Protsess OVOGENEES SPERMATOGONEES eellasrakk ovogoon(2n) spermatogoon(2n) mitoos looteeas kestab mõndaaega ja lõõpeb looote arengus kuni kõrge v meioos looteeas - jätkub suguküpsusega suguüpsus kõrge vanuseni toimumiskoht munasari munandid tulemus 1munarakk+ 3 viljastamatut 4 spermi 6. Kehasisene ja väline viljastumine, eelised ja puudused, näited liikide näol. Kehaväline-kaladel ja kahepaiksetel (merisiilikud) sugurakkude arv-SUUR võivad hukkuda juba enne seda kui toimub viljastumine ka viljastatud sugurakkude embrüad võivad hukkuda ,selline viljastumine nõujab palju energiat KESKOND-VESI-surevad ja kuivavad õhu käes sellep veekogus VILJASTUMISE TÕENÄOSUS VÄIKE-et viljastuda peavad kohtuma vastaspoole sugurakkudega ,selline kohtumine on juhuslik sellep tuleb
põhjustab emaka limaskesta paksenemist ning ei lase teistel munarakkudel küpseda. Ovulatsioon munaraku väljumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Folliikul muutub kollakehaks ja toodab progesterooni, mis säilitab paksu limaskesta ja ei lase teistel munarakkudel küpseda. Munarakk hääbub kahe päeva (36 tunni) pärast, hiljem kaob ka kollakeha ja hormoonid. Emaka limaskest irdub ning algab menstruatsioon. Viljastumine Viljastumine toimub munajuhas Viljastumine spermi tuuma ühildumine munarakuga Sügoot viljastunud munarakk Bioloogiline meetod ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Et iga munarakk on viljastumisvõimeline umbes kahe ööpäeva vältesl, siis on kõige tõenäolisem rasestumise periood 12...16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. See kehtib nii 21-, 28- kui ka 35-päevalise tsükli kohta. Arvestama peab, et menstruaaltsüklis võib esineda mõningaid ajalisi kõrvalekaldeid
Bioloogia kontrolltöö Pärilikkuse Alused Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. DNA on aine, mis paikneb rakutuumas asetsevates kromosoomides ning sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi e. alleeli. Dominante alleel on selline alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel on selline alleel, mille määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi k...
· Jõevähid toituvad väga mitmekesiselt vetikad, väikestest loomakestest, ka surnud konnad ja kalad. · Erituselundkond: jäägid eritatakse roheliste näärmete kaudu (vedelik, mis eritub on rohelist värvi). · Vereringe: avatud, veri (sinakasroheline) liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. · Hingamine: lõpuste abil, kus toimub vere rikastamine hapnikuga. Jõevähi sigimine · Jõevähid on lahksugulised, viljastumine toimub keha väliselt. · Isane kinnitab seemnerakud emaslooma tagakeha alla. · Emane muneb sügisel kuni 60 muna, kohe pärast munemist toimub viljastumine. · Kuni kevadeni kannab vähk viljastud mune endaga kaasas. · Kui vesi on piisavalt soe kooruvad munadest väikesed jõevähikesed. · Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue kestumine, mis toimub kaks korda aastas. Vähkide sigimine Red King. Vähi alammõõt
alguseni. (25-36 päeva) VILJASTUMINE Munaraku ja seemneraku ühinemine. Toimub MUNAJUHAS. Viljastumisel määratakse inimese sugu. Naissoost inimese sugukromosoomid........... Naise organismis on XX, meessoost määravad XY, spermide sees saavad olla nii X kui ka Y kromosoomid. Teoreetiliselt on võrdne võimalus, mõlemast soost järglaste tekkeks. Raseduse kulgu reguleerivad paljud hormoonid. Et oleks edukas viljastumine: viljastumisvõimeline munarakk, viljastumisvõimeline sperm, et saaksid kokku viljastumist, Abort on raseduse katkemine või katkestamine. Kunstlik viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt. 1. Vijastumisvõimeline munarakk eemaldub munasarjast, 2, viljastumine 3.viljastunud munarakk Kariklootes kujubevad lootelehed, millest hiljem kujunevad elundid ja elundkonnad. Kuni 3nda arengukuuni on tegu embrüo, sest puudub väline sarnasus inimesega.
lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus on enamast 28 päeva. Esimene menst algab tüdrukutel tavaliselt 11-14 aastaselt. Korrapäraseks muutub see alles paari kuu või aasta jooksul. Üle 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub, siis hiljem lakkab täielikult. Viljastumine: Viljastumisel on oluline permide arv. Kuna tupp on nendele ebasoodne siis suur osa neist hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad)
lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus on enamast 28 päeva. Esimene menst algab tüdrukutel tavaliselt 11-14 aastaselt. Korrapäraseks muutub see alles paari kuu või aasta jooksul. Üle 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub, siis hiljem lakkab täielikult. Viljastumine: Viljastumisel on oluline permide arv. Kuna tupp on nendele ebasoodne siis suur osa neist hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine
milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks[1]. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (hrl samast liigist) sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine. Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Kehasisene viljastumine: Imetajad, linnud, roomajad, putukad Sugurakkude arv väike Viljastumise tõenäosus suur Viljastumise keskkonnaks emaslooma keha Kehaväline viljastumine: kalad, kahepaiksed, sugurakkude arv suur, viljastumise tõenäosus väike, viljastumise keskkond vees Abort on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus. Iseenesliku aborti nimetatakse spontaanseks, tehislikku ehk esilekutsutud aborti aga indutseeritud abordiks.
Verega ei tohi kokku puutuda, sest spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud sugurakud talletuvad munandimanustes. Naissugurakud. Valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt edasi munajuhasse, mis omakorda suubuvad emakasse. 3. Viljastumine. Mehe ja naise suguühe. Selle käigus satuvad spermid naise suguteedesse. Oluline on spermide arv. Spermid peavad jõudma munarakuni. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Munarakk ja seemnerakk ühinevad ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Üks sperm tungib munarakku ja viljastab selle. Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti
Kordamisküsimused 11 - V 1. mida nimetatakse ontogenees? Isendi individuaalne areng sünnist kuni surmani. Mittesugulisel paljunemisel, vanemorganismist eraldumisest kuni surmani. 2. millised on viljastumise vormid? Kehasisene ja kehaväline viljastumine. 3. mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused? KEHASISENE KEHAVÄLINE Imetajad,linnud, roomajad, putukad Kahepaiksed, ainuõõssed,kalad Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed
Organismide looteline areng Enel Tubin Looteline areng Alguseks on viljastumine Ainult üks sperm saab viljastada munaraku, tekib sügoot kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot Sügoodi rakukest Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes
mehe anatoomiline või psühholoogiline sobimatus – kehasisene või kehaväline viljastamine ONTOGENEES ERINEVATEL ORGANIMIDEL Vegetatiivselt paljunevadel organismidel – algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus
sirmik,pintselhallik 21. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? (2) Võimaldab lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna ja taimede järglased on indentsed. 22. Mis on mitoosi, mis meioosi põhieesmärk? Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise). Meioos kindlustab sugurakkude tekke. 23. Võrdle omavahel kehavälist ja kehasisest viljastumist ( 2 erinevust).Too kummagi viljastumise kohta 2 näiteliiki Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Munarakud ei ole kaitstud Munarakud on kaitstud Viljastunud munarakke on palju Viljastunud munarakke on üks või paar Näited: Angerjas ja konn Näited: Inimene ja koer 24. Nimeta interfaasis toimuvaid protsesse. (3) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon; ATP süntees; kromosoomid keerduvad lahti. 25. Selgita järgmisi mõisteid: 25.1
kusepõis(VESICA URINARIA); kusiti(URETHRA). Kusejuha pikkus ja funktsioon: pikkus um. 30cm, 3-9mm piires. FN: Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõie maht ja FN: 500-700 ml, uriini mahutamine Naise ja mehe kusiti pikkused ja FN: N. 3-3,5 cm M. 18-25 cm; kusepõie tühjendamine. Munasari (lad. OVARIUM, kr. OOPHORON) FN: munarakkude kasvamine, areng ning naissuguhormoone tootmine. Munajuha(TUBA UTERINA) FN: viljastumine Emakas(UTERUS) FN: loote areng Tupp(VAGINA) FN: sünnitustee Munand(TESTIS) FN: meessugurakkude paljunemine, meessuguhormoonide tootmine. Munandimanus(EPIDIDYMIS) FN: seemnerakkude reservuaar Eesnääre(PROSTATA) FN: toota lima, mis aktiviseerib seemnerakke. Viljastumine: (fertilisatsioon) toimub munajuhas; viljastumine on spermi ja munaraku ühenemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Neerude funktsioon: kehavedelike tasakaalu hoidmine organismis, ph regulatsioon, osmootse
Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. Tupp- tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. Munajuhad naise sisesuguelund, kus toimub viljastumine. Munarakk- naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. Menarhe esmakordne menstruatsioon. Menstruatsioon korrapärane, ligikaudu kord kuus toimuv vereeritus naistel. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandamine munasarjast ja liikumine munajuhadesse. Menopaus viimane teadaolev menstruatsioon. Mehe suguelundid peenis, munandikott, munand. 2 Munandid mehe välissuguelund, milles tekivad seemnerakud.
5. Sugurakkude areng (võrdlus mehel ja naisel) Mees Naine paljunevad suguküpsuse saabudes lõpeb juba looteeas korraga valmib 4 spermi 1 munarakk ja 3 polotsüüti sobiv temp. alla 37 C 37 C raku eellased spermatogoonid ovogoonid arengu nimetus spermatogenees ovogenees 6. Viljastumine loomadel, mis organis inimestel? Loomade kehaväline ja sisene viljastumine Kehaväline- toimub vee keskkonnas (konn, kalad) Kehasisene- emaslooma kehas (roomajad, linnud, putukad) Partenogeneesi nähtus, millistel org.? Partenogenees on uue organismi areng viljastamata munarakust. Nt. mesilased, lehetäid, võililled 7. Soovimatu rasestumise meetodid ja vahendid (efektiivsemad, vähem efektiivsemad) õp. lk 117 8. Looteline areng taimedel ja loomadel (võrdlus) Millega algab, lõppeb?
10.Mis on sisenõrenäärmed? Sisenõrenäärmed on näärmed mis toodavad hormoone. 11.Erituselundkonnad ja nende eritised(5) Soolestik-tahked ained Kopsud, co2, o2 Neerud-kusiaine, soolad,vesi Põis- uriin Nahk- higi,vesi, soolad 12.Glükoosi lagundamine 13.Mitoosi ja mioosi võrdlus 14.Kirjelda mioosi faase 15.Millistest osadest koosneb rakkutüskel? 16.Kui pikk on inimese rasedus 37-42 nädalat, 40 nädalat on tüüpiline raseduse kestvus. 17.Kus toimub viljastumine Viljastumine toimub munasarja laienenud osas. 18.Kirjelda spermatogeneesi ja ovogeneesi Spermatogenees- seemnerakkude areng meestel, mis valmivad munandite väänilistes torukestes Ovogenees-munasarjade areng naistel 19.Võrdle spermi ja munaraku 20.Millal arenevad lootekestad, miks vaja on ja millised on Lootekestad on ajutised organid, mis 21.Lootevee ja platsenta ülesanded Lootevesi: kaitsta veekaotuse eest, uv kiirguse eest, põrkumise eest,külma eest
7. Sperma on meessugunäärmete nõre koos spermidega. 8. Naise suguelundid: munasarjad, munajuha,emakas, tupp 9. Munasarjad toodavad viljakal perioodil suguhormoone ning neis valmib munarakk. 10. Emakat vooderdav limaskest hakkab vohama ja paksenema pikkus 21-35päeva 11. kuna naistel on juba sündides olemas kõik munarakud mis võivad siis viga saada 12. meeste viljakas aega kestab suguküpseks saamiset kuni elu lõpuni, naistel aga -u50a. 13. Viljastumine toimub munajuhas 14. Spermid on naise suguteedes suguvõimelised 2 päeva. 15. Munarakku saab siseneda vaid üks sperm, kuna peale ühe sisenemist tekib munaraku välispinnale läbipääsmatu kiht. 16. Umbes nädal kulub munaraku viljastamiset selle pesastumiseni, algul jaguneb munarak kaheks ja seda aine uuesti ja uuesti, se kinnitub emaka paksenenud limaskestale ehk pesastub 17. Viljatust ei ole võimalik otseselt ravida kuid lapsesaamsi meetoditena kastutatakse nt
vahel, selle kaudu loode toitub, hingab ja eritab jääkaineid Ovulatsioon – viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast Testosteroon – meessuguhormoon Sperma – meessugunäärmete nõre koos spermidega Idulane – emakas arenev inimorganism arengu algperioodil Abort – raseduse iseeneslik katkestamine või tahtlik katkestamine Östrogeen – naissuguhormoon Viljastumine – seemneraku ühinemine munaraku Loode – emakas arenev inimorganism (alates kolmandast elukuust) Pollutsioon – meeste iseeneslik seemnepurse (peamiselt öösiti) 6. Kus toimub inimese viljastumine? Munajuhas 7. Mis juhtub munarakuga pärast viljastumist? Hakkab jagunema (jagunemine vegetatiivselt, umbes nädal) 8. Kuidas tagatakse see, et munarakku ei tungi mitu spermi? Pärast spremi sattumist munarakku moodustab munarakk kohe enda ümber kaitsekihi ja hakkab jagunema 9
tulevased sünnitused või tuleb ebaõnnestunud abort). 10. Miks noored peavad eelistama kondoomi bioloogilisele meetodile? Väiksem tõenäolsus rasestuda, sest spermid ei pääse läbi (bioloogilise puhul Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub sigimisvõimeliseks. 11. Milles seisneb rasestumisvastaste hormoonitablettide ohtlikkus? nende kasutamisel pidurdub munarakkude küpsemine ja ovulatsioon, mistõttu viljastumine on võimatu. Ohtlikkus - hilisem rasestumine on problemaatiline, viivad hormoonid tasakaalust välja, tekitavad iiveldust, seedehäireid. Tegu samade hormoonidega, mida keha toodab rasestumise ajal, mis ei lase uuesti rasedaks jääda. Tulemuseks info kehale, et pidevalt ollakse rase (tegelikult ei ole). Rasestumisvastastes vahendites kasutatakse östrogeeni, mis hoiab ära (teiste) munarakkude küpsemise. 12. Iseloomustage kobarloodet
ja vere irdumine. See algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. 3-7 päeva jooksul, mil see kestab, saadetakse mnasarjadesse signaal uue munarakku küpsemiseks. Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud tootma hormooni, mis valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide eluspsimiseks soodustavat lima. Spermid suuvad seal elus püsida 3-5 päeva (ehk viljastumine võib toimuda ka 5 päeva peale vahekorda). 14 päeva pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast - tomub ovulatsioon. Pärast vabanemist o munarakk u 12h viljastusvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasajras munarakku ümbritsenud abirakud kollaskeha, mis hakka eritama kollaskehahormooni. - Hormoon stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning emaka verevarustust, valmistades emaka nii ette viljastatud munaraku jooksul.
Mikroelemendid on keemilised elemendid mida organismil on vaja vähem: nt. Fe, Cu, Zn. Anorgaanilise põhiosa moodustab vesi 70 95%. Orgaanilistest ainetest on enim valke kuna sellel on palju ülesandeid. 2.Viljastumine, looteline areng. Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad. Loomariigis esineb kehasisest ja kehavälist viljastumist. Enamikul selgrootutel ja mitmetel segroogseltel on kehaväline viljastumine (nt. kalad, kahepaiksed). Sugurakud heitetakse vette. Kehasisene viljastumine on roomajatel ,lindudel ja imetajatel. Mehe sugurakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saavutamisest kuni kõrge vanuseni. Naistel küpsevad sugurakud tsükliliselt ja on võimeline lapsi saama kuni 50.eluaastani. Inimese munaraku viljastumine toimud munajuhas. Loote areng: 1.nädal sügoot lõigustub ja areneb blastotsiit, moodustub platsenta. 3. nädal areneb vereringe, närvisüsteem, algne skelett, süda alustab tööd. 9
Bioloogia 9 klass Inimese suguelundkond Küsimused: 1. Võrrelge suguküpsuse kujunemist meestel ja naistel. 2. Võrrelge sugurakkude valmimist meestel ja naistel. 3. Milliseid eritingimusi on vaja spermide normaalseks arenguks? 4. Mis ülesanded on munasarjadel naise organismis? 5. Miks ei lubata naistel töötada tervistkahjustavatel ametikohtadel? 6. Arutlege, miks ei säili naistel erinevalt meestest järglaste saamise võime elu lõpuni. Vastused: 1. Meestel hakkavad sugunäärmed talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni.Munandite tegevusega algab poistel murdeiga.Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teisesed sugutunnused: karvade kasv näos (habe ja vuntsid),tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Naistel hakkavad munasarjades ja a...
Kameeleon Lota Pung Kameeleonide sigimine & areng Toimub kehasisene viljastumine Enamik kameeleone muneb. Muna jäetakse pinnasesse kraabitud urgu hauduma 310 kuuks Vastsündinud on läbipaistva membraaniga ümbritsetud Kameeleonide välimus Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult. Kameeleonidel puudub trummikile. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit. Kameeleon muudab
BIOLOOGIA 3.?? Kursus Eukarüootsed rakud jagunevad Mitoos kromosoomide arv ei muutu Meioos kromosoomide arv väheneb kaks korda, sest tekivad sugurakud, et saaks toimuda viljastumine gameet vanemorganismi sugururukk sperm mehe sugurakk seemnerakk on viljastumisvõimeline 48h. Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULA...
Tuuma tsütopl suhe 1/100 1/1 Halploidse kromosoomistikuga Erinevused keharakkudest: halpliodne kromosoomistik, tsütoplasma ja tuuma suhe muutunud, ainevahetus alla surutud, ei ole paljunemisvõimelised, kõrgelt diferentseerunud (munaraku eri osadest eri organite areng) Viljastumine Ontogenees- indiviidi areng sünnist surmani Kollakeha toodab naishormooni, mis soodustab limaskesta paksenemist ja takistavad uue munaraku küpsemist (östrogeen, progesteroon) Viljastumine munarakk väljub munajuhasse umbes 14. Päeval pärast menstruatsiooni, -kehaväline viljastumine enamasti vees, vette palju sugurakke, kohtumine juhuslik, sugurakud hävivad kiiresti, neid ohustavad teised liigid nt. kaladel, kahepaiksetel, enamik selgrootuid -kehasisene viljastumine toimub munajuhas ovulatsiooni ajal munarakk liigub emakasse 4-5 päeva, selleks ajaks on see kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või hävinud Organismide looteline areng
Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega (orashein, piparmünt, maikelluke). Lehtedega (begoonia). Suguline paljunemine: geneetiline ehk pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine ehk sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud ehk gameedid: seemnerakk ehk sperm, munarakk ehk ovotsüüt. Viljastumine võib olla nii kehasisene kui väline. Mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassugu- elundid ühes ja samas kehas(viinamäetigu, vihmauss). Lahksugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid eraldi organismides. Kalad kahepaiksed, linnud ,imetajad Partonegenees ehk neitsisigimine: järglane areneb viljastamata munarakust.
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast eostumist. Kuidas viljastumine toimub? 1.Implanta tsioon(embrüo kinnitub emaka limaskestale) 2. Munajuha Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast)
Anatoomia 6-7cm pikad Elastne seljakeelik Segmenteerunud keha ja lihased Palju lõpusepilusid (kuni 200) Suletud vereringe Süda puudub, vere panevad liikuma veresoonte lihaste kokkutõmbed Veri läbipaistev Seljanärv kogu keha ulatuses Nahk tundlik Eluviis Elavad liivastes põhjades, madalas vees Filtreerivad vett toidu hankimiseks Suudavad ujuda edasi-tagasi Elavad 2-5 aastat Paljunemine Lahksugulised Veesisene viljastumine Viljastatud mari areneb maimudeks Maimud hõljuvad vabalt vees Maimud on asümmeetrilised Läbivad moonde Leviala Elavad troopilistes ja parasvöötme vetes Eelistavad madalaid kaldaäärseid soppe Huvitavaid fakte Hiinas kasutatakse toidus Oluline lüli selgroogsete evolutsiooni uurimises Kasutatud allikad http://eol.org/pages/1585/overview https://www.britannica.com/animal/cephalochordate http://www.encyclopedia.com/topic/Cephalochordata.aspx#1
ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist. Minipillid toimivad emakaseinale
Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Vale. Tsütokinees on raku jagunemine. Polotsüütides ja ovotsüütides on identsed geenid Õige vastusevariant Inimese sugurakus on : a) 17 b)23 c)46 d)48 kromosoomi Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b) profaasis c) metafaasis d) anafaasis c) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d) tupes Täida lünk Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõpeb surmaga Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeeniks ja munaraku arengut ovogeeniks Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks Selgita pikemalt ja too näiteid. 1.On teada, et sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes. Mis on selle nähtuse bioloogiline otstarve? 2
· Organismi tasand: 1) kaitse ülekuumenemise eest: loomorganismidel higistamine, taimedel vee aurumine. 2) vedelike ringlus organismis: loomadel veri ja lümf, taimedel tõusva ja laskuva vooluga juhtkudedes. 3) hüdrauliline süsteem: survestatud vedeli määrab organismi kuju, kindlustab organismi liikuvuse. 4) Kaitse funktsioon: liigesevedelik vähendab liigestevahelist hõõrdumist; pisaravedelik vähendab hõõrdumist, lahjendab ärritit. 5) Viljastumine ja areng: viljastumine toimub vett sisaldavas limaskeskkonnas nin loode areneb samuti vesikeskkonnas. · Ökosüsteemi tasand: 1) kehavälise viljastumise keskkond (kalad, kahepaiksed). 2) kehavälise arengu keskkond ( kalad ja kahepaiksed). 3) elu ja leviku keskkond (veetaimed, loomad, seened, bakterid). 4) vesi ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused). 8. Sahhariidide jaotus: · Monosahhariidid lihtsuhkrud, koosnevad ühest suhkrust. · Disahhariidid koosneb kahest monosahhariidist.
Viljastumisel hinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, vilillel; hendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (llijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vhe) kui kehavline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid vga palju) viljastumine. Inimese nitel: Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini mbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad pisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (strogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku kpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 peval). Munarakk on viljastumisvimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hvib
Moodustub 1 suur munarakk ehk ovotsüüt. Valmis munarakku ümbritseb munasarjas toitev põieke ehk folliikul, mis lõhkeb. Valmis munarakk heidetakse munasarjast välja, toimub ovulatsioon. Järgijäänud folliikulid moodustavad kollakeha, mis toodab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Ülesandeks on kindlustada raseduse kulg, loote areng. Munarakk on viljastumisvõimeline u. 36 tundi pärast ovulatsiooni. Seemneraku eluiga u. 48 tundi(naise suguorganites). Viljastumine toimub munajuhas. Juhul kui viljastumist ei toimu järgneb ovulatsioonile menstruatsioon. Menstruatsioon-heidetakse välja lagunenud munarakk ja limakest. Menstruatsioonitsükkel- 1 menstruatsiooni algusest järgmise alguseni. Juhul kui toimub viljastumine, moodustub tsügoot. Tsügoot-viljastunud munarakk.
hangitakse väliskeskkonnast) · Arenemis- ja kasvamisvõim (arenemine - uued tunnused; kasvamine - mõõtmete muutumine) a. Otsene areng (inimene, lõvi) - järglased sarnanevad sündides vanematega b. Moondeline areng (konn, kala) - järglased muutuvad arenedes vanemate sarnaseks · Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga · Paljunemisvõime a. Suguline - viljastumine b. Mittesuguline - pooldumine · Pärilikus - järglased sarnanevad oma vanematele · Stabiilne sisekeskkond a. Kõigusoojased b. Püsisoojased · Reageerimine ärritusele a. Hulkraksetel on meeleorgand, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele b. Üherakulistel on rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid · Keeruline ehitus
2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase(pH) Kõigusoojased püsisoojased 7. reageerimine ärritusele Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja
aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamis- (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on organismid: kas kõigu-(kalad, kahepaiksed) või püsisoojased (imetajad) paljunemisvõime suguline viljastumine või mittesuguline üherakulistel pooldumine v vegetatiivne paljunemine arenemis- ja kasvamisvõime otsene v moondeline omandavad uusi tunnuseid ärritusele reageerimine hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spets. valgumolekulid muutlikkus pärilikkus järglased sarnanevad oma vanematele kohastumine
Organismi individuaalne areng Ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõppeb surmaga. Nii taimede kui ka loomade ontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine. Varases embrüogeneesis võime eristada kobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalne areng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimise paari
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppekava Anastassia Ishkova EMBRIOLOOGIA SEMINAR TOETAVAD KÜSIMUSED Seminari töö Tartu 2013 1. Millised on progeneesi etapid? Progeneesis on kaks etapid: gametogenees (ovogenees ja spermatogenees) ja viljastumine (fertilisatsioon). 2. Mis on sügoot? Sügoot (üherakuline loode) on viljastatud ergastatud lõigustumiseelne munarakk. 3. Mis on blastomeer? Blastomeer on lõigusrakk, mis eelneb mooruja ja järgneb gastrulastaadium. 4. Mis on moorula? Blastomeerid moodustavad tiheda rakumassi – kobarloode ehk moorula. 5. Kuidas jaotatakse embrüogeneesis lootelehtede moodustumise periood? Lootelehtede moodustumine periood jaotatakse varasegastrulatsiooniks ja hilisgastrulatsiooniks. 6
mitokondrid), erisoolisuse kujunemine, hulkraksuse kujunemine, erinevate ainevahetustüüpide kujunemine. Taimedel autotroofse ainevahetuse kujunemine, rakistaimede areng (vegetatiivsed organid puuduvad aga koed on eristatavad), vegetatiivsete organite kujunemine, eoselise paljunemise ilmnemine, soontaimede areng (pikkuskasvu võimaldumine), seemnete areng, kaheli viljastumine, viljade kujunemine. Loomadel aktiivse kulgemisvõime kujunemine, närvisüsteemi kujunemine, seljakeeliku areng, kehasisene viljastumine, püsisoojasus, järglaste emakasisene areng. 2) Uuest organiseerituse tasemest lähtuv kohastumus ja levik eri keskkondadesse. (Erinevate taksonite mitmekesistumine). Näiteks: kohastumuslik levik (vette vaalalised ja loivalised, puudele primaadid,
Ühes põies on sees 1 munarakk. Ovogenees munaraku valmimine ovogoonoist meioosi käigus Spermatogenees Spermi valmimine meioosi käigus spermatogoonist Menstruatsiooni kestus on 35 päeva Menstruaaltsükli kestvus on 2135 päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli (mitmendal?) 1216 päeval. 2 Fertilisatsioon on viljastumine Lunaarkuu = 4 nädalat Raseduse kestus on 10 lunaarkuud = 40 nädalat 11. Munajuha tuba uterina Asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Funktsioon Toimub viljastumine. 12. Emakas uterus Asend väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid * sisemine limaskest e. endomeetrium * keskmine lihaskest e. müomeetrium * välimine serooskest e. perimeetrium
Kombinatiivne muutlikkus on geneetilise muutlikkuse tüüp suguliselt siginevatel organismidel, mis on tingitud alleelide kombineerumisest meioosis ja viljastumisel. Esineb mingisugune muutlikkus: o Silmavärvis, tiibade kujus, kehavärvuses jne. Kromosoomide ristsiire – toimub meioosi I jagunemise käigus. Kromosoomide sõltumatu lahknemine – meioosi käigus, I jagunemise lõpus. Viljastumine – ühinevad kaheorganismi sugurakud. Tulemus: lõputu hulk erinevaid genotüüpe. Väga palju materjali looduslikule valikule. Kombinatiivset muutlikust suurendavad veel: o Geenisiire – geeni või alleelide ülekandumine ühest populatsioonist teise. Seda põhjustab erinevate populatsioonide isendite ristumine. o Geenitriiv – järsk geegi või alleeli sageduse muutus populatsioonis.
vanuses. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused (rinnad, puusad, kehakuju jne.). kõikide munarakkude alged tekivad juba looteeas. Valmima hakkavad munarakud suguküpsuse saabudes, üks haaval. Küpsed munarakud eralduvad munasarjadest perioodiliselt (u. iga 28 päeva järel). Munarakkude valmimine kestab 45-50 a. vanuseni. Kui munarakk viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode. Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast. Munaraku eluiga on 24h. Viljastumine on spermi ja munaraku tuumade ühinemine, munajuhas. Munarakku saab viljastada ainult 1 sperm. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis liigub emakasse ja kinnitub selle limaskestale st. pesastub.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tse...
4. Diferentseerumine/ eristumine liigutused ( motoorika) hakkab omandama konkreetset ülesannet. Liigutusmustrid eristuvad. 5. Integreerumine/ühtselt funktsioneeriv tervik laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi psüühika ja ta suudab oma liigutusi koordineerida. Alguses on need refleksid ja lõpuks peaks olema liigutused oma vahel integreeritud. Seemnerakk Esimesena kirjeldas seemnerakku Antony von Leeuwenhoek. Ennem tema avastust ei teatud, kuidas toimub viljastumine. Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on üks inimene, kes on kvantitatiivselt täielikult arenemata aga kvalitatiivselt on tal kõik olemas. Kirjeldas homunkuluse, ehk siis et spermatosoidi peas on pisike inimene olemas, täielikult arenenud, ainult kasvama peab. Ja seda ta siis teeb emaüsas. Sellega naise roll piirdus. Tänapäeval teavad kõik, et pole olemas ,,väikest inimest", küll on olemas teatud infot kandvad rakutüübid. Munarkk Aastal 1826
otsus Ovulatsioonil folliikul rebeneb Munarakk vabaneb ja viljastub munasarjas Menstruatsiooniperiood on Viljastumise mittetoimumisel menstruaaltsükli osa eraldub emaka limaskesta pindmine osa ca iga 28 päeva järel Kehasisene viljastumine toimub Kahepaikse organism toodab enamusel kahepaiksetest suurel hulgal sugurakke Partenogeneesil areneb loode kahe Partenogeneesi esineb alamatel spermiga viljastatud munarakust loomadel Östrogeene toodavad nii folliikul Uute munarakkude küpsemine on kui kollakeha pärast ovulatsiooni veelgi enam naissuguhormoonide poolt
Igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed. · Küpseb palju sugurakke. · Viljastumine on juhuslik. · Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud. · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumise tõenäosus suurem. · Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. VÕRDLUS: VEGETATIIVNE EOSELINE SUGULINE Järglased geneetiliselt Vahepealne Geneetiliselt erinevad samad
üht vanemorganismi aga suguliseks on vaja isas- ja emasorganismi. Sugulisel paljunemisel erinevad järglased rohkem oma vanematest kui mittesugulisel paljunemisel 2.Vegetatiivsel paljunemisel on järglased geneetiliselt identsed oma vanematega. 3.Suguliseks paljunemiseks on vaja isas. Ja emasorganismi. Suguliselt on järglased geneetiliselt erinevad vanematest aga vegetatiivselt on nad geneetiliselt identsed. Suguliselt toimub viljastumine aga vegetatiivselt mitte. Küsimused 4. Kõige muutlikum on suguline paljunemine, vähem muutlikum on eoseline paljunemine ning kõige vähem muutlikum on vegetatiivne paljunemine. 5.Ulatuslik pärilik muutlikus annab, et organismid erinevad üksteisest kuid sellega võib kaasneda sugurakude mutatsioonid. Minimaalse päriliku muutlikusega ei kaasne nii palju mutatsioone aga kõik organismid on geneetiliselt identsed oma vanemorganismiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
