57. transgeenne organism org või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 58. tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud 59. tüvirakk - hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks 60. viljastamine in vitro - imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine 61. üldbioloogia - bioloogilised teadused, mis uurivad kõigile või enamikule elusolenditele omaseid elu üldnähtusi
meelerakud, millega tajutakse lõhna ja maitset. Neil on suured silmad (ehituselt sarnased selgroogsete omadega), eristavad esemete kuju. Närvisüsteem võimaldab kiiresti liikuda ja kiiresti muuta kehavärvust. Soole tagaosa läheduses on tindinääre, mille eritise vettepaiskamisel muutub see sogaseks, võimaldades saaki püüda või põgeneda. Nad on lahksugulised, isasloom viib kombitsate abil seemnerakud emase mantliõõnde, kus toimub viljastamine. Munad asetatakse merepõhjale ning valvatakse kuni järglaste koorumiseni. Liikumine - mantlihõlma abil imetakse vesi mantliõõnde, mis seejärel suletakse. Mantlilihaste abil surutakse vesi läbi lehtriava välja. Peajalgne liigub tagakeha ees tänu väljapaiskunud veejoale (liiguvad raketi põhimõttel). Peajalgsed toituvad kaladest, vähilaadsetest, karpidest, loomakorjustest, olles ise toiduks kaladele, lindudele ja ka imetajatele. Lülijalgsed
b) maismaal. c) mullas. 2. Vähkide keha jaguneb a) peaks, rindmikuks, tagakehaks. b) pearindmikuks, tagakehaks. c) peaks, rindmikuks, sabaks. 3. Vähid on kaetud a) punase koorikuga. b) ogalise tugeva nahaga. c) rohekaspruuni koorikuga. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Magu osasilm liitsilm pearindmik seljakilp kitiinist hambad 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetelle. Põhjenda, miks. Kehaväline viljastamine, lahksuguline, koorumine, kestumine. _______________________ __________________________________________________________________________ Tundlad, sõrad, käimise jalad, ujujalad. __________________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär (V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Emane vähk muneb kevadel kuni 60 muna._______________________________________
Keerukärsakas Kärsklased (curculionidae) Looma koht süstemaatikas: Loomad-lülijalgsed- kuuejalgsed-putukad-mardikalised- kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad, Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. ...
Keerukärsakas Kärsklased (curculionidae) Looma koht süstemaatikas: Loomad-lülijalgsed- kuuejalgsed-putukad-mardikalised- kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad, Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. ...
Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala süda on kaheosalina ja konnadel kolmeosaline. Kalal on üks vereringe ja konnadel keha- ja kopsuvereringe. Viljastamine on mõlemal kehaväline. Ja mõlemad sigivad ehk koevad ka vette. 3. Millised konna hingamiselundid võimaldavad hingata maismaal, millised vees? Maismaal- kopsud Vees- nahk 4. Mis soodustab konna liikumist vees, mis maismaal? Maismaal- jäsemed, tagajäsemed on pikkemad kuna nendega on hea hoogu anda Vees- ujunahad, aerutaoliste jalgadega saab vees kiiremini edasi 5. Konna kehaosad ja nende ülesanded Tagajäsemed- vajalikud hüppamiseks
puhastamiseks, 3) haiguste avastamisesks, 4) rasedustestis. 1.Hübridoom rakkude hübriid. Antikeha sünteesiva lümfotsüüdid ja müeloomiraku hübriid. 2.Kloon isendi, raku või DNA kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. 3.Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. 4.Antikeha organismi kaitse valk 5.Totipotentsus - rakkude arenguline täsivõimelisus. ,,kõikvõimelised". Embürosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Sai esile kutsuda superovulatsiooni, kui lehmal küpseb üheaegselt palju munarakke. Pärast kunstlikku seemendamist pestakse embrüod välja. Nende hulgast valitakse parimad ja viiakse surrogaatemasse. In vitro viljastamine väljaspool organismi. Kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast.
Jakob Westholmi Gümnaasium Trihhomonoos Inimeseõpetuse referaat Koostaja: Mariliis Seepere 7.c klass Juh endaja: Marge Ensling 1 Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................2 2. Mis on trihhomonoos?.....................................................................3 3. Kuidas see levib?..............................................................................3 4. Millised on sümptomid?...................................................................3 4.1 Peamised sümptomid on: ..............................................................4 5. Uurimine...........................................................................................4 6. Ravi.........................................
Grete, 12.klass 1. Embrüosiirdamise kasutamise plussid ja miinused põllumajandusloomadel. + geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, see on hea kuna siis on rohkem loomi = rohkem toiduainete tootmist (mis iganes liha, piimatooted) = suurem tarbimine, majanduslikult hea. Kuid miinus selle juures on: loomade arvukuse peab siiski hoidma normaalsena, et neid ei oleks liiga palju. + embrüote eluvõimelisena säilitamine sügavkülmutamise teel võimaldab neid transportida kaugete vahemaade taha. See on hea sellepärast, et kaob vajadus transportida elus loomi, mis on palju kallim ja võib kaasa tuua nakatumisohu mitmesugustesse haigusetekitajatega. Külmutamise miinuseks on: statistiliselt ei ela külmutamist, sulatamist üle umbes 50% külmutatud embrüotest ja kõiki selle põhjuseid ei teata. Ainult tugevamad ...
munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine Toimub naise munajuha laienenud osas. Viljastumisel ühinevad seemne- ja munaraku tuumad ja kahe haploidse suguraku liitumisel moodustub diploidne 46 kromosoomiga sügoot. 10)Kunstlik viljastamine Võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või doonorsugurakke. • Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis. • Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. 11)Varane embrüogenees Lõigustumine-viljastumisele järgnev protsess, inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote
Embrüosiirdamine inimesel Juhendaja: Epp Vinne Koostajad: Kristiina Roositalu, Aili Sture Klass: 11.a Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamine inimesel Kui koduloomadel oli embrüosiirdamisega piisavalt edu saavutatud, kerkis esile selle teostamise vajalikkuse ja võimalikkuse probleem ka inimese puhul. Esialgu takistasid seda kaks asjaolu: 1.)Kehavälise (in vitro) viljastamise metoodika puudulikkus. 2.) Laialdane eetiline vastuseis.
PUTUKAD KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjelda putuka välisehitust. 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. 5. Kuidas putukad sigivad? 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. 10. Iseloomusta liblikalisi, too näiteid. 11. Iseloomusta mardikalisi, too näiteid. 12. Iseloomusta kiililisi, too näiteid. 13. Iseloomusta ehmestiivalisi, too näiteid. 14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, ...
(Shapeero, 1961) on välja toonud, et kehaõõnsus on siiski tsöloom, mitte Eluviis, toitumine Mere- ja bentose eluviisiga Esinevad vastsestaadiumid Kiskjad Toituvad väiksematest ussidest ja selgrootutest (nt hulkharjasussid, väheharjasussid, koorikloomad, surusääsed jm) Vaenlasteks on kalad (nt lest, tursk jm) Paljunemine Lahksoolised Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas Vastse koorumine (mf - suu piirkond) Levila Esineb enamikus meredes (nii troopilistes kui ka polaaraladel) Elavad rannikuvetes, madalas vees Ei ole kunagi leitud sügavamalt kui 200 m Levila Põhja-Atlandi ookean Põhja-Jäämeri Barentsi meri
25cmØ) Ehitus sarnane selgroogsete omale http://www.youtube.com/watch?v=p9A-oxUMAy8 Peajalgsed · Hästi arenenud peaaju (selgrootu!) · Kaheksajalad on võimelised muutma oma kuju · Mimikri · Intelligentsed · Liikumine: Raketi põhimõttel Kombitsate abil http://www.youtube.com/watch?v=t-LTWFnGmeg&feature= related Peajalgsed · Lahksugulised Isased asetavad kombitsa abil seemnerakud emase mantliõõnde Munade viljastamine toimub emase munemise ajal Valvavad ja kaitsevad mune Pärast järglaste koorumist vanemad surevad Seepia Harilik seepia: Sepia · Tindikala (5 sek. -5500l paagitäis vett) officinalis Heidab kalaparve tindipilve ja püüab kalu "sogases" vees Jätab vaenlase jaoks endakujulise tindiloigu, muutub ise heledamaks ja põgeneb
korduvad iseeneslikud abordid ebaselge etioloogiaga surnultsündivus Kromosoomianomaalia peab olema alati kinnitatud kromosoomiuuringuga!!!! 17. Teada päriliku haigusega patsientidele olulisi lootediagnostika ja kunstliku viljastamise võimalusi. Lootediagnostika: Kromosoomi ja DNA uuringud loote rakkudest Kromosoomihaiguste mitteinvasiivne sünnieelne testimine ema verest uus meetod Ultraheli Ema vereseerumi uuring markerite avastamiseks (Katseklaasi viljastamine: Munarakk viiakse katseklaasis kokkupuutesse seemnevedelikuga, et toimuks munaraku kehaväline viljastumine. Raske spermapatoloogia korral võib vajalikuks osutuda seemneraku otsene munarakku süstimine (ICSI). Viljastatud munarakust arenenud embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse. Kui IVF tulemusena saadakse rohkem embrüoid kui siirdamiseks vajalik, saab ülejäänud embrüod pärast külmutamist säilitada hilisemateks siirdamisteks.)
faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks; teostatakse ka inimesel. 31. Retsipient vastuvõtja; nt veis kellele viiakse embrüo 32. Superovulatsioon hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kel normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. 33. Surrogaatema (asendusema, laen-ema, embrüortsipient) emasimetaja (ka naine), kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. 34. Viljastamine in vitro imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse. 35. Embrüonaalkloonime varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. 36
miljonit jääb järgi, kuna ülejäänd surevad happelise keskkonna tõttu -> emakasse 10 000 seemnerakku alles -> munajuha 1000 seemnerakku -> viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine. 2) viljastatud munarakk liigub emakasse, 3-4 p areneb rakkudekogumiks, idulane pesastub emakaseinale Viljatus -10-20% inimesi, bioloogiline põhjus(vähe seemnerakke), kiiritus, alkohol, suitsetamine, geneetiline sobimatus Viljatuse ravi: 1) Hormoonravi 2)Kunstlik viljastamine seemnerakud viiakse süstlaga emakasse 3)Kehaväline viljastamine katseklaasis 4)Lapsendamine ,,praeahi" 1.kuu süda hakkab lööma, ajualge,saba 2.kuu 2,5 cm,silmad ja jäsemed arenevad 3.kuu loode, sootunnus, kõik organid, liigutab, 8cm, 20g 4.kuu 16cm,80g 5.kuu ema tunneb liigutusi,loode eristab ema häält, 250g, 20cm 6.kuu 700g, 25cm, silmad avanevad, nahk voldiline,tunneb maitset, reageerib puudutustele 7
Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja kõige paremate omadustega järglased, mis tagab suure ressursside kokkuhoiu ning saadakse ühelt väärtuslikult paarilt palju rohkem järglasi. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse surrogaatemadeks ehk asendusemadeks. In vitro viljastamine väljaspool organismi munaraku viljastamine. Dolly meetod kloonimisel udararaku doonori rakutuum ja eemaldatud tuumaga munarakk liidetakse elektriimpulsiga, vegetatiivne rakk areneb kultuuris, embrüo siirdatakse surrogaadile ja saadakse tuumadoonoriga geneetiliselt identne isend Terapeutiline kloonimine tekitatakse kloonembrüo, eraldatakse tüvirakud ja neist kasvatatakse koed/organid Tüvirakud diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis
Kordamisküsimused bioloogias 12.klass Biotehnoloogia Õp lk 8-18 Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? 2.Selgitage, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Nimeta bioloogia erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi (bioonika, biokeemia, biofüüsika, biogeograafia, biomeetria, looduskaitse, meditsiin, biotehnoloogia, geenitehnoloogia). Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Mis on biotehnoloogia? Biotehnoloogia eelised Biotehnoloogia probleemid Millega tegeleb bioonika? Millega tegeleb küberneetika? Mis on biogeograafia? Kuidas kasutatakse toiduainete tööstuses seente poolt toodetud ensüüme? Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias ja millised on nende eelised teiste organismide ees? Nimeta prokarüootide eelised ...
Sperma väljutatakse erilisele spermavõrgule ja imetakse eilise voolikulaadse pipettelunid poolt liikuvasse bulbusesse. Spermatosoid on isalooma suguteedest väljudes kaetud erilise kitiinilaadse, vees lahustuva kestaga, mis kaitseb sperme ebasoodsate keskkonnamõjude eest (taluvad temperatuuri kuni 100°C). Spermi ehitus on üsna tüüpiline ja sarnaneb suurel määral inimese spermile. -4- Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid. Isased ämblikud koovad spetsiaalse spermavõrgu, millele paigutatakse sperma. See imetakse sealt erilise voolikulaadse pipettelundiga bulbusesse. Hunnikusse munetud munad köidab emane võrguniidi abil kookoniks, mis peidetakse kusagile pimedasse varjulisse kohta, kinnitatakse pesa seinale või vormitakse pallisarnaseks ja kantakse endaga kaasas. -5-
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD ...
sisalduvad marjaterad ja arvutatakse, kui palju marjateri oli kogu saadud marjakoguses. Täpselt saab loendada silmtäpp-marja, mis talub tõstmist marjakühvliga. Seda meetodit kasutatakse marja edasimüümisel. Kühvliks on plastplaat, milles on kindel arv, näiteks 25 × 25 see tähendab 625 marjatera läbimõõdule vastavat süvendit. Täpne marjaterade arv saadakse teada ka automaadiga sorteerimisel, kui kõik marjaterad käivad läbi foto elemendi eest. MARJA VILJASTAMINE Forellikasvatuses kasutatakse marja kuivviljastamise meetodit. Kalast kuivalt (marja puhul koos teatud koguse ovariaalvedelikuga) puhastesse plast- või emailnõudesse lüpstud marja ja niiska saab säilitada jahedas (0–2 °C temperatuuril) ja kuivamise eest kaitstuna eluvõimelisena rohkem kui 24 tundi. Kui niisk on lüpstud hermeetiliselt suletavatesse 100–200 ml kilekottidesse (nn minigripid), mis täidetakse hapnikuga, võib see 0 °C lähedasel temperatuuril säilida
eemaldada pärilikkusaine kahjustusega tuum ja asendada see spermatogooni tuumaga. Mikkelsaare sõnul sünniks täiesti terve laps, naisega ta ei sarnaneks mitte mingil moel, kuid teisalt oleks nagu isa suust kukkunud. Kas sellist võimalust oleks vaja kasutusele võtta, kui see on riskantne ja lööb loodusliku kulgemise laiali? Välja on töötatud mitmeid variante, kuidas naisel oleks lootust last saada, kui see mingil põhjusel võimalik pole kasvõi nt. lapsendamine, kunstlik viljastamine või surrogaatema kasutamine, milleks siis vaja veel üht moodust?! Unistused jäävad unistusteks "Tahan oma poega tagasi," kirjutas internetis üks isa, ja küsis, kas saaks lasta kloonida oma surma saanud 8-aastast poega. "Olen 33-aastane ja tahan endale klooni. Kas mu kloon tuleb ka 33-aastane või sünnib ta titana," küsiti teises e-mailis. Kindlasti tekiks kloonimise puhul ka eetilisi probleeme. On olemas uske, mis selliseid asju
liikumisvõime teke; endosümbioos: a) sisekeskkond eraldatud väliskeskkonnast b) rakustruktuuride kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime. 3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine, selgroo kujunemine, rohkem täiustunud närvisüsteem (peaaju, seljaaju), elu siirdus maismaale, kuivusega kohastumine, kuivusega kohastumine, kehasisene viljastamine, muna kujunemine, kopsud, mulla teke Geograafiline isolatsioon Ajaline- sugulise aktiivsuse perioodid ei kattu Käitumuslik- pulmamängud on erinevad Mehhaaniline- suguorganid ei sobi (eriti putukatel) Biokeemiline- sugurakud ei ühine Sügoodi eluvõimetus- loode ei arene (euroopa naarits) Hübriidide viljatus- järglane sünnib, on terve, ei paljune Liigi tekke põhjused Mutatsioonid, geenitriiv (juhuslikud muutused), looduslik valik Elu areng
Kahekordne kromosoomistik(46) 1 kordne kromosoomistik(23) Keha rakud Sugurakud Kirjelda seemneraku ja munaraku arengut(kus, millal, kuidas) Miks peab naine rohkem hoolitsema oma tervise eest tervete laste saamiseks? Miks on meestel munandid väljaspool keha? Kordamis küsimused Otsene ja moondega areng vastsündinu sarnaneb vanematega(roomajad, linnud, imetajad) Keha sisene ja väline viljastamine keha sisene toimub keha sees roomajad, linnud,imetajad, putukad keha väline viljastamine toimub väljaspool keha vees nt kalad, kahepaiksed, enamik selgrootuid Menstruatsioon kui munarakk jääb viljastamata väjub see koos naiseorganismist osaga emaka paksenenud limaskestast Platsenta Kliiniline ja bioloogiline surm kliiniline südame töö hingamine kesknärvisüsteem võimalik elustada 5-7 min jooksul, bioloogiline e ajusurm kahjustused nii suured et pole võimalik elustada
Skorpion Referaat Õpetaja: 2006/2007 õ-a Sisukord Eluviis.........................................................3 Jahipidamine..................................................3 Toitumine......................................................4 Sigimine.......................................................5 Areng...........................................................6 Kasutatud kirjandus..........................................7 2 Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu l...
Need täidavad kahte tähtsat ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakke naistel elu jooksul juurde ei moodustu. · Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks. · Menstruatsiooniks nimetatakse vereeritust emakaks, mille põhjustab munaraku mitte viljastamine ja limaskest osutub tarbetuks. · Üle 45 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon. VILJASTUMISEGA ALGAB UUE ORGANISMI ARENG · Viljastumise eelduseks on mehe ja naise suguühe, mille käigus satuvad spermid naise suguteedesse. · Selleks, et spermid muutuksid viljastusvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Viljastumisel on oluline ka spermide arv.
· Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks. · Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine. · Tõsise väärarengu, vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega lapse sünni vältimine. · Sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel lapse sünni vältimine. 6. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed
teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda : · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks. · Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine. · Tõsise väärarengu, vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega lapse sünni vältimine. · Sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel lapse sünni vältimine. 6. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid: 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed: 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9
Algkude, mis on taimedel võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal, ka lehtedes. Meristeempaljundus. Üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetoditest. -Taimede uudne, tehnoloogiliselt keerukas kloonimis viis. Totipotentsus. ,,kõikvõimelised" . Tänu totipotentsusele on paljudel taimedel võime kasvada pistokstest ja isegi väikestest koetükkidest terviklikuks taimeks. Embrüosiirdamine. Viljastatud munaraku viimine organismi (naine, veis) emakasse. Inimese kunstlik viljastamine. Kui koed diferentseeruvad juba, siis enam ei saa viia emakasse. Embrüo saab katseklaasis olla 2-5paeva ja areneb naise organismis. Kloonimine, kloon. Geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Tüvirakud (lõigustusrakud, embrüonaalsed tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud. Tüvirakud-diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid,elundeid ja organisme
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke
4.2 Varilõpuseste siseehitus Varilõpuste hammaste kuju on väga mitmekesine. Hambad paiknevad lõugadel sirgete ja viltuste ridadena. Tavaliselt funktsioneerib ainult välimine rida, ülejäänud hambad on sissepoole painutatud ja asendavad välimisi, kui need kuluvad. Varilõpuseste tähtsad anatoomilised tunnused on keeritskurd sooltorus ja arterioosikuhik südames. (Loomade elu, 4 köide) 4.3 Varilõpuseste sigimine Varilõpuseste sigimine on omapärane. Viljastamine toimub emase kehas. Selleks on isastel kaks kopulatsioonielundit, nn pterügopoodi (kõhuuime muundunud tagaosa), mille abil sperma juhitakse emase kloaaki. Varilõpuste viljakus ei ole suur, kuid nende munades on väga suured toitainete varud. Sigimine toimub munemise, munastpoegimise või poegimise teel. (Loomade elu, 4 köide) 5 5. Täispeased 5.1 Täispeaste välisehitus
kaasneb laste saamisega märkimisväärselt suurem kromosoomianomaaliate risk, kuna üle 40-aastastel on sageli häiritud rakkude jagunemine. Kõige sagedasem on 21.kromosoomi patoloogia ehk downi sündroom. Esineb näiteks ka 18. ja 13.kromosoomi patoloogiat, kuid needhukkuvad juba enamasti looteeas. 11. Spermid on viljastumisvõimelised 3-5 päeva peale vahekorda. 12. Peale ovulatsiooni on munarakk viljastumisvõimeline umbes 12 tunni jooksul. 13. Kehavälisel viljastumisel on sugurakkude viljastamine suur, sellepärast, et sugurakud võivad väljaspool keha olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda juba enne seda, kui toimub viljastamine. Kehasisesel viljastumisel on sugurakkude arv väike, sest viljastumine toimub emaslooma keha sees, siis on ka sugurakud kui ka viljastunud munarakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumine on samatõhus, selle tõttu ei pea ka sugurakke nii suures hulgas tootma. 14. Mõnedel kehasisese viljastumisega paljunevatel loomadel võivad esineda ka
Munaraku eluiga 24h Spermi eluiga naise organimis 48h Viljastumise eelduseks ca 1000 spermi jõudmine munarakuni Spermid peavad alluma naise suguteede erilistele mõjudele, mis kiirendab nende liikumist Monospermia tagatakse membraani laengu muutusega Viljatus Võimetus saada järglast normallsel viisil aastase perioodi vältel Põhjused Mehepoolsed Vigaste spermide suur hulk, spermide vähene liikuvus – nende puhul aitab kunstslik viljastamine Spermas puuduvad spermid, sperma praktiliselt neutraalne, vähe spermat – võivad olla põhjustatud põletikulistest protsessidest munandites Naisepoolsed Munajuhade läbimatus (kitsenenud või sulgunud), munarakkude pärilikkuse kahjustumine - sel puhul aitab doonor Bioloogiline sobimatus Naise tugevad happelised suguteede eritised, immuunsuse kujunemine spermide vastu, naise ja
vaktsineeritakse Kopsupõletik kopsude põletik, mis võib olla ka eluohtlik, sümptomiks pikaajaline köha, organismi nõrkus' Mehe ja naise suguelundkonna talituslikud sarnasused Kasutatakse paljunemise eesmärgil. Mõlemad on vajalikud lapse saamiseks. Tegelevad paljunemiseks vajalike sugurakkude moodustamisega. Mõlemates sünteesitakse hormoone. Uriini kehast välja juhtimine VALE Mehe ja naise suguelundkonna talituslikud erinevused Meestel: Mehe suguelundkonna eesmärk on viljastamine. Võivad viljastada iga kell. Munandid hakkavad talitlema poistel 1215 a vanuses. Sugurakkude moodustumine murdeeas. Meessugunäärmetes ehk munandites paljunevad ja valmivad meessugurakud ehk spermid. Sugurakud moodustuvad elu lõpuni. Kogu aeg tekivad uued juurde. Ühe spermiarengutsükkel kestab tavaliselt 7580 päeva. Munandid sünteesivad meessuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas suguküpsuse saabudes teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev lihaskond, iseloomulik
BIOLOOGIA KORDAMINE Suguelundkond. Viljastumine. Loote areng. Lootejärgne areng . Mõisted: Munand Mehe sugunääre, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid. Sperma Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. Viljastamine Seemne- ja munaraku tuumade ühinemine. Viljatus Võimetus saada järglasi. Idulane Loote algne arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Platsenta - Lootekest, mille kaudu loode ja ema on omavahel seotud. Munasari Naissugunääre, kus moodustuvad munarakud. Loode Inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega. Nabanöör Suurte veresoonte kogumik, mille kaudu toimub ema ja loote vahel ainevahetus. Bioloogiline surm - Aju surm, surm mis tekib peale kliinilist surma, kui ajurakud on hapnikupuuduse tõttu hävinenud. Kliiniline surm Surm, mil inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid rakud ja koed suudavad organismi hapnikuva...
Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Saba kasvab hiljem tagasi, kuid mitte endises pikkuses. Vaskuss talvitub 20-30 kaupa gruppides lehehunnikutes, puujuurte all või maapragudes. Mõnikord jagavad nad talvitumusipaika ka teiste sisalikuliikidega. Pereelu. Paaritumist alustavad vaskussid juba aprillis, kuid munade viljastamine toimub alles mais. Isased vaskussid võitlevad teineteisega paaritumisõiguse eest. Emane võib paarituda ka mitme isasega. Paaritumine käigus hoiavad isased vaskussid emast lõugade vahel. Kuna vaskussil on päris korralikud hambad, siis tihti vigastatakse emaslooma soomust. Munad arenevad emaslooma kehas 3-4 kuud ja suve lõpus sünnitab ta 6-12 elusat vaskussilast. Pojad sünnivad läbipaistvas kestas, millest vabanevad koheselt
Okasnahksed. (ECHINODERMATA) Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi. Okasnahkse looma keha on enamasti viiekiirelise ehitusplaaniga. Nad elavad soolase veega merede ja ookeanide põhjal või põhjamudas. MERITÄHT (ASTEROIDEA) Välimus. Meritähed on ühed tuntumad okasnahksed. Nad on veidra välimusega mereloomad. Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Meritähel on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimi...
14. Milline oli kriidi lõpu suure väljasuremistelaine mõju imetajate evolutsioonile. Enamik mitte-linnulisi dinosaurosed surid välja 15. Järjesta sündmused taimede evolutsioonis. Fotosüntees, Vetikad, korallid, soontaimed, sõnajalad, seemned, paljasseemnetaimed, õistaimed, rohttaimed 16. Järjesta sündmused selgroogsete loomade evolutsioonis. Esimesed keelikloomad(vesitupp), uimed,lõuatud kalad, kõhrkalad, luuakalad, kahepaiksed, vihtuimsed, jäsemed, roomajad, kehasisene viljastamine, püsisoojus, imetajad, putuktoidulised imetajad, dinosaurused, ürglinnud, taimetoidulised saurused, kiskjalised, kabjalisedvaalalised, loivalised, närilised, ahvilised
KORDAMISKÜSIMUSED: RAKENDUSBIOLOOGIA 1. Mis on biotehnoloogia? ..on rakendusbioloogilised meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorganismile omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 2. Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias? Elusorganisme, eriti mikroorganisme (bakterid, seened) Millised on nende eelised teiste organismide ees? Paljunevad väga kiiresti ja hõlpsalt Too konkreetseid näiteid, kuidas kasutatakse seeni ja baktereid biotehnoloogias? Seened alkohoolsed joogid, pagaritooted. Bakterid funkts. toit (Helluse jogurt), hapendamine 3. Nimeta tööstusharusid, kus kasutatakse biotehnoloogiat ja kirjelda kuidas? Meditsiin kindla ülesandega bakterite kasutamine (nt probiootikumid), veterinaaria- sama nagu meditsiinis, toiduainete töötlus toidu hapendamine, funkts. toidu valmistam...
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
neid välja ja sööma ning hoolitsevad nende eest. Toidu asemel kivikese toomist võib võrrelda näiteks võltsehte kinkimist samal ajal naist uskuma pannes, et see on originaalne. Loomulikult ei puudu ka konkurents meeste vahel, mis väljendub enamasti kas üksteisele peksa andmisega või siis kinkide võidu tegemises. Kui isasämblikud lõpuks emase kätte saavad, algab sigimine. Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid (vastupidiselt inimesele). Mõnede liikide isastel on kopulatsioon äärmiselt riskantne ettevõtmine, sest emasloom võib käituda agressiivselt ning isase surmata. Selle vältimiseks peab emase liikumatuks tegema. Näiteks krabiämbliklased haaravad emasel jalast kinni, põiklevad osavalt tema tundlatest kõrvale ning kinnitavad ämblikuvõrguga aluspinna külge
kestel. 2 mesilasema LESED Lesed arenevad viljastamata munadest 24 päevaga.. Nad on isasmesilased. Kaaluvad keskmiselt 250 mg ja on 15-17 mm pikkused. Leski on peres ajutiselt 200 2000. Nad on kõige jämedamad, üle tagakeha tipu ületavate tiibadega. Neil on hea nägemisvõime paarituslennul ema leidmiseks. Nõela asemel on neil arenenud isassuguorganid. Leskede ülesanne on mesilasema viljastamine toitu nad ei korja ja tarutöid ka ei tee. Viljastamine toimub kõrgel õhus 2-6 km radiuses mesilast. Nad osalevad pereelus vaid suveperioodil, et paarduda. Juba augustikuus neid enam ei vajata, nad aetakse töömesilaste poolt välja, kus nad külmas ja näljas surevad või lihtsalt nõelatakse surnuks. Leski võetakse vastu ka võõrastesse peredesse, ilma et mesilased nende suhtes vaenulikud oleksid. Rohkem koguneb neid sinna perre kus on paardumata ema. lesk
3)konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus-ja suguelundite juhad 4)täiskasvanud konn hingab kopsude ja nahaga 5)Süda on kolmekambriline ja jagab verd kopsu ja keha vahel Kohastumused: 1)eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud 2)eluks vees on nahahingamine, varvaste vahel ujunahad 24.Kahepaiksete sigimine ja areng ( 43 Mõisted ja Ma tean, et.. 1)areng toimub moondega 2)enamik kahepaikseid sigivad väikestes veekogudes 3)kahepaiksetel on viljastamine kehaväline 25.Roomajate iseloomulikud tunnused (52-53, 55 Ma tean, et.. 1)sarvestunud nahk kaitseb roomajaid kuivamise eest 2)enamikel roomajatel on neli jalga 5)hambad on roomajatel vajalikud saagi haaramiseks 6)roomajate kopsud ja süda on täiuslikumad kui kahepaiksetel 7)kõigusoojased loomad 8)jäsemed puuduvad 26.Lindude iseloomulikud tunnused ( 69, 75 , ma tean et ... 1)eesjäsemed on muundunud tiibadeks 2)lõugade asemel on luuline nokk
Päritolu California piirkonnast 1870 aastast. Tootetüübid: portsjonforell, lõheforell, kalamari. Aastatoodang Euroopas 300tuhat tonni, maailmas kokku 600 tuhat tonni. Forellikasvatajad: Norra, Soome, Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Saksamaa, Hispaania, Tšiili. 5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Optimaalne vee temp 15-18C. Hapnikusisaldus 9-10 mg/l. Sobib nii allika, jõe kui merevesi. Tootmise tsükkel: marja lüpsmine ja viljastamine või silmtäpp-marja ostmine, marja inkubeerimine, vastsete kasvatamine. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve, kasvuperiood u pool aastat. 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Eestis forelli ei paljundata. Kudemisajal isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt.
hoosuled(lendamiseks) tüürsuled(lendamiseks) pulma e hundsuled(kaaslase meelitamiseks) 2.Putuktoidulised- hänilane, käosulane ja kiivitaja Segatoidulised- harakas, suur-kirjurähn ja punarind Taimetoidulised- leevike, karmiinleevike ja kanepilin 3.Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine:munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel.Pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valiku lauluga mis meelitab kohale emaslinnu. 4.Looteketas(areneb lind),munarebu(tagavara toit),rebuväädid(pooravad rebu lootekettaga üles poole),valkkest e munavalge(säilitab niiskust)nahkjad kestad munavalge-ja koore vahel
väga hästi. 10. Mida tead peajalgsete limuste sigimisest ja kaitseabinõudest vaenlaste vastu? Peajalgsete kehas on tindinääre. See paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajaduse korral paiskavad nad välja portsu tinti, mis muudab vee sogaseks ja võimaldab neil vaenlase eest põgeneda või saaki jahtida. Nad kõik on saakloomad. Peajalgsed on lahksugulised. Isasloom asetab oma kombitsa abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka munarakkude viljastamine. Peajalgsed asetavad munad merepõhjale ning valvavad neid. Pärast järglaste koorumist nad surevad.
Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(sell...
näärmed. Vähil on sinakasroheline veri, mis liigub südamest lähtuvates veresoontes ja keha õõnes. Süda asub pearindmiku selgmises osas. Vähk hingab lõpustega. Sigimine ja areng Jõevähid on lahksugulised. Suguküpseks saab isane vähk kolme aastaselt, emane neljaselt. Emase vähi tagakeha on laiem kui pearindmik, isasel aga kitsam. Isasel on sugutusjalad. Isasloom kinnitab oma spermatofoorid emaslooma tagakeha alumisele küljele. Pärast munemist sügisel toimub viljastamine. Vähk kannab viljastatud mune kevadeni enesega kaasas. Juunikuus kooruvad munadest vähid. Kuna vähid kasvavad kogu elu, siis peavad nad oma kitiinkoorikut vahetama (see jääb kitsaks). Seda nähtust nimetatakse kestumiseks. Me ei tohi püüda väikseid vähke (neil pole veel järglasi) ega vähke, kes kannavad mune. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Eesti suurim vähk on jõevähk (umbes 20 cm.). Krabid on jõevähi sugulased, kuid sabata
Terapeutilises kloonimises eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud ja kasvatatakse neid kultuuris patsiendi raviks või täiskasvanu tüvirakud viiakse kultuuri ja mõjutatakse diferentseeruma kindlas suunas, mõlema tulemusel siirdatakse vajalikud koed patsiendile. 5. Nimeta kolm poolt ja kolm vastu argumenti inimese reproduktiivsele kloonimisele! (Vt. lk 31 tabel) Poolt: Niikuinii eksisteerivad legaliseeritud sigimisbioloogilised tehnoloogiad (abort, viljastamine in vitro, embrüosiirdamine), miks siis mitte lisada neile kloonimine. Kloonindiviididel on sama palju individuaalsust, inimõigusi ja ,,hinge" kui looduslikel inimkloonidel . Kloonimisel ei looda identseid isiksusi neil on kasvatusest tulenevalt ilmselt rohkem isikupära kui identsetel kaksikutel, massiline imetajate kloonimine pole võimalik kloonimine pole kserokoopiate tegemine. Vastu: Võidakse luua mõrvarlike diktaatorite koopiaid, samuti võidakse massiliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
