Laevukesed on suguküpsed 6. elukuul. Innaaeg kestab tõenäoliselt aastaringselt. Emasloomal paikneb keha tagaosas üksik munasari, mis näeb välja nagu läbipaistev kotike, milles paiknevad seemnerakud. Isastel laevukestel on 4-5 mm pikkune suguti. Neil on veel ka kaks täiendavat suguelundit, millest üks paikneb suuava all, teine aga spadix tekkis neljast kokkukasvanud kombitsast. Selle abil annab isane emasele edasi spermatofoori. Vangistuses muneb emane kaks nädalat pärast viljastamist umbkaudu kümme muna, mille suurus on 4-5 cm. Noored laevukesed kasvavad madalates kaldaäärsetes vetes. Laevukeste eluea pikkus on teadmata. Kuut laevukeste liiki ning mitmeid alamliike võib leida vaid India ookeani idaosas, Vaikse ookeani edelaosas ning selle serval paiknevates meredes Austraaliast põhja pool. Kunagi olid laevukesed äärmiselt rohkearvulised. Nende kojad on aga muutunud soovitud suveniiriks ning seoses sellega on laevukeste read hõrenenud
Uurinis esineb suurtes kogustes gonadotropiine neil naistel, kellel on menopaus ära olnud ja neil naistel, kellel ei toimi enam tagasiside inhibitsioon hüpofüüsi, mis selle tulemusel sekreteerib suurtes kogustes FSH ja LH-d. Gonadotropiine leidub rohkelt ka rasedate uriinis. Gonadotropiine manustatakse injektsioonina. Neid kasutatakse, et ravida viljatust, mille puhul ei teki ovulatsioone (seda põhjustab hüpofüüsi inaktiivsus). Lisaks kasutatakse, et viia läbi in vitro viljastamist kutsudes esile ovulatsiooni. Vahel on kasutatud ka meestel, kui nende spermide arv on madal (tekib hüpogonadotroofilise hüpogonadismi mõjul). Ei saa kasutada juhul kui spermide arv on madal, sest esineb primaarne testiste puudulikkus. HCG-d on kasutatud, et stimuleerida testosterooni sünteesi poistel, kelle puberteet on hilinenud, aga üldiselt eelistatakse testosterooni. - Östrogeenide ja gestageenide süntees ja füsioloogiline roll. Östrogeene sünteesivad munasarjad ja platsenta
seemned/viljad on söödavad ja loom varub neid. Inimlevi - taimede levimisviis, mille korral levised kanduvad edasi inimese tahtmatul või tahtlikul kaasabil. 34. Seemne ehitus. Varuainete paiknemise võimalused erinevates seemne osades. Seeme on kõrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Funktsioon: paljunemis- ja levimisvahend; taimede teatav elujärk (iseseisev organism). Esinevad paljasseemnetaimedel (Gymnospermae) ja katteseemnetaimedel (Angiospermae).Seeme koosneb: seemnekestast, toitekoest ja embrüost.Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on
Seega on helviku tallusel dorsoventraalne ehitus. Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad sporogeensete rakkude meiootilise jagunemise tulemusena haploidsed eosed ja elateerid pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud
Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 7. Põlvnemise kindlakstegemine Agnes ja Rauno on abielus, nende abielu on kriisis. Ühiselt otsustatakse saada laps, kuid pikaajalise tulemusteta proovimise järel otsustatakse pöörduda arsti poole ning selgub, et Rauno on viljatu. Agnes ja Rauno otsustavad ühiselt kasutada kunstlikku viljastamist ning kasutada selleks Rauno venna Raimo spermat. Raimo nõustub. Kolmekesi käiakse kliinikus ning kinnitatakse oma eelnevalt mainitud soovi. Pärast esimest katset Agnes rasestub ning Rauno otsustab anda järele oma kõhklustele suhte osas, esitab lahutamisavalduse ning teatab Agnesele, et ei nõustu lapse isaks hakkama. Laps sünnib pool aastat pärast lahutuse jõustumist. Kes on lapse seaduslik isa? Analüüsi Agnese ja Rauno nõudeid teineteise vastu.
Sugurakud on meioosi juba läbinud, olles haploidsed. Ovotsüüt on valminud munarakk, sugurakk. Polotsüüdid tekivad ovogoonist (d). Ovogoon on munaraku (emassuguraku) eellane, sügoot on viljastatud munarakk. Munaraku küpsemisel (ovogeneesil) tekib ühest ovogoonist kolm polotsüüti (väikesed viljastumisvõimetud rakud) ja munarakk. Sprematiid on seotud isas-sugurakkude arenguga. Polotsüüte spermatogeneesil ei moodustu. 7.3. Sügoot on viljastatud munarakk, järelikult selle viljastamist ei saa enam toimuda. 7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne regeneratsioonile. Reduktsioon- ehk taandjagunemine on meioosi I jagunemine. Regeneratsioon on kahjustatud kehaosa taastumine, see toimub mitoosi teel. Mitoosis toimub vaid üks nn jagunemine, neljas faasis. Meioosis ehk sugurakkude valmimisel toimub kaks jagunemist, kokku kaheksa faasi. Meioosi ekvatsioonjagunemine järgneb reduktsioonjagunemisele. KÜSIMUS Paljunemine 8. Reastage sündmused õigesse ajalisse järjekorda:
Sugurakud on kehavõõrad rakud: · Kromosoomide arv on haploidne (2x vähem) · Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe · Ainevahetus alla surutud · Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised (ei jagune) · Kõrgelt diferentseeritud rakud 4. Viljastumine Kollakeha munasarjades toodab suguhormoone: östrogeen ja progesteroon, takistavad uues munaraku tekkimist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, kui viljastamist ei toimu menstruatsioon (limaskesta eemaldumine emakaseinalt). Menstruaaltsükkel, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutus veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Rasestumise vältimiseks kasutatakse keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Füsioloogiline meetod menstruaaltsükli täpne tundmine. Viljastumine: Kehaväline: selgrootud, kalad · Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik
Selles faasis emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad kohevamaks, näärmerakkudes ladestub glükogeeni. Veresooned muutuvad väänilisemaks, veresoonte võrgustik limaskestas suureneb. Seega luuakse optimaalsed tingimused viljastatud munaraku vastuvõtuks. Limaskest saavutab kõige optimaalsema seisundi 6-7ks päevaks pärast ovulatsiooni ja see on ka aeg, mil viljastumise korral viljastataud munarakk implateerub (kinnitub limaskestale ja sinna sisse tungimine). Kui viljastamist ei toimu hakkab emaka limaskest taandarenema, verevarustus halveneb ja toimub uus deskvamatsioon. Tsükli kestus on ~4 nädalat. Selle juures püsiv pikkuselt on kollakeha faas. Ovulatsioon võib mõne päeva pikkuses kõikuda. Normaalseks loetakse veel 5 päeva kõikumist +- 3 päeva. Kui tsükkel on 30 päeva, siis ovulatsioon on 16ndal päeval (30- 14=16) Tsükli regulatsioon tervikuna · tüskli alguses hakkab tõusma finiiklit stimuleeriva hormooni tase (FSH)
Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Sugukromosoomid ja soo maaramine Kromosoomide kaitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis jareldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse kusimusele, kuidas toimub soo maaramine. Kuni 20. sajandini pustitati soo maaramise kohta rida hupoteese ja alles tsutogeneetika arenemisega seostati soo maaramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo maaramise tuupi: 1) epigaamne -sugu maaratakse parast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab (nt vaike meres elutsev kidavagel Bonellia viridis). Kui vabalt ujuv touk kinnitub emase tagakeha kulge voi langeb merepohja, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ning elutsedes tunduvalt suurema emase emakas (emane ca 10 cm pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke.
meetoditest: 1) rekombinantse nukleiinhappe tehnikaid, millega luuakse valjaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad voimelised jatkuvalt paljunema; 2) valjaspool organismi valmistatud pariliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe voi enama raku uhinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta*: 1) viljastamist valjaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni voi mond muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud poluploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. * -kehtib tingimusel, et ei kasutata rekombinantse DNA molekule voi geneetiliselt muundatud organismi. Transgeensed taimed ja loomad Transgeensete taimede ja loomade konstrueerimisel on kolm pohilist eesmarki: 1) soovitavate tunnuste lisamine voi voimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel
Vanemhool ja paarumissüsteemid Paarumissüsteemide tüübid Sugulisel sigimisel peavad eri soost isendid järglaste soetamiseks koopereeruma ja omavahel paaruma. Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde; · · polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks: o o polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner. ...
See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioon ehk pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. Algab rasedus. Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk emakook, see produtseerib hormoone. 1. Kõige esimene hormoon, mida hakatakse pärast viljastumist produtseerima, on inimese koorion konadotropiin (HCG)- selle hormooni määramisele põhineb esimene rasedustest. 7-9 päeval pärast viljastumist on tõusnud, tõuseb veelgi järk-
spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajhusse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk)- hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioone eh pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. algab rasedus. Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk ema kook, see produtseerib hormoone. 1. Kõige esimene hormoon, mida hakatakse pärast viljastumist produtseerima, on inimese koorion konadotropiin (HCG)- selle hormooni määramisele põhineb esimene rasedustest. 7-9 päeval pärast viljastumist on tõusnud, tõuseb veelgi järk-
kaheks osaks. Tsentromeeri asendist tingituna võivad kromosoomi õlad olla erineva pikkusega. Eristatakse akrotsentrilisi (üks õlg teisest tunduvalt väiksem), submetatsentrilisi (üks õlg teisest väiksem), metatsentrilisi (õlad ühepikkused) ja telotsentrilisi (ühe õlaga) kromosoome. 17. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soomääramise tüübid. XX-XY, XX-XO, ZZ- ZW, ZZ-ZO- süsteem. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Sugupool kõrgematel organismidel määratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. Nii XX-X0 kui ka XX-XY-süsteemi korral on isane heterogameetseks sugupooleks (X0 või XY), emane aga on homogameetne (XX)
18 Õis on sugulise paljunemise organ. Tema ülesandeks on vilja moodustamine. Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid (võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest. Emakasuue katab kleepuvat vedelikku eritav kattekude. kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks. Emakakael Sigimik paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. Tolmukapea seal paikneb kaks tolmukotti, milles valmivad tolmuterad Tolmukaniit Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Tunnus Kaheidulehelised Üheidulehelised Idulehtede arv seemnes kaks üks Juhtkimbud varre korrapäraselt ühel ringil hajusalt ristlõikel Juurestik valdavalt sammasjuurestik narmasjuurestik
Paljasseemnetaimed on lihtsama ehitusega kui õistaimed, kuna neil ei ole õisi ega vilju. Paljasseemnetaimede hulka kuuluvad puud, harva ka põõsad. Neil taimedel puuduvad õied ja viljad, nende asemel on aga käbid, milles arenevad seemned. Okaspuude lehtedeks on okkad. Enamik okaspuid on igihaljad. Paljasseemnetaimed paljunevad võõrtolmlemisega. Õite asemel on emas- ja isaskäbid. Männi isaskäbides valmivad tolmuterad. Emaskäbides on aga seemnealgmed, millest pärast tolmlemist ja viljastamist arenevad seemned. Vihmaga langevad tolmuterad maha. Pärast tolmlemist isaskäbid kuivavad. Emaskäbidel sulguvad soomused ning nad jätkavad kasvamist ja arenemist. Kevadel hakkavad seemned idanema. Tõusmed ilmuvad 20 päeva pärast ja nad on pehme idulehega taimed. Paljasseemnetaimed on ühe- ja kahekojalised. Eestis kasvab ainult neli kohalikku okaspuud: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Eestisse sisse toodud okaspuud: nulg, lehis, elupuu, seeder, mägimänd, ebatsuuga, kanada kuusk. 19
lahknevad eri gameetidesse või spooridesse. 14.Sugukromosoomid ja soo määramine.Soo määramise tüübid,XX-XY,XX- XO,ZZ-ZW,ZZ-ZO SÜSTEEM Sugupool määratakse kõrgematel organismidel sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. Kromosoomide käitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis järeldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse küsimusele, kuidas toimub soo määramine 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil Nii XX-X0 kui ka XX-XY-süsteemi korral on isane heterogameetseks sugupooleks (moodustab kaht tüüpi sperme - X0 või XY), emane aga on homogameetne (kõik munarakud sisaldavad X-kromosoomi -XX). Kuna X- ja Y - kromosoomidega spermide moodustumise tõenäosus on võrdne (50%), siis
Tolmutera vajab idanemiseks eelkõige vett ja hapnikku ning idaneb seal, kus tingimused soodsad. Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest. ·Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad viljastamiseks soodsad tingimused. Peale viljastamist hakkab arenema vili. VILI JA SEEME ·Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad. Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. ·Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel. ·Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma
alla. SOS pillid – kõige levinum on ainult gestageeni – levonorgestreeli – sisaldavate pillide kasutamine. Emakasisene vahend. Kasutusel kahte tüüpi emakasisesed vahendid: vaske sisaldav spiraal ja hormoonspiraal. Vaske sisaldav spiraal – tekitab emaka limaskestas steriilse põletikusarnase kk-na, mis nõrgendab spermatosoidide liikuvust, takistab munaraku transporti ja viljastamist ning pesastumist. Hormoonspiraali toimel emaka limaskest õheneb ja viljastatu munaraku pesastumine pole võimalik. Kollaskehahormooni toimel pakseneb emakakaela kanali lima ja muutub spermatosoididele raskesti läbitavaks. Osaliselt on pärsitud ovulatsioon. Triin Tammiste 1. Hüperandrogeneemia genees normaalse kaaluga ja ülekaalulisel PCOSi patsiendil. Sagedamini esineb see tüsedatel naistel ja seostatakse
Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks. Inimesel on 23 paari kromosoome. Genotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut. Käitumisgeneetikud jagavad lapse arengu mõjud kolme liiki: pärilikkus, jagatud keskkond ja mittejagatud keskkond. Downi sündroom esineb ligikaudu ühel vastsündinul 800st. Kromosoomhaigus on tekkinud tavaliselt munaraku vigastamise tõttu enne viljastamist. Vanemad emad võivad suurema tõenäosusega sünnitada Downi sündroomiga lapse. Kuigi ei saa öelda, et käitumine tuleneb peamiselt geenidest ja keskkonnast, võime öelda, er erinevus kahe indiviidi käitumises on tingitud peamiselt geenidest või keskkonnast. Evolutsiooni käigus võib käitumisviis osutada valituks nagu keha tunnusedki. Paljud lapseea etapid valmistavad inimest ette täiskasvanueaks. Nt poisid
lisandub mõne aja pärast laktaat ja alles moorula staadiumis glükoos. Moorula nime kannab embrüo alates 16-raku staadiumist. 32-raku staadiumist alates algab rakkude diferentseerumine idusõlme rakkudeks, mis moodustavad tulevase loote ja trofoblasti rakkudeks, millest arenenevad lootekestad. Rakkude keskele moodustub vedelikuga täidetud õõs blastotsööl ning embrüot hakatakse nimetama blastotsüstiks. See protsess algab 7.päeval pärast viljastamist. 9.-10-päeval pärast viljastumist väljub embrüo läbipaistvast tsoonist ja hakkab pikenema. Emakas viibiv embrüo toodab spetsiifilisi proteiine, mis hoiavad ära prostaglandiini sünteesi emakas ja kindlustavad kollakeha säilimise ja tiinuse püsimise. See on oluline veistel, lammastel, sigadel ja hobustel, kelle kollakeha aktiivsus on emaka kontrolli all. Tiinuse säilimisel on oluline ka embrüo emakas liikumine, mis on eriti väljendunud hobuse ja sea puhul
väljaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad võimelised jätkuvalt paljunema; 2) väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta: 1) viljastamist väljaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnd muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud polüploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. 12. Mis on taimede geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. Mais: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes Sojauba: vastupidavus taimekaitsevahendite ja viiruste suhtes Raps: õli koostise muutmine, vastupidavus taimekaitsevahendite suhtes
See võtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on ühe seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et ta teise ssemnerakuga enam ühineda ei saa. Seemne- ja munaraku tuumade liitumine, mille tulemusel, moodustub diploidne rakk (loote esimene rakk), lõpetab raseduse esimese staadiumi. Viljatuse puhul ning üksikute naiste ja lesbiliste paaride puhul kasutatakse ka alternatiivseid viljastamismeetodeid, sealhulgas tehisseemendust ja katseklaasis viljastamist. Loote areng vaata ka Trimester Implantatsioonieelne faas Rakkude pooldumine munajuhas Selle faasi alguses on olemas viljastumise tulemusena tekkinud üksainus totipotentne diploidne rakk (sügoot), millest saab välja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat rakku (blastomeeri). Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina väiksemad
vanusevahele.Vanematel on aga õigus otsustada, millal ja mitut last nad soovivad. Pereplaneerimisega seonduv nõuab vastavaid teadmisi ning oskust neid rakendada. RASESTUMIST VÄLTIVAD ABINÕUD Katkestatud suguühe on rasedusest hoidumise meetoditest vanim: suguühe katkestatakse enne seemnepurset ja sellega välditakse seemnevedeliku sattumist naise suguteedesse. Kalendermeetod tähendab seda, et eeldatavad viljastamist võimaldavad päevad arvutatakse eelmiste menstruaaltsüklite põhjal. Kehatemperatuuri meetod põhineb sellel, et ovulatsiooni järel kehatemperatuur tõuseb. Emakasisesed vahendid paigutatakse emakasse pikemaks ajaks (kuni viieks aastaks) ja seda teeb arst pärast günekoloogilist kontrolli. 14 Mehaanilistest vahenditest on kõige levinum kahtlemata kondoom ehk preservatiiv.
teda paarumistarus, mille lennuava on paarumise vältimiseks varus- Mida enam sügise poole, seda kõrgemal toimub paarumine – isegi tatud emalahutusvõrega. Kunstlikult viljastatud mesilasemale antakse kuni 50 meetri kõrgusel. Lesed lendavad ja paiknevad õhus ebaühtla- kaks doosi CO2: esimene viljastamise ajal ja teine kas viljastamisele selt, tavaliselt on leski rohkem mesilast kaugemal. Lesed ei lenda suurte eelneval või järgneval päeval. Pärast viljastamist võib mesilasema veekogude kohal. Üldiselt paaruvad emad ühel ja samal kohal, ja sinna endiselt püüda paarumislennule minna, mistõttu emalahutusvõre kogunevad igal aastal ka lesed. Üle poole emadest lendab paaruma ka tuleb hoida lennuava ees, kuni ema hakkab munema. Viljastatud ema teist korda, paarudes igal korral 6–10 lesega. Teatud osa emasid läheb lenduminekut tuleb iga hinna eest vältida, sest peale CO2-ga uimasta- paaruma veel kolmandatki korda
tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 8 Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud käbist. Kattesoomuste areng pärast viljastamist rohkemal või vähemal määral peatub ja tavaliselt pole käbidel kattesoomused nähtavad. Vaid mõnedel okaspuuliikidel ulatuvad kattesoomused seemnesoomuste tagant välja ja on olulisteks abitunnusteks liigi määramisel. Seemned valmivad õitsemisaasta sügiseks
*apogameetsus-ainult taimedel; taimede lootekott paljutuumne, munarakk ei tööta. Sünergiidid ja antipoodid haploidsed(võixid võtta munaraku fn. enda peale) nt. Koertubakad, kortslehed, maranad.(Ainult taimedel.Gametofüüt.) *autonoomne- *pseudogaamne apogameetsus *apospooria- lootekott moodustub somaatilistest nutselli või integumendi rakust. Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel. Lootekott moodustub ikkagi, rakud pole haploidsedei vaja viljastamist.(Ainult taimedel.Sporofüüütembrüo areneb sporofüütiliste rakkude baasil.)*haploidsed- *diploidsed apospooriad *adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised
Kaks vanemat Muutlikkuse aste suur Munarakud Spermatosoidid Viljastumine (sugurakkude ühinemine) Sugurakude valmimisel Meioos Kromosoomide arv väheneb poole võrra Pärilikkusstruktuuride ümberkombineerimine · Mittesuguline Vegetatiivne Vanim paljunemisviis Vanemate päriliku muutlikkuse aste Üks vanemorganism Ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastamist Kiire paljunemise viis Näiteks: Pooldumine pungumie Hulgijagunemine Juurevõsudega Lehtedega Võsundid Risoomid Mugulad Sibulad Sigikehad Eoseline Eos Üherakuline kestaga 1 vanemorganism Muutlikuse aste suurem
2n) *apogameetsus-ainult taimedel; taimede lootekott paljutuumne, munarakk ei tööta. Sünergiidid ja antipoodid haploidsed(võixid võtta munaraku fn. enda peale) nt. Koertubakad, kortslehed, maranad.(Ainult taimedel.Gametofüüt.) *autonoomne- *pseudogaamne apogameetsus *apospooria- lootekott moodustub somaatilistest nutselli või integumendi rakust. Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel. Lootekott moodustub ikkagi, rakud pole haploidsedei vaja viljastamist.(Ainult taimedel.Sporofüüütembrüo areneb sporofüütiliste rakkude baasil.)*haploidsed- *diploidsed apospooriad *adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised
teineteist sabast, uimedest või seljast hammustada. Samal ajal on emasforell ametis pesalohu kaevamisega ning isane asub teda peibutama, end üle kogu keha vabistades. Arvatakse, et vabisemisetendusel on samasugune tähendus nagu linnulaulul. Emasforelli austajaskonda kuulub kuni 5 isast, kellest kõige rohkem sansse on territooriumivaldajal ja alles siis nõrgematel võistlejatel. Mari koetakse pesalohku ja kaetakse pärast viljastamist kruusaga - see töö jääb samuti ainult emase mureks. Seejärel siirdub emasforell samade asjaosaliste saatel järgmist pesalohku kaevama. Jõeforellide pulmapeol kujunevad välja kindlad rühmad, partnerite vahetust tuleb harva ette. Jõeforelli mari vajab normaalseks arenguks väga hapnikurikast vett. Kui jões voolukiirus langeb, ähvardab pesi mudaga kattumine ja see toob kaasa marja hukkumise. Koelmute vähesuse korral võidakse valmis pesad hilisemate kudejate poolt laiali lõhkuda
Sugukromosoomid ja soo määramine Kromosoomide käitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis järeldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse küsimusele, kuidas toimub soo määramine. Kuni 20. sajandini püstitati soo määramise kohta rida hüpoteese ja alles tsütogeneetika arenemisega seostati soo määramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. Näit. väike meres elutsev uss Bonellia elutseb tunduvalt suurema emase emakas. Kui vabalt ujuv tõuk kinnitub emase tagakeha külge, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tõttu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ja hakkab viljastama valmivaid munarakke. 17 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist
Geograafiline isoleeritus seisneb populatsioonide ruumilises eraldatuses liigi areaali katkelisuse või suure leviala eri osades paiknemise tõttu. Ökoloogiline isoleeritus avaldub populatsioonide asumises eri kooslustes, erinevais kasvukohatingimuses. Ajaline isoleeritus avaldub populatsioonide eri õitsemisperioodidena aastas või eri tolmlemisajana ööpäevas. Reproduktiivne isoleeritus kujuneb tolmlemis- või viljastusmehhanismi eristumisena, mis väldib tolmlemist või viljastamist teistest populatsioonidest pärineva õietolmuga või tingib järglaspõlvkonna eluvõimetuse. Ka mõiste ristumisbarjäär. Need isoleerituse juhud võivad mitmel moel kombineeruda. Uue kasuliku omadusega isendite osatähtsus suureneb kiiremini väikestes populatsioonides. Ühtlasi on väiksemad poplatsioonid kergemini hävinevad. Kõige perspektiivsemad on liigid, millel on suured populatsioonid, mis omakorda on jagunenud paljudeks osaliselt isoleeritud pisipopulatsioonideks
puud või põõsad. Vartes ja lehtedes on juhtkude üsna hästi arenenud ja on täiuslikum kui sõnajalgadel. Tugevakestalisse seemnesse on pakitud uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga. Käbid-paljasseemnetaimede paljunemisorganid on käbid. Kahesugulised: isaskäbid-areneb palju õhupõitega varustatud tolmuteri, levivad tuulega, emaskäbid- paikneb iga soomuse ülemisel pinnal üks või mitu seemnealget, nende sees on munarakk. Pärast viljastamist: emaskäbide soomused sulguvad, käbid muutuvad jämedamaks ning vaiguseks. Isaskäbid kuivavad ja varisevad maha. Seemneid levitavad tuul, linnud, närilised. Paljasseemnetaimed on puit taimed. Okaspuud-kodu on enamasti põhjapoolkeral. Karilik mänd-eesti metsade levinum puuliik. Harilik kuusk-nõudlik elutingimuste suhtes. Harilik jugapuu-tumeroheliste pehmete okastega puu. Inimese jaoks on kõige tähtsam okaspuude puit: ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse
Tolmukas koosneb tolmukapeast(koosneb kahest tolmukotist. Ühes tolmukotis paikneb tavaliselt kaks tolmupesa, sel juhul on tolmukas neljapesaline.) ja tolmukaniidist (juhtkimpu ümbritseb põhikude, mida omakorda katab kutiniseerunud epiderm) 4 Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Seeme on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Esineb nt korvõielistel. Rüüsvili - kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid; paljasvili tekkinud ainult sigimikust; partenokarpia - seemneteta vilja arenemine; Lihtvili - tekib ühest
Aneuploidsel kärbsel: Emane X:A 1.0 Isane X:A 0.5 Interseks 0.5 X:A 1.0 (steriilne, mõlemate sootunnustega Sõltub sellest palju x-kromosoome autosoomide suhtes on. Emaefekt: On seotud sooga, kuid ei ole määratud otseselt geenide poolt tuuma genoomis, vaid ekspressiooni profiiliga viljastatud munaraku varases arengus, mida mõjutavad munaraku tsütoplasmasse kogunenud valgud või RNA. Need on vajalikud organismi varases arengus Valgud ja mRNA on juba munarakus enne viljastamist Geenid mida nad mõjutavad on tuumas Ei ole seotud geenide või genoomi muutustega, vaid on puhtalt geeni ekspressiooni tulemus. Kui munarakk küpseb foliikulas, siis munaraku valgud, mida tsütoplasmas on terve rida, moodustuvad sellest munaraku genoomist endast. Need valgud, mis on sinna ennem tulnud, mõjutavad väga varast embüronaalset arengut ja selle tõttu võib tekkida muutus, mis ei allu II põlvkonnas Mendeli seadusele. Genoomne imprinting
Embrüonaalsed tüvirakud on oma pluripotentsuse tõttu potentsiaalseks ravimeetodiks regeneratiivmeditsiinis ja kudede taastamiseks haiguse või vigastuse tagajärjel. Saab kasutada terapeutilisel kloonimisel, tehnoloogia, millega tekitatakse organeid embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. 55. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest? Igasugune organismide paljunemine, mis ei sisalda viljastamist on kloonimine. Reproduktiivne meetod- loomade genereerimine, kellel on samasugune DNA juba olemasoleva loomaga, võtame ühest loomast viljastamata munaraku ja eemaldame sellest tuuma, siis võtame kloonitava organisimi raku ja võtame sellest raku tuuma ja süstime selle diploidse tuuma munarakku, mis hakkab jagunema, sest ta arvab, et munarakk on viljastatud, tuleb vuua surrogaatemasse. Terapeutiline kloonimine- organeid tekitakse embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. DNA kloonimisel tehakse
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
Tolmutera vajab idanemiseks eelkõige vett ja hapnikku ning idaneb seal, kus tingimused soodsad. Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest. · Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad viljastamiseks soodsad tingimused. Peale viljastamist hakkab arenema vili. VILI JA SEEME · Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad. Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. · Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel. · Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma
Tolmutera vajab idanemiseks eelkõige vett ja hapnikku ning idaneb seal, kus tingimused soodsad. Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest. Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad viljastamiseks soodsad tingimused. Peale viljastamist hakkab arenema vili. VILI JA SEEME Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad. Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel. Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma
kuid võivad olla erinevad geeni teisendid ehk alleelid. Genoom – täiskomplekt kromosoome (ja seega ka geene), mis pärandub ühelt vanemalt. Genoomis on mingi arv paarilisi (homoloogilisi) kromosoome (autosoome) ja üks paar sugukromosoome (gonosoome). Haploidne kromosoomistik, mis pärandatakse järglasele 17. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soomääramise tüübid. XX-XY, XX-XO, ZZ-ZW, ZZ-ZO- süsteem. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. Esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Kõrgematel organismidel määratakse sugupool sugukromosoomidega. XX, X0 – emastel rohutirtsudel on üks X kromosoom rohkem kui isastel. Emased on XX, isased on X0 (0 ehk kromosoom puudub).
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majand...
Kehasisene viljastumine esineb selgroogsetest loomadest roomajatel, imetajatel ja lindudel. Kehasisese viljastumisega organismidel on kujunenud suguorganid ja palju erinevaid meetodeid, kuidas seemnerakke partnerile edasi kanda. 12. Selgroogsete loomade järglaste hooldamine. Pesahülgajad ja pesahoidjad. Näited. Poegade eest hoolitsevad paljud loomaliigid. Osa liike asub järglaste eest hoolitsema juba kohe pärast munaraku viljastamist, osa alles pärast sündi/koorumist. On liike, kelle järglastega tegeleb emasloom, on liike, kel seda ülesannet täidab isane. Kõige rohkem hoolitsevad oma poegade eest imetajad. Osa imetajaid poegib pesas või urus. Ema kehast väljunud pojad on algul pimedad ja abitud, nende jäsemed on nõrgalt arenenud ja nad pole võimelised iseseisvalt liikuma. Iseseisvalt ei suuda nad reguleerida ka oma kehasoojust
o Lapseiga on nähtus, millega seoses on teravalt õhus sotsiaalteadue topelttõlgendamine. Teine osa: Lapse sotsiaalne maailm 3.Sünnieelne areng ja sünd Viljastumisest sünninin · EOSTUSPERIOOD - laps viljastatakse kui isa seemnerakk ühioneb emamunarakuga. Viljastatud munarekku nimettakse sügoodiks. · EMBRÜONAALPERIOOD see periood kestab u 3-st kuni 8-nda nädalani pärast viljastamist. Kuigi perioodi lõpuks on embrüo 3 cm pikkune on tal olemas kõik inimesele omased kehaosad. · LOOTEPERIOOD arenevad suhteliselt väikesed detailid, sõrmeküüned, silmalaudm kulmud. Samuti hakkab tugevnema luustik. 3 kuu lguses hakkab loode end liigutama, ja on kuulda südamelööke. 6- nda kuu lõppedes on loode võimeline hingama, uriini väljutama, nutm, neelama, seedima.
See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioon ehk pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. Algab rasedus. Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk emakook, see produtseerib hormoone. 1. Kõige esimene hormoon, mida hakatakse pärast viljastumist produtseerima, on inimese koorion konadotropiin (HCG)- selle hormooni määramisele põhineb esimene rasedustest. 7-9 päeval pärast viljastumist on tõusnud, tõuseb veelgi järk-järgult, saavutab
III faas luteaalfaas. Kollakeha , mis moodustub lõhkenud folliikulist, hakkab enam produtseerima progesterooni, samal ajal jätkub ka österogeeni teke. Kollakeha H viivad emaka limaskesta sekretsioonifaasi, soodustavad seal näärmete arengut ja valmistavad ette pinda viljastatud munaraku jaoks. Viljastumise järel areneb rasedusaegne kollakeha, mille H-d takistavad uute munarakkude väljumist munasarjast ja hoiavad ära emaka kontraktsiooni tekke kuni raseduse teatud momendini. Kui munaraku viljastamist ei toimu, siis kollakeha taandareneb, selle H-de tase veres langeb, tekib menstruatsioon: emaka limaskesta funktsionaalkiht eemaldatakse organismist verejooksuga. Hüpofüsaar gonadaalsüsteem: suguhormoonide sekretsiooni regulatsioon. SuguH produkts. sugunäärmetes reguleerib hüpofüüsi eessagar gonadotroopseteH abil. Folliikuleid stimuleeriva H,luteiniseerivaH paiskamine verre on peale puberteeti (N-tsükliline; M- pidev,madalal tasemel)kulgev protsess
alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud käbist. Seemned on kas tiivutud (Juniperus, Pinus sp.), ühepoolse lennutiivaga (Abies, Picea, Pinus, Pseudotsuga, Larix, Tsuga sp. jt.) või kahe kitsa tiivaga (Chamaecyparis, Cupressus, Thuja, Sequoiadendron, Sequoia sp. jt.). Valminult asuvad käbid puudel: a) püstiselt ja lagunevad nii, et puule jääb vaid käbiroots (Abies, Cedrus sp.);
(11) Mängukohas toimuvate tegevuste reklaamile kohaldatakse hasartmängu reklaami suhtes kehtestatut 29 6) Tervishoiuteenuse reklaam (1) Tervishoiuteenuse, sealhulgas kunstliku viljastamise reklaam on keelatud. (2) Tervishoiuteenust ja tervishoiuteenuse osutajat käsitatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning kunstlikku viljastamist käsitatakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse tähenduses. (3) Tervishoiuteenuse osutaja kohta avaldatavas teabes peab sisalduma tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa number. (4) Tervishoiuteenuse reklaamiks ei loeta: 1) teavet tervishoiuteenuse osutaja nime, tööaja, tegevuskoha ja eriala ning tervishoiutöötaja nime, eriala, akadeemilise kraadi ja kontaktandmete kohta ning osutatavate tervishoiuteenuste loetelu ja hinnakirja avalikustamist;
püsima. Selliseid looduse poolt etteseatud seoseid tuleb heade viljastamis-tulemuste saavutamiseks seemendusaja arvestamisel silmas pidada. Liiga varase või hilise seemendusega vähenevad oluliselt võimalused edukaks viljastamiseks. Võib juhtuda, et ainult vähesed viljastus- võimelised muna- ja seemnerakud satuvad kokku või ei kõhtu üldse või toimub viljastamine vananenud sugurakkudega. Viimase tulemuseks on enamasti väheelujõulised embrüod. Kui viljastamist ei toimunud või kõik embrüod hukkuvad, toimub emistel regulaarsete ajavahemike järel ümberindlus. Kui hukkub ainult osa embrüoid, sünnivad väikesed pesakonnad. Normaalselt indleval emisel on Optimaaalne seemenduaeg (innakontrolli viiakse läbi 2 korda päevas) 1-kord 12...24 tundi pärast inna algust 2-kord 12 tundi pärast 1. seemendust PRAKTIKAS seemendatakse hommikul tekkinud paigalseisurefleksiga emised sama
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
ajaks, sõltuvalt liigist. Inimesel näiteks kuni mitmeks aastakümneks. See on ilmselt vajalik ootsüüdi kasvamiseks, et valmistuda embrüonaalseks arenguks peale viljastumist. Peale vastavat signaali jätkavad ootsüüdid meiootilist jagunemist, kuid paljudel liikidel toimub meioosi peatamine uuesti 1. või 2. jagunemise metafaasis. Selgrootutel toimub see 1. jagunemise metafaasis, enamikul selgroogsetel aga 2. jagunemise metafaasis. Meioos jätkub peale viljastamist. 1. Metafaas. Homoloogide paare hoiavad koos kuni anafaasini kiasmid, mis täidavad siin sama funktsiooni, mis tsentromeerid tavalises mitoosis. 1.Anafaas. Poolustele lahknevad homol. kromosoomid, mis koosnevad 2-st tütarkromatiidist. NB! Homoloogide lahknemine on sõltumatu, mis tähendab seda, et kumbki tütarrakk saab juhusliklt nii isas- kui emasvanemalt pärit homolooge. Mida suurem on kromosoomide arv organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv. 1. ja 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
