Viljastumine Organismide individuaalset arenemist viljastumisest surmani nim. ontogeneesiks. Selles eristatakse 1) viljastumine 2)looteareng 3)lootejärgne areng Viljastumine- kui munarakk irdub munasarjast, siis liigub ta edasi munajuhasse, viljastumine toimub munajuhas. Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb
Bio KT 1. Mida nim. Viljastumiseks? Muna, seemnerakud ja tuumad ühinevad 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes keha välisega?( võrdle rakkude arvu ) Kaitse. 3. Millises organis toimub viljastumine / või kus toimub viljastumine Munajuhas 4. Millist toimet omavad progesteroon ja österogeen? Kus need hormoonid tekivad? 5. Skeem, paljunemise jaotus / arengu jaotus. 6. Areng jaotub
on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, arvukas järglaskond
Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased) 5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised omadused sperm ei tungi munarakku. b) Hübriidide elujõuetus Esimeses põlvkonnas küll tekivad hübriidid, kuid nad pole sugu- ja konkurentsivõimelised. c) Hübriidide väljasuremine Esimese põlvkonna hübriidid viljastuvad kuid järgmised põlvkonnad kaotavad järjest seda võimet (muul). LIIGITEKE II Liigi moodustavad reaalselt ristuvate populatsioonide esindajad e
seemnerakud. paljunema. Kõik selgroogsed Selgroogsete loomad paljunemine Sugurakkude paljunevad ühinemist suguliselt. nimetatakse viljastumiseks. Viljastumine Kehasisesel jaguneb kaheks: viljastumisel on Kehasisene Kehasisene ja sugurakke vähe ja viljastumine toimub kehaväline. viljastumise ainult kehas, tõenäosus suur. kehaväline ainult
Kromosoomide arv jääb samaks 10.Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 11.Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks 12.Milles seisneb meioosi tähtsus? Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist: I Jagunemine 1) Profaas : o tuuma membraanid lagundatakse o kromosoomid keerduvad kokku o tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid o toimub kromosoomide ristsiire: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi.
3) Samblaid on maailmas ligi 20 000 liiki, Eestis veidi alla 600. 4) Samblad kasvavad varre tipus, kõdunevad altpoolt. 5) Sammalde lehed on väikesed, lihtsa ehitusega ja koosnevad peamiselt ühest rakukihist. 6) Sammaldel on risoidid, mis on niitjad väljakasved varre alumises osas. 7) Samblad kinnituvad risoididega kasvukohale, imavad vett ja vees lahustunud mineraalaineid. 8) Sambla veega varustamine on põhiliselt varre ja lehtede ülesanne. 9) Sammaldele on vesi viljastumiseks hädavajalik. 10) Sammalde viburitega varustatud seemnerakud jõuavad munarakuni ainult vees liikudes. 11) Samblad levivad ja paljunevad eostega. 12) Peale eostega paljunemise paljunevad samblad ka vanemtaimedelt eraldunud väikeste eriliste moodustistega ja murdunud samblatükkidega. 13) Samblad takistavad vihma ajal mulda liigniiskeks muutumast. 14) Samblad takistavad põua ajal mulla kuivamist. 15) Sammalde läbikuivamisel tekivad rakukestades mitmesugused
Mitoosi ja meioosi Meioosi animatsioon – 1.https://www.youtube.com/watch? v=nMEyeKQClqI&feature=share&fbclid=IwAR1HorLSgq ZSOWNhCcT0skjBtYm79NMJcQWvuGWdaMiIj-38- J994nMKY00, 2. https://www.youtube.com/watch?v=D1_-mQS_FZ0 Mitoosi animatsioon - https://www.youtube.com/watch?v=ofjyw7ARP1c Mitoos Sarnasused Meioos Toimub Mõned faasid Toimub keharakkude kattuvad sugurakkude ja tootmisel eoste moodustamisel Rakud on sama Rakud on geneetilise erineva materjaliga genetilise materjaliga Jagunemisel Jagunemisel tekkib kaks uut tekkib neli uut rakku rakku Ei toimu Toimub kromosoomide kromosoomide ristsiiret ...
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
Mitoosi tähtsus: 1)vajalik organismi kasvuks 2)vajalik surnud rakkude asendamiseks 3)vajalik paljunemiseks 4)päristuumsete rakkude jagunemiseks Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist Meioosi tähtsus: 1)meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega 2)tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku 3)kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine Kehaväline viljastumine:1) sugurakud väljaspool munajuha.2) vajalik väga suur sugurakkude arv.3) suur osa järglastest hukkub. Kehasisene viljastumine1) spermid viiakse emase munajuhasse
d) ............................................................................................................................. * Partenogenees sugulise paljunemise erandvorm, kus organismi areng saab alguse viljastumata munarakust Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. ÜLESANNE: võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine Järglaste sarnasus vanematega: üksteisest Järglaste sarnasus vanematega: väga erinevad Geneetiliselt identsed, välimus sarnane Järglaste geneetiline varieeruvus: suurem Järglaste geneetiline varieeruvus: väiksem Puudused: vajatakse enamastoi kahte Puudused: Järglased on väga sarnased
Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. Polüembrüoonia kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.
5) Taimede osadega - risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre-ja lehetükikestega. 6) Polüembrüoonia-kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. Suguline-kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade õhinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sugulisel paljunemisel ehk generatiivsel paljunemisel ühendab uus organism endas mõlema vanemorganismi geneetilisi tunnuseid, sest pooled kromosoomid saadakse munarakust, pooled aga seemnerakust. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeesiks
stimuleerib rakkude ühinemist. 4. Milles seisneb monokloonse antikeha eelis tavalise antiseerumi ees? Monokloonsed antikehad erinevad tavalisest antiseerumist väga kitsaste spetsiifiliste omaduste poolest. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Saadud hübridoomkloon on säilitatav kui kaua tahes, ka külmutatuna. Monokloonne antikeha on kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomkloon. 5. Viljastumiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit. Millist neist eelistaksite kasutada teie, miks? Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul- mikroinjektsiooni meetodi kasutamisel-süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siiratakse siis naise emakasse. Eelistaksin esimest meetodit, sest see kahjustab munarakku oluliselt vähem, kui teine meetod. 6. 1970
nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on tal viljastumiseks vajalik sama liigi teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine Limamuhvi teke Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised heidavad muna- ja seemnerakud merre. Vastsed arenevad merepõhjas.
PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS 4. Mis on meioos? Meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda 5. Mis on meioosi tähtsus + joonis? o meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega: o tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku o kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks o Joonis lk 108-109 6. Kromosoomide ristsiire + joonis! o Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. o Joonis lk: 109 (üleval) 7. Võrdle spermatogeneesi ja avogeneesi jagunemist! Spermatogenees Ovogenees Sugurakk tekib munandites Sugurakk tekib munajuhas
täiustuvad. 7. Mis on ontogenees?Kuidas jaotub? Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 8. Mis on viljastumine, millised on viljastumise erinevad viisid, nende plussid ja miinused. Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Kehaväline- palju sugurakke, vees(kalad,kahepaiksed,ussid) Kehasisene- vähe sugurakke(imetajad,linnud,putukad,roomajad)
Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on tal viljastumiseks vajalik sama liigi teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine Limamuhvi teke Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik – Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised – heidavad muna- ja seemnerakud merre.
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula(poolduvad kõik moorula rakud) Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, mill...
Naistel: Algrakkudeks on ovogoonid ;Toimub munasarjades ;Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes ;Protsess on perioodiline;saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti ;Kestab umbes 50.elu-aastani 8. Embrüogenees · Looteline areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb sünni või koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Postembrüogenees · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või koorumisega ja lõpeb surmaga 9. Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade ühinemist . Toimub munajuha laienenud osas. 10. Ovolatsioon-küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse,viljastumisvõime umbes 36h. Toimub 14 päeva enne menstruatsiooni. 11.Munarakk-36h Seemnerakk-72h 12.Rastumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi ,keemilisi ,emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. 13. sügoodi jagunemine ehk (täielik)lõigustumine, moodustub kobarloode ehk moorula. järgnevalt
· Kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis 16. Võrdle mitoosi ja meioosi. Mitoos meioos Tekib 2 rakku Tekib 4 raku Rakud sarnanevad geneetiliselt Rakud erinevad geneetiliselt Üks jagunemine 2 jagunemist Ovogenees- toimub naisorganismis, ja areneb munarakuks Spermatogenees- toimub meesorganismis, areneb Permiks Mõlemad vajalikud viljastumiseks, toimuvad kehasiseselt. Viljastumisvõimeliste spermide teke- meioosi teel Haava paranemine- mitoos Sõnajala eoste lõplik valmimine- meioos Kassipoja kasvamine- mitoos Suguline mittesuguline Järglased geneetiliselt erinevad -//- sarnased Aeglaselt toimub kiiresti Meioos toimub mehel munandites Naistel aga munasarjades. A- B-
folliikulit.Naise orgnismi suguküpsuse kestvus on 40 - 45a. Iga menstruaal tsükli ajal toimub ühe folliikuli ovulatsioon, umbes 13 ovulatsiooni tsüklit aastas. Primaar folliikul on 30mm. Naise elu jooksul ovuleerub ligikaudu 600 folliikulit, sellest hoolimata leidub suguküpsuse lõpul ovaariumis mõni üksik primaar folliikul. Igas tsüklis valmib mitu tuhat folliikulit aga ainult üks muutub dominantseks ja ovulatsiooni valmikks. Reeglina on iga menstruaaltsükli kohta viljastumiseks kasutada ainult üks munarakk. Tõenäosus, et dominantseks muutub kaks folliikulit on 1:200. Sama suur tõenäosus on, et üks munarakk jaguneb kaheks ja sünnivad ühemuna kaksikud. Menstruaal tsükkel Eesmärk- võimaldada rasedust. Rasedus peab aset leidma emakas. Emaka sisepinda kattev limaskest muudab oma struktuuri ja omadusi sõltuvalt hormonaalsest miljööst. Tsükli alguses on limaskest õhuke, seejärel progesterooni nivoo tõuseb ja limaskest pakseneb ja mood. näärmed
Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud),
erütrotsüütide hulk. Veel seostatakse testosterooni mõjuga mõningaid mehe psüühika ja käitumise erijooni, näit agressiivsust jms. Testosterooni produktsioon suureneb hüppeliselt puberteedieas ja jääb mehel enamvähem samale tasemele veel võrdlemisi kõrges eas. Östrogeenid vastutavad naise sekundaarsete sootunnuste arenemise eest. Iga menstruaaltsükli jooksul on nende funktsiooniks aga munaraku küpsemise soodustamine ja ettevalmistus viljastumiseks. Östrogeenide toime tõttu kolesterooli ainevahetusele on viljakas eas naised meestest paremini kaitstud südame- veresoonkonna haiguste eest. Kõnealused hormoonid tõstavad vere hüübimisvõimet. Samas pidurdavad östrogeenid luude pikkuskasvu, sellest tuleneb tõik, et tütarlapsed esimese menstruatsiooni saabumise järel enam märkimisväärselt pikemaks ei kasva. Mis numbritega on joonisel tähistatud? kilpnääre kõrvalkilpnäärmed kõhunääre
Põltsamaa Ametikool Inimese viljastumine ja embrüonaalne sünnijärgne areng. Viiruste tähtsus. 2009 Inimese viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja
2) Metafaas: Ø ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid Ø tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas: Ø kääviniidid lühenevad Ø raku poolustele liiguvad kromatiidid 4) Telofaas: Ø kromatiidid keerduvad lahti Ø tekivad tuumakesed ja tuumaümbris Ø toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Meioosi tähtsus: Ø meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega Ø tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku Ø kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus Võrreldava Spermotogenees Ovogenees d tunnused 1) Mõiste Seemnerakkude Munarakkude areng areng 2) Koht Munandite Munasarjas
jagunemine, millel on 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas, Mitoosi käigus lahknevad kromatiidid ja tulemuseks on 2 diploidset rakku geneetliselt identset. Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast, Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga, Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni, Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine. Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid, Nahk, küüned, karvad,
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Rasestumisvastased vahendid Referaat Koostaja: Siim Malmre Juhendaja: Katrin Hommik Viljandi 2008 2 Sisukord Hormoonspiraal...........................................................................................................................4 Meeste kondoom.........................................................................................................................5 Progestiinisüstid..........................................................................................................................6 SOS-pillid....................................................................................................................................7 Vaginaalrõngas............................................................................................................................8 Ras...
Seina kihid * sisemine limaskest e. endomeetrium * keskmine lihaskest e. müomeetrium * välimine serooskest e. perimeetrium funktsioon: toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse 13. Tupp vagina Asend ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon paik, kust viiakse viljastumiseks vajalik materjal sisse ja paik, kust väljub loode. 14. Rinnanääre ladinakeelne nimetus mamma Asukoht asub oma alusega IIIVI roide kõrgusel suurel rinnalihasel Ehitus: on ümbritsetud sidekirmega. Näärme keskel ulatub välja rinnanibu, mida ümbritseb pigmenteerunud nibuväli. Nääre koosneb 1520 sagarast, millest lähtuvad piimajuhad. Enne nibusse
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemne...
Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – juhtsooned ehk trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Õistaimede hulka kuulub puid, põõsaid ja rohttaimi. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Katteseemnetaimede üldtunnused: Õie olemasolu ning sellest tulenevalt seemnete arenemine sigimikus. Putuktolmlemine. Kaheliviljastamine
1. Millistel taimedel esineb kaheliviljastumine? Mida see tähendab? Õis- ehk katteseemnetaimedel toimub kaheliviljastumine. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel
kehas. Tsükkel on u 28 päeva, varieerudes. Algavad teismeeas ning lõppevad 45-55aastaselt. Esimene päev on menstruatsiooni alguspäev. See on emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine. See algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. 3-7 päeva jooksul, mil see kestab, saadetakse mnasarjadesse signaal uue munarakku küpsemiseks. Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud tootma hormooni, mis valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide eluspsimiseks soodustavat lima. Spermid suuvad seal elus püsida 3-5 päeva (ehk viljastumine võib toimuda ka 5 päeva peale vahekorda). 14 päeva pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast - tomub ovulatsioon. Pärast vabanemist o munarakk u 12h viljastusvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasajras munarakku ümbritsenud abirakud kollaskeha, mis hakka eritama kollaskehahormooni.
le 17. 9. Võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine naisele on lubatud, kui naise viljastamine muul viisil ei ole võimalik. 10. Kehaväliselt võib embrüot külmutada ja säilitada külmutatuna kuni seitse aastat üksnes kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja. Nimetatud aja jooksul võib embrüot kasutada käesoleva seaduse §-s 31 ettenähtud eesmärkidel. Meditsiinilised vastunäidustused kunstlikuks viljastumiseks: 1. 1) äge tuberkuloos; 2) äge viirushepatiit; 3) äge süüfilis, HIV-tõbi, HIV-kandlus; 4) pahaloomuline kasvaja; 5) raske astme türeotoksikoos, hüpotüreoos; 6) raske astme diabeet; 7) aplastiline aneemia; 8) psühhoosid; 9) alkoholism, narkomaania, toksikomaania; 10) vaimne alaareng; 11) kesknärvisüsteemi põletikulised protsessid; 12) kesknärvisüsteemi pärilikud ja degeneratiivsed haigused; 13) sclerosis multiplex; 14) epilepsia;
kinnituvad sigimikust kõrgemale Moodustub rüüsvili, MUSTIKAS, KARUSMARI, õunviljalised I II III SEEMNEALGE VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest.
8)Anafaas II *kääviniidid lühenevad * raku poolustele lahknevad igasse tütarrakku 1 kromatiid, nii väheneb spermatosoidides ja munarakkudes kromosoomide arv poolele. 9)Telogaas II * kromatiidid keerduvad lahti * tekivad tuumakesed ja tuumaümbris * toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Meioos kaasneb sugurakkude moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks . 11. MIS ON KUDE? KUDEDE KLASSIFIKATSIOON. Kudedeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakkudevahelise aine koondisi. On olemas: epiteelkude, side-ehk tugikude, lihaskude, närvkude. 12. EPITEELKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHI ISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Epiteelkude koosneb peamiselt rakkudest, rakuvahelisest ainet on siin väga vähe Epiteelkoes asuvad vaid närvilõpmed, veresooned puuduvad.
linnud. Püsisoojased ei sõltu niipalju välis temperatuurist. Selle taga nende aine- ja energiavahetus. Nähtav valgus võimaldab orjenteerumise ruumis, selleks on kohanenud silm või valgustundlik repseptorid. UV-kiirgus mõjutab ainevahetust. Organismide reaktsiooni öö ja päeva pikkuse muutumisele nimetadakse fotoperiotismiks. Taimed jagunevad valgustundlikuse suhtes pikapäevataimed ja lühipäeva taimed. Pikapäeva taimed nõuavad õitsemiseks ja viljastumiseks pikkapäeva ( suvi) ja lühipäevataimed näuavad lühikest päeva ( talve). Samas on oluline kasvukoht mille järgi jaotadakse taimed varjutaluvad, varjulembelised ja valgus lembelised. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemiku, milles organismis saab areneda nimetadakse ökoloogiliseks amplituudiks. See on teguri taluvus vahemik. Uurimine taime elutegevuse intensiivsust sõltuvalt temperatuurist. Meie vööndis on see umbes 4-40C.
· Toimub munandite vääni-listes · Algab loteeas, peatub seemnetorukestes 1.eluaasta lõpus ja jätkub · Algab suguküpsuse saabudes suguküpsuse saabudes · Pidev protsess · Protsess on perioodiline · Saadakse 4 viburitega · saadakse 1 munarakk ja 3 varustatud spermi polotsüüti · Kestab kõrge vanaduseni · Kestab umbes 50.elu-aastani Viljastumine · Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade ühinemist · Viljastumisest saab alguse ühe isendi individuaalne areng ehk ontogenees · Viljastumine võib toimuda nii kehasiseselt kui kehaväliselt · Inimesel toimub munaraku viljastamine kehasiseselt · Inimese munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 36 tundi · Inimesel toimub munaraku viljastamine munajuhas · Viljastatud munarakk liigub edasi emakasse, kus toimub looteline areng Viljastumisviisid
sugurakkude tootmine, haploidne kromosoomistik, moodustub neli uut rakku, profaasis toimub ristsiire, kaks järjestikust jagunemist. 17. Munarakk - naisel, kest on, suured on, toitained on, munarakke pole enam menopausi ajal, seemnerakk - vibur on ,kus on mitokondrid liikumisenergia saamiseks, DNA on tihedalt kokku pakitud, mehel, peas esinevad lõhustuvad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks, sarnasus - nii munarakk, kui ka seemnerakk on mõeldud viljastumiseks ja järglaste saamiseks. 18. Ovogenees - munarakkude areng naistel, moodustub üks viljastamisvõimeline munarakk, üks kord kuus on munarakk viljastamisvõimeline, spermatogenees - spermide areng mehel, pidev protsess, mis toimub kehatemp. madalamal temp. 19. Sugurakkude areng naistel ja meestel mehe spermid moodustuvad munanditeväänilistes seemnetorukestes, spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid, spermi arengut nim. spermatogeneesiks, spermid hakkavad
togoonid · Toimub munasarjades · Toimub munandite vääni- · Algab loteeas, peatub listes seemnetorukestes 1.eluaasta lõpus ja jätkub · Algab suguküpsuse saabudes suguküpsuse saabudes · Pidev protsess · Protsess on perioodiline · Saadakse 4 viburitega · saadakse 1 munarakk ja 3 varustatud spermi polotsüüti · Kestab kõrge vanaduseni · Kestab umbes 50.elu-aastani Viljastumine · Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade ühinemist · Viljastumisest saab alguse ühe isendi individuaalne areng ehk ontogenees · Viljastumine võib toimuda nii kehasiseselt kui kehaväliselt · Inimesel toimub munaraku viljastamine kehasiseselt · Inimese munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 36 tundi · Inimesel toimub munaraku viljastamine munajuhas · Viljastatud munarakk liigub edasi emakasse, kus toimub looteline areng Viljastumisviisid
õlisisalduselt ületanud suvirapsi, mistõttu talirapsi kasvatamine üha intensiivistub Talirapsi BOTAANILINE iseloomustus Tugev 1-1,5 m kõrgune taim Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga (sinakasrohelised, siledad) Lehealus ümbritseb vart poolest saadik. Õitsevatel taimedel jäävad rapsi avatud õied avanemata õiepungadest allapoole. Kõdrad paiknevad peaaegu horisontaalselt Seemned mustad kuni tumepruunid Suurelt osalt on (2/3...3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu Talirapsi kasvutingimused Toitainete vajadus: Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid Mulla happesus peab olema leeliseline; üle 6,0 Optimaalseks lämmastikuannuseks on rapsil 100...120(140) kg/ha Sobivad eri tüüpi soodsa niikusreziimiga mineraalmullad Ei sobi turvasmullad Eelviljaks sobivad must- ja haljaskesa, ristik, põldheina segu, varajane oder KÜLVIKORD JA EELVILI Külvikorra puhul tuleks silmas pidada järgmist:
Kasutamine: dekoratiivsuse tõttu pärgade ja kimpude valmistamiseks. Osjad: *Eoslad on eospeades, varre tipus * Lülilised varred *Umbrohuks (põldosi) Sõnajalad: *ei õitse kunagi *varsi pole *juured *suured lehed, lehe alaküljel eoslad *eostega paljunemine *risoom *juured Näiteks: Maarjasõnajalg, laanesõnajalg Kasutamine: dekoratiivne eesmärk, haljastus aedades/pargis, evolutsiooni uurimine Miks vajavad sõnajalgatiamed viljastumiseks vett? V: Et isasssugurakud saaksid kanduda emassugurakkudeni. On valdalvalt niisketes kasvukohtades. Paljasseemnetaimed *Nimetus: Kui sigimikku ei moodusta, siis on seemnealgmed viljalehtdedega kaetud-nad on katteta ehk PALJAD. *Puud ja põõsad *Eristab teistest taimedest: seemnealgme ja sellest areneva seemne olemasolu. Kui seemnelage asub sigimikus- õistaim Kui sigimik puudub- paljasseemnetaim
ümbritseb üks/mitu follikulaarrakkude kihti. Folliikuli küpsemisel areneb seal vedelikuga täitunud õõs, mille järel nende nimetus on põisjad munasarjafolliikulid e. vesikuloossed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici vesiculosi). Küpsevad folliikulid eritavad emassuguhormoone. 2) Ovulatsioon(ovulatio) (võib olla spontaanne või provotseeritud) Innaga seotud protsess, mille käigus lõpliku suuruse saavutanud põisfolliikul lõhkeb ning viljastumiseks küps munarakk vabaneb. 3) Kollakeha teke ja taandareng Ovuleerunud munaraku asemele tekib munasarjas rakuosistest ja veresoontest moodustis – kollakeha (corpus luteum), mille värvus on tingitud kollakatest luteotsüütidest. Kollakeha toodab progesterooni, mis reguleerib tiinuse normaalset kulgu. Looma tiinestudes püsib ta poegimiseni (v.a. eq). Kui loom ei jäänud tiineks – kollakeha hääbub. Paiknemine: Nimmepiirkonnas, emakasarvetipu ligiduses, neerudest kaudaalselt, ripuvad
Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased) 5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised omadused sperm ei tungi munarakku. b) Hübriidide elujõuetus Esimeses põlvkonnas küll tekivad hübriidid, kuid nad pole sugu- ja konkurentsivõimelised. c) Hübriidide väljasuremine Esimese põlvkonna hübriidid viljastuvad kuid järgmised põlvkonnad kaotavad järjest seda võimet (muul). LIIGITEKE Liigi moodustavad reaalselt ristuvate populatsioonide esindajad e omavahel sarnased isendid kes annavad enda sarnaseid järglasi. Neil
Kuna hamstrid on videviku-ja ööloomad, on parem neid paaritada õhtul. Emast ja isast kokku pannes võib juhtuda kaks asja: on 75% tõenäoline, et emane rünadab isast, ilmselt polnud temake valmis paarituma. Paljunemine • Loomade lahutamiseks pane valmis paberitükk või viineritükk. Ära kunagi lahuta neid kätega, sest emane võib rünnata ka sinu sõrmi! Protseduuri võid korraldada järgmisel ning jätkata seni, kuni emane laseb isase ligi. Kui emane on valmis viljastumiseks, jääb ta liikumatult paigale, sirutab end seljast ja ajab saba püsti. Kindlasti ei tohi panna õde ja venda paarituma, sest tagajärjed võivad olla halvad (tulevad haiged hamstrid). Kui hamstreid ostad ja tahad hiljem paarituma panna neid siis küsi kogenumalt müüjalt ega need pole õde ja vend. Paaritumine • Enne tegelikku paaritumist nuusutab ja lakub isane emast, alles seejärel paaritub mitu korda, mille vaheaegadel ta end kiiresti peseb
See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. 2
Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja . Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Täpsemalt lugege kõigest sellest õistaimede paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt. ÕISTAIMEDE EHITUS Õistaime organid
tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad raku poolustele liiguvad kromatiidid 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti tekivad tuumakesed ja tuumaümbris toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees 1) Mõiste Seemnerakkude areng Munarakkude areng 2) Koht Munandite torukestes Munasarjas 3) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas
Südame asend Sisemised munasarjad, emakas koos munajuhadega ja tupp. Südame välisehitus Välimised suured ja väikesed Parem koda, ülemises õõnesveenis ja häbememokad ja kliitor. vasak koda, vasakus kopsuveenide ühinemises Munarakk väljub munasarjast munajuhasse, olles valmis viljastumiseks. Südame klapid, hõlmklapid, Munaraku mitteviljastumisel emaka poolkuuklapid, ehitus, paiknemine, limaskesta pindmine kiht irdub, tähtsus veresooned katkevad ja toimub verejooks. Sisemised munandid, Südameseina ehitus, kestad munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre,
valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos kuse ja suguelundid 5 folliikulivedelikuga munasarjast välja. Kuhu satub munasarjast väljunud Kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis munarakk? viljastumiseks. Mis moodustub lõhkenud folliikuli Kollakeha corpus luteum kohale? Mida toodab kollakeha? Hormooni progestrooni. Kuna moodustub menstruatsiooni Siis kui viljastumist ei toimunud, funktsioneerib umbes 2 kollakeha? nädalat. Kuna moodustub rasedus kollakeha? Raseduskollakeha tekib viljastumise korral ja jääb püsima pikemaks ajaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
