toimub DNA, mitte aga valgu toimel. *1940 lõpul rakkude DNA-sisalduse uurimine . Somaatiliste rakkude tuumades on DNA-sisaldus püsiv ja ligikaudu 2x suurem kui sugurakkude tuumades. *1952 Hershey ja Chase`i katsed bakteriofaagiga T2
*Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4
läbimõõdu 1,5-2cm, siis rebenevad selle folliikli kohalt munasarja katted, folliikel lõhkeb ning temas paiknenud munarakk koos folliiklivedelikuga paiskub kõhukelmeõõnde - toimub ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, mis täitub verevalumiga. Lõhkenud folliikli kohale tekib kollaskeha. Kui munarakk viljastatakse, siis kollaskeha areneb edasi, suureneb kuni 3cm-ni ning jääb toetama rasedust tema poolt toodetava kollaskehahormooniga (progesterooniga). Kui aga viljastumist ei toimu, siis kollaskeha lakkab enne järgmist menstruatsiooni funktsioneerimast ning taandareneb ja armistub: kujuneb valkjaskeha. Munasarja verevarustus toimub ovariaalarteri kaudu, mis saab alguse kõhuaordist allpool neeruartereid, verevarustuses osaleb ka emakakarteri munasarjaharu. Venoosne äravool toimub alumisse õõnesveeni: vasem munasarjaveen suubub vasemasse neeruveeni, parem munasarjaveen aga otse alumisse õõnesveeni. Munajuha (tuba uterina)
y hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ja tähtsust; y eristab mitoosifaase mikrofotodel ja joonistel; y seostab meioosis toimuvaid kromosoomistiku muutusi protsessi eesmärkidega; y võrdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ja analüüsib erinevuste põhjusi; y hindab eri tegurite mõju inimese sugurakkude arengule; y analüüsib kehavälise ja kehasisese viljastumise eeliseid ja puudusi ning toob näiteid; y seostab viljastumist naise menstruaaltsükliga; y analüüsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning hindab nende rakendatavust; y teeb otsuseid raseduse katkestamise otstarbekusest probleemsituatsioonides; y seostab suguhaigusi nakatumisviisidega; y analüüsib inimese varase embrüogeneesi põhilisi muutusi; y seostab tervislikke eluviise loote normaalse arenguga; y analüüsib vananemisprotsessiga kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil;
1. Organellide transport tsütoplasmas. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. 2. Määravad tsütoplasma vrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4. Mikrotuubulid mõjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid: Tsentriool Väike silindrikujuline organell 0.2 µm lai ja 0.4 µm pikk. Tsentrioolid esinevad kõikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes
(Asteraceae), pöögilised (Fagaceae); 3) endospermis (endospermium), näiteks sugukondades kanarbikulised (Ericaceae), kõrrelised (Poaceae), liilialised (Liliaceae), amarüllilised (Amaryllidaceae) jt. Endospermi olemasolu või puudumise järgi ei saa otsustada sugukonna primitiivsuse üle, sest see esineb nii primitiivsetes kui ka kõrgeltarenenud sugukondades. Okaspuudel tekib endosperm enne viljastumist, rakud on haploidsed erinevalt katteseemnetaimede triploidsest endospermist; 4) perispermis (perispermium) näiteks sugukondades nelgilised (Caryophyllaceae), kaktuselised (Cactaceae), pipralised (Piperaceae), agaavilised (Agavaceae), kirburohulised (Polygonaceae) jt.; 5) endospermis ja perispermis, endosperm on sel juhul enamasti perispermist vähem arenenud, näiteks sugukondades hundinuialised (Typhaceae), kannalised (Cannaceae);
*juurevõsude abil ( vaarikas) *mugula abil (kartul) *sibula abil (harilik sibul) *risoomi abil (piibeleht) *koekultuuride meetodil on paljunemine algkoe rakkude abil · Suguline paljunemine- paljunemiseks on vaja kahte vanemat, munarakud ja seemnerakud peavad ühinema, sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastumist arenevad seemned ning nendest hakkavad kasvama viljad. Okaspuude sugulise paljunemise organid asuvad käbides, õistaimedel on selleks aga õis. (roos, mänd) · Mittesuguline paljunemine- liigid on eoselise ja vegetatiivne paljunemine. Uus organism kujuneb ühest nn emaorganismist ja vastavalt sellele pürib emaorganismi tunnused. · Eoseline paljunemine- eosed ehk spoorid on üherakulised, eosed moodustavad vastavates organites- eoslates
1. Organellide transport tsütoplasmas. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. 2. Määravad tsütoplasma vrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4. Mikrotuubulid mõjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid: Tsentriool Väike silindrikujuline organell 0.2 µm lai ja 0.4 µm pikk. Tsentrioolid esinevad kõikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA I SISSEJUHATUS Anatoomia organismi ülesehitus, teadus keha koostisosadest, nende kujust, vormist ja seostest osade vahel Füsioloogia organismi talitlus elupuhuses olekus, teadus keha ja selle osade toimimisest ja funktsioonidest Homeostaas tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3. Koe tasand kindla funktsiooniga rakkude ja rakuvaheaine kogum 4. Elundi tasand eri kudedest moodustunud spetsiifilise funktsiooni ja struktuuriga elundsüsteemi element 5. Elundsüs...
.. 2 cm pikad, 3-kaupa männaseis, pealküljel madal renn. Värvuselt hallikasrohelised,siseküljel ühe laia õhulõheribaga. Võrsetel püsivad okkad keskmiselt 4 aastat. Kahekojaline harilik kadakas (harva esineb ka ühekojalisi eksemplare) tolmleb kevadel, aprilli lõpus ja mais, mil eelmisel sügisel moodustunud kolmest soomusest koosnevad emaskäbid (megastrobilused), mis meenutavat võrsel rohekat punga, hakkavad kiiresti arenema ning pärast viljastumist moodustavad kokku kasvades lihaka keraja marikäbi ("kadakamarja"). Isasõisikud koosnevad kilbikujulistest soomustest 37 tolmukaga. Käbi on ümmargune ja muutub teisel aastal lihakaks, algul rohekas, hiljem sinkja kirmega sinakasmustaks. Vilja lihakas kiht on pruunikasroheline, vaiguse maitsega ja sisaldab 13 tiivata pruuni pikliku kuju ning kõva kestaga väikest seemet. Valminud käbid ei avane (kadaka seemneid levitavad peamiselt linnud). Seemned on piklikud, kõva kestaga. Harilik
Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi. Selles faasis jätkub raku kasvamine ja ta valmistub mitoosiks. Mitoos (M faas) e. raku jagunemine kestab ligikaudu tunni. 21. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gameetide keharakkudes on diploidne kromosoomistik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab kromosoomide arv vähenema 2x. 22. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula(kobarloode): peale viljastumist jagunema hakanud sügoot. Totipotentsed rakud mis võivad regenereerida terviklikku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on rakukobar(embrüoblast), millest areneb loode. Gastrula e
satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus - taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu; isefertiilsus - on taime omadus viljastuda oma õietolmuga; Tolmeldamine - Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatava kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki; Emakas ja tolmukas - Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna. Tolmukas on õie osa, kus arenevad tolmuterad. Tolmukas koosneb tolmukapeast(koosneb kahest tolmukotist. Ühes tolmukotis paikneb tavaliselt kaks tolmupesa, sel juhul on tolmukas neljapesaline.) ja tolmukaniidist (juhtkimpu ümbritseb põhikude, mida omakorda katab kutiniseerunud epiderm) 4
arengupsühholoogia oli saanud alguse. voila! Veel tüüpe alguse poolt: L. Võgotski, J. Piaget, J.B. Watson, H. Werner, C.L. Morgan, jne, jne. Arenguteooriad. powerpoint. Formaalne teadmine/inimene - räägid õpitud juttu, põhined mingil raamistikul, teoorial, jne. Mitteformaalses olukorras - räägid isiklikku kogemust ja juttu. slaid 3: Preformatsiooniteooria - tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks, aga kõik on sugurakus juba algselt olemas). Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog). slaid 4: John Locke (1632 - 1704). Materialistliku sensualismi peaesindajaid. Tegelt oli arst. Tema peateos.. alustas 1671, lõpetas 1690, "Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja sünnitistest. Üks peamiseid kriitikaobjekte oli see, et
Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab (nt vaike meres elutsev kidavagel Bonellia viridis). Kui vabalt ujuv touk kinnitub emase tagakeha kulge voi langeb merepohja, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ning elutsedes tunduvalt suurema emase emakas (emane ca 10 cm pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke. 2) progaamne -sugu maaratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsutoplasmat ja vaikesi, vahese tsutoplasmaga mune. Parast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sugaamne -sugu maaratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo maaramine ei olene sel juhul valiskeskkonnast. Sugupool korgematel organismidel maaratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. 19
Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nim. ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatosoidi tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 2007.aastal tehti keskmiselt ühhe tiinestumise kohta 2 seemendust. VEISTE TIINESTAMINE loomuliku paarituse teel pulliga või kasut. KUNS. SEEM.. Kunst. Seem.võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem.
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
(erikaelasus) · Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. · Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga. · Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. · Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. · Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast
Sel ajal toimub intensiivne kasv ja seetõttu on meie teraviljadel suurendatud nõuded vee ja toitainete suhtes.Loomisfaasi algul kasut täiendatud lämmastikväetise andmist-parandab saagikust.Toimub terades proteiini sisalduse suurenemine. Õitsemine-oder võib õitseda ka enne loomist või paralleelselt loomisega.Õitsemise ja viljastumise isel järgi võime jagada teraviljad isetolmlejateks(nisu,oder,kaer,riis) ja risttolmlejateks(rukis,mais,sorgo,hirss).Pärast viljastumist algab tera formeerumine ja täitumine.Kujuneb teris.Algul kasvab teris väga intensiivselt, ta täitub kiiresti veega ja toitainete kogunemine on aeglane.Teris on värvuselt roheline ja seda perioodi nim tera täitumiseks.Kui teris on saavutanud oma norm suuruse ja kuju, siis algab temas lahustuvate toitainete üleminek lahustamatuiks ja tera jõuab valmimis või küpsemisfaasi.Valmimine või küpsemine-3 järku:1)piimküpsus-terades on vett 50% ja rohkem ja tera sisemuses on piimjas vedelik
poolt emaka suunas. Kui munarakk ei viljastu, lõpetavad munasarjad progesterooni tootmise, see vallandab uue menstruatsiooni. Hukkunud munarakk väljub koos emaka limaskesta pindmise kihiga järgneva menstruatsiooni käigus. Kui munarakk viljastub (naise munajuhas), toodavad munasarjad jätkuvalt progesterooni ja menstruatsiooni oodatud ajal ei järgne. Viljastatud munarakk kinnitub emaka limaskestale 5-6 päeva pärast viljastumist ja hakkab arenema rasedus. Inimese rasedus kestab 9 kalendrikuud e 38 nädalat. Üsasisesel elul on kriitilised perioodid: viljastumisest kuni 15. elupäevani, 15.-60. elupäevani, siis on tekkinud kõigi organite ja kehaosade alged. Sünnimomendiks kaalub laps 3-4 kg ja on 48-52 cm pikk. Enneaegseks loetakse vastsündinut, kes on sündinud vähemalt 22. rasedusnädalast või kes kaalub enam kui 500 grammi.
(erikaelasus) Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga. Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast
ühelt vanemalt. Genoomis on mingi arv paarilisi (homoloogilisi) kromosoome (autosoome) ja üks paar sugukromosoome (gonosoome). Haploidne kromosoomistik, mis pärandatakse järglasele 17. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soomääramise tüübid. XX-XY, XX-XO, ZZ-ZW, ZZ-ZO- süsteem. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. Esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Kõrgematel organismidel määratakse sugupool sugukromosoomidega. XX, X0 – emastel rohutirtsudel on üks X kromosoom rohkem kui isastel. Emased on XX, isased on X0 (0 ehk kromosoom puudub). XX, XY – emased on XX (homogameedid), isased XY (heterogameedid). Y kromosoom on X kromosoomist eristatav.
embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. embrüogenees (emasorganismis või munas), lõpeb sünnimomendiga. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused. Lõigustumiseks nimetatakse naise organismis 36 tundi pärast viljastumist algavat sügoodi jagunemist (mitoosi teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta
Folliikel puruneb, munarakk väljub. Edasi areneb munaraku väljatanud folliikel kollakehaks ja see produtseerib tõusvas koguses progesterooni, lisaks ka östrogeene. Emaka limaskest viiakse sekretsioonifaasi, seega valmistatakse viljastatud munaraku vastuvõtuks. Progesteroon koos östradiooliga pidurdavad hüpofüüsi eessagaras FSH produktsiooni, mistõttu FSH tase on madal ja uus munarakk ei saa hakata arenema ja emaka limaskest saab sekretsioonifaasis edasi olla. Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha alates 20-22 päevast taandarenema, progesterooni tase hakkab langema ja emaka limaskest irdub taas. Hakkab uus tsükkel. Viljastumist määravad tegurid. Ovulatsiooni ajal küps munarakk väljub kõhuõõnde ja ta haaratakse sealt munajuhade narmaste e fimbriate poolt ning suunatakse see munajuhasse. Munarakk püsib viljastumisvõimelisena kuni 24h, aga normaalse
rakke. 2) lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest : * loomad jagunevad : a) piki või risti pooldumine (polüübid ja erinevad ussid) b) pungumine (Hüdra) c) fragmentatsioon (vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism. (okasnahksed e. meritäht) NB! mitte segi ajada regeneratsiooniga(kaitsekohastumus vigastuste taastamiseks) d) polüembrüonite teke - pärast munaraku viljastumist moodustub embrüo, mis varastel arengustaadiumitel jaguneb mitmeks osaks. Ja igast osast areneb uus organism. (N : ühe munaraku mitmikud inimestel ja teistel imetajatel. Iseloomulik ka paljudele selgrootutele) * taimed jagunevad vegetatiivselt organitega : a) juurtega (sirelid) b) lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) c) võsunditega (maasikas) d) muundunud võsudega (sibul, orashein) e) mugulatega (kartul) f) juuremugulad (maapirn)
tagajärjeks aneuploidsete sugurakkude teke. 64. Kaksikud Kaksikute tekkimise sagedus on ca 1 laps 50st. Ühemunakaksikute (monosügootide) sagedus on väiksem, kui kahemunakaksikute (disügootide), umbes 1:300. Monosügootidel toimub varajane (1-2 nädalat peale viljastumist) viljastatud rakujagunemine kaheks embrüoks, nende genoom on identne. Kui sügoot jaguneb embrüoks hiljem kui kaks nädalat peale viljastumist, võivad tekkida Siiami kaksikud. 65. Kromosoomide peamised aberratsioonid ja arvulised muutused (triploidia, trisoomia jne Euploidia: normaalne kromosoomide arv Aneuploidia: ebanormaalne kromosoomide arv Polüploidia: ühe lisa kromosoomistiku olemasolu Polüsoomia: normaalsest rohkem kromosoome Triploidia: 69 kromosoomi, tekkimine sage, peaaegu alati raseduse katkemine Monosoomia: 1 kromosoom (vähem kui normaalne) Disoomia: 2 kromosoomi (normaalne)
ovulatsioon. Folliikel puruneb, munarakk väljub. Edasi areneb munaraku väljastanud folliikel kollakehaks ja see produtseerib tõusvas koguses progesterooni, lisaks ka östrogeene. Emaka limaskest viiakse sekretsioonifaasi, seega valmistatakse viljastatud munaraku vastuvõtuks. Progesteroon koos östradiooliga pidurdavad hüpofüüsi eessagaras FSH produktsiooni, mistõttu FSH tase on madal ja uus munarakk ei saa hakata arenema ja emaka limaskest saab sekretsioonifaasis edasi olla. Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha alates 20-22 päevast taandarenema, progesterooni tase hakkab langema ja emaka limaskest irdub taas. Hakkab uus tsükkel. Viljastumist määravad tegurid. Ovulatsiooni ajal küps munarakk väljub kõhuõõnde ja ta haaratakse sealt munajuhade narmaste e fimbriate poolt ning suunatakse see munajuhasse. Munarakk püsib viljastumisvõimelisena kuni 24h, aga normaalse viljastumine toimub tavaliselt esimese 12h jooksul pärast ovulatsiooni (munajuhas)
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
b) on väljakujunenud tõeline hulkraksus (naaberrakud mõjutavad üksteist) Vähese rebuhulgaga sügoodid lõigustuvad täielikult (pärisimetajad), suure rebuhulgaga sügoodid lõigustuvad osaliselt- lõigustumata jääb rebumass. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: 1) Taastatakse hulkraksus (mingil ajal oleme kõik olnud ühe raku tasandil) 2) Normaliseeritakse tuuma- tsütoplasma suhe (sügoodis on see paigast ära) REK: 1) Võrrelge kehavälist ja kehasisest viljastumist 2) Milliseid eeliseid annab kehasisene viljastamine võrreldes kehavälisega? (saadi aru inimesekeskselt) 3) Jutukese koostamine vastavate mõistete kasutamisega (minevik) 4) Ajaline peridiseering- Vastavad protsessid vaja panna ajalisse järjekorda (mõlemal) Rakukobara kujunemine Rakukobar e. moorula (ei ole loode!!!, loode on inimese sarnane, alates 3. kuu) Moorula- nõrgalt seostunud paljudest rakkudest koosnev struktuur. Nimetus tuleb koguvilja
Absoluutne kasv on suurim lootelise perioodi lõpus ja sünnijärgse perioodi esimestel kuudel. 3.5.2. KASVU JA ARENGU ETAPID Organismi arengu ja kasvu intensiivsus ei ole eluaja jooksul ühesugune. Seepärast jaotatakse põllumajandusloomade ontogenees looteliseks ja lootejärgseks perioodiks, mis omakorda jagunevad. A. Looteline e. embrüonaalne periood · idulase e. embrüoperiood · eellooteperiood · looteperiood Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi e. isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Idulasperiood kestab veistel 5 nädalat. Sellel perioodil toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Idulasperioodil pannakse alus elutähtsatele organitele ja organsüsteemidele, nagu seedeaparaat, maks, neerud, süda jt. Absoluutne kasv on sel ajal väike, kuid suhteline kasv suur ja diferentseerumine väga kiire. Loote arengu seisukohalt on
Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. Näit. väike meres elutsev uss Bonellia elutseb tunduvalt suurema emase emakas. Kui vabalt ujuv tõuk kinnitub emase tagakeha külge, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tõttu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ja hakkab viljastama valmivaid munarakke. 17 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsütoplasmat ja väikesi, vähese tsütoplasmaga mune. Pärast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Sugupool määratakse kõrgematel organismidel sugukromosoomidega ehk gono- soomidega. 19
poolt, kui kohanemise mehanism. Et kaitsta embrüot teratogeenide eest. Eriti toidus olevade mürgiste kemikaalide eest. Loode on neile kõige vastuvõtlikum esimesel 2 kuul. Sünniolemus · IMETAMINE ternespiim on imikule väga kasulik, andes inikule erinevaid ja lulisi antikehi ja vasrase immunoloogilise kaitse. · ENNEEGSED JA VÄIKESE SÜNNIKAALUGA IMIKUD 38-42 nädalat pärast viljastumist sündinud last nimetatakse ajaliseks. Sellest oliliseslt varem sündinud imikut nim enneaegseks. Enne 32 rasedusnädalat nim väga enneagseks imikuks. Norm sünnikaal 3000-4000g. Vähem kui 2500 g väiksesünnikaaluga imik. Alla 1500 g nim väga väikse sünnikaaluga. Ning alla 1000g kaaluvaid imikuid äärmiselt väikse sünnikaaluga imikuteks. Varane sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed suhted.
Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. Mikrotuubulitega seotud valgud. Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad piki kogu mikrotuubulit.
5.12.Vasakul on sperm, paremal munarakk. Erinevused: Munarakk on mõõtmetelt suurem, sisaldab X kromosoomi, sperm on viburiga, mõõtmetelt väiksem, võib sisaldada X või Y kromosoomi. Sarnasused: mõlemad on sugurakud, sisaldavad tuuma vm. 5.13. Spermatogenees B, ovogenees A, toimub munandites B, toimub munasarjades A, tekkinud rakud ei ole geneetiliselt identsed A, B. Sugurakkude moodustumisel väheneb kromosoomide arv kaks korda. 5.14. Joonisel on kujutatud viljastumist. See toimub munajuhas. Eelised: 1) toimub organismis ( munajuhas), 2) korraga viljastatakse tavaliselt üks munarakk. 5.15. kehasisene viljastamine kehaväline viljastamine ADEH BCFG 5.16. 1 sugurakkude valmimine, 3 blastula e põisloote kujunemine,6 postembrüonaalne areng, 4 gastrula e karikloote kujunemine, 2 viljastumine, 5 sünnitus. 5.17. 1) varustab embrüot hapniku ja toitainetega,
Lõpuks jääb alles 1 küps folliikul, milles on munarakk. Samal ajal FSH-d siduvad folliikulid produtseerivad LH-retseptoreid, mille sidumine põhjustab östrogeeni sünteesi. Östrogeen pidurdab FSH produktsiooni ajuripatsis. LH liigub ajuripatsist munasarja ja põhjustab seal ovulatsiooni. Kollaskeha toodab progrestrooni kollageenist. Progresteroon tekitab emakaseinale veresooni juurde ja inhibeerib LH-id. Meioos kestab II metafaasini, siis võib toimuda viljastumine. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk degenereerub hCG mõjul ja hormoonide tase viiakse alla. Kui viljastumine toimub, siis hoitakse steroidhormoonide taset kollaskehas kõrgel. 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Spermi atraktsioon toimub kemotaksise abil. Munaraku kallerkestas olevad peptiidid
Okkad pikad, kahekaupa, Okkad lühikesed, ühekaupa, vahetuvad 2-3 aasta järel. vahetuvad 5-7 aasta järel. 26 Käbid väikesed, püramiidjad Käbid piklikud, suuremad männist. Paljunemine Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vaheleIgas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks spermiumiksEmaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk ja toitekudeTolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumineÜks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib. Viljastunud munarakust areneb seemeSeemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb seemnest uus sporofüüt Sammaltaimed
5.12.Vasakul on sperm, paremal munarakk. Erinevused: Munarakk on mõõtmetelt suurem, sisaldab X kromosoomi, sperm on viburiga, mõõtmetelt väiksem, võib sisaldada X või Y kromosoomi. Sarnasused: mõlemad on sugurakud, sisaldavad tuuma vm. 5.13. Spermatogenees B, ovogenees A, toimub munandites B, toimub munasarjades A, tekkinud rakud ei ole geneetiliselt identsed A, B. Sugurakkude moodustumisel väheneb kromosoomide arv kaks korda. 5.14. Joonisel on kujutatud viljastumist. See toimub munajuhas. Eelised: 1) toimub organismis ( munajuhas), 2) korraga viljastatakse tavaliselt üks munarakk. 5.15. kehasisene viljastamine kehaväline viljastamine ADEHBCFG 5.16. 1 sugurakkude valmimine, 3 blastula e põisloote kujunemine,6 postembrüonaalne areng, 4 gastrula e karikloote kujunemine, 2 viljastumine, 5 sünnitus. 5.17. 1) varustab embrüot hapniku ja toitainetega, 2) juhib välja ainevahetuse jääkproduktid,
Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. Mikrotuubulitega seotud valgud. Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad piki kogu mikrotuubulit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
