N.Munasarjad- toodavad naissuguhormoone. Munajuhas ühenduvad munasarja emakaga. Munajuhas toimub munarakku viljastumine. Emakas lihaseline õõnes elund, kus areneb ja kasvad loode kuni sünnituseni. Tupp- ühendab emakat väliskeskonnaga. Kõik liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt.
kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund. munarakk – naissugurakud seemnerakk – isassugurakk munasari – naissugunääre seemnesari – munand – mehe sugunääre ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast sperma – meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega sug. paljunemine – viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine kehasis. viljastumune – munarakk viljastatakse organismis kehaväl. viljastumine – munarakud viljastatakse väljaspool organismi kuntslikes tingimustes munajuha – üks naise suguelunditest loode – inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega ( alates 3 kuust) platsenta – lootekest, mille kaudu on ema ja arenev organism omavahel seotud
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku
üht vanemorganismi aga suguliseks on vaja isas- ja emasorganismi. Sugulisel paljunemisel erinevad järglased rohkem oma vanematest kui mittesugulisel paljunemisel 2.Vegetatiivsel paljunemisel on järglased geneetiliselt identsed oma vanematega. 3.Suguliseks paljunemiseks on vaja isas. Ja emasorganismi. Suguliselt on järglased geneetiliselt erinevad vanematest aga vegetatiivselt on nad geneetiliselt identsed. Suguliselt toimub viljastumine aga vegetatiivselt mitte. Küsimused 4. Kõige muutlikum on suguline paljunemine, vähem muutlikum on eoseline paljunemine ning kõige vähem muutlikum on vegetatiivne paljunemine. 5.Ulatuslik pärilik muutlikus annab, et organismid erinevad üksteisest kuid sellega võib kaasneda sugurakude mutatsioonid. Minimaalse päriliku muutlikusega ei kaasne nii palju mutatsioone aga kõik organismid on geneetiliselt identsed oma vanemorganismiga.
· närvisüsteemi moodustavad närviväädid · silmad · erituselundid puuduvad, eritavad läbi naha · sigivad suguliselt: muna vastne täiskasvanud isend KALAD · elavad vees · on kõigusoojased · keha katavad soomused · liikumiseks kasutavad uimi ja saba · hingavad lõpustega · süda kaheosaline · üks vereringe · viljastumine kehaväline · sigimisel koeb vette KAHEPAIKSED · elavad nii vees kui maal · kõigusoojased · nahk on paljas, limanäärmed · jäsemed liikumiseks · hingavad kopsude ja nahaga · süda kolmeosaline · kaks vereringet · viljastumine kehaväline · koeb vette ROOMAJAD · elavad peamiselt maismaal
2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus.
http://www.abiks.pri.ee
Muutlikkus on organismide võime muutuda, omandada uusi tunnuseid, mis avalduvad erinevustena
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
Roomajad Karina Sepp Üldiselt roomajatest Maailmas 6000 liiki Eestis vaid 5 liiki Enamuses maismaaloomad Jaotuvad seltsidesse Eesti roomajad kuuluvad soomusteliste seltsi. Välimus sisaliku, mao või kilpkonnalaadne nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis lõpeb sabaga. Madudel ei ole jalgu. Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi. Kilpkonnadel on tugevad jämedad jalad. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu terven...
moodustu. sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid DNA Aine- ja energiavahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid Heterotroofid Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. Paljunemisvõime Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine Arenemis- ja kasvamisvõime Otsene areng Moondeline areng Järglased sarnanevad sündides Järglased omandavad moonde vanematega. käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Kõigusoojased Püsisoojased Reageerimine ärritusele Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4.1 Esimene trimester.............................................................................. 4.2 Teine trimester...............................................................................
Loote areng Referaat Sisukord Viljastumine ja rasedus Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama.
rakkudest.( nt seened, samblad, osjad, sõnajalad) Sugulisel viljastumisel tekib uus organism kahe organismi geneetilisel materiali kombineerimisel. See on keerulisem, kuna tuleb leida teine partner. Sugurakud peavad omavahel ühinema ning organism saab paljuneda anda vaid pooled geenidest. See annab võimalusse üksteisega vähem konkureerida, samuti pakub paremat vastupidamist haigustele. Sugurakkude ühinemist nim viljastumiseks. Toimub meioos. Kehaväline ja sisene viljastumine. Kehaväline viljastumine Suur sugurakkude arv, vajalik vee keskkond, kuna sugurakud kuivad ja surevad õhu käes kiiresti, Viljastumise tõenäosus on väike võreldes keskkonda lastud sugurakkudega, haiguste ülekandumine on väike. Kehasisene viljastumine Seemnerakkude arv suur, kuid munarakke küpseb vähe; viljastumine toimub ema kehas; viljastumise tõenäosus oluliselt suurem; haiguste ülekande tõenäosus suur, kuna loomad peavad kehavedelikega kokku puutuma.
Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiline protseduur Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Ehk teisisõnu: kunstlik viljastamine Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. 1) Intrateriinne inseminatsioon (IUI) IUI protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaaltsükli
Loote areng Rasedus kestab 9 kuud, on selle pikkuseks täpsemalt võttes 40 nädalat ehk 280 päeva, mis jagunevad omakorda kolmeks trimestriks. Lapseootuse arvestuslikuks alguseks on viimase menstruatsiooni esimene päev. Seega loetakse tagantjärgi rasedaks juba enne seda, kui tegelik viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni.
· Stabiilne sisekeskkond homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv pH (happesus), püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. · Paljunemisvõime suguliselt või mittesuguliselt. Alamad organismid enam mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). Suguline paljunemine enam hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. · Arenemine kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast.
2) Mehel moodustuvad spermid munandite seemnetorukestes aga naisel munarakud moodustuvad munasarjades. Ontogenees Organismi individuaalne areng. Partenogenees areng viljastamata munarakust. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees spermi areng Embrüogenees loote areng Fülogenees liigi ajalooline areng Tsütokinees tsütoplasma jagunemine Postembrüogenees lootejärgne areng Karüokinees rakutuuma jagunemine Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas Inimese loote areng toimub emakas Mitoosi tulemisena saadakse enamasti dna sisalduselt identsed rakud Meioos tagab pärilikkustegurite ümberrühmitumise. Kromosoomide ristsiire toimub I profaasis.'vaegmoondega arengud puudub nukustaadium.
-Hormonid on bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitlust Hormoonid mõjutavad : - Sugulist arengud (testesteroon ) - Füüsiline kasv (kasvuhormoon ) - Vaimne areng (kilpnäärme hormoon ) - Ainevahetuse ja energetilise tasakaalu regulatsioon - Reproduktsiooni toetamine (-viljastumine ,-rasestamine , - sünnitamie,) - Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalk...
seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! *Suured häbemokad naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. *Tupp asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. *Emakakael naise sisesuguelund, kus toimub viljastumine. *munajuhad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. *Munasarjad naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. *Munarakud *Mõisted Meestega seotud Click icon to add picture Click icon to add picture *Meeste suguelundid mehe välissuguelund, mille kaudu väljutatakse seemnevedelik ja uriin.
Meriroosid Märjamaa Gümnaasium 8.C Kertu Leppsalu Tutvustus Meriroosid on ainuõõssete hõimkonda kuuluvad lilli meenutavad õisloomad Meriroosid kasvavad peamiselt troopikameredes Click to edit Master text styles Välimuselt värvikirevad Second level Läbimõõt kuni 1.5 meetrit Third level Kiskjalised Fourth level Fifth level Elupaik Meriroosid elavad peamiselt https:// troopilistes meredes ning www.youtube.com/watch?v=DOX Läänemerest pole neid leitud Armastavad soolast vett Kinnituvad merepõhja kivide või kaljude külge Kogu oma elu elavad nad ühes piirkonnas Toitumine Meriroosid toituvad k...
Ekspeditsioonid, Venemaal, Peipsi järvel jne. Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sel teemal pikema töö. Avaldanud üle 400 teadustrükise (temast endast on avaldatud üle 1000 kirjutise). Kogus raamatuid, kokku umbes 60 000. Munarakuteoor ia Tahtis kirjutada kõikide loomade bioloogilist arengut. Ei teatud, kust viljastumine algab. Aastal 1827 avastab Baer imetaja munaraku(uurides imetaja loote arengut) Baer avastas munaraku Königsbergi ülikoolis töötades ja imetajaid uurides. See avastus selgitas, kuidas imetajad täpselt viljastuvad. Elu pärast surma 7 geograafilist objekti mitmes maailmajaos kannavad Baeri nime. Tartus Toomemäel on Baeri ausammas(,,akadeemilise volbriöö" traditsiooni kuulub üliõpilaste kogunemine ausamba juurde ja Baeri pea pesemine vahuveiniga ning lipsu kaela sidumine)
Õis ja vili Martha Pilt ja Kertu Basov 8.d Õitest üldiselt · Õiteks nimetatakse õistaimede struktuure · Õite ülesanne on viljastumine, tolmlemine ja suguline paljunemine · Õite kogumeid nimetatakse õisikuteks · Õitest arenevad viljad, milles valmimvad seemned Õite liigitamine · Tupplehed: · Enamasti rohelised · Kroonlehe sarnased · Moodustavad õietupe · Tolmukad: · Koosnevad tolmukaniidist ja tolmukapeast · Moodustavad tolmukkonna · Paiknevad ühe või kahe ringina · Kroonlehed: · Enamasti õhukesed, pehmed ja värvilised · Meelitavad putukaid ligi · Moodustavad õiekrooni
Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt. Harilik härghein. Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon. 2
Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes ; Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad ; Tsükliline küpsemine. Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi? Sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel? Munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas Selgita ovulatsiooni toimumist. Tsükliline protsess, mis toimub naise organismis, kui folliikul lõhkeb ja valmis munarakk paisatakse munajuhasse. Ovulatsioon toimub ligikaudu 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Ovulatsiooni ajal ja mõned päevad pärast seda võib naine rasestuda. Kui kaua võib olla viljastumisvõimeline munarakk ning kui kaua seemnerakk? Munarakk umbes 36 tundi
normaalset kulgu. Looma tiinestudes püsib ta poegimiseni (v.a. eq). Kui loom ei jäänud tiineks – kollakeha hääbub. Paiknemine: Nimmepiirkonnas, emakasarvetipu ligiduses, neerudest kaudaalselt, ripuvad munasarjakinniti e. mesovaari (mesovarium) küljes. Munasarjakinniti kaudu kulgevad munasarja lümfi- ja veresooned ning närvid. Munajuha (tuba uterina) Funkts: Püüab kinni vabanenud munaraku, temas toimub muna ja seemnerakkude liitumine e. viljastumine, millejärel viljastatud munarakk juhitakse emakasse. Välisehitus: Üks ots – munasarja ligiduses (munajuha kõhtmine suue; ostium abdominale tubae uterinae) Teine ots siseneb emakasse (munajuha emakmine e. uteriinne suue; ostium uterinum tubae) Munajuhalehter (infundibulum tubae uterinae) asetseb ovaari kraniaalse orsa ligiduses, tal on munajuhanarmad (fimbriae tubae), millest osa liitub munasarjaga
mida pindmisem seda keerulisem.mida vanem seda lihtsam org.rudimendid(evol.käigus vajalikud,enam ei.Inim:silmahambad,karvkate,ussripik.Kunagi oli õhine eellane)embrüogenees(läbitakseliigi evol.arengu e.fülogeneesi etapid.pogen reegel)konvergents(N:voolujoonelisus delfiinil,hail) Hulkraksus:-rakkude eristumine kudedeks,organiteks.-kujunes org.sisene tööjaotus-püsiv sisekeskkond. Selgrogsete kohastumised:-hingamine kopsudega,kehasse õhuhapnik.-kehasisene viljastumine.-arenenud liikumisorganid. Kohastumiste suhtel.kasu:kasulikud vaid kujunemiskeskkonnas.N:-jänese talvinekarv lumeta ajal.-kõrbelooma liivavärvi karv mustal põllul.Liigi isendite ellujäämist,paljunemist soodustavad omadused. Biol.isolatsioon:erin.liikidesse kuuluvad isendid ei saa ristuda käitum.ja ehituslikel põhjustel.N:Saaremaallähestiku astseva musta ja punase leegri vahel ei teki ristandeid,sest must õitseb tunduvalt varem. Geogr.isol:e.ruumiline eraldatus
Anatoomia Kehaõõs hästi arenenud, moodustab hüdrostaatilise toese Lõuad arenenud jäsemetest Närvisüsteem koosneb ajust ja kahest üksteisest kaugel olevast kõhtmisest ketist Meeleelunditeks tundlad ja pisikesed karvakesed kehal Erituselunditeks korduvad paarilised näärmed Hingavad trahheede kaudu Siseehitus Embrüod Paljunemine Paljunevad suguliselt (va. Epiperipatus) Mõned saavad järglasi vaid korra elus Sisemine viljastumine Munevad või sünnitavad elus järglased Emasel 1-23 järglast aastas Viljastumisest täiskasvanud loomani 6-17 kuud Elavad kuni 6 aastat Toitumine Kiskjad Jahivad öisel ajal Sõltuvalt suurusest 1-4 nädala tagant Kõik kellest jõud üle käib Ründavad saaki väga kleepuva limaga Süstib saaklooma sülge, mis muudab sisu vedelaks Video: https://www.youtube.com/watch?v=mrL2A7my1fc Euperipatoides rowelli Euperipatoides rowelli
SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE SÜSTEEM Hormooni mõiste ja funktsioon Hormoon on bioloogiline ühend (sisenõre), mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse Hormoonide toime soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärmed
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidi...
Teod- * keha katab mantel; * spiraalne lubikoda; * pea, kere ja jalg; * silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest. Karbid- * koda koosneb 2-st koolmest; * pea puudub; * jalg; * kombitsad ja silmad puuduvad; *elavad ainult vees; * lahksugulised; * hingavad lõpustega; * viljastumine vee abil; * avatud vereringe; * kojapoolmeid saab avada ja sulgeda sulgurlihaste abil; * toituvad hõljumist; * arenevad moondega. Peajalgsed- * elavad merevees; * hingavad lõpustega; * puudub koda; * jalg puudub, jala asemel kombitsad, mis paiknevad suu ümber; * tindinääre; * röövloomad; * muudavad kiiresti värvi; * hästi arenenud silmad ja närvisüsteem; * vereringe peaaegu suletud; * 3 südant; * lahksugulised; * kotikujulise kehaga; * seepial ja kalmaaril on 10,
Madli Reesalu K-12A Mida teadsid evolutsioonist enne ja mida uut said teada? V: Eelnevalt teadsin evolutsioonist peaaegu kõike seda sama, mida käsitlesime tunnis. Uus ja huvitav oli mulle täpsem teema käsitlus paljunemise kohta. Millised teadmised evolutsioonist on sinu arvates kõige huvitavamad. Selgita ka miks neid teadmisi vaja on? V: Kõik need osad olid väga huvitavad, eelkõige meeldis mulle sugurakkude areng ja viljastumine. Seal oli nii täpselt seletatud kõike neid protsesse, kuidas loode viljastamine toimub ja edasine areng, kuidas tuleks asju teha enne raseduse planeerimist ja pärast seda. Nimeta evolutsiooni põhivormid! V: 1. Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon 2. Keemiline evolutsioon, 3. Bioloogiline evolutsioon, 4. Sotsiaalne evolutsioon. Kirjelda lühidalt keemilise evolutsiooni etappe.
NAISTESÕNAJALG Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad. Seega on suure lehe külgedel olevad sulglehekestel veel omaette rootsuga sulglehekesi. Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti kahara vaatepildi. Lehekesed on üpris kitsad ja kokku saamegi naistesõnajala imeilusa lehe. Selle ilu pärast kasutatakse naistesõnajalga sageli koduaedade kaunistamiseks. Selle taime muretsemiseks ei ole vaja teha muud, kui lihtsalt risoom välja kaevata. Naistesõnaj...
......................................................................... .................................................................................................................................. ...................... Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel areneb uus isend sugurakkude (ehk gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist (viljastatud munarakk). Sugulise paljunemise eripära: a) vajatakse enamasti kahte vanemat b) vajalikud on sugurakud ja viljastumine c) järglased üksteisest väga erinevad- see tagatakse- sugurakkude valmimisega meioosis ja sugurakkude ühinemisega viljastumisel. d) ............................................................................................................................. * Partenogenees sugulise paljunemise erandvorm, kus organismi areng saab alguse viljastumata munarakust Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena.
Inimkeha kõige suurem rakk. Viljastamata munaraku eluiga on umbes 8-12 tundi. Ovulatsioonil väljub munarakk munasarjast, liigub edasi munajuhasse ja sealt emakaõõnde. Munarakk pole iseseisvaks liikumiseks võimeline Ta liigub edasi munajuha peristaltiliste liigutuste ja limaskesta ripsepiteeli ripsmelöökide toimel. Fertilisatsioon - Spermatosoid, jõudes munarakuni lahustab munaraku membraani ja tungib munaraku sisse, eraldades endast saba ja toimub viljastumine ehk fertilisatsioon (s.o. seemneraku tuuma ühinemist munaraku tuumaga ja sellest võtavad osa munarakk ehk o(v)otsüüt, isassugurakk ehk spermatosoid - liikumisvõimelised viburiga rakud), mis toimub reeglina munajuha ampullaarosas. Viljastab ainult üks spermatosoid, teised stimuleerivad seda protsessi. Viljastamisel on vajalik võimalikult suur spermatosoidide hulk, kuna osa spermatosoide panevad munaraku aeglaselt pöörlema u. 4 pööret minutis.
o Vegetatiivsetel paljunevatel: algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga o Eoselise paljunemisega organismidel: algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga o Suguliselt paljunevatel organismidel: algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
jm. ( lõppeb 50-55 eluaastaselt MENOPAUS, ovulatsioon lakkab) Spermid: varustatud viburiga, saavad liikumis Munarakk : suuremõõtmeline, toitaineterikas, kaetud energia mitokondritelt; DNA on tihedalt kestaga. kokkupakitud; peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organism individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi etappe (3) : 1. Vljastumine-spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine./ taimedel on see hetk siis kui on vanemorganismist eraldumine(vegetatiivselt) 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees- lootejärgne areng Erandina võin areneda uus organism ka viljastumata munarakust siis on tegemist partenogeneesiga. (mesilased) ja taimedel ( võilill)
tagasiside teel mõju adenohüpofüüsile ja kuna FSH tase on madal, siis uus folliikel pärast ovulatsiooni kohe arenema ei saa hakata. Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha taandarenema, emaka limaskesta verevarustus halveneb ja tekib uus limaskesta irdumine. 24 tuni pärast ovulatsiooni tõuseb temperatuur poole kraadi võrra ja jääb kõrgenenuks kogu tsükli teise poole. Viljastumine ja raseduse hormonaalne regulatsioon · viljastumine tähendab seemnerkkude tungimist munarakku. Sisse saab tungida üks spermatosoid. Ülejäänutele blokeeritakse sissepääs. Selleks, et munarakk viljastada, peab olema ~100 spermatosoidi abis, kes panevad munaraku pöörlema. · viljastamine normaalselt toimub munajuhas ja see on võimalik ovulatsiooni eel või järgselt. Ovulatsiooni eel - kui suguühe toimus 2 päeva enne ovulatsiooni. Spermatosoidid säilitavad
5)Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine II Profaas II Metafaas II Anafaas II Telofaas 1)Meioosi II jagunemine sarnaneb mitoosile. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja moodustub kääviniidistik. 2)Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile 3)Kromatiidid lahkenvad raku poolustele 4)Toimub tsütokinees. ------ Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku. VILJASTUMINE Kehasisene Kehaväline Munarakk, seemnerakk PALJUNEMINE Suguline Mittesuguline Osalus 2(naise ja mehe sugurakk) Osalus 1 Sugurakud Sugurakud puuduvad Pärilikkused erinevad Identsed
surmani. 3. Panteogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. 4. Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55aastastel naistel. 5. Bioloogiline surm-organismi (ka inimese) elutähtsate talituste pöördumatu seiskumine. 6. Kliiniline surm- inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknävisüsteemi talituse pidurdumises. Teema 7. Viljastumine 8. Looteline areng : Platsenta ülesanded- ainevahetuslik, platsentabarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone Millal hakkab tööle süda?-2.kuul Mis elundkonnad arenevad lootelehest?- närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammastevaap(välimine). tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus-ja sigimiselundkond(keskmine). seede-ja hingamiselundkond.(sisemine)
riskifaktoritest. 3 IUI tsükli rasestumise tõenäosus on 15% tsükli kohta. Meetodid Munaraku kehaväline viljastamine (IVF) Peamised näidustused: munajuhade puudumine, sulgus või talitlushäire vm sarnased haigused. Punkteeritakse ultraheli kontrolli all tupe kaudu naise munasarju ja kogutakse valminud munarakud. Seejärel viiakse munarakk katseklaasis kokku spermatosoididega ja toimub munaraku kehaväline viljastumine. Embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse. 3 IVF tsükli rasestumise tõenäosus on 25-35% tsükli kohta. Embrüosiirdamine Meetodid Raske spermapatoloogia korral kasutatakse protseduuri, kus süstitakse seemnerakk otse munarakku (ICSI). http://www.youtube.com/watch? v=vGbIL9QWSsM&feature=related ICSI jaoks vajaminevad küpsemata spermatosoidid kogutakse otse seemne- juhast, epididüümisest või munanditest.
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimed ehk okaspuud Nad on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest. Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa
2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud juhtkude ning neid nimetatakse sellepärast soontaimedeks. Samblad aga ei suuda kasvada suureks ning neil pole juhtkude. 5. Joonista õis ja märgi joonisele õieosad ja nende ülesanded. 8p NB! Seal kus on tolmuka pea selle vart nimetatakse tolmukaniidiks mis peab ka joonisel olema. Nende ülesanded : *Emakasuue Võtab vastu isassugu rakud. *Emakakael Viib sugurakud sigimikku. *Sigimik Toimub viljastumine. *Kroonlehed meelitavad putukaid ligi. *Tolmukapea tänu sellele arenevad tolmuterad. *Tupplehed Kaitsevad sisemisi õieosi. 6.Mis sõnajalgtaimede rühma kuuluvad joonisel olevad taimed ? Nimeta 2 igale taimerühmale iseloomulikku tunnust. 9p A B C A Kollad. Sellel on väikesed lehed, on igihaljad. B Osjad. On lüliliste ja seest õõnsate vartega ning lehti pole näha. C Sõnajalgtaimed. Suured lehed, vart pole näha peaaegu üldse näha ning
ülekuumenemise eest. Vee hea soojusjuhtivus aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada. Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37 kraadi. Vesi reguleerib lihaste kokkutõmbulist. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Kasutatud kirjandus: "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed". "Inimese füsioloogia ja anatoomia". www.arst .ee www.inimene.ee
Neuron- annab erutust edasi, selleks on ta pikk ja tal on pikad jätked Leukotsüüt- kaitseb organismi. Leukoplaste on mitmete erinevate ülesannetega: osad toodavad antikehi kui samas osad teostavad fagotsütoosi, selle jaoks on neil kujunenud võime muuta oma keha kuju Sperm- viljastumine- selleks on tal palju mitokondreid, ise on väike ja kiire, valguniidist vibur annab võime kiiresti liikuda. Munarakk- viljastumine, tema ülesanne on hakata poolduma ja tekitada loode, selleks on ta suur ja palju varuaineid sisaldav. Erütrotsüüt- transportida hapniku kehas- selleks on ta võimalikult ,,tühi", hemoglobiin aitab hapniku siduda, pole väga paljusid organelle. Trombotsüüd- vere hüübimine- selleks on ta ehitus väga habras ja aitab tekitada fibriini 29.Tea mõisteid difusioon, eu- ja prokarüoot.
· Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul Munarakku ümbritsev ja toitev põieke. · Kollakeha On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus
· Luustiku poolest on nad pigem roomajad. · Väliskõrv puudub. · Kehatemperatuur 25- 30 kraadi. · Tänapäeval on elus 5 esindajat (liiki). Uusaegkond (65 miljonit aastat tagasi- tänapäev) Linnud mitmekesistusid uusaja alguses. Nende tunnused: · Lubikestaga muna; nad hoolitsesid oma järglaste eest · Püsisoojasus, sest arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud · Kahekordne hingamine · Kehasisene viljastumine · Õhulised luud Alamimetajad - kukrulised: · Kehatemperatuur kuni 36 kraadi · Platsenta puudub · Loode sünnib · Väliskõrv ja karvad Pärisimetajad · Karvad ja väliskõrv · Platsenta · Püsisoojasus · Piimanäärmed · Järglaste eest hoolitsemine · Kõrgelt arenenud peaaju Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismirühmades. Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim
(Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. Lk. 83 Ontogenees- ühe isendi areng viljastumisest suramni nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Partenogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. (Näiteks alamad loomad, mõned taimed). 4. Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Näiteks kalad ja kahepaiksed. Vees, kohtuvad sugurakud.Et viljastumine aset leiaks heidavad isased ja emased kalad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke. 5. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Imetajatel, roomajatel, lindudel, lülijalgsetel. 7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline ligikaudu 36 tundi. Menstruaaltsükkel- ajavahemik ühest menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni
Sisukord Sissejuhatus 2 Mulle määrati teemaks inimese looteiga. Looteiga on üheksakuune periood, kus inimene alles alles hakkab arenema. Inimese sünniks peetakse päeva, millal ta looteiga on läbi, kuid .tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1 Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja
silindrilisest tsentrioolist, ribosoomides toimub valkude süntees 38.Looteline areng ehk embrüogenees algab munaraku viljasamisega,viljastunud munarakk ei võimalda enam teistel seemnerskkudel tungida munarakku , Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustab loode ehk embrüo 39.Sügoot on viljastatud munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassugurakkude ühinemisel 40.Viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine ning nende tuumade ühinemine. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas,kus ta liigub emaka poole,vaid üks sperm viljastab munaraku. 41Eksoterm ja endoterm 42.Geneetika ülesanded 43.Elundkond - ühiste ülesannetega elundid moodustavad elundkonna. 44.Välisskelet on lülijalgsete, limuste jt. organismide väline toes, mille peaülesanne on toetada ja kaitsta organismi keha ja siseelundeid. 45.Hermafrodiit 46.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
