sees arenevad eosed. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid. Sammaltaimede keha (gametofüüt ja sporogoon) maksimaalne suurus on 60cm. Sammaltaimed on oma ehituse ja ökoloogia poolest lähedased vetikatele. Nagu vetikatelgi, puuduvad neil juhtkoed ja juured. Mõnedel primitiivsematel sammaltaimedel on tallus lamav ja dihhotoomselt harunev ning sarnaneb vetikate tallusega. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sammaltaimedel, nagu vetikatelgi, ei esine puitumist. Levik. Sammaltaimed on levinud kõigil maakera mandritel, kuid ebaühtlaselt. Troopilistel aladel esinevad nad peamiselt mägedes. Väike arv liike on kuivade alade, näiteks seppide asukad. Mõned liigid on epifüütse eluviisiga, kinnitudes puukoorele, mõned kasvavad vees. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, mõõduka ja külma kliimaga aladele. Eriti tundrate,
Kui emakasuudmele satub õietolm samast õiest, siis on isetolmlemine nt oder. Kui õietolm on pärit teisest õiest, siis on risttolmlemine. Putuktolmlemine ja tuultolmlemine. Enamik õisi on kohastunud putuktolmlemisele. Väikesed õied on koondunud õisikusse, õied sisaldavad nektarit. Tuultolmlejatel on õiekate taandarenenud, aga emakakasuudmed on väga suured, et püüda õhust tolmuteri. Õietolmu tekib palju. Viljastamine vili areneb õiest vaid siis, kui on toimunud tolmlemine ja viljastamine. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab arenema. Tolmutoru tungib läbi emakakaela sigimiku. Tolmutorus on kaks seemnerakku, sigimikus paiknevad seemnealgmed. Seemnealget ümbritsevad katted, milles on väike ava e seemnepilu. Seemnekotis on 8 rakku, üks neist on suurem, asetseb seemnepilu juures. See on munarakk, ehk emassugurakk. Tolmutoru tungib läbi pilu lootekotti seemnealgmesse ja sisu koos kahe seemnerakuga valgub lootekotti, toimub viljastumine. 1
Kõik kokkulepitud ja kehtestatud teooriad ja tõlgendused on lisatud. Urmo Rausi 11 tööd Vaala galeriis kannavad pealkirja "Lõuna-Eesti anatoomia". Tööde algmaterjalid on linakiud ja põllupunane värvimuld, Lõuna-Eesti kultuurmaastiku komponendid. Kuppelmaastik on nimetatud anatoomiaks, sest see on erootiliselt kummis ja lohkus. Künkapõld on samastatav maa-ema ürgüsaga, kuhu põllumees külvab seemne. Vagude ajamine lõuendi tagaküljele, põllu kündmine ja naise viljastamine pakuvad ühteviisi pimedat loomisnaudingut, sest vilja ei ole enne näha kui pärast protsessi lõppemist. Rõõm viljast läheb jagamisele teistega. Urmo Rausi mitmetasandilistes töödes on näha niihästi ekspressiivseid abstraktsionistlikke avaldusi kui ka aistingulisi asju, millel on nimi. Linakiudusid, lihaskiudusid, taimestikku, karvastikku, limanahkade võlvkäike, põlluvagusid linnulennult, tselluloosivabriku seinaraua roostet.
Paljunemine Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungu...
· munarakk liigub läbi munajuha emakasse 45 päeva · MENSTRUATSIOON · kui munarakk jääb viljastamata, hävib ka kollakeha · algab emakaseina taandareng · emaga limaskest eemaldub menstruatsioonil kaasnevad naissuguhormoonide muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temp. Kõikumine ORGANISMIDE LOOTELINE ARENG Munaraku viljastamine · munarakku tungib üks sperm · sperm toob kaasa endaga ensüümid, mis lukustavad munaraku kesta teistele spermidele · sügoot hakkab jagunema EMBRÜO loode EMBRÜOGENEES organismi looteline areng Katteseemnetaimede embrüonaalne areng · algab munaraku viljastumisega 4 · lõpeb idu moodustumisega seemnes
RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12.KLASSILE Vastata õpiku ja kaasõpilaste ettekannete põhjal. 1. Selgita, mis erinevus on biotehnoloogial ja rakendusbioloogial. 2. Missugused olid Sinu arvates esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ja miks just need? 3. Koosta tabel või skeem bakterite ja seente biotehnoloogilisest kasutamisest erinevates valdkondades (toiduainetetööstus, meditsiin, põllumajandus jne) koos konkreetsete näidetega.Markeeri need, millega Sina oma elus kokku oled puutunud. 4. Nimeta L.Pasteur´i ja A.Flemingu tähtsamad avastused (+ aastaarv). Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? 5. Mida tähendab kloonimine? Kuidas saadakse kloone looduses ja kuidas biotehnoloogias? 6. Selgita lühidalt meristeempaljunduse põhimõte ja eesmärgid, milleks seda tehakse. 7. Selgita mõisted:antigeen, antikeha, antiseerum, hübridoom 8....
[1] Jõesilm koeb meie jõgedes ja ojades tavaliselt mai keskpaigast kuni juuni keskpaigani. Lähevad jõgedesse (sept./okt.). Kudenud isendid hukkuvad. Ühe mm pikkusi ellipsikujulisi marjateri on kuni 40 000. Vastsed elavad jões umbes 5 a., merre laskuvad 6. aasta kevadel, olles 9-15 cm pikkused. Eestis koeb arvukamalt Pärnu ja Narva jões; 1.04-30.06 püük keelatud. [1, 4, 5] Ühe emase kohta võib esineda 1-6 isast, mõnikord on kohal mitu emast ja kuni 50 isast. Marja viljastamine on seotud rütmiliselt korduvate paaritumismängudega, mis kestvate mitmeid päevi. Kudemiskoha sügavuseks arvatakse olevat 0,2-1,5 m. Jõesilmu koelmud on sageli kõrvuti vimma koelmutega ja koos ojasilmu koelmutega. Kudemise alguseks on vajalik stabiilne vähemalt 9,5oC veetemperatuur. Marjaheitmine toimub tavaliselt öösel. Mari on kleepuv ja paisub umbes ühe tunni jooksul. Temperatuuril 15-18oC kulub marja arenguks ligi 2 nädalat
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
· keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus · puudulik keskkonnakorraldus 3. Ülesanne dihübriidsest ristamisest NR 20 1.Organismide lootejärgne areng Lootejärgses arengus eristatakse otsest ja moondega arengut: MOONDEGA ARENG - Moondega arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumi. On omane paljudele selgrootutele, kahe-paiksetele ja kaladele. MOONDEGA ARENG KALADEL - Munaraku viljastamine seemnerakkude poolt toimub väljaspool emasorganismi (nt vees). Koetud marjateradest areneb rebukotiga vastne . Mõne aja möödudes areneb sellest kalamaim . Maimud kasvavad kiiresti täiskavanud kaladeks . mari MOONDEGA ARENG KAHEPAIKSETEL - Munaraku viljastamine toimub väljaspool emasorganismi (nt vees). Kudu muutub sültjaks ja sellest koorub kulles. Mõne aja möödudes areneb kullesest kahe-paikne. kudu kulles
näiteid Läänemeres elavaid riimveevorme: Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis Suuri mageveekarpe: Perekond jõekarp (Unio), järvekarbid (Anodonta ja Pseudanodonta), ebapärlikarp (Margaritifera), rändkarp (Dreissena) Väikesi mageveekarpe: Keraskarplased (Sphaerium, Musculium, Amesoda), herneskarplased (Pisidium, Euglesa, Neopisidium) Kokku Eestis umbes 60 liiki Meres elavatel karpidel toimub viljastamine vees, tekib vastne- trohhofoor ja veeliger. Magevees elavatel karpidel liiguvad isase vette heidetud sugurakud emase sisemusse (sissehingatava vee kaudu) areng toimub emasloomas, vastne puudub, järglased meenutavad väikesi täiskasvanud karpe. Järvekarbi glohhidid (emast väljunud pisikesed karbid) nugivad mõned nädalad pärast emakarbist vabanemist kaladel, et pääseda nii jões ülesvoolu ning mitte sattuda merre. 37
Viljatus: võimetus saada järglast aastase kooselu vältel, juhul kui seda üritatakse (Eestis 13- 14% paaridest). Viljatuse põhjused: a)mehe poolsed- 40% (ei ole alati naise süü!!) b) naise poolsed- 40% c) sobimatus- 10% (selektiivne immuunvastus teatud mehe spermidele; naise suguteede tugev happelisus- mehe sperma hulk on väike ja väga nõrgalt aluseline d) ?- 10% (ei saada aru miks) Viljatuse puhul rakendatakse: a)kunstlik kehasisene viljastamine b) kunstlik kehaväline viljastamine ja sellele järgnev siseembrüo siire Rasestumisvastased vahendid, eriti ei küsita, pigem terviseõpetuses Viljastumise bioloogiline tähtsus: 1) Taastatakse diploidsus (esialgne ploidsus) 2) Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus kolmandal alatasandil 3) Paljudel organismidel määratakse sugu 4) Aktiveeritakse munarakk edasisteks jagunemisteks 5) Viljastumise tagajärjel tekib sügoot e. viljastatud munarakk Sügoodiga toimuvad muutused e. lõigustumine:
Jah, sündmus ja toob kaasa õigused ja kohustused. Juriidiline fakt on asjaolu mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Juriidiline fakt jaguneb kaheks: sündmus ja tegu. Sündmus on see, mis ei sõltu isiku tahtest, tegu on see, mis sõltub isiku tahtest. (Eostamine on tegu; eostumine/rasestumine on sündmus; kui tegemist on vägistamisega, siis ohvrile on sündmus, vägistajale tegu; abort on naisele tegu ja lapsele sündmus, arstile on see tegu; kehaväline viljastamine on tegu ja selle tulemus on sündmus; iseeneslik katkemine on naisele sündmus ja lapsele sündmus; loomulik sünnitus on naisele ja lapsele sündmus, arstile tegu; erakorraline keiser on naisele tegu/sündmus ja lapsele sündmus, arstile tegu; korraline keiser on naisele tegu ja lapsele sündmus, arstile tegu.) Loomulik surm on sündmus, mõrv on minul sündmus ja mõrvarile tegu; enesetapp on tegu (kui õnnestub), muidu on sündmus. 1
munarakkude genotüüpide pöördumatu liikumine. Nt. munajuhade kitsenemine, armistumine, umbumine. Nt. spermide hukkumine naise suguteedes: immuunvastus, liighappeline keskkond. 3) 10% bioloogiline sobimatus. Põhjuseks koesobivus, antigeenid. 4) 10% - ? Viljatusravi: 1) Olemasolevate füsioloogiliste funktsioonide stimulatsioon. (naistel hormoonmõjutused, mis soodustavad ovulatsiooni. 2) Kunstlik kehasisene viljastumine. 3) Kunstlik kehaväline viljastamine. Viljastumise bioloogiline tähtsus 1) Taastatakse diploidsus 2) Teoreetiliselt ja/või reaalselt määratakse organismi sugu 3) Viljastamisel tagatakse pärilik muutlikkus, toimub vanemate kromosoomistike ühinemine. 4) Toimub munaraku aktivatsioon edasiseks arenguks. 5) Polüspermia korral tagab viljastamine ka rebu hilisema töötluse. Sugulise paljunemise bioloogiline eripära. 1) Evolutsiooniliselt kõige uuem paljunemisviis
See kaitseb väga lühiajaliselt mitme spermi sisenemise eest. · Aeglane blokk Ca2+ sissevool kutsub esile kortikaalreaktsiooni (kortikaalgraanulid tühjendavad oma sisu rebukesta alla) ja vitelliinkest muutub permidele läbimatuks - tekib viljastumiskest. Kehasisene viljastumine. Spermid paisatakse tupest ja emakast edasi munajuhasse lihaste kokkutõmmete abiga. Munarakk ootab munajuhas ampulla piirkonnas (munajuha kitsuses)- siin toimub viljastamine, kus on umbes 2 kraadi soojem kui mujal munajuhas - spermid liiguvad termotaksise mõjul selles suunas. Kuid enne viljastamist peavad spermid kinnituma munajuha seinale, et muutuda viljastamisvõimeliseks, selleks toimub: Kapatsitatsioon K iooonide väljumine põhjustab membr potentsiaali muutust; albumiini mõjul võetakse spermi pinnalt kolesterool välja, mis võimaldab Ca sissevoolu ja aluselisemaks muutumise sperm muutub viljastamisvõimeliseks.
KUDEMISMATID 88 Indutseeritud paljundamine Algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrolliga haudemajas. Kaks põhimõttelist erinevust forellikasvatusest Hüpofüüsi suspensiooni süstimine kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist. Marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega (vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust ning marja töödeldakse pärast tanniiniga). 89 90 Paljundamine • Karpkala on väga viljakas - Eesti rekord on 1,45 miljonit marjatera emaskalalt, tavaliselt saadakse 50 - 180 tuh. marjatera emaskala kaalu 1 kg kohta, keskmiselt 450 tuh. marjatera emaskalalt. Marjaterad on väikesed - kaal 1-1.5 mg, läbimõõt 1.5 mm
valguse kaudne mõju. Näiteks sinivaala ränne ja paljunemisrütm on seotud valgustingimustega, kuna tema põhiline toiduallikas krill ( ) paljuneb ainult lühikese antarktilise või vastavalt arktilise suve ajal, kui fütoplanktoni õitseng saavutab peaaegu 24 t kestva valguspäeva jooksul oma maksimumi. Mõju kaudne taimse assimilatsiooni kaudu. 3. Valguse mõju (footilised signaalid) paljunemisele võib olla aga ka otsene: paljude selgrootute loomade gameetide viljastamine ja nende vette laskmine sünkroniseeritakse valgusärrituse läbi. 4. Eufootilist tsooni (maailmamere ülemine valgusrohke veekiht) asustavatel loomadel sõltub käitumine (toitumine, partneri otsimine, territoriaalne käitumine, puhkamine jne) ning ainevahetus samuti valgusest. UV kiirgus Lühilainelis e d UV kiired (=200 400n m ) on bioloogilis elt ,,ärritavad", s.t. nad võivad olen ev alt doo si suuru s e st põhju stada
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägem...
TUHKUR Üldandmed tuhkrute kohta Me elame täiesti hullumeelses maailmas, ja meie ümber on neli kivist seina. Meie elutempo sunnib meid pidevalt kiirustama. Ja meie elu möödub jooksujalu. Kuid ööpäevas leidub siiski paar tundi, millal saame lõõgastuda ja puhata. Ning sellel hetkel vajame me kindlasti tükikest elusat loodust. Tavaliselt on selleks kass või koer. Kuid neile ei piisa mõnest tunnist, mida me võime neile pühendada. Koeraga tuleb kindlasti jalutada ja soovitavalt kauem, aga kassil on korteris üksi igav. Ja siis ilmub teie korterisse....tuhkur! Te ütlete eksootika? Loomulikult mitte, sest tuhkrust sai koduloom juba rohkem kui 800 aastat tagasi. Esialgu oli ta kohandatud küülikute jahtimiseks. Kuid 20. sajandil hakkas elama majades. Pidevalt hõivatud linnainimesele sobib tuhkur kõigist teistest koduloomadest kõige paremini. Sest ta magab peaaegu terve ööpäeva ning on vaid mõned tunnid ä...
3.1. Tahtlus kui põhidelikti subjektiivne külg 3.2. Tahtluse objekt, mõiste ja liigid. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemine 3.3. Eksimus süüteokoosseisu asjaoludes (§ 17). Eksimuse liigid: eksimus objektis (aberratio ictus ja error in persona); eksimus põhjuslikus seoses (dolus generalis) 3.4. Eesmärk ja motiiv 5. Tapmine 5.1. Elu karistusõigusliku kaitse absoluutsus ja ulatus 5.2. Embrüokaitse ja kunstlik viljastamine (9. ptk 5. jg) 5.3. Abort (9. ptk 4 jg) 5.4. Inimese elu karistusõiguslik kaitse 5.1. Tapmine 1) Mõiste, inimese elu algus (sündimine) ja lõpp (ajusurm, eutanaasia) 1) Tapmisdeliktide liigitus: põhikoosseis (§ 113), kvalifikatsioon (§ 114) ja privilegeeringud (§-d 115-116) 5.2. Surma põhjustamine ettevaatamatusest (§ 117) 6
kaksikhammas, läikulmik. Sammalde elutsükkel haploidne gametofaas (eosed, eelniit, gametofüüt(n)), diploidne sporofaas (sporofüüt, eosed). Hk. Sõnajalgtaimed - Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht. Eelleht maapealne. Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. Elutsüklis domineerib sporofüüdifaas, s.t. taimed on diploidsed (2n). Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel v. lehtedel. Eosest areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid, viljastamine toimub eellehel, sügoodist areneb osi, kold v. sõnajalg. N: Sk. Kilpjalalised (kilpjalg), Sk. naistesõnajalalised (naistesõnajalg, laanesõnajalg, harilik kolmissõnajalg), Sk. sõnajalalised (ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg), Sk. soosõnajalalised (harilik soosõnajalg, mets-soosõnajalg). Hk. Ositaimed - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Sugukond osjalised, perekond osi
Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus - Erinevalt eostaimedest on siin olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides soomuste peal. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud, toimub viljastamine. Valitseb sporofüüdifaas, diploidne kromosoomiarv redutseerub vaid eostes. Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastamisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. esindajad hõlmikpuulised, jugapuulised, männilised, küpressilised 5 Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus (hõimkonnad)
ainevahetusreaktsioonide kulgemiseks. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. III Organismi tasand. Kaitseb ülekuumenemise eest- aurustumine erinevatelt pindadelt (higistamine). Kaitse funktsioon- lahustunud kujul eraldab jääkaineid (uriin, higi); kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesevõie); loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju). Sisalduvas keskkonnas leiab aste viljastamine. IV Ökosüsteemi tasand. Peamine kliimat kujundav faktor oma kolme agregaat olekuga- vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. Kliima reguleerimisel oluline roll nii veeringel kui hoovustel. Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks. Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid
Eranditult kõik peajalgsed on rööveluviisiga ning seejuures ülimalt aplad. Neid ei kohuta ohvri suurus ja nad ründavad ka enesest mitu korda suuremaid loomi. Nad on kahtlemata merede kõige agressiivsemad ning sõjakamad loomad. Seega on peajalgsetel vaenlasi palju. Looma kehal nähtavale tulevad arvukad taevassinised täpikesed, helenduselundid ehk fotofoorid. Harilikult arvatakse, et peajalgsete munade viljastumine on sisemine. See pole siiski õige. Viljastamine toimub väljaspool looma keha. Zooloogid on siiani kirjeldanud juba ligi kuussada peajalgsete liiki. Laevukeselistel on neli neeru, neli lõpust ning neli lõpussüdant. Seetõttu eristavad zooloogid neid neljalõpuseste peajalgsete alamklassiks. Kaheksahaarmelisi, kalmaarilisi ning seepjalisi, kellel on üksnes kaks lõpust, vaadeldakse aga kahelõpuseste alamklassi kuuluvaina. 13 Alamklass: neljalõpusesed ehk väliskojased
KÜSIMUS Paljunemine 7. Leidke sobivaim vastusevariant! Seejärel põhjendage, miks sellele eelnev või järgnev variant (omal valikul) on ebasobiv või väär! 7.1. Meioos toimub ... a) igas elavas raku b) paljunevates rakkudes c) sugurakkudes d) sugurakkude eellasrakkudes e) ovotsüüdis 7.2. Polotsüüdid tekivad... a) viljastamata munarakust b) viljastatud munarakust c) sügoodist d) ovogoonist e) spermatiidist 7.3. Sügoodi viljastamine toimub... a) tupes b) emakas c) munajuhas d) munasarjas e) ei toimugi 7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne... a) ovulatsioonile b) partenogeneesile c) spermatogeneesile d) ekvatsioonjagunemisele e) regeneratsioonile Kommentaar Paljunemine 7. 7.1. Meioos toimub sugurakkude eellasrakkudes (d). Sugurakud on meioosi juba läbinud, olles haploidsed. Ovotsüüt on valminud munarakk, sugurakk. Polotsüüdid tekivad ovogoonist (d). Ovogoon on munaraku (emassuguraku) eellane,
tekib uus limaskesta irdumine. 24 tuni pärast ovulatsiooni tõuseb temperatuur poole kraadi võrra ja jääb kõrgenenuks kogu tsükli teise poole. Viljastumine ja raseduse hormonaalne regulatsioon · viljastumine tähendab seemnerkkude tungimist munarakku. Sisse saab tungida üks spermatosoid. Ülejäänutele blokeeritakse sissepääs. Selleks, et munarakk viljastada, peab olema ~100 spermatosoidi abis, kes panevad munaraku pöörlema. · viljastamine normaalselt toimub munajuhas ja see on võimalik ovulatsiooni eel või järgselt. Ovulatsiooni eel - kui suguühe toimus 2 päeva enne ovulatsiooni. Spermatosoidid säilitavad liikuvuse kuni 48 tunniks. Munaraku eluiga on ~24 tundi. Pärast ovulatsiooni on viljastumine võimalik päev pärast ovulatsiooni. Seega on viljastumine võimalik ~3 päeval. Ovulatsiooni aega võib määrata tõenäosuse alusel. Ultraheli kaudu on ka võimalik
primordiaalfolliikuleid – ühekihiline lameepiteel - Munajuhakitsus – isthmus tubae uterinae – emakapoolne kitsas osa - Munajuhaampull – ampulla tubae uterinae - cervix uteri – emakakael eelmisele järgnev laienenud osa (2/3 kogupikkusest) portio vaginalis (alumine 1/3) tavaliselt toimub munaraku viljastamine portio supravaginalis (ülemine 2/3) - Munajuhalehter – infundibulun tubae uterinae canalis cervicis – kaelakanal – avaneb ülal emakaõõnde, all ostium kõige laiem osa uteri kaudu tupeõõnde avaneb kõhuõõnde ostium abdominale tubae kaudu Asend
võrra ja jääb kõrgenenuks kogu tsükli teisel poolel. 9. Viljastumine ja raseduse hormonaalne regulatsioon. Viljastumine tähendab spermatosoidide tungimist munarakku. Sisse saab tungida 1 spermatosoid, ülejäänutele blokeeritakse sissepääs, kuid selleks, et munarakku viljastada, ei piisa ühest spermatosoidist. Loetakse, et ,,abiks" peab olema umbes 100 spermatosoidi, mis paneb munaraku pöörlema ja üks tungib siis sisse. Viljastamine normaalselt toimub munajuhas ja see on võimalik ovulatsiooni eel (juhul kui suguühe toimus 2 päeva enne ovulatsiooni, sest spermatosoidide liikumisvõime püsib u 2 ööpäeva; munaraku eluiga on umbes 24 tundi) või järgselt (pärast ovulatsiooni on viljastumine võimalik 24 tunni jooksul, kuna munarakk elab 24 tundi). Ovulatsiooni saab aga ette määrata tõenäosuse põhjal, aga ka ultraheliga. Tagantjärele saab määrata kehatemperatuuri põhjal.
Looduses teda ei esine loomulikult. 11. Millal leiab aset geneetiline muundamine? Mida ei loeta geneetiliseks muundamiseks? Leiab aset * Muundatakse organismi geneetiline materjal ja seejärel viiakse peremeesorganismi. * Valmistatakse geneetiline materjal ja seejärel viiakse organismi. * Saadakse muundatud geneetilise materjali nii et ühendatakse kaks või enam rakku. Ei loeta (kui ei kasutata rekombinant DNA-d/GMO-sid) * kehaväline viljastamine viljastamine * looduslikud nähtused - konjugatsioon, transduktsioon, transformatsioon * indutseeritud polüploidsus ja mutatsioonid 12. Mis on taimede geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. Eesmärgiks on antud taimeliigi omaduste parandamine: putukamürgiresistentsus (soja, mais, raps, kartul), herbitsiidiresistentsus (soja, mais, raps, köögiviljad), vastupidavuse suurendamine kahjurite suhtes (mais, kartul), külmaresistentsus, suurenda teatud ainete
Isaskalu süstitakse 1x, arvestusega 1,5 mg hüpofüüsi 1 kg kehamassi kohta. Soovitav on isaskalu süstida 20-24 tundi enne niisavõtmist. 5)MARJA JA NIISA LÜPSMINE Karpkala mari on rohekas või rohekas-kollane. Marja lüpstakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule. Kalu tuleb enne uinitada, kasutades MS222 anesteetikumi (kontsentratsioon 100 mg/l). 6)MARJA VILJASTAMINE Kasutatakse mitme isaskala niisa segu. Niisk ja mari segatakse kuiva linnusulega nig valatakse pidevalt segades kleepuvust eemaldavasse lahusesse. 7)KLEEPUVUSE EEMALDAMINE Lahustest on eelistatumad 30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 l vee kohta. Viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2-3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma, lisatakse vähehaaval lahust juurde, pidevalt segades. Töötlemise aeg 20-25 min. Misjärel jäetakse seisma 1 tunniks
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
folliiklit. Karvade paigutus naistel ja meestel erinevad. · Ektragenitaalsed toimed- naistel juuste parem kasv, meestel juuksekasvu meessuguhormoonid ei stimuleeri. Suguelundite piirkonnas erinev- naistel kolmnurkne, meestel rombikujuline. Endomeetirum- kõige sisemine emaka kiht. Müomeetrium- keskmine emaka kiht. Emakakaela kanalile avanev mõju- naissuguhormoonide tõus. Happeline kk takistab spermatosoidide liikumist, seepärast peab olema aluseline kk, kui toimub viljastamine. Sõnajalalehe fenomen- tekivad enne ovulatsiooni, tupe limaskesta raku kuju, nähatavad mikroskoobi preparaadis. Munasarjad, munajuha- munarakk eraldub, läheb kõhuõõnde kõigepealt, sealt munajuhasse. Tupp. Menstruatsioonitsükkel Kujutab enesest perioodiliselt toimuvaid paralleelseid muutusi naise orgasnismis, mis leiavad aset emakas, munasarjades, tupes, hüpofüüsi eessagaras, rinnanäärmetes. Tsüklit jagatakse: · emaka limaskesta muutuste tsükkel- 3 faasi (mõnikord ka 4)
- puuduvad paarilised uimed - poolparasiitse eluviisiga - söövad raipeid - pikki keha 2 seljauime - saba ümbritseb sabauim - pehme ja sile nahk ANATOOMIA JOONIS: PILT: NÄIDE: jõesilm ojasilm 50 CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: sisemine viljastamine, mune vähe, esineb ka sünnitajaid EHITUS: - nokis- suuavast ettepoole jääv pea osa - nokise alaküljel ninaavad - pea külgedel silmad - paaritud uimed - rinna ja kõhuuimed paarilised - NS ja meeleelundidh ästi arenenud - vere ringlemine aeglane ANATOOMIA JOONIS: (hai) HAIDE JA RAIDE ERINEVUSED/ SARNASUSED: HAID RAID 51
kvaliteetne nahk. Naha kvaliteet on hea, sest naha mälv on õhuke ja vastupidav. Nahal on omapärane villasäuk, mis annab torbilise või salgulise väljanägemise, annab nahale eksootilise väljanägemise. Eestis ei ole praktiliselt üldse piimalambaid. See lambakasvatusharu on levinud rohkem vahemereäärsetes riikides. Eestis on vähe villalambaid (merino villa lambad). Eesti peamine suund on lihalambakasvatus, see annab peamise sissetuleku. UTTEDE VILJASTAMINE JA INNASESOON Lambad ja kitsed erinevad sigimisbioloogias veistest ja teistest loomadest. Neil on indlemise sesoonsus. Indlemine algab koos valguspäeva lühenemisega. Valguspäev hakkab meie tingimustes (laiuskraadil) juuli keskpaigast kuni detsembrini (jaanuarini) aeg millal võime loomi viljastada. Kasvataja peab tegema valiku, millal viljastusaeg farmis korraldada. Sellest saab alguse uus lambakasvatuse aasta, sellest saab alguse kogu aastane lambakasvatustsükkel
Organismi tasandil 1) Termoregulatoorne st vee aurumine. Taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine) 2) Hõõrdumise vähendamine 3) Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju 4) Vesi tagab ringelundkonna töö (nt lümfi ja vereringe) 5) Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel toimub viljastamine veerikkas limas. Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a. Kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest b. Välistab veekaotuse c. Vähendab üleslükkejõuga raskusjõu mõju d. Joogi- ja urineerimiskeskkond 6) Vesi osaleb meeleelundite töös. Vees lahustunud kujul tajume maitset. Vesi osaleb kuulmises. Silma klaaskeha toetab läätsefunktsiooni
Munajuha asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Munajuha kõhtmine suue asetseb munasarja läheduses, on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, kusjuures tekib 15-20 narmast. Üks narmastest on teistest pikem ja ulatub vahetult munasarja vaba servani. Lehtrile järgneb laienenud osa - ampullaarosa ( ~2/3 munajuha kogupikkusest), mille läbimõõt on 6-10 mm. Siin toimub munaraku viljastamine ja siin toimuvad ka vililase arenemise varajased staadiumid. Järgneb kitsuse osa (läbimõõt ~3 mm). Kitsuse osa ulatub emakani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina ja avaneb emakaõõnde. Munajuha emakaosa on kitsaim osa läbimõõduga 1 mm ja pikkusega 1,5 cm. Munajuha seina ehitus: Limaskest moodustab arvukaid pikikurde ja on kaetud ripsepiteeliga. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 11 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis
theka ja granulosa ümbritsevad folliiklit. Karvade paigutus naistel ja meestel erinevad. Ektragenitaalsed toimed- naistel juuste kasv parem, meestel juuksekasvu meessuguhormoonid ei stimuleeri. Suguelundite piirkonnas erinev- naistel kolmnurkne, meestel rombikujuline. Endomeetirum- kõige sisemine emaka kiht, müomeetrium- keskmine emaka kiht. Emakakaela kanalile avanev mõju- naissuguhormoonide tõus . happeline kk spermatosoidide liikumist, seepärast peab olema aluseline kk, kui toimub viljastamine. Sõnajalalehe fenomen- tekivad enne ovulatsiooni, tupe limaskesta raku kuju, nähatavad mikroskoobi preparaadis. Munasarjad, munajuha- munarakk erldub, läheb kõhuõõnde kõigepealt, sealt munajuhasse. Tupp. Menstruatsioonitsükkel Kujtab enesest perioodiliselt toimuvaid paralleelseid muutusi naise orgasnismis, mis leiavad aset emakas, munasarjades, tupes, hüpofüüsi eessagaras, rinnanäärmetes. Tsüklit jagatakse: · emaka limaskesta muutuste tsükkel- 3 faasi (mõnikord ka 4)
oli antikehade poolväärtusaeg lühike. Teiseks, inimestel tekkis hiire antikehade vastane immuunvastus (HAMA - human anti mouse antibody), mis vähendas terapeutiliste antikehade toimet veelgi ja võis olla seotud kahjulike kõrvaltoimetega. 57. Mis on geenikandlustest ja milleks see vajalik on? Carrier test ehk geenidefekti kandluse test aitab välja selgitada, kas mutatsioon kandub edasi järglasele. 58. Mis on IVF ja ICSI? IVF – in vitro fertilization on katseklaasis 4-6 munaraku viljastamine seemnerakkudega, lastakse embrüotel areneda nädal aega ning valitakse välja 1-3, mis siirdatakse emakaõõnde. ICSI – intracytoplasmic sperm injection on seemneraku süstimine munarakku katseklaasis, mehepoolse viljatuse korral, üks IVF protseduure. 59. Millal ja miks langeb naiste ning meest viljakus? Stress, keskkond, vanus, geneetika, suguhaigused, toit, ebakorrapärane öö-päeva rütm, suitsetamine, alkohol, kohv. Meestel oluline testiste temperatuur, tänapäeval
mõõtmetelt väiksem, võib sisaldada X või Y kromosoomi. Sarnasused: mõlemad on sugurakud, sisaldavad tuuma vm. 5.13. Spermatogenees B, ovogenees A, toimub munandites B, toimub munasarjades A, tekkinud rakud ei ole geneetiliselt identsed A, B. Sugurakkude moodustumisel väheneb kromosoomide arv kaks korda. 5.14. Joonisel on kujutatud viljastumist. See toimub munajuhas. Eelised: 1) toimub organismis ( munajuhas), 2) korraga viljastatakse tavaliselt üks munarakk. 5.15. kehasisene viljastamine kehaväline viljastamine ADEH BCFG 5.16. 1 sugurakkude valmimine, 3 blastula e põisloote kujunemine,6 postembrüonaalne areng, 4 gastrula e karikloote kujunemine, 2 viljastumine, 5 sünnitus. 5.17. 1) varustab embrüot hapniku ja toitainetega, 2) juhib välja ainevahetuse jääkproduktid, 3) eritab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. 5.18. Kujutatud on kala, linnu ja inimese arengut.
suum, hobusesolge Parascaris equorum, taimeparasiidid kartuli-kiduuss Globodera rostochiensis. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) Saleda kehaga niitusse meenutavad ussid. Keha katab paks kutiikula. Säilinud ainult pikilihaskiht. Sooltoru lihtne torukujuline, ilmselt ei funktsioneeri, sageli degenereerunud. Ringe-, eritus- ja hingamiselundkond puuduvad. Närvisüsteem koosneb neeluümbrisest närvirõngast ja kahest pikitüvest. Lahksugulised, viljastamine sisemine. Täiskasvanud isendid lühiealised magevees või mullas, vähesed liigid meres. Vastsed tungivad (vee)putukatesse, kus toimub nende areng. Diameeter kuni 3 mm, pikkus 10 cm 1 m. Liikide arv: 5 Kirjandus: Schmidt-Rhaesa A, Prous M. 2010. Records of horsehair worms (Nematomorpha) in Estonia, with description of three new species from the genus Gordius L. Estonian Journal of Ecology, 59 (1). Lk. 41,45 Hõimkond: Keriloomad (Rotifera, ka Rotatoria)
mõõtmetelt väiksem, võib sisaldada X või Y kromosoomi. Sarnasused: mõlemad on sugurakud, sisaldavad tuuma vm. 5.13. Spermatogenees B, ovogenees A, toimub munandites B, toimub munasarjades A, tekkinud rakud ei ole geneetiliselt identsed A, B. Sugurakkude moodustumisel väheneb kromosoomide arv kaks korda. 5.14. Joonisel on kujutatud viljastumist. See toimub munajuhas. Eelised: 1) toimub organismis ( munajuhas), 2) korraga viljastatakse tavaliselt üks munarakk. 5.15. kehasisene viljastamine kehaväline viljastamine ADEHBCFG 5.16. 1 sugurakkude valmimine, 3 blastula e põisloote kujunemine,6 postembrüonaalne areng, 4 gastrula e karikloote kujunemine, 2 viljastumine, 5 sünnitus. 5.17. 1) varustab embrüot hapniku ja toitainetega, 2) juhib välja ainevahetuse jääkproduktid, 3) eritab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. 5.18. Kujutatud on kala, linnu ja inimese arengut. Embrüogeneesi alguses on imetaja loode sarnane algselt kala ja linnu lootega
3. Kirjelda võimalikku protokolli biopsia võtmisest kuni ühe raku raamatukogu tegemiseni. Peale biopsia võtmist viiakse proov söötmele või külmutatakse säilitamise eesmärgil. Seejärel koeproov lagundatakse ning rakud märgistatakse ning sobivad rakud valitakse (FACS). Valmistatakse cDNA raamatukogu. Deniss Sõritsa 1. Mis erinevused on IVF ja ICSI protseduuridel ja mis puhul on näidustatud ICSI protseduur? IVF on in vitro viljastamine. ICSI protseduuri käigus toimub seemneraku süstimine munaraku tsütoplasmasse ning selle siirdamine retsipiendi emakasse. ICSI pakub hea võimaluse raskemate meestepoolselt esinevate viljatusjuhtude ravimiseks. IVF protseduuri käigus eemaldatakse mitmed munarakud munasarjadest peale superovulatsiooni, viljastatakse need spermatosoididega ja siirdatakse väike valim embrüotest emakasse. Kasutatakse naisepoolse viljatuse ravil. ICSI näidustused:
on ka talvel. Emastel kassidel tekib jooksuaeg, kui päevapikkus kevadel suureneb. 4.6. Innatsükli reguleerimise võimalused. Kassidel, jänestel, kaamlitel kui ka minkidel on vajalik eelnev paaritumine, et esile kutsuda ovulatsiooni. Nendes liikides on ebapiisav kõrge östrogeeni tase, et tõsta GnRH sekretsiooni. Erinevad signaalid (nt. sigimine, silmadest, kõrvadest) toovad esile GnRH sekretsiooni, mis kutsub esile ovulatsiooni. 5.3 Munaraku viljastamine. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist (zona pellucida). Selleks peab ta mõjutama üht ensüümiretseptorit munaraku pinnal. See võtab aega umbes 20 minutit
Tundlad pikad, niitjad. Suured, tugevad ülalõuad. Muud suiste osad taandarenenud ning pole võimelised ise toituma. Kuninganna: Pesa ainus munev emane. Pea ja rindmik tumedad, rindmiku seljal paikneb kaks paari tiivakönte. Tundlad lühemad kui töölistel. Suised nõrgad. Tagakeha suureks veninud, ei ole võimeline iseseisvalt liikuma. Kuningas: Kehakate tumenenud, seljal kaks paari tiivakönte. Tundlad lühemad kui töölistel. Suised nõrgad. Kuninga ülesandeks on muneva ema viljastamine. Lisaks neljale põhitüübile võib termiitide pesas olla ka noori suguisendeid, kelle keha on tumenenud. Neil on arenenud tiivad, mis ulatuvad üle tagakeha tipu. Tiivad kolmnurksed, ees- ja tagatiivad on ühesuguse soonestuse ja kujuga. Noorte suguisendite tundlad on kuninga ja kuninganna omadest pikemad. Tagakehas paikneb hästiarenenud rasvkeha. Termiidilised on koloniaalse eluviisiga. Ehitavad läbiseeditud toidust ja pinnasepurust tugevad pesad, mis võivad kaaluda tonne
sugulasliikidel sarnased, osa aga täiesti liigispetsiifilised, unikaalsed. Nende eristamine ja äratundmine nõuab piisavat vilumust. Käitumisaktide mustri teaduslikku üleskirjutust nimetatakse etogrammiks. Isasogaliku kevadises käitumises saab eristada järgmisi elemente: pesa ehitamine siksak-tants (all joonisel a) pesasuudme emasele näitamine (joonisel b) emase kudema stimuleerimine (joonisel c) pesast läbi pugemine marja viljastamine pesa õhutamine (joonisel d) pea-alaspidi ähvardamine (joonisel e). Tuttpüttide kosimiskäitumine koosneb mitmetest osadest: frontaalselt teineteisele lähenemine kordamööda kaela sirutamine kordamööda pea raputamine Etoloogia üks rajajatest N. Tinbergen väitis, et kõik küsimused, mida iganes küsitakse käitumise kohta, võib jagada nelja kategooriasse: küsimused käitumise väljakujunemise kohta isendeil – puudutavad mingi
Vesikest (amnion) - üks loodet ümbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel. Vestiigium - vt. mandunud elund. Viirused - on elusaine, nad on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid (viirused on nukleiinhappe - valkkompleksid). Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Viljastamine in vitro - imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse. Viroid - taimehaigusi põhjustav RNA rõngasmolekul, mis sarnaneb kapsiidi ja ümbriseta RNA-viirusega. Virusoid - viirus mis paljuneb ainult koos mõne teise viirusega. Võib nimetada ka viirusparasiidiks. Vitamiin - bioaktiivse toimega madalamolekulaarne orgaaniline aine. on vajalikud
o Loomadel kloonimine: Embrüokloonimine (sügoodi või embrüo jagamine kaheks või enamaks osaks Tuumkloonimine (keharakust võetakse tuum ja see asendatakse sügoodi tuumaga Suguline paljunemine: o Polüovulatsioon hormoonide abil kümnete munarakkude valmimine o Munarakkude eraldamine kehast munarakud loputatakse munajuhadest välja o Kehaväline viljastamine o Embrüode teke o Kahe embrüo siirdamine emakasse (sama metoodikat kasutatakse ka loomadel. Loomadel kannab see nimetust embrüo siirdamine, inimesel kunstlik kehaväline viljatamine) Areng Sünnieelne diagnostika: o Amnionivedelikest looterakkude võtmine ja uuring o Oscar meetod looteseisundi hindamine emaorganismist võetud hormonaalproovide alusel o Koorioni biopsia lootekestast võetakse väike tükike ja kohe saab
protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29. Suguline paljunemine. Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahte vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud - spermid ja munarakud c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad)
Bioloogia Page 88
Bioloogia Page 89
Bioloogia Page 90
Bioloogia Page 91
Bioloogia Page 92
Bioloogia Page 93
Bioloogia Page 94
Bioloogia Page 95
Bioloogia Page 96
Bioloogia Page 97
Bioloogia Page 98
Bioloogia Page 99
KT
9. september 2010. a.
10:41
Fundamentaal- ja rakendusteadus
Rakendusbioloogia
Biotõrje
L Pasteur
A Fleming
Meristeempaljundus
Kloonimine
Totipotentsus
Hübridoomitehnoloogia, monokloonne entikeha, hübridoom
Embrüosiirdamine loomadel ja inimestel, in vitro viljastamine
Imetajate kloonimine, dolly
Inimeste kloonimise probleeme, reproduktiivne kloonimine
Tüvirakud, rakuteraapia, nabaväädivere tüvirakk, täiskasvanu tüvirakk
Alheimer, parkinson
Geenitehnoloogia, GMO, transgeensed loomad/taimed, Geeninokaut, geeniteraapia, DNA -
sõrmejälgede meetod
Bioloogia Page 100
Homöostaas
20. september 2010. a.
14:02
homoostaas
Inserted from:
Haploidne kromosoomistik - ühekordne, meioosi tulemusena vähenenud, sugurakkudes. Kromosoomide ristsiire - meioosi alguses vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkuse osi, st toimub geenivahetus. Geenid paiknevad homoloogiliste kromosoomide vahel/ümber ja see suurendab pärilikkuse muutlikkust, kuid võib põhjustada ka vigu ehk kromosoommutatsioone. Generatiivne paljunemine - suguline. Gameedid - sugurakud. Viljastamine - vanemate sugurakkude ühinemine. Sügoot - viljastatud munarakk. Ontogenees - organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Embrüogenees - looteline areng. Spermatogenees - seemneraku areng valmis spermini, kestab suguküpsuse saabumisest kuni kõrge vanuseni, toimub pidev mitoos ja meioos. Ovogenees - munaraku areng, sugurakkude paljunemine (mitoos) lõpeb looteeas, suguküpsuse saabudes jätkub meioos tsükliliselt, st toimub korraga ainult ühes rakus.
Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29. Suguline paljunemine. Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahte vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud - spermid ja munarakud c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
