ega vähene. Samuti ei ole ohtlikud umbes kuu aja jooksul manustatavad ravimid (manustatakse nina kaudu ja süstides naha alla) teaduslikud uuringud on näidanud, et nende kasutamisel ei teki hormonaalseid häireid ega vähki. Need on naiste enda hormoonid ja vahetevahel võivad need mõjuda isegi positiivselt naise tsükli regulatsioonile. Munarakkude kasvatamine ja viljastamine toimub analoogselt nende naistega, kes osalevad kehavälise viljastamise programmis.Doonori munaraku viljastamiseks kasutatakse vastavalt retsipiendi soovile kas retsipiendi abikaasa või spermadoonori spermatosoide. Retsipiendile tehakse embrüode siirdamiseks hormonaalne ettevalmistus vastavalt vajadusele.Embrüode siirdamine tehakse kliinikus umbes ühe tunni jooksul (maksimaalselt siirdatakse 3 embrüot), mille järel patsient lahkub kliinikust. Keskmine raseduse protsent ühe siirdamise kohta on umbes 50%. II Spermadoonorlus: Tingimused: · vanus 19 kuni 38 eluaastat
Seeme Õp: 54-55 Suguline paljunemine · Seemneraku ja munaraku ühinemist nim. viljastamiseks. · Viljastatud munarakust tekib idu, viljastatud keskrakust aga toiduvaru. · Vili tekib sigimikust. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast
Kunstlikku viljastamist ei tohi vahendada ega reklaamida. Naise kunstlikul viljastamisel võib kasutada ainult ühe mehe seemnerakke. Ühelt doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue lapse eostamiseks. Protsess dokumenteeritakse. Isikuandmed viljastamisega seotud isikute kohta on konfidentsiaalsed. 3. peatükk KUNSTLIKUS VILJASTAMISES OSALEVATE ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Naine ja mees peavad olema nõus, andes sisse kirjaliku nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks, abielunaiste puhul ka nende abikaasa. Lahutamine annulleerib mehe nõusoleku, samuti mehe surm (kuu aja jooksul on viljastamine veel lubatud). Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks naisest, kes ta on sünnitanud. Spermadoonor võib olla iga kuni 40-aastane täisealine, munarakudoonor iga kuni 35-aastane täisealine. Tingimuseks on, et tegemist on füüsiliselt ja vaimselt tervete isikutega. Doonoril on õigus saada hüvitist sugurakkude loovutamise eest
tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja viljastamiseks ja pealegi saab isastelt kudemisaja vältel niiska mitu korda. Geneetiliselt pole see soovitatav, sest toob kaasa inbriidingu suurenemise SUGULINE KÜPSEMINE Forelli sugulist küpsemist ja kudemisaega mõjutavad mitmed tegurid: pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine jt. Forelli liinidel võib olla pärilik eelsoodumus kevadel või sügisel kudemiseks. SUGULINE KÜPSEMINE Valgusrežiimi ja temperatuuri muutmisega saab kudemisaega nihutada, selleks et saada marja
Tal on väike magu. Ta sööb aeglaselt, kaks või kolm korda päevas. Ta oskab välja valida söömiseks kõlblikke taimi, heina, kaera. Vahetevahel tahab ta maiustada porgandi, peedi või õunaga. Tal peab olema limpsamiseks kivisoola ja palju vett. Vaenlased: Hobuse vaenlaseks on hunt. Väga näljane hunt võib maha murda mitu hobust. Järglased: Tallis hoitakse paaritamine kontrolli all, et mära ei vigastaks täkku takka üles lüües. Et teada saada, kas mära on viljastamiseks valmis, tuuakse mära juurde mistahes hobune, kes mära nuusutades näitab, kas see on viljastamiseks valmis. Tiinus kestab hobustel ligikaudu 11 kuud. Tavaliselt poegib mära öövaikuses. Kui varss on sündinud,lakub ema teda õrnalt, puhastades ta platsenta jäänustest. Veerand tundi pärast sündi tõuseb varss oma hapratele jalgadele. Looma eluiga: Hobuse vanusel annab tunnistust tema hammaste kulumine. Vananedes muutub hobuse värv tuhmimaks. Hobuse eluiga on 25 kuni 35 aastat.
mitmesugustesse haigusetekitajatega. Külmutamise miinuseks on: statistiliselt ei ela külmutamist, sulatamist üle umbes 50% külmutatud embrüotest ja kõiki selle põhjuseid ei teata. Ainult tugevamad jäävad ellu. - Mingil määral näib see loomade piinamisena leebemal viisil. - Looduse vastu töötamine või nagu mehaaniline kaasa aitamine. 2. In vitro viljastamiseks kasutatakse kaht varianti. 1) Spermid ja munarakud on katseklaasis kokku viidud 2) Mikroinjektsioon sperm süstitakse mikropipeti abil otse munarakku. Mina eelistaksin esimest varianti kuna selle protsessi käigus valitakse välja paremini arenenud embrüod, siis on suurem võimalus positiivsele tulemusele. 3. 1) In vitro viljastamise metoodika puudulikkus
taastuvad loetud minutite jooksul. Sperm isassuguraku seemnerakk, mis moodustub isasorganis. 2. Täida lüngad. ( 9,5 punkti ) Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam paljunemisviis, mis leiab aset paljudel taimedel ja alamatel loomadel. Neid paljunemisviise on palju, näiteks eoseline, vegetatiivne paljunemine, pungumine ja pooldumine . Suguline paljunemine seisneb kahe suguraku ühinemisel, mida nimetatakse viljastamiseks . Viljastunud munarakk ehk sügoot on uue elusolendi esimene rakk, mis moodustub isas- ja emassuguraku ühinemisel. Rasedus on naise seisund, mille ajal tema organismis areneb laps. Platsenta kaudu loode toitub, hingab ja eritab. Rakkude jagunemisviisi, mis leiab aset sugurakkude moodustamisel nimetatakse meioosiks . Sel puhul toimub kaks järjestikku rakujagunemist. Igas jagunemises eristatakse mitut faasi, mida nimetatakse (õige järjekord)
Millal ja miks sääsed inimesi ründavad. Verd imema tulevad üksnes emased sääsed. Kõik verd imevate sääskede emasloomad peavad saama korraliku verekõhutäie selleks, et verest saadud valke kasutada munade arenguks. Munade küpsemine nõuab palju toitaineid ja ka energiat. Loomade veri ongi sääskede jaoks kui energiajook pikamaasportlasele. Teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt pole. Teiste mitte verd imevate putukate emasloomad peavad mitmeid päevi näiteks nektarit või taimelehti sööma, et munade arenguks vajalik kogus toitaineid koguda. Sääsk saab kogu vajaliku portsu kätte umbes 10 minutit kestva, kuid imejale võrdlemisi ohtliku imemispingutusega. Iminokas asuvate hambuliste suistega puurib sääsk läbi naha esimese sobiliku kapillaarini, kust imetakse oma kehakaaluga võrreldes kahe- kuni kolmekordne kogus verd. Selleks et vältida imetava vere hüübimist, "süstib" sääsk ohvrisse oma süljenäärmete eritist. Pära...
· rasestumine on toimunud vägivaldselt; seejärel viiakse embrüo tagasi emakasse, · lootel on tuvastatud raske väärareng; kus embrüost areneb laps. · last ei ole võimalik sünnitada sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel (Eestis kõige sagedasem Munarakkude kunstlikuks viljastamiseks põhjus). on kaks viisi (vt õpik pt. 6.5., lk 63!). Abortide hulk ja sellega seotud tüsistuste arv on väga väike Rasedueks areneb vaid üks kolmest kunstliku viljastamise maades, kus see on seadusega lubatud ja kus kasutatakse katsest ehk ebaõnnestumise tõenäosus on küllaltki suur. soovimatust rasedusest hoidumiseks laialdaselt tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid
10. Mille jaoks kasutatakse embrüosiirdamist? · Loomade puhul saab healt tõult palju järglasi, samuti on võimalik saada mitu korda rohkem järglasi kui loomulikul viisil. · Inimeste puhul kasutatakse, kui naisel esineb mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Kasutatakse samuti, kui mehel esineb viljakushäire. 11. Selgita, mida tähendab ,,katseklaasibeebi". Katseklaasibeebi tähendab seda, et lapse viljastamiseks on munarakk ja seemnerakk viidud kokku väljaspool naise organismi. Emakasse siirdatakse juba viljastatud munarakk. 12. Selgita, kuidas viiakse läbi embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine imetajatel. · Embrüonaalkloonimine: varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks - nad on totipotentsed
paikneb helenduselund. Kiletiivalised- · Kiletiivalistel on neli kilejat tiiba ning tagakeha tipus muneti või mürgiastel. · Kiletiivaliste hulgas on palju ühiselulisi liike. Näiteks kodumesilased, herilased, kimalased ja sipelgad. · Ühiselulistel putukatel on peres tööjaotus: emaputukas muneb, töölised on viljatud ja teevad kõik pere eluks vajalikke töid, isaputukad on ainult ema viljastamiseks. · Kodumesilastel ja sipelgatel püsib pere koos palju aastaid. · Kimalastel ja herilastel elab pere ainult ühe suve. Talvituvad ainult emasputukad. · Ühiselulistest putukatest on kodumesilased nektari- ja õietolmulised, sipelgad segatoidulised ja herilased peamiselt röövputukad. Kahetiivalised- · Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, teine paar on muundunud sumistiteks, mis lendamisel tekivad iseloomulikku heli. Näiteks: sääsed, parmud ning kärbsed.
Kokku on 38 ATP. Fotosüntees Fotosüntees on protsess, mis toimub rohelistes taimedes ja seisneb orgaanilise aine tootmises päikeseenergia abil ja mille kõrvalproduktiks on hapnik. See on ainevahetuse tüüp autotroofidel. Hingamine on fotosünteesile vastupidine protsess. Taimed hingavad õhulõhede kaudu. Organismide paljunemine Kõige laiemalt jaguneb paljunemine kaheks: suguline ja mittesuguline. Suguline paljunemine algab alati seemne ja munaraku ühinemisega, mida nimetatakse viljastamiseks. Nt õistaimed, linnud jne. Mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta. Vaja läheb ainult ühte isendit. Nt pungumine (pärmseen, hüdra), eostega ( seened, sõnajalad), pooldumine (bakter, amööb), vegetatiivne paljunemine (kartulimugul). Mitoos Keharakkude paljunemine. Tänu sellele me kasvame. Raku elutsükkel jaguneb kaheks: interfaas ja mitoos (paljunemisfaas). Mitoos jaguneb nelja faasi, mille kestvus oleneb vastavast koest ja elundist. a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas
Mis teid pidi liiguvad spermid? Naise suguteedest kanduvad spermid munajuhasse. Selleks, et spermid muutuksid viljastamisvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Eriti soodsates tingimustes jõuavad spermid munarakuni kümne minutiga, tavaliselt aga kulub neil selleks mitu korda rohkem aega. Kuna naise tupp on spermidele ebasoodne keskkond, siis suur osa neist hukkub. Ühel isassugurakul, kes on emaka läbinud ja jõudnud munajuhasse, avanebki võimalus munaraku viljastamiseks. Teekond on tupest munarakuni. Mis areneb rakukobarast? Emakasse jõudes jagunevad rakukobara rakud .Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumist arenebki inimalge. Mis on rakukobas? Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude mõõtmed aina vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobas. Mis muutused toimuvad munarakuga pärast viljastumist?
ravikuuri läbimine ei ole alati lihtne ning statistika näitab, et edu ei ole iga kord garanteeritud. Isegi neid paare, kes on jõudnud raseduseni, ähvardab ravi ebaõnnestumise oht - raseduse katkemine. Eesti Haigekassa abi: - Riigieelarvest rahastatakse ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud, kuni 40- aastasele patsiendile osutatud embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamisega seotud teenuste kulud juhul, kui nimetatud patsiendil on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks. Oluline on see, et tsükli alguses ei tohi patsient olla vanem kui 40- aastane. - Ravikindlustuse seaduse alusel kindlustamata isik tasub osutatud teenuste eest ise. - Embrüo siirdamise piirhind on 525,42 eurot ja patsiendil ei ole omavastutust. Kehavälise viljastamise piirhind on 542,16 eurot ja patsiendil ei ole alates 05. juulist 2008 omavastutust (seni kehtis patsiendi omavastutus 30%). Kasutatud materjalid: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/tervishoid/ivf
Fundamentaalteadused- põhiteadused, mis uurivad objektide ja nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi Rakendusteadus otsivad avastatud loodusteadusetele kasutusvõimalusi Rakendusbioloogia- bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimine ning teostamine' Üldbioloogilised teadused:geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia Eribioloogilised teadused:botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia Bioloogia seos teiste teadustega:1)teoreetline seos- nähtuste seletamine;psühholoogia, pedagoogika, 2)rakenduslik seos- meditsiin, veterinaaria, toiduainete töötlus Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organismidele omaseid protsesse seadmetes, et toota uuringuteks aineid; rakendusvaldkonnad:1)toiduainetööstuses-hapendamine, 2)ravimite väljatöötamine, 3)taimesortide loomisel Biotehnoloogia eelised:1)säästab energiat, 2)vähem kahjutuid jäätmei...
vaja spetsiaalsed rakke, üks vanem, muutlikus on väike, järglane pärib ühe vanema päriliku materjali. Suguline-uus organism saab alguse viljastatud munarakust, kaks vanemat, muutlikus suurem, on vaja spetsiaalseid sugurakke, järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus. 19. Miks suguline paljunemine on evolutsiooni seisukohalt olulisem paljunemisviis ? Selliselt saab uus organism pärilikku materjali kahelt erinevalt allikalt ning munaraku viljastamiseks on vaja kahe inimese sugurakke. 20. Mis on rakutsükkel ? Raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni. 21. Miks on vaja mitoos, miks meioosi ? Mitoosi ajal moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud ning mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. 22. Mitoosi alguses rakus 12 kromosoomi. Mitu kromosoomi
Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Maskeerunud kaheksajalg viskub möödaliikuva saagi peale ja halvab selle oma mürgi abil. Tema kombitsad on tugevad ja liikuvad ning varustatud kahe rea iminappadega, mis on ette nähtud libeda saagi kinnihoidmiseks.Paarituvad kaheksajalad näevad välja nagu nad veaksid teineteist kättpidi. Tegelikult pumpab isane emasele viljastamiseks seemnerakud piki oma kuju muutnud kombitsat laiali. Paaritumine võib kesta kuni tund aega. Nädal pärast viljastamist muneb emasloom pessa suure hulga mune, mis meenutavad väljanägemiselt viinamarjakobaraid. Emasloom valvab mune nelja kuni kuue nädala kestel, puhastab ja pumpab neile pidevalt värsket vett juurde. Emana on kaheksajalg hell ja hoolitsev. Kartes ise nii väga seisvat ja roiskuvat vett, hoolitseb ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei langeks.
aminohapetest lähtuvalt -rasvhapete ainevahetust ja ketokehade produktsiooni Sugunäärmed -östrogeenid -naise veres rohkem menstruaaltsükkli naine I faasis. -Roll: ettevalmistus viljastamiseks -progesteroon -tekib munasarja kollakehas (gestageenid) -naise veres rohkem menstruaaltsükkli II faasis. -Roll: valmistumine rasestumiseks Sugunäärmed Andro- -testosteroon -puberteedi ajal tekivad mehe mees geenid sootunnused: kõri areng-häälemurre;
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...
12. Sõnajalgtaimede 3 rühma. Kollad, osjad ja sõnajalad 13. Paljasseemnetaimede tunnused. Okkastega ja igihaljad puud või põõsad.väga hästi arenenud juhtkude. Paljunevad seemnetega. Viljastatud munarakust arenev seeme on täiesti uus moodustis taimeriigis : tugeva kestalisse seemnesse on pakitu juba uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga. 14. Mis aitab okaspuudel kuivades kohtades kasvada? Viljastamiseks paljaseemnetaimed vett ei vaja. Sest tolmuterad kannab emassuguorganile tuul st toimub tuultoimlemine. 15. Pajlasseemnetaimede paljunemine. Paljunevad seemnetega. Viljastatud munarakust arenev seeme on täiesti uus moodustis taimeriigis : tugeva kestalisse seemnesse on pakitu juba uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga.Viljastamiseks paljaseemnetaimed vett ei vaja. Sest tolmuterad kannab emassuguorganile tuul st toimub tuultoimlemine
päikselisel päeval vihmausse maapinnal. Mullas peab piisavalt õhku olema, et vihmauss elada saaks. Vimausside elu ohustavad suured põllumasinad, mis sõtkuvad mullaosaksed tihedalt kokku ja üleujutused( vesi täidab mullaosakestevahelised tühimiku). Paljudel hulkharjasussidel on hingamiseks igas kehalülis lõpus. Sigimiselundkond- Vihmaussid on liitsugulised loomad( st. isas ja emassugurakud valmivad samas isendis). Sellele vaatamata nad ise ennast ei viljasta vaid saavad munarakkude viljastamiseks seemnerakud teiselt ussilt. Munarakkude viljastamine toimub vöö piirkonnas. Kui kaks vihmaussi on seemnerakud vahetanud tekib vöö piirkonda limast kookon. Kookonisse muneb uss munad ja toimub viljastamine. Seejärel roomab uss kookonist välja. Kookonis arenevad viljastatud munadest vimaussid. VÄHEHARJASUSSID Esineb ~300 liiki. 1/3 neist eelistab elupaigana veekogusid. Nende hulka kuuluvad vihmaussid ja mudatuplased
Tallinn 2010 ESSEE Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Mis tähendab sõna "areng"? Mis on lapse kasvatamine? Mida peab teadma õpetaja, kui ta tegeleb lastega? Mida tema peab arvestama, et ta saaks paremini kasvatada meie tuleviku? Mis mõjub lapse arengule ja kasvatamisele? Sellest ma tahan kirjutada oma esses. Areng on organiismi kasvamine ning muutumise protsess, mis algab munaraku viljastamiseks ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimeste arengus toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelsel perioodil, imikueas ja lapsepõlves. Lapse arengus leiavad asset nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengul on kolm komponenti: 1) intellektuaalne (vaimne ehk kognitiivne) areng 2) sotsiaalne ja emotsionaalne areng 3) füüsiline (kehaline ehk psühhomotoorne) areng
Suud ümbritsevate suistega hammustab putukas taimedelt lehetükke ja peenestab need, siis segab suus süljega ja neelab pugusse. Hulgipaljunemise korral tekitavad kõrbetes ja steppides suurt kahju rändtirts ja kõrbetirts, kes võivad suurel alal hävitada kogu taimestiku (EE nr. 8). Paljunemine Sihktiivalised on lahksugulised. Paarumisel viib isane oma seemnerakud emase suguteedesse. Umbes nädal pärast paaritumist muneb emaputukas munad mulda ja kasutab seemnerakke munarakkude viljastamiseks. Need jäävad sinna kogu talveks. Kevadel kooruvad vastsed, kes ronivad maapinnale ja alustavad toitumist. Vastne sarnaneb täiskasvanule, kuid on väiksem ja tiibadeta. Sihktiivaliste areng toimub vaegmoondega. Heli tekitamine Paljudel sihktiivalistel on võime tekitada ja vastu võtta heli. Siin on samuti mõlema alamseltsi puhul läinud areng erinevat rada pidi.Pikatundlaliste helitekitamise aparaadiks on ainult eestiivad, millel on kujunenud siristi
Rasedus. Juhendaja : Õp.Natalia Sidorova Koostaja : Helgie Mandzolo 2011 Millest me räägime ? Enne sünnitamist : haiglakott , tugi. Sünnitus , valud , millal minna haiglasse , Rasedus Pärast sünnitust. Vastsündinud. Enne sünnitust. Haiglakottis sisaldab : öösärk, mugavad jalanõud , vastsündinud mähkmed , turvahäll , lasteriided , aluspesu , fotoaparaat , dokumendid, rasedakaart, jne Kõik asjad mida sa , vajalikuks pead. Tugiisik : Enamasti palutakse sünnitusele kaasa väga lähedane inimene (lapse isa, sünnitaja õde või ema). Tugiisiku suurimaks rolliks on tavaliselt see, et ta lihtsalt on olemas vajalikul hetkel. Tugiisiku eesmärgid : sünnitaja soove täita ja tema vajadusi , säilitada hea tuju,julgusta ja kiida teda , ning toeta tema otsuseid mida iganes ta ei otsusta. Sünnitus. Sünnitus on ime. Selleks valmistumine algab juba eostumise hetkest ja kestab 9 pikka kuud. See aeg ...
isikult, ei või endale sissetuleku hankimist eeldada. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 73 t) Keda loetakse lapse isaks? Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. (Kohus ei tuvasta lapse isana isikut, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.) Seadus:Perekonnaseadus Paragrahv: 84 u) Selgita, kuidas on koolis tagatud lastekaitseseaduse § 36 lasteasutuses viibiva lapse arvamuse ja kaebuse esitamise õigus? Lapsel on õigus kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi
Fundamentaalteadus e. põhiteadus-uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. (faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-elus...
aastal avastatud röntgenikiirgus. Saral, K. (Eesti, XX saj) professor, kirurgilised meetodid. Schleiden, M.J. & Schwann, T. (uusaeg, XIX-XX saj) rakuõpetus. Kõik org-d koosnevad rakkudest, nii taimsed kui loomsed. Rakuõpetuse rajajad. Schmidt, A. (Eesti, XIX saj) uuris vere hüübimist, trombiin. Skrjabin, K. (Eesti, XIX-XX saj) III akadeemik, parasitoloog. Spallanzani, L.(uusaeg, XVIII saj) tõestas esimesena, et isaslooma seemnerakk on vajalik viljastamiseks. Koerte kunstlik seemendamine. Zemmers, E. (Eesti, XX saj) oli mikrobioloogia arendaja. Tehver, J. (Eesti, XX saj) kuulus histoloog, vm ajaloolane. Oli anatoomia + histoloogia ja embrüoloogia kabineti juhataja. Kirjutas 13-köitelise koduloomade histoloogia käsiraamatu. Esimene eesikeelne õpik ,,Koduloomade anatoomia". Unterberger, F. (Eesti, XIX saj) TVI direktor Urlugaledenna (antiikaeg, Mesopotaamia) andis sünnitusabi veistele, esimene loomaarst ravitseja. Vries, H
Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas tulla verd imema. Sellist vereimemistmunemist võib toimuda suve jooksul mitu korda kui just sääsk enne ei hukku. Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Nemad ei tule kunagi loomadelt verd imema. Üsna ruttu, pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad. Nende seemnerakud hoitakse alles emaslooma suguteedes, kust neid siis jaokaupa munade viljastamiseks kasutatakse. Vaid majasääsk suudab ilma verise kõhutäieta muneda. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma veresöömata üldse arenema. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Vere imemiseks sobiva looma leidmine pole lihtne. Sääskede nägemine on kehv. Nad suudavad vaevu mõnekümne meetri pealt taustast eristada iikuvaid suuri objekte. Seetõttu saavad sääsed oma saagi leidmiseks kasutada keemilisi signaale
Mees suguelundkond.Poiste suguline areng Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsumine algab positel 9.-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), s...
seal. Munad on kerakujulised ja uppumatud. Koorumine toimub pärast nelja päeva. Pisikestel on suurenduse all kerakala meenutav kuju, neil on funktsionaalsed suu ja silmad ning nad peavad sööma paari päeva jooksul või hukkuvad. (Heller, 2012) Magevee liikide paljunemine erineb mereliste kerakalade omast. Isane kerakala kurameerib emasega. Kui emane aktsepteerib isasese, juhatab ta nad edasi taimede või mõne muu varju alla, kus ta saab eraldada munad viljastamiseks. Isane võib emast selle juures aidata, hõõrudes ennast emase vastu. Jaapanis Amami Oshimas, on leitud suuri geomeetrilisi ja kerajaid struktuure merepõhja liivast. Nimelt soovivad isased emasi ligi meelitada ning selleks loovad nad turvalise koha munade väljutamiseks. (BBC, 2014) Joonis 1. Kerakala tavaolekus Joonis 2. Õhku täis kerakala 4 3 VÄLIMUS
Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud...
· See püsib neil aastaid, olenemata sellest, et üks pereliige elab paar kuud. · Mesilaspere moodustavad: o Emamesilane e. mesilasema teistest suurem, ülesandeks on muneda. Veedab kogu oma elu tarus ja lendab välja ainult paaritumiseks või hiljem sülemiga. o Lesed e. isasmesilased ülesandeks on mesilasema viljastamine, elavad tarudes kevadest suve lõpuni ja lendavad tarudest välja ainult mesilasema viljastamiseks, pärast seda surevad, astlata. o Töölised suguvõimetud emased, kelle muneti on muutunud mürgiastlaks, teevad tarutöid. · Tarus on tööjaotus: o Ühed töömesilased eritavad vaha ja ehitavad kärgi, o teised toidavad ema ja tema munetud munadest arenenud järglasi, o kolmandad puhastavad ja valvavad, soojendavad ja jahutavad pesa ning tihendavad seda taruvaiguga.
See on õietolmu lendamine emakasuudmele. Tolmu terad saadavad oma seemnerakud emakasse. Õitest moodustuvad viljad ja nendes valmivad seemned siis, kui on toimunud tolmlmine ja viljastumine. Seeme koosneb idust (tekib seemnerakust ja munaraku ühinemisest) ja toiduvarust (tekib keskraku ja seemneraku ühinemistest, on triploidne). Kopulatsioon - sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks. Mittesuguline paljunemine Uus orgenism saam saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Otsepooldumine bakteritel. Toimub DNA kahekordistumine. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja kestad ning koos sellega moodustub kaks tütarrakku.
üksik seemnerakk viiakse otse munaraku sisse. Isegi siis, kui seemnevedelikus seemnerakke ei leidu, on neid võimalik võtta otse munandidist ja saada järglasi. Alternatiivvariandiks on doonori sperma kasutamine. Eelduseks on naise poolt normaalne munasarjade funktsioon ja mehe poolt viljastamisvõimeliste seemnerakkude olemasolu. Munarakkude viljastamisel kasutatakse abikaasa või soovi korral doonori seemnerakke. Kunstlikuks viljastamiseks valitakse patsiendid täpsete lastetuse uuringute alusel nendest, kellel pole teiste abinõudega olnud võimalik rasestuda. Lastetuse ravi õnnestumiseks on vajalik abielupaari rahulik ja stabiilne eluviis. IVF-ravi (in vitro ehk kehaväline viljastamise ) ja selle järgne aeg on füüsiliselt ja psüühiliselt koormav (http://www.fert-c.ee/elite/info/tulemused.html). 1.2. Ravi Kunstlikul viljastamisel läheb vaja 2-3 munarakku, mida saadakse munasarja
pojale.1 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Kirjastus Ilo, 2000. Lk 92-94 3 1.2Eesti õiguse norm Lapse eostanud meheks ehk isaks loetakse perekonnaseaduse § 84 järgi mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus Lisasättena on toodud, et kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. Perekonnaseaduse § 85 ütleb, et kui lapse emaga olev mees ei ole last eostanud, ei loeta teda laste isaks juhul kui abielus olevad mees ja naine on perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või kui teine mees ehk lapse isa on isaduse omaks võtnud. Kui mehe ja naise vahelise abielu lõppedes sünnib laps kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, loetakse lapse isaks see mees, kes oli lapse emaga abielus. Kui laps on eostatud
Küsimused arvestuseks perekonnaõigusest. 1.Mis on abielu ja kes võivad abielluda? Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. § 1. Abielu sõlmimise eeldused (1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. (2) Abielluda võivad täisealised isikud. (3) Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Millal on abielu kehtetu? (1) Kohus ...
munasarjas areneb kollaskeha. (Kukk 2010: 8) Follikulaarfaasis folliikul kasvab ja areneb esimeses menstruaaltsükli pooles. Munarakk, mis asub follikuli sees, suureneb jagunemise abil. Munasarjades sellel ajal produtseeritakse ööstrogeene (estradiol, estron, estriol). nende hormoonide mõjul toimub emaka, tuppe, väliste suguelundite kasv ning nende arendamine. (Slovjanova 2010: 37) Ovulatsiooni faasis folliikul rebeneb estradiooli mõjul ning vabastab juba küpse munarku, mis on valmis viljastamiseks. Ovulatsiooni momendiks LH tase on kõrgeim. Kui LH tase menstruaaltsükli keskel on madal, siis ovulatsiooni ei toimu. (Kukk 2010: 8) Luteaalfaasis munasarjas areneb FSH ja LH mõjul kollaskeha. Kollaskeha sisaldab progesterooni hormooni. Progesteroon valmistab ette organismi embrüooni implantaktsiooniks ja raseduseks. (Leth-Moller 2014: 227) Kollaskeha funktsioneerib 14 päeva vältel pärast ovulatsiooni. Kui rasedus ei tule, siis
Reesus sensibilisatsioon (kui Rh-konflikt anamneesis) Munarakkude doonorluse AID - artificial insemination using donor sperm näidustused Enneaegne munasarjade puudulikkus Geneetilised haigused Ravimitele reaktsiooni puudulikkus Naistele, kellel ei õnnestu EKV oma munarakkudega Meditsiinilised näidustused ekstrakorporaalseks viljastamiseks 1. Mõlemapoolne munajuhade emaldamine 2. Väljendunud munajuha muutused seoses eelnevate põletikuliste protsessidega väikses vaagnas (näiteks täielik või osaline munajuhade sulgus) 3. Munajuhade plastiliste operatsiooni järgselt, kui rasedust pole tekkinud ühe aasta jooksul 4. Endometrioos, kui hormonaalne ja/või operatiivne ravi pole andnud tulemusi ühe aasta
Reguleerib organismi eluvaldusi Käbikeha, hüpofüüs, süsteem 2. Hormonaalne kontroll kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/ munand Sigimiselund- 1. Toota sugurakke Eesnääre, seemnesari, kond 2. Viljastamiseks peenis, rinnanääre, 3. Kujunevad sootunnused munasari, emakas, tupp 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöstaas on võime säilitada stabiilne sisekeskkond isegi siis kui väliskeskkond on muutuv. Kuuma korral inimesel higistamine, külmaga kananahk jms. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. Säilitab: Temperatuuri, pH, gaaside
hooldusõiguse kuuluvus vanematele ühiselt või ainult ühele vanemale või eestkostjale eestkostja olemasolul. [1] Emana kantakse sünniakti naine, kes on lapse sünnitanud ja isana mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kohus ei tuvasta lapse isana isikut, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. [2] Sünni registreerimisel koostab ametnik sünnikande ja väljastab soovi korral sünnitõendi. Sünniakti koostamine ja esmase sünnitunnistuse väljastamine perekonnaseisuameti poolt on riigilõivuvaba. [6] Välisriigis registreeritud sünni kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele
Flemingu tähtsamad avastused (+ aastaarv). Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? 5. Mida tähendab kloonimine? Kuidas saadakse kloone looduses ja kuidas biotehnoloogias? 6. Selgita lühidalt meristeempaljunduse põhimõte ja eesmärgid, milleks seda tehakse. 7. Selgita mõisted:antigeen, antikeha, antiseerum, hübridoom 8. Too näiteid, kus kasutatakse hübridoomitehnoloogia abil toodetud monokloonseid antikehi. 9. Viljastamiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit (vt.õp.lk.26-27 j.1.14). Millist neist eelistaksid Sina, kui vaja peaks olema ja miks? 10. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? 11. Selgita lühidalt tuumkloonimise nn Dolly-meetodi põhimõtet. Koosta kronoloogiline tabel seni kloonitud liikidest. 12. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. 13
20. Suguorganite üldiseloomustus, mille poolest erinevad teistest organitest? Suguorganite ülesanne on sugurakkude tootmine ja emasloomadel ka loote kasvatamine. Suguorganite kaudu toimub loomade paaritumine ja nende talitlus on tihedas seoses piima eritumisega. Sugurakud tekivad sugunäärmetes. Loote arenemiseks on vaja, et isassugurakk (sperm, spermatosoid) ühineks emassugurakuga (munarakuga). Seda nähtust minetatakse viljastamiseks. Viljastatud sugurakust e. sügoodist hakkab arenema loode. Erinevalt teistest organitest on suguorganite ehitus ja talitus sugupooliti erisugune. 21. Isassuguorganid 22. Munand ( preparaat?) Munan kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning
Pärast käitlemise lõppu lastakse kalad kiiresti taas puhtasse hapnikurikkasse vette, kus nende normaalne käitumine taastub 5–10 minuti jooksul. Küps mari väljub emaskala suguavast ühtlase joana, kui hoida kala süles, kallutada saba allapoole ja kergelt triikida sõrmede või küünarnukiga kala kõhtu pea poolt saba poole. Enne lüpsmist kuivatatakse kalad kergelt ja jälgitakse, et vett ei satuks suguproduktidele enne viljastamist. Kuivviljastamine: Viljastamiseks lisatakse marjale väike kogus niiska. Mari ja niisk segatakse ja hoitakse ootel 2–3 minutit. Siis lisatakse vesi, segatakse marja taas ettevaatlikult ja hoitakse seda vee all rahus kuni 10 minutit. Vesi aktiveerib munarakud ja spermatosoidid. Viimased liiguvad seejärel aktiivselt ja on viljastamisvõimelised ligikaudu minuti vältel. Seejärel loputatakse puhta veega niisk ja ovariaalvedelik või füsioloogiline lahus ära. Viljastatud mari jäetakse paisuma
rohkemgi edasi lükkuda. Paarumislend toimub ilusa ilmaga ja kella 10–17 kui 2 minutiga. Kunstlik viljastamine toimub mikroskoobi all spetsiaal- vahel. Lesed lendavad tavaliselt välja tund aega varem. Paarumine leiab se seadmega, mida on võimalik osta. enamasti aset 10–12 meetri kõrgusel. Töömesilased lendavad harilikult Viljastamiseks sobiv ema on 8–12 päeva vana, enamasti hoitakse kuni 8 meetri kõrgusel, lesed 10 meetri kõrgusel või veel kõrgemal. teda paarumistarus, mille lennuava on paarumise vältimiseks varus- Mida enam sügise poole, seda kõrgemal toimub paarumine – isegi tatud emalahutusvõrega. Kunstlikult viljastatud mesilasemale antakse kuni 50 meetri kõrgusel. Lesed lendavad ja paiknevad õhus ebaühtla- kaks doosi CO2: esimene viljastamise ajal ja teine kas viljastamisele
murdeeas. Umbes aasta pärast peenise kasvu algust, tavaliselt 12. ja 15. eluaasta vahel, toodetakse munandites üha rohkem seemnerakke ja tekivad magades iseeneslikud seemnepursked e pollutsioonid e "märjad unenäod" neid esineb kõikidel poistel ja vahel ka täiskasvanutel. Seemnepursked võivad toimuda ka suguelundite stimuleerimisel (vt eneserahuldamine). Kui munandites hakkavad valmima seemnerakud, siis on poiss on viljastamisvõimeline. Ühest seemnerakust piisab munaraku viljastamiseks. Ühes seemnepurskes (25 milliliitrit ehk pool kuni üks teelusikatäit) on keskmiselt 80400 miljonit seemnerakku. Seemnerakk on organismi üks väiksemaid rakke, mis on liikumisvõimeline ja mikroskoobis konnakullese sarnane. 3. LIBLIKAD KÕHUS See tabab Sind nagu maavärin kripeldus, mis algab pealaelt, läheb mööda selgroogu alla ja täidab Su keha meeldiva tundmusega. Äkki oleksid Sul nagu liblikad kõhus, isu on kadunud,
ning kinnitatakse oma eelnevalt mainitud soovi. Pärast esimest katset Agnes rasestub ning Rauno otsustab anda järele oma kõhklustele suhte osas, esitab lahutamisavalduse ning teatab Agnesele, et ei nõustu lapse isaks hakkama. Laps sünnib pool aastat pärast lahutuse jõustumist. Kes on lapse seaduslik isa? Analüüsi Agnese ja Rauno nõudeid teineteise vastu. Tulenevalt PKS § 84 lg 2 ei ole Raimo seaduslik isa, sest ta on doonor kelle seemnerakke on kasutatud viljastamiseks. Tulenevalt PKS § 86 lg 1 kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees ning tulenevalt PKS § 91 lg 1 saab Rauno isaduse vaidlustada. Variant: Lahutamise järel Raimo esitab kohtusse nõude tuvastamaks, et tema ei ole lapse isa ning Agnes kartuses, et ta peab hakkama last üksinda ülal pidama, esitab kohtule vastuhagi, milles palub tuvastada lapse isana Raimo. Analüüsi olukorda.
Õ. lk. 24-27 1. Kuidas sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni? Superovulatsiooni sai esile kutsuda gonadotroopsete hormoonide manustamise abil emasloomale. 2. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Seepärast, et siirdamise käigus ühineb suurem hulk sperme munarakuga, kui loomulikul teel, seega suureneb ka järglaste hulk. (Naise munarakku pannakse tavaliselt 2-3 embrüot). 3. Milliseid meetodeid kasutatakse viljastamiseks in vitro? Munarakud eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ning viiakse katseklaasis kokku. Mikroinjektsiooni meetodi kasutamisel 4. Milles seisneb embrüosiirdamine? Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. 5. Kus ja millal viidi läbi esimene edukas embrüosiirdamine? 1890. aastal, Inglismaal. 6. Mis on surrogaat?
üle mehe seemnerakud või kehaväliselt loodud embrüo. In vivo kehasisene viljastamine. In vitro kehvaväline viljastamine (vt põlvnemine! KVEKS §24). Inseminatsioon Homoloogiline Heteroloogiline 36 Abikaasa kunstlik viljastamine Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus KVEKS § 17 lg 21 Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks. KVEKS § 17 lg 4 Naise kunstlikul viljastamise korral selle mehe seemnerakkudega, kes ei olnud andnud nõusolekut kunstlikuks viljastamiseks või kes oli tunnistanud oma nõusoleku kehtetuks, lahendatakse lapse põlvnemise küsimus vastavalt isaduse omaksvõtu sätetele. Abielu lahutamine peatab mehe nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks PKS § 19 lg 1. Vallalise naise kunstlik viljastamine KVEKS § 21 lg 2 ja 3, § 22
Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning sõlminud selleks kunstlikku viljastamist teostava tervishoiuasutusega vastava lepingu. · Doonorid kinnistatakse konkreetse kunstlikku viljastamist teostava tervishoiuasutuse juurde, kes korraldab nende arvestust ja tagab pideva kontrolli nende tervise seisundi üle. Kunstlikuks viljastamiseks ei ole lubatud kasutada doonori spermat, kui doonor ei ole sõlminud lepingut, läbinud nõutavat meditsiinilist kontrolli või sperma loovutamisest on möödunud vähem kui kuus kuud. · Nõuded doonori tervise seisundile, tema regulaarse meditsiinilise kontrolli korra ning tema ja tervishoiuasutuse vahel sõlmitava lepingu vormi kehtestab sotsiaalminister. Nõuded spermadoonoritele on suhteliselt kõrged
sipelgad] ). Idanemine: sobiv tolmutera satub küpsele emakasuudmele. Tolmutera vajab idanemiseks eelkõige vett ja hapnikku ning idaneb seal, kus tingimused soodsad. Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest. ·Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad viljastamiseks soodsad tingimused. Peale viljastamist hakkab arenema vili. VILI JA SEEME ·Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad. Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. ·Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
