ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval ...
KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Vilja ülesanne on seemnete kaitse ja sageli ka levitamine. Vilja teke Kui tolmlemine on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. VILJA EHITUS Seemned Viljakest e perikarp tekib sigimiku seinast
6. Selgita lühidalt meristeempaljunduse põhimõte ja eesmärgid, milleks seda tehakse. 7. Selgita mõisted:antigeen, antikeha, antiseerum, hübridoom 8. Too näiteid, kus kasutatakse hübridoomitehnoloogia abil toodetud monokloonseid antikehi. 9. Viljastamiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit (vt.õp.lk.26-27 j.1.14). Millist neist eelistaksid Sina, kui vaja peaks olema ja miks? 10. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? 11. Selgita lühidalt tuumkloonimise nn Dolly-meetodi põhimõtet. Koosta kronoloogiline tabel seni kloonitud liikidest. 12. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. 13. Põhjenda (vähemalt 3 poolt- või vastuväidet!) oma arvamust kloonimise kohta. 14. Milles seisneb tüvirakude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada (näited)? 15. Millised on GMO-de kaks tüüpi? Võrdle neid
Vijastumine Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguhe, mille kigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujulistena psida. Spermatosoidid on naise kehas vimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline vime. Need haploidsed (he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus...
Sest tolmuterad kannab emassuguorganile tuul st toimub tuultoimlemine. 15. Pajlasseemnetaimede paljunemine. Paljunevad seemnetega. Viljastatud munarakust arenev seeme on täiesti uus moodustis taimeriigis : tugeva kestalisse seemnesse on pakitu juba uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga.Viljastamiseks paljaseemnetaimed vett ei vaja. Sest tolmuterad kannab emassuguorganile tuul st toimub tuultoimlemine. Pärast viljastamist emaskäbie soomused sulguvad ja käbid muutuva jämedamaks ning vaiguseks, tolmlenud isakäbid aga kuivavad ja varisevad maha. Osal paljasseemnetaimedel on seemnded kileja tiivakesega, mis sooustab tuulega levimist. Seemneid levitavad ka linnud ja närilised. 16. Kodumaised okaspuud. Harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu. 17. Okaspuude kasutamine. Inimese jaoks on kõige tähtsam okaspuue puit ,see on ehitusmaterjal,
Õie ristlõige seemnealge kroonleht tuppleht T E viljakest sigimik T - tolmukas E - emakas VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Ilma viljastamiseta (apomiksis) -- partenokarpne vili Ainult sigimikust -- paljasvili Sigimik + teised õieosad -- rüüsvili Sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest (perikarp) välimine ja sisemine on enamasti kilejad keskmine paks, tugev SEEME teris Hiilum e. seemnenaba - seemne jala kinnituskoht mikropüül - ava, kust siseneb tolmutoru
Embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või eo moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis võib inimesel nagu kõigil selgroogsetel organismidel eristada kolme perioodi: 1)lõigustumine, kus toimub sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks looteks, kusjuures loode ise ei suurene; 2) gastrulatsioon, kus kujunevad idulehed ja telgorganid; 3) histo- ja organogenees, kus toimub kudede ja definitiivsete elundite kujunemine. 36 tundi peale munaraku viljastamist hakkab munarakk poolduma. Rakkude jagunemist, mis toimub korduvalt ning mille käigus tekib hulk rakke, nimetatakse lõigustumiseks. Uued rakud,mida nimetatakse blastomeerideks muutuvad jagunedes järjest väiksemaks. Peale implanteerumist emaka limaskesta algab nende kiire kasv. Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast
rakkudest KASUTAMINE: *Teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus. *Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus. *Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks (nt rasedustestid) Embrüosiirdamise kasulikkus loomadel *Korraga võimalik saada mitu järglast(tõuaretus) *Embrüote sügavkülmutamine võimaldab neid veel pikemalt säilitada Miks tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimestel? Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Viljastamine in Vitro inimestel I. Munarakud võetakse nõelpipetiga otse munasarjast II. Munarakud kontrollitakse. Vigased rakud kõrvaldatakse III
Väliselt sarnaneb meriforelliga. Lõhe turgutuspiirkond on Atlandi ookeani põhjaosa. Siit läheb ta kudema Euroopa jõgedesse. Varem oli lõhe väga arvukas kõigis Euroopa jõgedes, kus leidus sobivaid koelmuid. Hüdroehitused, jõgede reostamine kommunaal- ja tööstusheitvetega ning eriti ülemäärane püük on viinud selleni, et praegu on lõhede arvukus märgatavalt vähenenud. Lõhevarude säilitamiseks kasutatakse ulatuslikult marja kunstlikku viljastamist ning inkubeerimist spetsiaalsetes haudemajades. Lõhede tulek jõgedesse on küllaltki komplitseeritud. Barentsi ja Valgesse merre suubuvatesse jõgedesse tuleb augustist jäätumiseni suur sügislõhe, kelle sugunäärmed on vähe arenenud. Jõkkeränne katkeb talve saabudes. Osa sügislõhet, kes ei jõudnud jõkke tungida, talvitub suudme-eelsetel aladel ja tuleb jõkke kohe peale jääminekut. Seda lõhet nimetatakse "jääjärgseks". Sügislõhe veedab jões aasta, ei toitu ja
põhjustel on katseklaasis viljastamine ja embrüo siirdamine. Lisaks katseklaasis viljastamise protseduurile kasutakse seemneraku injektsiooni munarakku kui tegemist on mehepoolse viljatuse raske juhuga. Veel viljatuse ravimeetodiks on kunstlik viljastamine kus sõltuvalt põhjusest, kasutatakse kas abikaasa enda või doonori sugurakke. (Perekool s.a) 4.1 Kunstlik viljastumine Kehavälist ehk kunstlikku viljastamist kasutati algselt munajuhade haigust põdevate naiste ja ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laiendatud ka mehepoolse või teadmata põhjusega viljatutele paaridele. (Viljatus s.a) Kunstlik viljatus on lahenduseks ning lootuses viljatutele peredele, kuigi elusa lapse sünni tõenäosuseks on vaid 15%. Rasestumise määr on juba 20%-25% aga kunagi ei tea kas see lõppeb edukalt. Kunstliku viljastamise üheks eetiliseks küsimuseks on areneva lapse tervis ja elujõud
erinev kovalentne modifikatsioon;valke mittekodeerivate RNA de erinev avaldumine. Mittekodeeriv RNA Xist represseerib ühe Xkromosoomi varase emas-embrüo kõigis rakkudes. Pöördumatu heterokromatiniseerumine. DNA demetüleeritakse replikatsioonil. Metüültransferaasid metüleerivad uue ahela vana ahela põhjal. Embrüonaalse arengu liikumapanev printsiib. Preformism vs epigenees.Preformism: täsikasvanud organism on miniatuursel kujul sugurakkused olemas enne viljastamist, loomishetkeks peale. Areng- kasvamine, lahtihargnemine, mitte uue tekkimine. Epigenees:täiskasvanu tunnused kujunevad de novo algselt struktuuritust massist järk järgult. Eri liikide embrüot on pärast gastrulatsiooni väga sarnased, kuigi täiskasvnaud väga erinevad. Baeri seadused. 1. Suurema loomataksoni üldised tunnused ilmnevad arengus varem kui väiksema taksoni erijooned; 2. Vähem üldised struktuurid
tühjendavad oma sisu rebukesta alla) ja vitelliinkest muutub permidele läbimatuks - tekib viljastumiskest. Kehasisene viljastumine. Spermid paisatakse tupest ja emakast edasi munajuhasse lihaste kokkutõmmete abiga. Munarakk ootab munajuhas ampulla piirkonnas (munajuha kitsuses)- siin toimub viljastamine, kus on umbes 2 kraadi soojem kui mujal munajuhas - spermid liiguvad termotaksise mõjul selles suunas. Kuid enne viljastamist peavad spermid kinnituma munajuha seinale, et muutuda viljastamisvõimeliseks, selleks toimub: Kapatsitatsioon K iooonide väljumine põhjustab membr potentsiaali muutust; albumiini mõjul võetakse spermi pinnalt kolesterool välja, mis võimaldab Ca sissevoolu ja aluselisemaks muutumise sperm muutub viljastamisvõimeliseks. Seejärel hakkab sperm mööda temperatuurigradienti liikuma ja kemotaksisena mõjutab liikumist progesteroon.
töötlemisega, mis on küll üsna keerukas, kuid sellest hoolimata pole sellel keskset kontrollivat funktsiooni. Ilma peata putukad elavad suurepäraselt edasi, ja surevad arvatavasti janusse või nälga. Erinevalt inimesest, kelle närvirakud ei taastu, on putukatel võime kahujstatud närvirakke uuesti sünteesida. Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised. Paarumisel viib isane oma seemnerakud emase suguteedesse. Emane muneb umbes nädal peale viljastamist oma munad mulda ning need kooruvad alles kevadel. Kevadel kooruvad rohutirtsu vastsed, kes ronivad mulla peale ja alustavad iseseisvat elu. Nad söövad taimi. Hingamine Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil. Eriti oluline on stigmade tihe sulgumine nukustaadiumis, kuna see aitab vett kokku hoida. Hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt
vajadus transportida elus loomi, mis on palju kallim ja võib kaasa tuua nakatumisohu mitmesugustesse haigusetekitajatega. Külmutamise miinuseks on: statistiliselt ei ela külmutamist, sulatamist üle umbes 50% külmutatud embrüotest ja kõiki selle põhjuseid ei teata. Ainult tugevamad jäävad ellu. - Mingil määral näib see loomade piinamisena leebemal viisil. - Looduse vastu töötamine või nagu mehaaniline kaasa aitamine 2. Mis põhjusel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesele? Seda kasutakase naise peal, kellel on mingi terviserike mis taksitab rasestumist tavalisel viisil. 2. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Ettevalmistatud naisele siirtatakse 2-3 embrüot. 3. Mis on Teie arvates põhjuseks, et Eestis ei ole asendusema kasutamine inimesel seaduslikult lubatud? Eesti naine tugev saarenaine. Neil on tervis korras ega ole vaja asendusema. Lk. 36 1
· Valitud embrüod võib kohe siirata või säilitada arenguvõimelisena pika aja kestel sügavkülmututuna vedelas lämmastikus. · Embrüod siiratakse sobivas innatsükli faasi viidud retsipientloomade emakasse. Teiselt loomalt pärist embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks. Peale eelkirjeldatud meetodi kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast, nende viljastamist in vitro (eht väljaspool orgamismi, ,,klaasis") ja embrüote kultiveerimist sobiva arengujärguni. Viljastumiskeskkond on varieeruv. Põllumajandusloomadel on embrüosiirdamisel peamiselt kaks kasulikku tagajärge: 1. Geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine. Järglaste arv võib ületada saja piiri 2. Sügavkülmutamine võimaldab embrüoid transportida kaugete vahemaade taha.
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
kogusega. Lahuses vaibuvad kalade liigutused minuti-kahe jooksul. Pärast käitlemise lõppu lastakse kalad kiiresti taas puhtasse hapnikurikkasse vette, kus nende normaalne käitumine taastub 5–10 minuti jooksul. Küps mari väljub emaskala suguavast ühtlase joana, kui hoida kala süles, kallutada saba allapoole ja kergelt triikida sõrmede või küünarnukiga kala kõhtu pea poolt saba poole. Enne lüpsmist kuivatatakse kalad kergelt ja jälgitakse, et vett ei satuks suguproduktidele enne viljastamist. Kuivviljastamine: Viljastamiseks lisatakse marjale väike kogus niiska. Mari ja niisk segatakse ja hoitakse ootel 2–3 minutit. Siis lisatakse vesi, segatakse marja taas ettevaatlikult ja hoitakse seda vee all rahus kuni 10 minutit. Vesi aktiveerib munarakud ja spermatosoidid. Viimased liiguvad seejärel aktiivselt ja on viljastamisvõimelised ligikaudu minuti vältel. Seejärel loputatakse puhta veega niisk ja ovariaalvedelik või füsioloogiline lahus ära. Viljastatud mari jäetakse paisuma
Näiteks lehmadele paigaldatakse pulli sperma käsitsi suguelundisse. Seda tehti esmalt, et saada paremat piima lehmadel. Kuna igale karjale ei jagunud kõige paremate geenidega pulli. Esimene korda läinud kunstlik viljastamine leidis aset aastal 1784. Selle viis läbi Lazzaro Spallanzan, koera peal, kes tõi pärast 62 päeva ilmale kolm poega. Selleks, et viljastamine toimuks korrapäraselt, tuleb emakas ja emakahõõrdkate ettevalmistada. Viljatuse korral tuleb umbes kolme päeva pärast viljastamist implanteerida naise emakasse embrüo, et loode saaks hakata aremema. Kunstliku viljastamisega seoses on välja antud mitmeid seadusi ja sätteid. Mõned neist: · Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult viljastada. · Ühelt doonorilt võetud seemnerakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt
Lümfotsüüdid pärinevad luuüdi tüvirakust, kuid küpsevad lümfisõlmedes ja elundeis, 2/27) Mina eelistaksin mikroinjektsiooni meetodit, sest sellise meetodiga viljastamisel on viljastumis tõenäosus suurem, kuna sperm süstitakse otse munarakku. Samuti on suurem tõenäosus, et tekkinud rakukogumik on elujõulisem kuna seda kasvatatkse kuni teatud staadiumini ning seejärel siiratakse emakasse. 5/27) Inimesel tehakse kehavälis viljastamist ja embrüosiirdamist, kui naisel on mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Samas võib ka seda teha siis, kui mehel on sperme vähe või nende liikumine on puudulik. 7/27) Eestis ei ole see lubatud sellepärast, et seadus nõuab, et doonor jääks saladuseks. Asendusema oleks kui emaka doonor ja tema isik ei oleks salajane. Samuti loetakse emaks seda naist, kes on selle lapse ilmale toonud, kuid
aastatel. Nende manustamisega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ning 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks. Kasutatakse munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast, nende viljastamist in vitro (ld. ‘klaasis’, s.t väljaspool organismi) ja embrüote kultiveerimist sobiva arengujärguni. Embrüosiirdamist kasutatakse peamisele perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Eestis pole lubatud kasutada asendusema. IMETAJATE KLOONIMINE Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanemaga
aastatel. Nende manustamisega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ning 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks. Kasutatakse munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast, nende viljastamist in vitro (ld. ‘klaasis’, s.t väljaspool organismi) ja embrüote kultiveerimist sobiva arengujärguni. Embrüosiirdamist kasutatakse peamisele perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Eestis pole lubatud kasutada asendusema. IMETAJATE KLOONIMINE Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanemaga
Polükarpne õitseb elu jooksul mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. Liigutused ehk nastid võilill avaneb kommikul, sulgub õhtul Tropismid liigutus kindla ärritaja suhtes. Nt päevalill keerab end päikese poole. VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ilma seemneteta vili Paljasvili ainult sigimikust koosneb Rüüsvili sigimik ja teised õieosad Perikarp sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest Võivad jaguneda kaheks: Lihakad mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad jaguvili, lülivili
rakkudest KASUTAMINE: *Teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus. *Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus. *Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks (nt rasedustestid) Embrüosiirdamise kasulikkus loomadel *Korraga võimalik saada mitu järglast(tõuaretus) *Embrüote sügavkülmutamine võimaldab neid veel pikemalt säilitada Miks tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimestel? Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Viljastamine in Vitro inimestel I. Munarakud võetakse nõelpipetiga otse munasarjast II. Munarakud kontrollitakse. Vigased rakud kõrvaldatakse III
valmimata munarakku · Puberteediea alguseks on munasarjades alles ~40000 follikulit(asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone ) · Menstruatsioon (tampoonid, sidemed, hügieen ) · PMS · Rinnanäärmekasv · Naiseliku keha kujunemine (kaalukasv, rasvkude, kehakultuur ) · Vistrikud (akne, hügieen ) · Karvakasv · Hügieen · Psüühilised muutused · kosmeetika · Menstruatsioon (mens) tsükliline, igakuiselt esinev vereeritus emakast. Kui viljastamist ei toimu, irdub emaka limaskest (endomeetrium) koos endomeetriumit varustanud väikestest veresoontest erituva verega, vedelikuga emakaõõnest ning emakakaela limaga. · Menstruaaltsükkel periood, mis kestab menstruatsioonitsükli esimesest vereerituse päevast kuni järgmise tsükli esimese vereerituse päevani. Tsükli keskmine pikkus on 28 päeva. Normaalne on ka 21-35 päevane tsükkel
haudemajas. Karpkala on väga viljakas, tavaliselt saadakse 50- 180 tuhat marjatera emaskala kaalu 1kg kohta, keskmiselt 450 tuhat marjatera emaskalalt. Paljundamine toimub mai lõpus- juuni alguses, kui veetemp on 18-20 ja tõuseb. 15. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused. Forelli paljundamisel ei kasutata hüpofüüsi suspensiooni süstimist kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi hindamiseks. Samuti ei tehta marja ja niisa lüpsmist, viljastamist koos marja kleepuvuse eemaldamisega. 16. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis. 17. Vähikasvatuse probleemid võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid 18. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse. 19. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis 20. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused.
Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad haploidsed eosed ja elateerid pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud
Ei saa välja tuua ühte konkreetset põhjust, mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengut hominiididel, erinevad tegurid mõjutasid teineteist: - muutused elutingimustes - sotsiaalne ja keeleline areng - muutused toitumises - tööriistade kasutamine ontogeneetilise arengu erinevaid etappe Ontogeneetiline areng Embrüol 3 lootelehte: (1) Endoderm siseorganid (2) Mesoderm skelett ja lihased (3) Ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat pärast viljastamist neuraalplaat neuraaltoru 7. nädalaks sarnaneb embrüo miniatuurse inimesega. Umbes 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele eriomasena. neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuronite teke Esmalt sümmeetriline jagunemine tüvirakkude hulga mitmekordistamine (iga rakk jaguneb kaheks sarnaseks progenitorrakuks). Alates E42 asümmeetriline jagunemine tekib üks progenitor ja üks närvirakk. Närvirakk migreerub, progenitor jaguneb omakorda.
Pika ajaloo vältel on inimene õppinud kasvatama mitmeid erinevaid taimi ja aretanud erineva õievärvi ja kujuga taimi. Mõnede taimede õied on väärtuslikud ka toiduna, vürtsina, ravimitena või parfümeerias toorainena. Vürtsina on tuntud nelgipuuõied. Väga kallis maitseaine ja toiduvärv on safran. See on valmistatud safranikrookuse peenestatud emakakaeladest. Vili Pärast tolmlemist ja viljastamist areneb sigimikust vili. Viljad jaotuvad veesisalduse järgi lihakviljadeks (ploom, õun, pirn) ja kuivviljadeks, mis omakorda jagunevad avaviljadeks (viljad avanevad, seemned varisevad, uba, hernes) ja sulgviljadeks (vili variseb tervikuna ning sisaldab ühte seemet, pähklid). Viljade leviku eesmärgiks on saada emataimest piisavalt kaugele, et jätkuks toitaineid ja ruumi. Leviku liigid: 1. tuule abil levivad viljad on väikesed ja kerged. Varustatud lennu mehanismiga
Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule, sest rebukoti tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud. Kalakasvanduses tuleb neid õpetada inimese poolt antavat sööta sööma. Söömaõpetamine toimub startersöödaga, mida jagatakse käsitsi või söötmis automaatide abil
Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8-9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20-30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma sokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranziks. Vili peidab endas 20-40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) 7 Joonis 1. Kakaoviljad Pärast fermentatsiooniprotsessi, mil seemned koos ümbritseva viljalihaga päikese kätte
organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele (Vt Õis). Putuktolmlemine - tolmlemisviis, mille puhul putukad kannavad ühe taime õietolmu teise taime emakale. Putuktolmlejate õied on enamasti värvikirevad ja lõhnavad. Kõik katteseemnetaimed pole putuktolmlejad. Sigimik - emaka alumine osa, milles paiknevad seemnealgmed ja millest peale viljastamist kujuneb vili. Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Katteseemnetaimed jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks seemne ehituse alusel, kuid neil taimerühmadel on ka teisi iseärasusi: TUNNUS KAHEIDULEHELISED ÜHEIDULEHELISED
eristumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest paljunemine spooride ehk eostega- seened, samblad, osjad, sõnajalad päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism 17. Spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga ning spermi tuum liigub munarakku. Niipea, kui üks seemnerakk on pääsenud munarakku, muutub selle pind teistele seemnerakkudele läbipaistmatuks. See takistab munaraku viljastamist mitme spermi poolt. 18. Pronükleused on seemneraku ja munaraku haploidsed tuumad munaraku sees pärast viljastumist, kuid enne tuumade ühinemist. 19. Kui Y-kromosoomis olev soomääramisgeen mingil põhjusel sisse ei lülitu, areneb lootes naine, hoolimata sellest, et tal on XY-sugukromosoomid. Sellised häired on aga üliharuldased. 20. Rasedustest põhineb inimese kooriongonadotropiini (hCG) kindlaks määramisel uriinis. HCG tekib organismi ainult raseduse ajal. 21
Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8−9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20−30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma šokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranžiks. Vili peidab endas 20−40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) Joonis 1. Kakaoviljad Pärast fermentatsiooniprotsessi, mil seemned koos ümbritseva viljalihaga päikese kätte jäetakse, oad kuivatatakse, mille käigus saavutavad need pruunika värvuse. (Suitsu, 2004)
Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule, sest rebukoti tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud. Kalakasvanduses tuleb neid õpetada inimese poolt antavat sööta sööma. Söömaõpetamine toimub startersöödaga, mida jagatakse käsitsi või söötmis automaatide abil
naistel XX, meestel XY HERMAFRODIIT liitsuguline organism LOOTELEHT loote rakukiht, millest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad LOOTEKEST ajutine organ, mis kindlustab loote normaalse arengu PLATSENTA ajutine organ, mis ühendab emasorganismi lootega AMITOOS rakkude ebavõrdne jagunemine, esineb bakteritel ja algloomadel, inimesel vähirakkudel ONTOGENEES organismi areng viljastumisest surmani EMBRÜOGENEES loote areng peale viljastamist kuni sünnini POSTEMBRÜOGENEES organismi sünnijärgne arengustaadium, mis kestab sünnist surmani VAEGMOONE moondega arengu liik, kus esineb 3 staadiumi: muna, vastne ja valmik TÄISMOONE moondega arengu liik, kus esineb 4 staadiumi: muna, vastne, nukk ja valmik KLIINILINE SURM organismi seisund, kus puudub hingamine ja südametegevus, kuid koed ja rakud on säilitanud eluvõime, organismi on võimalik veel elustada
Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79) Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele. Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla, tuultolmlemisel, aga lahksugulised õisikud ja tolmuterad on väikesed ja kerged. 10.Millest areneb vili, millest seeme?(82) Vili areneb sigimikust pärast tolmlemist ja viljastamist. Seeme areneb viljastatud seemnealgmeist. 11.Nimeta viljade ja seemnete levimisviise. Kirjelda tuule abil levivaid vilju/seemneid ja loomade abil levivaid vilju/seemneid. (86-87) Viljad ja seemned levivad tuulega, loomade kaudu ja on olemas ka iselevivad paiskviljad. Tuule abil levivad viljad/õied on väikesed ja kerged ning lendlemist soodustab lendkarvad või tiibjad lisemed. Loomade abil levivad viljad/õied on eredavärvilised, lihakad ja nende seemned on tugevakestalised.
Välistupp - tupplehti kaks ringi, välimised on väiksemad, asuvad suuremate vahekohtades 80. kevadmaran ÕIE NEEL koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. Serviseks 81. MÜHKSOOMUSED õõnsad puhetised õiekrooni neelus, sageli sellest erinevalt värvunud 82. kollased mühksoomused meelespea õieneelus EMAKA EHITUS sigimikus on seemnealgmed, millest peale viljastamist arenevad seemned vili tekib sigimikust 83. TOLMUKA EHITUS tolmukapeas asuvad tolmuterad, mille sees on isassugurakud 84. POLLIINIUM kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel 85. polliiniumid on kleepunud mesilase seljale ja viiakse nii teise õide 86. SIGIMIKU ASEND I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool
krossingover, jagunemiste vahel on interfaas, kus ei toimu DNA replikatsiooni Liikide ristimine- eri liikide ristandite saamine on haruldane ja võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedasi liike. Eeldus mitte ainult kromosoomide arv ja struktuuri võrdlus, vaid ka suure osa geneetilise materjali sarnasus. Loeng 2 Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1)epigaamne-sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab 2) progaamne- sugu määratakse enne viljastumist 3)sügaamne- sugu määratakse viljastamise momendil -esineb enamilkul erisooristel isenditel -soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Kõrgematel organismidel määratakse sugupool sugukromosoomidega ehk gonosoomidega 1905- soomääramise XX-X0 süsteem, mis esineb putukatel 1905- leiti putukatel et isastel esineb ühele X-kromosoomile lisaks veel
meetoditest: 1. rekombinantse nukleiinhappe tehnoloogiat, millega väljaspool organismi tekitatakse geneetilise materjali muundatud kombinatsioone, mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid nad on võimelised jätkuvalt replitseeruma, 2. väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist, 3. kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist viisil, mis looduses ei esine. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta viljastamist väljaspool vanemorganismi, konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnda muud looduslikku protsessi, indutseeritud polüploidsust. Täpsemalt saab GMO-d puudutavate õiguslike punktidega tutvuda ,,Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses." [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12803820] (8.03.2008) Kes vastutab? Kui GMO satub keskkonda ettekavatsematult, on oluline teada, kes vastutab? Kehtiv
Keharakkude liitmine võimaldab eritüübiliste rakkude omaduste ühendamist. Liidetud rakkude abil saame toota antikehasid, mis tunnevad ära kindla aine või haigusetekitaja meie kehas. (nt. rasedustestid) Toodetud antikehi kasutatakse: diagnostikaks (viiruste ja bakterite tuvastamine ), ravimite hulga mõõtmiseks proovides, vererühmade määramiseks, vähkkasvajate ennetamiseks. 5. Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist. a) munajuhade umbsus, ei rasestu b) sperme vähe ja väheliikuvad c) viljakushäired 6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? Ebaõnnestunud abort abordijäänused. Ei pruugi hiljem lapsi saada Ema hilisemad psühholoogilised probleemid Võib rikkuda suhteid Alandab iivet 7. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne
Saab ühendada kahe erineva rakutüübi OMADUSI (nt. piiramatu paljunemine ja antikehade tootmine). Liidetud rakkude abil saame toota antikehasid, mis tunnevad ära kindla aine või haigusetekitaja meie kehas. (nt. rasedustestid) Toodetud antikehi kasutatakse: - diagnostikaks (viiruste ja bakterite tuvastamine) - ravimite hukga mõõtmiseks proovides - vererühmade määramiseks - vähkkasvajate ennetamiseks!!! 5. Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist, embrüosiirdamist. Teostatakse sellepärast, et anda võimalus peredele, kus näiteks naisel või mehel esineb terviserike. 6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? Vähi tõenäosuse suurenemine, vaimsed pinged, stress, nurisünnituse suurenemine... 7. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine.
algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatatud seksuaalvahekorrast. Käesolevas ettekandes on kunstliku viljastamist puudutatud asendusemaduse aspektist, mille puhul viljatu paari munaraku ja sperma ühendamisel saadud embrüo siirdatakse teise naise emakasse, kes lapse sünnitab. Hiljem bioloogilised vanemad adopteerivad selle lapse. Sel puhul pole asendusema, erinevalt loomulikust asendusemadusest, lapsega geneetiliselt seotud. Küsimus, kas uued tehnoloogiad ei kahjusta kuidagi vanemaid ja lapsi või ei muuda inimeste
Saab ühendada kahe erineva rakutüübi OMADUSI (nt. piiramatu paljunemine ja antikehade tootmine). Liidetud rakkude abil saame toota antikehasid, mis tunnevad ära kindla aine või haigusetekitaja meie kehas. (nt. rasedustestid) Toodetud antikehi kasutatakse: - diagnostikaks (viiruste ja bakterite tuvastamine) - ravimite hukga mõõtmiseks proovides - vererühmade määramiseks - vähkkasvajate ennetamiseks!!! 5. Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist, embrüosiirdamist. Kunstlik viljastamine on vajalik, kui mees/naine on viljatu; mehe sperma on ebakvaliteetne; naine soovib last, kuid pole meest; soovitakse kaksikuid (TN on suurem). 6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? - Psüühiline trauma naisele enda lapse kaotuse tõttu (süü, kurbus, ängistus, häbi, unehäired, söömishäired, mõtlemishäired, tuimus) - Võivad kaasneda tüsistused
*Võib muuta menstruatsioonitsüklit või tekitada ebareeglipärast veritsust *Ei kaitse suguhaiguste eest *Kaasneda võib kaalu tõus , rindade tundlikus ja luude hõrenemine *Võib olla raske eemalada või jätta arme Vaginaalsed spermitsiidid Tõhusus: Altvedamis võimalus 21% Ülevaade: Spermitsiidid on keemiliselt loodud sperma tapmiseks.Sisestatakse vagiinasse enne vahekorda.Spermitsiidide alla kuuluvad kreemid, geelid, vahud jm.Nad takistavad sperma sissepääsu emakasse ja munaraku viljastamist. Spermitsiidsed kreemid ja geelid on mõeldud pessaari või väikse emakakaela kattega koos kasutamiseks, aga neid võib ka eraldi kasutada. Plussid: *Müügil ilma retseptita *Kreeme ja geele võib libestina kasutada *Põhiline koostisosa (Nonoxynol-9) omab mõningat kaitset suguhaiguste vastu , kaasa arvatud HIV Miinused: *Parimad tulemused koos kondoomi, pessaari või muu vahendiga *Peab sisestama 10-30 minutit enne vahekorda *Mõned inimesed on allergilised
· Kasvamine · Meioos 10) Mõiste menstruaaltsükkel, iseloomustage menstruaaltsükliga kaasnevaid muutusi naise organismis. Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni nim menstruaaltsükliks. Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Siin on oluline osa munasarjast verre erituvatel hormoonidel. Nii toimub igakordne ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Enamikul juhtudel aga munaraku viljastamist ei toimu ning emaka pehme ja vooderdav limaskest osutub tarbetuks. See eraldub ja heidetakse kehast välja. 11) Mõiste ovulatsioon, kui kaua püsib munarakk ovulatsioonijärgselt viljastumisvõimeline? Kui kaua püsivad seemnerakud naise organismis elujõulistena? Millisel menstruaaltsükli ajal on kõige tõenäolisem rasestuda? Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munsarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga. Küpsenud
vanusepiirid: 15-16 aastat. 65. Selgita mõisted: pollutsioon, ovulatsioon, menstruatsioon. *Pollutsioon-iseeneslik seemnepurse. *Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. *Menstruatsioon-Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Siin on oluline osa munasarjast verre erituvatel hormoonidel. Nii toimub igakordne ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Enamikul juhtudel aga munaraku viljastamist ei toimu ning emaka pehme ja vooderdav limaskest osutub tarbetuks. See eraldub ja heidetakse kehast välja. 66. Nimeta murdeealise õpilase närviprotsesside 3 iseloomulikku tunnust. -Ilmneb taas ajukoore kontrolliva ja reguleeriva rolli nõrgenemine -Esineb närviprotsesside tasakaalustatus-erutus kaldub domineerima pidurduse üle -Eritus kaldub irradieeruma -Nõrgeneb sisemine pidurdus-eriti diferentseerimis-ja hilinemispidurdus -Kõne aeglustub
Pärast viljastumist hakkab munarakk jagunema. Kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad rakud üha uuesti ja uuesti. Moodustub rakukobar (pärast viljastumist järjestikuste jagunemiste teel moodustuv hulkrakne moodustis), mis liigub mööda munajuha emakasse. Liikumist soodustavad munajuha kokkutõmbed ja ripsepiteeli töö. Rakukobara rakud jagunevad edasi ja tekib kaks rakukihti, mille vahele jääb vedelikuga täidetud õõs. Selleks ajaks on emaka limaskest paksenenud ja ~nädal pärast viljastamist rakukobar pesastub sellega. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, idulane. Välimisest rakukihist moodustub hiljem mitu kesta, mis kaitsevad teda ja mis osaleb areneva organismi toitumises. Idulane saab alguses toitaineid emaka limaskestast. Kui rakukobar on emakaseina pesastunud, siis emaka limaskest ei irdu ja menstruatsioon jääb ära. Munaraku olulisem kiht on rakukest. Viljatus on kooselupaari pikaajaline võimetus saada järglasi. Viljatuse põhjused Meestel 1)spermide vähesus
tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub . Idanemiseks vajavad seemned soojust ja niiskust. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. 36. Vili ja seeme. Rüüsvili, paljasvili, partenokarpia Vili on struktuur mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav pole oluline Seeme- kôrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate.
ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub . Idanemiseks vajavad seemned soojust ja niiskust. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. 36.Vili ja seeme. Rüüsvili, paljasvili, partenokarpia Vili on struktuur mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav pole oluline Seeme- kôrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate.
Seega on helviku tallusel dorsoventraalne ehitus. Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad sporogeensete rakkude meiootilise jagunemise tulemusena haploidsed eosed ja elateerid pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus. Helvikud on laialt levinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
