Bioloogia KT Lk. 70 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiu...
raviks. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi ICSI · ICSI protseduur teostatakse võimsa mikroskoobi vaateväljas, mis võimaldab embrüploogil munarakku hoidjapipetiga kindlas asendis hoides teise nn. süstepipetiga süstida spermatosoid munaraku kestadest läbi tsütoplasmasse. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi Kunstliku viljastamisega seotud ohud · Kunstliku viljastamise korral on lapse saamise tõenäosus umbes 15-20% ravikuuri kohta. · Olulisim kunstliku viljastamisega seotud oht on võimalikust ebaõnnestumisest tulenev pettumus. · Kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks on mitmikrasedus. · Iga raseduse korral on võimalus raseduse katkemisele. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi Tänan!
Assisted hatching - embrüo abistatud koorumine: Viimast meetodit nimetatakse "abistatud embrüo koorumiseks "(AEK) e. "assisted hatching"-uks. Selle sekkumise eesmärgiks on võimaldada embrüo efektiivset "koorumist" läbi tekitatud avause. Kui looduslikult on EK seotud blastotsüsti kasvamise poolt indutseeritud ZP plastilise deformeerumisega seni, kuni tekib ZP katkemine kõige nõrgemas kohas, siis augu ettetegemisel ZP plastilise deformeerumise vajadus kaob. Kunstliku viljastamisega seotud ohud - Kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks on mitmikrasedused, vaid mitmikraseduse korral on suurem ka raseduse katkemise oht ning vastsündinud on madalama sünnikaaluga. - Kirjanduses enim kajastamist leidnud kunstliku viljastamisega seotud risk on tuntud munasarjade hüperstimulatsiooni sündroomina (OHSS), mis võib väga harva tekkida ravimite manustamise tagajärjel munarakkude kogumisele eelnevate staadiumite vältel
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Munasarjast vananenud munarakk liigub kõigepealt munajuhasse ning sealt edasi emaka poole. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumist pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljatust saab ravida näiteks hormoonraviga, samuti kunstliku ja kehavälise viljastamisega. Meestel põhjustavad viljatust näiteks spermide vähesus või isassugurakkude arengu- ja liikumishäired. Naiste viljatuse põhjuseks on häired munarakkude valmimises, samuti seesmite suguelundite haigused. Selleks, et munarakku ei tungiks korraga mitu isassugurakku, muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks.
Samas ei saa arsti kohustada viljastamise toiminguteks. Enne viljastamise toimumist peab naine olema kursis kõige meditsiinilisega, mis selle juurde käib (nõustamine arsti poolt), aga ka seadusega. Kunstlikku viljastamist ei tohi vahendada ega reklaamida. Naise kunstlikul viljastamisel võib kasutada ainult ühe mehe seemnerakke. Ühelt doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue lapse eostamiseks. Protsess dokumenteeritakse. Isikuandmed viljastamisega seotud isikute kohta on konfidentsiaalsed. 3. peatükk KUNSTLIKUS VILJASTAMISES OSALEVATE ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Naine ja mees peavad olema nõus, andes sisse kirjaliku nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks, abielunaiste puhul ka nende abikaasa. Lahutamine annulleerib mehe nõusoleku, samuti mehe surm (kuu aja jooksul on viljastamine veel lubatud). Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks naisest, kes ta on sünnitanud
Karikloode enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel), või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel) Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Moorula ehk kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootselise arengu esimene staadium Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Embrüogenees - organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Kehaväline viljastumine : 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3. Viljastumine on juhuslik. 4.Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine : 1.Imetajad, roomajad ja linnud. 2.Küpseb vähem sugurakke. 3.Viljastumise tõenäosus suurem. 4.Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest.
nimetatakse menopausiks. Munaraku viljastamine toimub munajuhas. Menstrüaaltsükkel on enamasti 28-päevane, esineb ka 21 ja 32 päevaseid. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga. Küpsed spermid talletatakse mehe munandimanustes. Ontogenees on organismi indviduaalne areng. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Inimese ontogenees algab viljastamisega ja lõpeb surmaga. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest omadustest. Partenogenees on areng viljastumata munarakust. Inimese sügoot on 2 kromosoomistikuga. Otsese arengu korral on järglane vanemate sarnane. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Taime looteline areng toimub idus. Katteseemnetaime generatiivne areng areng algab viljade moodustumisega. Katteseemnetaimede embrüogeenis moodustub idu.
Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond 7. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid. 8. Kirjeldage inimese lootelise arengu hilisemaid etappe. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima. Kokkuvõte Ontogenees algab viljastamisega ja lõppeb surmaga. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid->Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest
Imeline elu, loote areng Embrüoloogia ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ning lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestast. See on märkimisväärne protsess, kui üherakulisest sügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu. Inimese rasedus kestab keskelt läbi 38 nädalat, mis on jagatud 13-nädalasteks trimestriteks. Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Munajuhasse jõuab ta aga tänu lõhnatajule. Sellest hetkest, kui spermatosoid siseneb munarakku, muutub selle membraan nii, et teised ei pääseks sisse
Inimese ontogenees lõppeb surmaga. Ovulatsioon lakkamist naisel nimetatakse menopausiks. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik. Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane Taime looteline areng algab ....... ja lõppeb ......... algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Kehaväline viljastamine - väljaspool organismi keha. Toimub vees
Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9
maades, kus see on seadusega lubatud ja kus kasutatakse katsest ehk ebaõnnestumise tõenäosus on küllaltki suur. soovimatust rasedusest hoidumiseks laialdaselt tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid. Seetõttu siiratakse tavaliselt 2-3 embrüot, mistõttu saadakse kunstliku viljastamisega tihti ka mitmikuid. Tõsised probleemid paljudes arengumaades, nt Aafrika riikides ja Indias. Esimene kunstliku viljastumise tulemusena sünd toimus Kasutatud materjalid: Inglismaal 1978. aasta juulis (Louise Brown). · http://biomedicum.ut.ee/~dyyna/Viljastumine.htm · http://www.angryharry.com/esIsanacornanoaktree.htm
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula(poolduvad kõik moorula rakud) Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe
Kahjuks ei garanteerita, et pärast külmutamist ebrüod jäävad ellu ja arenevad normaalselt. Kui ei ole õiget embüote kasvu , siis siirdamist ei toimu (http://www.fert- c.ee/elite/info/tulemused.html). 1.3. STATISTIKA Jooniselt 1 ja 3 ilmneb, et kunstlik viljastamine annab tänapäeval üha paremaid tulemusi. Arvestada tuleb muidugi vanusega. Mida vanem on kunstlikku viljastamist sooviv naisterahvas, seda suurem on mitterasestumise protsent (joonis1). In vitro viljastamisega saadud embrüode siirdamine naise emakasse on õnnestunud aastatel 2006 ja 2007 paremini (joonis 2). Põhjus võib olla ka selles, et siis olid majanduslikult paremad ajad ja rohkem inimesi võis sellist protsessi endale lubada. Kunstliku viljastamisega saadud laste hulk küünib hetkel 40 50%ni (joonis 3). Loodusseaduse järgi sünnib poisse ikka rohkem kui tüdrukuid (joonis 4; http://www.fert-c.ee/elite/info/tulemused.html). Joonis 1. Kunstliku viljastamise õnnestumine vanuse järgi.
MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad
Sisekeskkonna stabiilsus (homöostaas) on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt (munarakk viljastatakse) või mittesuguliselt (pooldumisel, vegetatiivselt, eostega; taimed, üheraksed). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on üks elu tunnustest, eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega. Areng avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Sugulisel paljunemisel algab see munaraku viljastamisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Võib olla kas moondeline või otsene. Selle käigus omandavad isendid uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ning kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Areng lõpeb alati surmaga, eluiga sõltub nii pärilikkus- ja keskkonnateguritest. Areng on üks elu tunnuseid. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega, mis paneb närvisüsteemi reageerima
Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel, koorumisega(lindudel) või idu moodusttumisega(taimedel). Lõigustumine Sügoodi kiire jagunemine naise organismis ~ 36 tundi peale viljastumist mitoosi teel. Bioloogiline tähtus: 1.hulkraksuse taastamine organismis 2.tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine organismis Biogeneetiline reegel lootelise arengu alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk
oma sugurakke kunstlikuks viljastamiseks. Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, loetakse nii munaraku- kui ka spermadoonor doonoriks. 6. Abielus oleva naise kunstlikuks viljastamiseks peab olema tema abikaasa nõusolek, mis peab olema kooskõlas naise poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 16 antud nõusolekuga. Mehe nõusolekust peab ilmnema, kas ta nõustub abikaasa kunstliku viljastamisega oma seemnerakkudega ka pärast enda surma. 7. Naise kunstlik viljastamine hiljem kui üks kuu pärast abikaasa või käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud mehe surma, kellelt pärinevad seemnerakud, on keelatud. 8. Vallalise naise kunstlik viljastamine temaga abielus mitteoleva konkreetse mehe seemnerakkudega on lubatud mehe kirjalikul nõusolekul vastavalt käesoleva seaduse §- le 17. 9. Võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine naisele on lubatud, kui naise
Miks kloonida? 1) Transgeensete organismide (geneetiliselt muundatud organism) saamiseks 2) Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele 3) Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks 5. INIMESTE KLOONIMINE I Reproduktiivsel kloonimisel tervikorganism (indiviidi vegetatiivne paljundamine, kloonisendid geneetiliselt identsed!) II Terapeutilisel kloonimine algab viljastamisega, tekib moorula ehk kobarloode, millest eraldatakse tüvirakud. Tüvirakud on kõikvõimelised rakud st. et sobival söötmel arenevad neist soovitud koed. NT: on võimalik tüvirakke koguda nabanöörist ja saata erinevatesse riikidesse orienteeruvalt 30 aastaks vedelasse lämmastikku hoiule. 6. TRANSGEENSED ORGANISMID 1. I tüüpi GMO – geneetiliselt muundatud organism (neisse on sisestatud võõrorganismi
Raske spermapatoloogia korral kasutatakse ka protseduuri, mille korral süstitakse seemnerakk otse munarakku. Seda meetodit nimetatakse ICSI-ks. Juhtudel, kui naisepoolne viljatus on tingitud ovulatsiooni häiretest, on võimalik kasutada doonormunarakku ning arenenud embrüo siirdatakse hiljem naise organismi. Juhtudel, kui mehepoolne viljatus on tingitud spermatogeneesi puudumisest munandis, on võimalik kasutada doonorspermat. Spermadoonorlust reguleerivad seadused. Kunstliku viljastamisega seotud peamised tüsistused: 1-2% naistest võib kehavälise viljastamise ettevalmistamise käigus tekkida munasarjade hüperstimulatsiooni sündroomi raske vorm, mida iseloomustab üldine kudede turse. Kirjeldatud tüsistus vajab tingimata haiglaravi. Kui munarakke kogutakse narkoosis, on võimalikud narkoositüsistused, mis on eeskätt seotud organismi ülitundlikkusega ravimitele, mille tulemusena võib tekkida allergiline sokk. Selle tüsistuse esinemissagedus on 0,5:10 000.
raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
8.Iseloomusta noorjärku ja vananemis perioodi. Noorjärk sünnist suguküpsuseni organism kasvab, elundkonnad ja refleksid täiustuvad, kujunevad välja suguelundid Vananemis periood Elundkondade talitus häirub, tekivad mitmesugused haigused, elutegevus ja ainevahetus aeglustuvad, kaob paljunemisvõime, muutub välimus. 9.Kirjelda taimede lootelist ja loote järgset arengut. Õistaimede looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb õistaime moodustumisega Seemne idanemisega algab lootejärgne areng. Mis jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks Dna A T G C Komplementaarsus t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t a-t g-c dna replikatsioon’ a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a rna transkriptsioon a-a-g-g-g-c-u-u-a-g-c-u translatsioon mRNA a-a-g-g-g-c-u-u-a-g-c-u AuG
Minu meelest on see hea neile kes kardavad operatsioone jms. Seda ma ei oska öelda, kui tõhus ja hea see on, kuid eeldan, et toimib väga hästi sest seda pakutakse ju emadele kes ei soovi lapsi saada. 23. Raseduseks areneb vaid üks kolmest kunstliku viljastamise katsest, mis tähendab, et selle ebaõnnestumisel tõenäosus on küllaltki suur. Seetõttu siiratakse tavalisellt kaks kuni kolm embrüot, mistõttu saadakse kunstliku viljastamisega tihti ka mitmikuid. 24. Kolm meetodit, kuidas viljastuda kunstlikult: 1) kutsutakse kunstlikult esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku; 2) sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku; 3) naisele kantakse üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 25. Alles peale 8-10 päeva peale viljastumist kinnitub embüro emaka limaskestale. 26. Platsentaproov võetakse 11.rasedusnädalal ning lootevett võetakse uuringuks hiljem, täpsemalt 15.-17.rasedusnädalal
· Viljastumine võib olla organismi sisene või väline. · Ligikaudu nädal pärast viljastumist kinnitub inimese embrüo emakaseinale. · Inimese sügoot on diploitse kromosoomistikuga. · Tavalise 28-päevase menstruatsioonitsükli kõrval esinevad mõnel naisel ka 21 või 35 päeva pikkused tsüklid. 6 · Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. · Inimese ontogenees algab munaraku viljastamisega ja lõpeb surmaga. · Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks. 7
49. 3 eristunud kehapiirkonda pea, rindmik, tagakeha, peas paar liitsilmi ja nende vahel tihti 3 täppsilma.1 paar tundlaid,ülalõuad, alalõuad, ülahuul, suised, seljapoolel tergiit, kõhupoolel sterniit. Rindmik kolmest lülist, igaühel paar lülilisi jalgu.Jala lülid: puus, pööre, reis, säär, käpp.Rindmiku seljapoolel enamasti kaks paari tiibu, ees- ja tagatiivad, siseelundid tagakehas, hingamine trahheedega. Sigimine sisemise viljastamisega, täismoone, vaegmoone. 50. Hulkjalgsed kerelülisid ja jalapaare palju, süda pika toruna, ainult maismaal, peamiselt niiskes kohas, mullas, kõdus, kivi all, vastsejärku pole, ümber spermatofoori on võrk. KL: sadajalgsed (harilik kivihark, hiidskolopender), tuhatjalgsed (täpik-tuhatjalg), harusabased, harvjalgsed. 51. Varem jagati putukate klass tiivutute ja tiivuliste alamklassiks. Hiljem selgus, et osa tiivutuist on paljude muude tunnuste poolest tiivulistele lähedased
infot raku sisse. Reageerimine ärritusele · Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele, üherakulistel rakumembraanis spets valgumolekulid. Paljunemine · Mitmesuguline- pooldumine-ainuraksed, vegetatiivne- taimed, eostega- seened. · Suguline uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. Pärilikkus · Järglased sarnanevad oma vanematele. Areng · Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastamisega, mittesugulisel paljunemise puhul eraldumisega vaheorganimist. · Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. · Areng jätkub ka peale kasvu lõppu lõpeb alati surmaga. Arenemis- ja kasvamisvõime · Otsene areng- vanematega kohe ühtemoodi. · Moondeline areng- järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga. · Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga
Hülgamise ja hooldamise erinev tasuvus eri sugupooltel Juba sugurakkudevahelisest erinevusest tulenevalt võidab isane suhteliselt rohkem sellest, kui ta viljastab võimalikult palju emaseid. Emane aga võidab suhteliselt rohkem väheste valitud partneritega soetatud järglaste kasvatamisest elujõulisteks. Seepärast tasub isasel rohkematel juhtudel uute partnerite leidmise nimel oma järglased hüljata, emasel tasub aga rohkem ära hooldamine. Isaduse garantii Kui liik on sisemise viljastamisega (munarakud viljastatakse emasorganismis), ei saa isane praktiliselt kunagi olla 100% kindel, et just tema on järglaste isa. Seepärast tasub isasel oma investeeringutes emase järglastesse olla ettevaatlik. Sellega seletatakse osaliselt seda, miks erinevalt imetajaist (kel enamasti isahoolt üldse ei esine) ja paljudest lindudest (kellel valdab kas biparentaalne või ainult emahool) esineb seevastu kaladel, kel viljastamine toimub väljaspool emasorganismi, tihti ainult isahool
Pasteur oli teadlane mitte arst, aga otsustas poissi aidata ja süstis talle 180 päeva jooksul aina virulentsemat küüliku seljaajust pärit kude. Hiljem kirjutas Pasteur: "... kuna poisi surm näis vältimatu, otsustasin tõsise rahutusega ... proovida Joseph Meisteri peal protseduuri, mis oli koerte peal korduvalt töötanud". Joseph taastus ja naasis emaga koju. Embrüoloogia ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud). Embrüoloogia kui bioloogia osa uurib sugurakke, viljastumist ja loote arengut. Karl Ernst von Baer (28. veebruar 1792 – 28. november 1876) oli Eesti loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Esiteks
Eestis paigutuvad keskele,sugugi mitte väga hea,samas mitte väga halb Milline on fertiilses eas naiste tervis tulevikus?Halvem-keskkond ja käitumisviisid-toitumine vähee liikumine Milline on meeste tervis täna?kehvem võrreldes naistega.meeste suremus ja haigestumus on suurem Milline on meeste tervis tulevikus?palju kehvem Kuidas mõjutab(krooniline) haigus rasedusega kohanemist?naiste hakkama saamine loomuliku asjaga on muutunud raskemaks ja naised ei saa enam nii kergelt lapse viljastamisega hakkama. Rasedusaegse tervisekäitumise küsimused:(TÄHTSAD!) Rasedus ja suitsetamine-2007 a. Suitsetavad raseduse ajal 8,7% 93 aasta 7,8% loote südame löögid sagenevad,nikotiin ahendab platsenta veresooni(vähem toitaineid ja hapnikku jõuab lapseni),sünnikaal on väiksem lapsel,sünnijärgsed hingamiselundite probleemid. Seos suitsetamise ja enneaegsesünnituse vahel. Suitsetavatel naistel esineb rohkem vastsündinu surma nädal pärast sünnitust ja üsasisest
Kuna igale karjale ei jagunud kõige paremate geenidega pulli. Esimene korda läinud kunstlik viljastamine leidis aset aastal 1784. Selle viis läbi Lazzaro Spallanzan, koera peal, kes tõi pärast 62 päeva ilmale kolm poega. Selleks, et viljastamine toimuks korrapäraselt, tuleb emakas ja emakahõõrdkate ettevalmistada. Viljatuse korral tuleb umbes kolme päeva pärast viljastamist implanteerida naise emakasse embrüo, et loode saaks hakata aremema. Kunstliku viljastamisega seoses on välja antud mitmeid seadusi ja sätteid. Mõned neist: · Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult viljastada. · Ühelt doonorilt võetud seemnerakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis.
3 korda 7 aastat tegeliku hingelise arengu jaoks 3 korda 7 aastat vaimu arenguks Enamlevinud periodiseerimine: imik väikelaps koolieelik 7-11(12) noorem kooliiga 11(12)-15(16) keskmine kooliiga 15(16)-22 vanem kooliiga 20(22)-35 varajane küpsusiga 35-55(60) hiline küpsusiga 55(60)-70 elatunud 70-90 vana >90 pikaealine. 6. Ülevaade arenguperioodidest. Sünnieelne areng. Viljastumine. Inimese areng algab munaraku viljastamisega spermatosoidi poolt. Munajuhas ühineb munarakk spermatosoidirakuga. Mõlema raku eluvõime max 3 ööpäeva. o Iga 100 tüdruku kohta eostatakse 160 poissi, sünnimomendiks jääb suhe 105 poissi 100 tüdruku kohta. o Umbes 8% paaridest on normaalse viljastamisega probleeme. Sünnieelses arengus 3 staadiumi: 1. Eostumisperiood:0-2 nädalat. Struktuurid Aeg Areng Viljastumine Rakkude jagunemine 2t
Kromosoomide ristsiire meioosi esimeses profaasis b. Kromosoomide sõltumatu lahknemine meioosi esimeses anafaasis c. Sugurakkude ühinemisele järgnev kromosoomistike ühinemine sügoodis 6) Sugulisel paljunemisel on kõik samade vanemate järglased erineva pärilikkusega. Ontogenees isendi areng Seda vaatleme vaid suguliselt paljunevate loomade näitel. Jagatakse kaheks: 1) Embrüogenees, lõpeb väljumisega muna või lootekestadest. a. Algab viljastamisega b. Lõigustumine c. Blastulatsioon d. Gastrulatsioon e. Histogenees f. Organogenees 2) Postembrüogenees a. Kasvamine b. Arenemine c. Suguline küpsemine d. Vananemine e. Suremine Lõigustumine Lõigustumisele allub sügoot e. viljastatud munarakk. Lõigustumine on eriline mitootiline rakkude jagunemise viis. Lõigustumise erandiks on see, et mitoosid järgnevad väga kiiresti
▪ nt Aafrika jm piirkondade lapsed palju iseseisvamad, sest peavad ise enda eest seisma ◦ mänguasjade, raamatute jms hulk ▪ nt liiga suur mänguasjade hulk süvendab keskendumisprobleeme Vastsündinu laps võib jääda ellu alates 22.nädalast, õige aeg on 37.-42. rasedusnädal enneaegne laps (22.-36. rasedusnädalal sündinu) ◦ enneaegseid 3%-17% (2005.aastal Eestis 6%) ▪ seoses kunstliku viljastamisega on kasvanud mitmikute ja seetõttu ka enneaegsete laste arv ▪ uuringud näitavad, et statistiliselt esineb enneaegsetel lastel rohkem probleeme Üldine IQ 10 punkti madalam kui teistel (Krägeroh, 2002) Kooliaja alguseks 40% enneaegsetest mingisugused tervise või arenguprobleemid (Cooke, 2005) Probleemid ei tulene ainult vähesest füüsilisest arengust, vaid sellest, et enneaegsed
isendi geograafiline päritolu (esinevad dialektid), isendi bioloogiline kvaliteet, täpsem identiteet jne. 15. Signaali vorm. Suhtluskanalid. Signaal kannab niisiis sõnumit ja omab tähendust. Signaal ise esineb mingis füüsilises vormis - struktuurina, millel pole signaali sõnumi ja tähendusega harilikult väga selget ja ühest seost - piltlikult: nii nagu sõnal "koer" pole nelja jalga ega haugu, nii pole ka ogaliku siksak-tantsul väliselt mingit selget seost kudemise ega viljastamisega 16. Visuaalsete signaalide eelised ja puudused. Visuaalsed signaalid Edastatavad struktuurid mitm. poosid, tantsud, värvused, mustrid jms. Sobivad päevaseks kasutamiseks. Ei sobi loomadele, kelle elukeskkonnas esineb palju päevaseid kiskjaid. Ei sobi tihedalt läbipaistmatute objektidega täidetud keskkonnas (näit. metsas, rohurindes). Neil jt. põhjustel on visuaalsed signaalid peamiselt kasutusel privaatses lähisuhtluses
ta on emane eemale lennata, kui ta on isane. Biosignaali vorm ja kommunikatsioonikanalid – Signaal kannab niisiis sõnumit ja omab tähendust. Signaal ise esineb mingis füüsilises vormis - struktuurina, millel pole signaali sõnumi ja tähendusega harilikult väga selget ja ühest seost. Piltlikult: nii nagu sõnal “koer” pole nelja jalga ega haugu, nii pole ka ogaliku siksaktantsul väliselt mingit selget seost kudemise ega viljastamisega. Signaale nagu muidki keskkonnaärritusi võtavad loomad vastu oma meelte abil. Signaalid ise peavad vastuvõtjani levima läbi nende elukeskkonna. Järelikult peavad biosignaalid vastama nende isendite meeleelundite tundlikkusele, kellele need signaalid mõeldud on vastama selle keskkonna omadustele, kus signaal peab levima. Vastavalt sellele kasutatakse signaalide edastamiseks erinevaid
Suurimad on vaalad, hülged. Tippkiskjad. Tavaliselt aeglase kasvuga kuid pikaealised. Kalad elavad umbes 5-10 aastat. Kilu näiteks (kuulmeeluujärgi vaadatakse) kuni 21 aastat. Kalad munevad nobedasti (1 tursapaar võib toota 7 miljonit viljastatud marjatera, ellu jäävad neist vaid 2-3 marja. Osad marjaterad langevad veekogupõhja, kus seened söövad nad ära ja teised jäävad hõljuma, kooruvad ja enamik neist saavad seal söödud). Läänemeres on ka üks sisemise viljastamisega kala, kes poegib - emakala ehk kiviluts. Nad ei pea raiskama palju energiat, et marja toota. Neil on kalapojaga kaasas ka rebukott. Ogalik - isane teeb poegadele pesa. Ookeanis elavad kalad teevad kudemisrändeid (pikim angerjal, kes koevad Sargasso meres, pärast seda surevad). Eestis näiteks räimed - kantakse alguses hoovusega sinna, kus hea süüa, kasvades lähevad sinna, kus täiskasvanud toituvad. Kaldakooslused On olemas igas veekogus
suurel määral süstemaatikute kokkuleppelistest piiridest, et kus algab uus liik. Levinud üle kogu maailma. * Suures ülekaalus on rohttaimed; suuri puid ei ole. * Üheks sgk progressi põhjuseks näib olevat võime vabanevat territooriumi kiiresti enda alla võtta. * Vaieldamatult on efektiivseks osutunud õite koondumine tihedatesse õisikutesse, milles otstarbekas putukate ligimeelitamise süsteem (õisiku kuju, suurus, värvus ja lõhn) on ühendatud rohkete üksikõite garanteeritud viljastamisega ja viljade tõhusate levimisviisidega. * Õisikut väljastpoolt (noores eas) ja alt (hiljem) katvad õisikukandlehed moodustavad suuremal või vähemal määral kompaktse üldkatise. Nii kujunebki õisiku korvitaoline üldilme, mis on andnud sellele õisikutüübile nime. * vili sageli lendkarvadega varustatud seemnis. * Krooni ehituse järgi eristatakse õite järgmisi põhitüüpe: putkõied, keelõied, ebakeelõied, lehterõied. * Korvõielistel on suur majanduslik tähtsus
Lülijalgsete ehitus: Keha koosneb reast lülidest ehk segmentidest nagu rõngussidelgi. Lülistus on heteronoomne, tihti osa lülisid liitunud. Lülilised jäsemed; eesmised jäsemepaarid moondunud suisteks. Kitiinist välisskelett (vahel lubjastunud); kasvades tuleb neil kestuda. Kõhtmine, redeli tüüpi närvisüsteem, peaaju. Liitsilmad. Tsöloomi asemel hemotsööl; lahtine vereringe. Erituselundid Malpighi torud või puusanäärmed. Enamasti lahksoolised, seesmise viljastamisega. Areng enamasti moondega; vastsed mitmesugused, aga mitte trohhofoor. Erinevusi: rõngussidel ja limustel on pehme kehapind ning vastseks trohhofoor, lülijalgseil mitte. Kitiinkest, mida tuleb kasvades aegajalt vahetada, on lülijalgseil ühine hoopis ümarussidega (Nematoda) ja mõnede teiste "kottussidega". 41. Vähkide (Crustacea) tähtsamad rühmad, nende ehituse erinevusi, näiteid Eesti vetest Vähkide (Crustacea) klassid: Kl
Levinud enamasti põhjapoolkeral, kus moodusatavad ulatuslikke okasmetsi, mis koosnevad ühest või mõnest liigist). Klass vastaslehikud- Gnetopsida. Erinevad teistest paljasseemnetaimedest järgmiste tunnuste poolest: trahheede olemasolu teispuidud, katete esinemine mikro ja megasporofüllide ümber, isas- ja emasgametofüüdi tugev taandareng, suguline paljunemine sarnaneb mõningal määral katteseemnetaimede kahekordse viljastamisega. Seemnealgmeid on üks, lootel on kaks idulehte. Puidul puuduvad vaigukäigud. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: efedralaadsed (Seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga – efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad. Väikesed puud, enamasti aga põõsad või liaanid, mille kõrgus ulatub 5-8 meetrini.), vastaslehikulaadsed ja velvitšialaadsed. NB! Edasi on juba netist otsitud! Klass hõlmikpuud- Ginkgophyta
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
