Paremad tolmuandjad on `Suhkruploom` ja `Queen Victoria` Märkused Puu on keskmist kasvu, ovaalse võraga, saagikas. Talvekindlus nõrk. Haiguskindlus keskmine. Päritolu Eesti ’Kadri’ (1. puul koor pisut vigastatud) Vili Keskmise suurusega, piklikovaalne, tumesinine. Viljaliha rohekaskollane, keskmise tihedusega, mahlane, hapukasmagus. Luuseeme lahtine Valmimisaeg Valmib augusti keskpaiku Tolmuandja Oma õietolmuga ei viljastu. Paremad tolmuandjad on `Duke of Edinburgh` ja `Emma Leppermann` Märkused Puu on tugeva kasvuga, laiuva võraga. Saagikas, talvekindlus keskmine, nagu ka haiguskindlus. Aretatud Eestis ’Liisu’ (mõlemal puul koor vigastatud) Vili Vili valmib augusti esimesel nädalal, on suur, munajasovaalne, punakaslilla. Viljaliha kollane, keskmise tihedusega, mahlane, hapukasmagus. Luuseeme lahtine
eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks
->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta->Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel->päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale – algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist – seda nim. menstruatsiooniks
sugurakkude küpsemise lõppemine naistel, viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgmneb nende rakku tuumade ühinemine, toimub - munajuhas, eelduseks mehe ja naise suguühe, spermid satuvad naise suguteedesse, tulemus - munaraku ja seemneraku tuumade õhinemine, kus munarakk viljastatakse, viljastatakse munarakk, millest areneb loode, tingimus spermid teatud aja naise organismis, sperme peab olema teatud hulk, munarakk viljastub, areneb loode / ei viljastu, hukub, väljutatakse naise organismist, loote areng 36h pärast viljastumist hakkab munarakk lõigestuma, 1) kobarloode, 2) põisloode, lootekestad kaitse kuivamise ja põrutamise eest, säilitab temp, 1) kusekott (nabanäär), 2) vesikest (kaitseb arenevat loodet), (lootekott, vesi), 3) kõldkest (platsenta), idulane arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub, idulases moodustunud rakkude kogumid, mis tulevaste
kõrge vanuseni. Oht: peab jälgima, et oleks madalam temperatuur. MUNARAKUD tekivad munasarjades. Teke algab juba looteeas, sündides on kõik munarakud munasarjades olemas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas. Küpsemine on perioodiline või tsükkliline. Tavaliselt valmib üks munarakk u. 28 päevaga. Küps munarakk eraldub munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Kui munarakk ei viljastu, siis umbes ühe päeva pärast ta hukkub. Munarakkude küpsemine kestab umbes 50. aastani. 2. Võrdle spermide ja munarakkude teket ja neid ise! SPERMID MUNARAKUD ERINEVUSED Tekivad kõrge vanuseni Tekivad kuni teatud eani (50) Tekivad alates murdeeast Tekivad alates looteeast Munandistes Munasarjades
tähelepanelikum situatsioonides, mis nõuavad inimeselt rohkem kontsentreerumist. Huvitavad faktid · Kofeiini on kasutatud spermide liikumiskiiruse tõstmisel ja vastava puudulikkusega võib selle kasutamine kaasa aidata viljastumisel, kuid teisest küljest väheneb spermide võime munarakku pääseda ja kokkuvõttes pigem takistab viljastumist. · On teada, et ka naised, kes tarbivad ülemääraselt kofeiini sisaldavaid, ei viljastu nii kergesti kui suguõed, kelle organismi satub seda stimulanti vähem. Ettevaatlikuks peaks koola- ja energiajookide sõbrad muutma ka tõsiasi, et kofeiini sisaldavates karastusjookides leidub parkhapet (tanniini), seedeelundeid ärritavat ainet, mille ülemäärane kogus kehas takistab vajalikel mineraalidel ja toitainetel organismi imendumist. · Tänapäeva inimesel on väga suur luude hõrenemise risk, mida otseselt ei
Teema: Irbis ehk lumeleopard Referaat Sisukord 1 1.1 Lumeleopardist...........................lk 1 1.2 Toitumine..................................lk 2 1.3 Paljunemine................................lk 2 1.4 Irbis ja inimene............................lk 3 1.5 Kasutatud kirjandus.......................lk 3 1.6 Pildid.......................................lk 3-4 Lumeleopardist Irbise ehk lumeleopardi täpsem liigi nimetus on panthera uncia. Ta on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad ning seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid. Ta kuulub suurte kaslaste sugukonda. Irbise pikkus võib olla kuni 150 sentimeetrit ning saba pikkus koguni 100 sentimeetrit. Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu ...
5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga 8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9. 5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e. embrüogenees 6. Munarakk ei viljastu ja hukkub 7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine 2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e
künnapuud. PALJUNEMINE Isased ursonid, kes enamuse osa aastast erakutena veedavad, siirduvad sügise lõpul partneri otsingutele. Urson on tegelikult lühinägelik, see-eest on tal terav kuulmine ja haistmine. Ursonite kurameerimine on äärmiselt huvitav. Partnerid tiirlevad kõigepealt teineteise ümber ning vinguvad ja pruuskavad valjult. Aeg, mil emasloom on viljastumisvõimeline, on väga lühike vaid 12 tundi. Kui ta sel ajal ei viljastu, saabub järgmine jooksuaeg umbes kuu aja pärast. Isaslooma hoolitsus järglaste saamise eest lõpeb kopulatsiooniaktiga. Kohe selle järel ajab emane isase minema ning too ei võta poegade edasisest saatusest karvavõrdki osa. Kevadel toob emasloom ilmale harilikult ühe poja. Pikk tiinusaeg, mis nii väikese loomapuhul on imestustäratav, tagab selle, et poeg on sündides väga hästi arenenud. Ta sünnib avatud silmadega ning oskab kohe kõndida. Ta keha on
13. Milliseid viljastamise vältimise võimalusi tead? Iseeneselik abort(raseduse katkemine)meditsiiniline abort(sama) kasutada spiraali,hormoontablette, kondoomi 14. Iseloomusta levinumaid suguhaigusi (põhjustaja, tunnused, vältimine). 15. Selgita mõisted: sperm-isassugurakud sperma- meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega, pollutsioon- iseeneslik seemnepurse., ovulatsioon-munaraku väljastumine munasarja kaudu. Menstruatsioon-kui munarakk ei viljastu siis väljub ta koos emakalimaskestaga ., menstruaaltsükkel-, abort- kas siis iseeneslik või meditsiiniline raseduse katkestamine , kromosoom-on päriliku informatsiooni kandjad, teisesed sootunnused-arenevad suguküpsuse saabumisel;nt-meestel karvkasv,madal hääl,naistel,rinnad, kitsad õlad,kõrgem hääl, rasvkude)
AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM 12. D klass Sander Viljastu Mihkel Raud Kodune kontrolltöö Juhendaja: Ingrid Palm TALLINN 2009-02-02 Curriculum vitae Nimi: Mihkel Raud Sünniaeg: 18.01.1969 Tallinn Aadress: Tallinn, Harju maakond, Eesti Telefon: mobiil: +37255512345 E- post: [email protected] Isikututvustus: Töökäik: 2008- k.a ,,Värske Ekspress" saatejuht
õiepungade avamist ja kohe pärast saagi koristamist. Musta sõstra täidisõielisus Mükoplasmahaigus Nakkus kandub pookimise, vegetatiivsel paljundamisel ja sõstra pahklestaga. Haigustunnused lehtedel ja õitel. Lehed muutuvad kolmehõlmalisteks, lehe kuju kitsam ja normaalsest pikem. Põõsa kasv on jõuline, õied täidisõielised, tupplehed lihakad, kroonlehed ei arene või muutuvad niitjaks, tolmukad ei arene. Õied ei viljastu või tekivad ebanormaalselt kortsunud marjad, võrsed ei puitu normaalselt.
minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 5) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha. 2) vesilahusega pritsimine 200-300g/300liitris vees hekteri kohta.3) anda tahkena 1-3 kg/ha. Cu on toksiline kõikidele soojaverelistele. 6) B- taimetoitelemendina ja B-väetise liigid Boor esineb taimede rakukestas
eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks Ontogenees algab viljastamisega ja lõppeb surmaga. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või
noort mära tabuunist eraldada, kuid isegi siis, kui võõras täkk on teda paaritanud, pöördub ta ikkagi oma tabuuni tagasi. Noored täkud eralduvad peretabuunist 1-3 aasta vanuselt. Kuni selle ajani ei ole neil vastuolu juhttäkuga. Peretabuunist eraldunud noor täkk liitub täkkude tabuuniga, sest peretabuuni etteotsa võib ta saada alles 5-6-aastaselt. SIGIMINE Esimene indlus on märadel 13.-15. elukuul. Munarakk ei viljastu aga enne 2,5 aasta vanust ja esimest korda poegib mära mitte varem kui 3,5-aastaselt. Loomaaedades saavad isased suguküpseks kolmeaastaselt. Sebradel ei ole kindlat sigimisperioodi ja varsad sünnivad igal ajal (enamasti siiski vihmaperioodil). Näiteks on kuulsal Ngorongoro looduskaitsealal (Tansaania) tehtud vaatluste põhjal selgunud, et 61 % varssu sünnib seal jaanuaris-märtsis (vihmaperioodil), aprillist septembrini (kuival perioodil) aga vaid 14,5%. Tiinus
c) Inimese sugurakkude areng. Sperm- seemenraku areng algab spermatogoonist suguküpsuse saabudes mitoosi teel. Igast spermatogoonist 3 spermi. Kuni kõrge eani võib neid tekkida. Naise munarakud valmivad munasarjades, eelaseks ovogoon. Naisel lõpeb ovogenees looteeas. Uusi munarakke juurde ei teki, need ei uuene. Küpse munarakk vallandub munasarjast ja läheb munajuhasse- ovulatsioon. Kui ei viljastu siis tsutsufrei. d) Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Viljastumisel ühinevad muna ja seemnerakk. Võib olla kehaväline ja sisene. Kui inimene viljastub, siis hakkab sügoot lõigustuma. Moodustub platsenta. Organismi areng lõpeb surmaga. Insendi omaste geenide ja nede erivormide kogum on genotüüp. Mõjutab ka keskkond. e) Rasestumisvastased vahendid ja nende toime. 6. Pärilikkus
Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasajras munarakku ümbritsenud abirakud kollaskeha, mis hakka eritama kollaskehahormooni. - Hormoon stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning emaka verevarustust, valmistades emaka nii ette viljastatud munaraku jooksul. - Hormoon suru maha uut ovulatsiooni, muudab keskkonna spermidejaoks ebasoodsaks, et ei viljastuks korraga mitu munarakku. - Kui vabanenud munarakk ovulatsiooni käigu ei viljastu, taandaeneb kollaskeha vähehaaval ning hormoonide hulga vähenemine põhjustab limaskesta irdumise ja verise vooluse (ehk algab uus tsükkel). - Munasarjas on ovogenees. Mittesugulise paljunemise puhu saab uus organism alguse vaid ühest vanemast. - Geneetiliselt on järglane identne vanemaga - Isendite vähene geneetiline varieerumine/ väiksem võimekus parasiitidele ja haigusetekitajatele edukalt vasu seista - Kõige lihtsam paljunemise viis
Seda nimetatakse ovulatsiooniks (toimub umbes 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni). Paralleelselt munasarjades toodetava östrogeeni toimel pakseneb emaka limaskest. Munarakk, inimkeha suurim rakk, on eluvõimeline veel umbes ööpäeva jooksul pärast ovulatsiooni. Munajuha haarab vabanenud munaraku oma narmastega ja juhib emaka poole. Alates ovulatsioonist hakkab munasarjas tekkiv kollaskeha tootma kollaskehahormooni. Kui munarakk ei viljastu (naine pole vahekorras!), lõpeb kollaskehahormooni tootmine ja see vallandab uue menstruatsiooni. Hukkunud munarakk väljub koos emaka limaskestaga emakast seda nimetataksegi menstruatsiooniks (kõnekeeles ka menss, menses, päevad, külalised, kuupuhastus jne). Emaka limaskest hakkab nüüd uuesti paksenema, et olla valmis uue küpse munaraku vastuvõtuks. Ja ring algab jälle otsast! Kui aga munarakk viljastub ja emakas hakkab arenema rasedus, siis toodavad munasarjad
Küpsemise ajal hakatakse tootma lima, emakael avaneb hormoonide toimel. 14.p Irdub munarakk munasarjast- toimub ovulatsioon. U 12 tundi on munarakk viljastumisvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasarjasmunarakku ümbritsev kollakeha, mis hakkab eritama kollaskehahormooni. See stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning valmistab ette emaka viljastatud munaraku jaoks. Kui ovulatsioonis vabanenud munarakk ei viljastu siis kollakeha taandareneb ning hormoonid põhjustavad emaka limaskesta irdumise. Algab uus tsükkel. 2.4 Järglaste saamine on bioloogiline elu eesmärk Paljuneda saab suguliselt ja mittesuguliselt Mittesuguline paljunemine- uus organism saab alguse vaid ühest vanemast. St , et geneetiliselt on see isend vanematega identne. See on kõige lihtsam paljunemis viis. See võib toimuda kas vegetatiivselt või eoste e spoorid vahendusel. Evolutsiooniliselt on see vanim
emakale. Isetolmlemine eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine eeliseks suurema materjali olemasolu. ·Isetolmlemise vältimine Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) ·Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. ·Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga. ·Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. ·Emaka ja tolmuka ehitus
12.PEATÜKK PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis ku...
.. → tupp 124."Suguküpse naise munasarjas on Graafi folliikulid. Protsessi, kus valminud Graafi folliikul lõhkeb ning munarakk väljub munasarjast ja liigub munajuhasse, olles valmis viljastumiseks, nimetatakse ovulatsiooniks. See leiab aset menstruaaltsükli ovariaaltsüklis luteaalfaasi järel. Ovulatsioon toimub samaaegselt mõlemas munasarjas. Kui toimub munaraku viljastumine, siis poeb moodustunud idulane kohevasse emaka limaskesta ja algab rasedus. Kui munarakk ei viljastu, siis emaka limaskesta pindmine kiht eemaldatakse organismist verejooksuga, st toimub menstruatsioon." VÄÄR 125.Kuidas nimetatakse neeru anatoomilis-funktsionaalset ühikut? Nefron 126.Mis on pildil numbritega tähistatud mehe kuse- ja suguelundite nimetused Numbriga 1 on tähistatud... → kusejuha, Numbriga 2 on tähistatud... → eesnääre, Numbriga 3 on tähistatud... → suguti korgaskeha, Numbriga 4 on tähistatud... → munandimanus 127
erineval ajal *asuvad õies nii, et tolm ei satu emakasse Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees
ajal *asuvad õies nii, et tolm ei satu emakasse Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja
päevalill keerab end päikese poole. Tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukalt emakale Ise- ja risttolmlemine - isetolmlemine ühe õie piires; võõrtolmlemine ühest õiest teisele. Isetolmlemise vältimine- Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised), valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia), asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus - taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu; isefertiilsus - on taime omadus viljastuda oma õietolmuga; Tolmeldamine - Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatava kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki; Emakas ja tolmukas - Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna. Tolmukas on õie osa, kus arenevad tolmuterad
taime emakale. Isetolmlemine eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine eeliseks suurema materjali olemasolu. · Isetolmlemise vältimine o Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) o Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal o Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) · Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. · Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga. · Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. · Emaka ja tolmuka ehitus
viljastumata munarakk väljutatakse naise kehast. Naised saavad järglasi kuni menopausi saabumiseni 45-55a, mil lakkavad ovulatsioonid. Seemnerakk on organismi üks väiksemaid rakke, liikumisvõimeline ja konnakullese sarnane. Tema eluiga on kuni 48 tundi. Munarakk, inimkeha suurim rakk, on eluvõimeline 24-36 (48) tundi pärast ovulatsiooni, mil teda transporditakse munajuha poolt emaka suunas. Kui munarakk ei viljastu, lõpetavad munasarjad progesterooni tootmise, see vallandab uue menstruatsiooni. Hukkunud munarakk väljub koos emaka limaskesta pindmise kihiga järgneva menstruatsiooni käigus. Kui munarakk viljastub (naise munajuhas), toodavad munasarjad jätkuvalt progesterooni ja menstruatsiooni oodatud ajal ei järgne. Viljastatud munarakk kinnitub emaka limaskestale 5-6 päeva pärast viljastumist ja hakkab arenema rasedus. Inimese rasedus kestab 9 kalendrikuud e 38 nädalat
taime emakale. Isetolmlemine – eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine – eeliseks suurema materjali olemasolu. Isetolmlemise vältimine o Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) o Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal o Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga. Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. Emaka ja tolmuka ehitus
AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin- duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin- dusega tutvumiseks. Kõik EML-i liikmed saavad posti teel koju ...
minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 24) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha. 2) vesilahusega pritsimine 200-300g/300liitris vees hekteri kohta.3) anda tahkena 1-3 kg/ha. Cu on toksiline kõikidele soojaverelistele. 25) B- taimetoitelemendina ja B-väetise liigid Boor esineb taimede rakukestas
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, päri...
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
Algul korduvalt mitoosi teel jagunenud rakkudest arenevad primaarsed ootsüüdid. Meioosi esimesel jagunemisel pooldub rakk ebavõrdselt: enamus tsütoplasmast satub sekundaarsesse ootsüüti ning teine tütarrakk, mida nimetatakse esimeseks polaarkehaks, on oluliselt väiksem ning hävib hiljem. Sekundaarse ootsüüdi jagunemisel teise meioosi käigus on tsütoplasma jaotumine jällegi ebavõrdne - tekib munarakk, mis sisaldab enamuse tütoplasmast ning väike polaarkeha. Kui munarakk naisel ei viljastu, ta degenereerub. Inimese oogenees algab varases embrüonaalses arengus ja jätkub tsükliliselt alates puberteedieast. Spermatogenees Kui munarakud on organismi kõige suuremad rakud, siis seemnerakud vastupidi on kõige väiksemad. Suuruse erinevus on tingitud nende rakkude erinevatest funktsioonidest. Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning
Meioosi esimesel jagunemisel pooldub rakk ebavõrdselt: enamus tsütoplasmast satub sekundaarsesse ootsüüti ning teine tütarrakk, mida nimetatakse esimeseks polaarkehaks, on oluliselt väiksem ning hävib hiljem. Sekundaarse ootsüüdi jagunemisel teise meioosi käigus on tsütoplasma jaotumine jällegi ebavõrdne - tekib munarakk, mis sisaldab enamuse tütoplasmast ning väike polaarkeha. Kui munarakk naisel ei viljastu, ta degenereerub. Spermatogenees Kui munarakud on organismi kõige suuremad rakud, siis seemnerakud vastupidi on kõige väiksemad. Suuruse erinevus on tingitud nende rakkude erinevatest funktsioonidest. Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast. Puuduvad endoplasmaatiline retiikulum, Golgi aparaat ja ribosoomid. Mitokondrid on
primaarsed ootsüüdid. Meioosi esimesel jagunemisel pooldub rakk ebavõrdselt: enamus tsütoplasmast satub sekundaarsesse ootsüüti ning teine tütarrakk, mida nimetatakse esimeseks polaarkehaks, on oluliselt väiksem ning hävib hiljem. Sekundaarse ootsüüdi jagunemisel teise meioosi käigus on tsütoplasma jaotumine jällegi ebavõrdne - tekib munarakk, mis sisaldab enamuse tütoplasmast ning väike polaarkeha. Kui munarakk naisel ei viljastu, ta degenereerub. Spermatogenees Kui munarakud on organismi kõige suuremad rakud, siis seemnerakud vastupidi on kõige väiksemad. Suuruse erinevus on tingitud nende rakkude erinevatest funktsioonidest. Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast. Puuduvad endoplasmaatiline retiikulum, Golgi aparaat ja ribosoomid
primaarsed ootsüüdid. Meioosi esimesel jagunemisel pooldub rakk ebavõrdselt: enamus tsütoplasmast satub sekundaarsesse ootsüüti ning teine tütarrakk, mida nimetatakse esimeseks polaarkehaks, on oluliselt väiksem ning hävib hiljem. Sekundaarse ootsüüdi jagunemisel teise meioosi käigus on tsütoplasma jaotumine jällegi ebavõrdne - tekib munarakk, mis sisaldab enamuse tütoplasmast ning väike polaarkeha. Kui munarakk naisel ei viljastu, ta degenereerub. Spermatogenees Kui munarakud on organismi kõige suuremad rakud, siis seemnerakud vastupidi on kõige väiksemad. Suuruse erinevus on tingitud nende rakkude erinevatest funktsioonidest. Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast. Puuduvad endoplasmaatiline retiikulum, Golgi aparaat ja ribosoomid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
