tingimuste talumises. Oligosahhariidid - on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos). Omandatud immuunsus - elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ,,tundmaõpitud" patogeenide (antigeenide) vastu. Omnivoor (segatoiduline) - öoomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Ööpäevarütmid - maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talitluses. Organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel (kloonimisel). Teatavat biotehnoloogilist selgroogsete loomade, peamiselt imetajate kloonimist nimetatakse tuumkloonimiseks.
Inimese käitumist mõjut nii geneetilised tegurid kui ka keskkond. Pärilikud tunnused saab inimene oma vanematelt kromosoomidega (23 paari),mis koosnevad geenidest. Sünnieelne e prentaalne areng Inimese areng algab hetkest, kui spermatosoid tungib munarakku e toimub viljastumine. Sünnieelses arengus erist kolme perioodi: eostumisperiood – kaks nädalat alates viljastumisest. Toimub viljastatud munaraku korduv jagunemine ja lõpeb viljastunud munaraku sisestumisega emaka limaskesta. embrüonaalperiood – kolmandast nädalast kuni 8. nädala lõpuni (hakkavad kujunema KNS, süda, ja kehaosad) looteperiood – 9.nädalast kuni sünnini. Toimub eelkõige just närvisüsteemi areng. Ajaline, umbes 40. rasedusnädalal sündiv laps peaks kaaluma ligikaudu 3500 g ja olema umbes 50 cm pikk.
3) Indikaatorliigid – Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 49. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks – juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund – arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund – anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud, katteseemnetaimedel aga on redutseerunud nii
Munarakud. Suuremõõtmelised. Toitaineterikkad. Kaetud kestadega. Liikumatud. Munarakkude areng sõltub vanusest. 45-55 saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Menstruaaltsükkel. Munaraku küpsemine lõpetab meioosi. Menstruaaltsükkel- ühe menstruatsiooni lõpust teise lõpuni. Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast. Menstruaaltsükliga kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutus veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Viljastumine. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesik. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine- spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees- loote areng. Postembrüogenees- lootejärgne areng Uus organism võib areneda ka viljastumata munarakust, nt mesilastel, vesikirpudel, lehetäidel, võilill, kortsleht.
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud,
samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud, katteseemnetaimedel aga on redutseerunud nii anteriidid kui arhegoonid.
üldmõistet. Populatsioon varieerub ka vahetult võime alusel anda järglasi: st. isendid erinevad selles aspektis. Ja kuigi evolutsioonilises plaanis ongi see kõige olulisem näitaja, tuleb siinkohal olla analüüsil täpne: reprodukriivsus puhtal kujul on juba finaalne etapp - eelnevalt on LV’l olnud võimalus kõige mitmekesisemaks valikuks hoopis muude tunnuste vahel alates munaraku viljastumisest peale. Mõõta reproduktiivset edukust "puhtal kujul" ei ole kuigi kerge, sest see eeldab ühtlasi täpset teadmist sellest, kui palju järglasi jõuab omakorda suguküpsesse ikka järgmises põlvkonnas. Mutatsioonide ja rekombinatsiooni tulemusel tekkivad variatsioonid on juhuslikud adaptatsiooni suhtes. See seisukoht on neodarvinismi alustalaks ja ei ole ühtki tõsiseltvõetavat teaduslikku käsitlust evolutsioonist, mis väidaks vstupidist
võrdlus, erinevuste paarid/ühised tunnused ja nende modifikatsioon (väidete paigutamine tabelisse vms). Joonis naise suguteedest munaraku ja spermidega tuli ära tunda protsess, märkida organ ja nimetada 2 eelist võrreldes kalade analoogse protsessiga. 90ndatel kohustuslik küsimus rasestumisvastaste vahendite kohta. Ontogenees ehk isendi areng. Ontogeneesi all vaatab kool valdavalt loomade sugulisest protsessist lähtuvaid muutusi. Laias laastus jagatakse kaheks: embrüonaalne järk- viljastumisest kuni väljumiseni munakestadest (munejatel või munaspoegijad)/või lõpeb sünnitusega ja postembrüonaalne- protsessid, mis algavad kasvu ja arenguga ning lõppevad surmaga. Pärast viljastumist. 1. Lõigustumine eriline mitoosi vorm, kus üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele ja puudub kasv, ainsaks sünteesi protsessiks on DNA kahekordistumine. Lõigusutmisel rakkude arv suureneb aga suurus väheneb (nagu salati valmistamine:D)