Lootelise arengu esimene staadium Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm) Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus Menstruaaltsükkel-ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti 28- päevne, esineb ka 21 ja 35 peävast. Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut Ontogenees - isendi individuaalne aren
) ● Kehasisene viljastumine: Küpseb vähem sugurakke, kuid viljastumise tõenäosus on suurem ja rakud on paremini kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Kehasisene viljastumine toimub peamiselt maismaaloomade hulgas (sest sugurakud pole ümbritsetud veekeskkonnaga.) ● Hermafrodiit: mõlemasuguline loom. (nt. tigu) ● Lahksuguline: emas- ja isassugu. (nt. kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad) ● Partenogenees: järglane areneb viljastamata munarakust, kus haploidne munarakk kahekordistab oma pärilikkuse aine (nt. mesilane, lehetäi) Ontogenees ..organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesi etapid: 1) Embrüogenees - loote areng 2) Postembrüogenees - lootejärgne areng; kas otseselt (vastsündinu omab kõiki vanema tunnuseid) või metamorfoosiga (moondeliselt). Täismoone: muna → vastne → nukk → valmik (nt. mesilane, liblikas, sipelgas)
Ühe mitoosi kohta tekib vaid kaks rakku, meioosis 4. Tütarrakk võib mitoosil ka haploidne olla, kui seda on vanemrakk, kuid imetajatel sellist nähtust ei tunta. KÜSIMUS Paljunemine 7. Leidke sobivaim vastusevariant! Seejärel põhjendage, miks sellele eelnev või järgnev variant (omal valikul) on ebasobiv või väär! 7.1. Meioos toimub ... a) igas elavas raku b) paljunevates rakkudes c) sugurakkudes d) sugurakkude eellasrakkudes e) ovotsüüdis 7.2. Polotsüüdid tekivad... a) viljastamata munarakust b) viljastatud munarakust c) sügoodist d) ovogoonist e) spermatiidist 7.3. Sügoodi viljastamine toimub... a) tupes b) emakas c) munajuhas d) munasarjas e) ei toimugi 7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne... a) ovulatsioonile b) partenogeneesile c) spermatogeneesile d) ekvatsioonjagunemisele e) regeneratsioonile Kommentaar Paljunemine 7. 7.1. Meioos toimub sugurakkude eellasrakkudes (d). Sugurakud on meioosi juba läbinud, olles haploidsed. Ovotsüüt on valminud munarakk, sugurakk.
valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses 3) Vajalikud tingimused Kehatemperatuurist Kehatemperatuur madalam temperatuur 4) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 5) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 7) Tulemus 4 spermatosoidi Üks viljastamata munarakk ja kolm polütsüüti 8) Lõpp Praktiliselt elu lõpuni Menopausini (u. 45-50 a.) 9) Transformatsioon Toimub Ei toimu Sugurakkude eripärad Haploidse kromosoomistikuga Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe (keharakus 1/10; munarakud 1/100; sperm 1/1) Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised
Pesast ta lahkub ainult korra paaritumiseks või hiljem koos sülemiga. Tööst ema osa ei võta. Mesilasema ülesandeks on võimalikult palju muneda, pere koos hoidmine. Ema tunnevad mesilased ära emaaine järgi, mida saab ema kehapinna puudutamisel ja seda kantakse üksteisele edasi. Lesed paarituvad emaga. Mesilasema vagel saab piima kogu vagla järgu kestel. 2 mesilasema LESED Lesed arenevad viljastamata munadest 24 päevaga.. Nad on isasmesilased. Kaaluvad keskmiselt 250 mg ja on 15-17 mm pikkused. Leski on peres ajutiselt 200 2000. Nad on kõige jämedamad, üle tagakeha tipu ületavate tiibadega. Neil on hea nägemisvõime paarituslennul ema leidmiseks. Nõela asemel on neil arenenud isassuguorganid. Leskede ülesanne on mesilasema viljastamine toitu nad ei korja ja tarutöid ka ei tee. Viljastamine toimub kõrgel õhus 2-6 km radiuses mesilast
mitmekesisus Liigisisene varieeruvus ja selle kolm põhilist tahku Jensens Inequality, Increased degree, Portfolio effect. Näidisküsimused: 2) Mis on vahet ontogeneesil ja fülogeneesil; kuidas need omavahel seotud on? Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu. Omavahel seotud nii et ontogeneesis läbib organism arenguetappe mis annab arvata et kõik organismid on omavahel seotud. 3) Kui palju on maailmas taimeliike? Üle 300 000 4) Mis on mükoriisa? Millal ja miks see välja arenes? ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa
Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal. Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest. Sellesse muneb ta enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud. Seejärel kooruvad tihedalt udusulgedega kaetud pojad, kes alles rohkem kui kuu möödudes on võimelised jalgadele tõusma. Kui on pesas istutud 50 päeva, on pojad muutunud juba vanematest raskemateks, aga väljalennuni kulub veel paar nädalat. (http://veebikodu.blogspot.com/2006/04/must-toonekurg-jaak-judis-eestisse.html ) 2 Must-toonekured lendavad tavaliselt augusti teisel poolel oma talvitusalale, Aafrikasse
Maardu Gümnaasium Elisabeth Rüütel PÄRILIKKUS Referaat Maardu 2014 1. Organismide looteline ja lootejärgne areng 1.1Organismide looteline areng Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium. Algab munaraku viljastumisegaja lõpeb munast koorumisega (lindudel ja enamikul muudel loomadel), sünnimomendiga (imetajatel ja muudel elussünnitajatel loomadel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Embrüogeneesi võib jaotada varaseks ja hiliseks embrüogeneesiks ja inimese puhul lõpeb varajane embrüogees siis, kui embrüo on arenenud looteks. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikseja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tun...
maitsev ja koor eraldub kergesti. * Keetmisel ülearu vedelaks jäänud munad on ka mõne päeva pärast värsked ja maitsvad, kui neid enne söömist 1520 sekundit keevas vees hoida. * Kohe pärast keetmist asetatakse munad külma vette, et munavalge eralduks koorest ning munast eemalduks läbi munakoore pooride väävelvesinik, mis tekib keetmisel. See hoiab ära munarebu värvuse muutumise. * Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. * Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. * Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. * Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast:
Kolooniatele iseloomulikud tunnused: 1) Euroopa ülerahvastatus 2) Toiduainete vähesus 3) Maavarade otsa lõppemine ÜMBERASUMISKOLOONIA oli mõeldud üleliigsete eurooplaste välja viimise kohana. Kui emamaa oli ülerahvastatud, siis emamaa üritas üleliigsed elanikud kolooniatesse suunata/meelitada/saata. I etapp ümberasumiskolooniatesse suunatakse üleliigsed eurooplased II etapp - põliselanikkond hävitati või tõrjuti viljastamata aladele III etapp traditsioonilised tootmisviisid hävitati TULEMUS: ümberasumiskolooniad kas iseseisvusid või kasvasid emamaaga kokku (kui see võimalik oli). Näiteks Siber kasvatati emamaaga kokku. 1.3.4. Lõuna-ja Põhja-Ameerika iseseisvumine 1. Kuidas toimus Põhja-Ameerika iseseisvumine? Pärast Seitsmeaastast sõda hakkas Briti valitsus asumaid maksustama. See ei meeldinud Põhja-Ameerika kolooniatele
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
Pea ja rindmik on neil kokku kasvanud. Enamasti on nad ümara või piklikovaalse kehakujuga ja 0,2...2,0 mm pikkuse kehaga. Toituvad nad taimemahladest, mida saavad kätte pistmissuistega (imilestalised) või haukamissuistega (närilestalised). Suuremal osal neist on valmikul neli paari jalgu, vastsetel aga kolm paari. Pahklestadel on kaks paari jalgu 3. Lestad on lahksugulised. Sigivad nad enamasti sugulisel teel, vaid osadel neist on viljastamata munadega paljunemine. Suurem osa neist muneb. Arengu jooksul läbivad nad muna-, vastse-, neidise- ehk nümfi- ja valmikujärgu. Vastne erineb valmikust suuruse poolest. Toitumise lõpetanud vastne kestub ja muutub neidiseks, mis väliskujult meenutab valmikut. Nümfijärke on 1...3. Üleminek ühest nümfijärgust teise on seotud puhkeseisundi ja kestumisega. Enamikul põllumajanduskultuure kahjustavatel lestadel on aastas mitu põlvkonda. Neid esineb nii avamaal,
ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Partenogeneesi erivorm on apomiksis diploidne rakk hakkab arenema organismiks. 9. Panmiksis e. vaba ristumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost indiviidiga ning erinevate genotüüpidega indiviidide ristumiste sagedus oleneb ainult nende sagedusest populatsioonis (st. on juhuslik sündmus). 10
Jõhvi Gümnaasium Kullilised Referaat Kain-Theodor Merilai 7.a klass Õpetaja Tiina Gaskov Jõhvi 2012 2 Sissejuhatus Minu poolt koostatud referaadi sisuks on bioloogias õpitavad röövlinnud. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad." 3 Toonekured Valge-toonekurg Valge-toonekurg on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu t...
vastu: paljud rakud surevad, väga raske ja ressursimahukas, kuna kõike tuleb mikroskoobi all teha. 8. Mida tähendab mõiste kloon, too kaks näidet (üks taimedest teine loomadest), kus looduses esineb klooni tekkimine. Kloon- raku või organismi identne järglane, ühesugune. Taimedel- vegetatiivne paljunemine( puuduvad haploidsed rakud ) Loomadel- pungumine, neitsisigimine(tekivad sugurakud, aga meioosi ei toimu, organism areneb viljastamata munarakust 9. Milles seisneb tuumkloonimine? Siirdatakse somaatilise(diferentseerunu keharaku) raku tuum munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Ühel võetakse organismilt võetakse tuum teiselt munarakk ja need pannakse kokku. 10. Too näiteid kuidas rakuteraapia on meditsiinis kasutusel. -Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustuse korral - Luuüdi siirdamine kasvaja korral
Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb end teistel endale selga hüpata. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatosoidi tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. Veiste tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga
Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid,
lagundab. MPF-i lagunemine on vajalik, et rakk saaks mitoosist väljuda. MPF-i toimet saab demonstreerida katse abil, kus M-faasis oleva raku ekstrakti süstida ükskõik millises faasis olevasse rakku. See käivitab antud rakus mitoosile iseloomulikud sündmused (kromatiini kondensatsioon, tuumaümbrise lagunemine). MPF on evolutsiooniliselt konserveerunud - näit. kannuskonna (Xenopus laevis) MPF toimib ka imetajate rakkudele. MPF kirjeldati esimesena Xenopus'e viljastamata munarakkudest, mis on arreteeritud M-faasis. Kui nende ekstrakt süstiti ootsüütidesse, siis see põhjustab ootsüütide küpsemise (sisenemise M-faasi). Sarnane mehanism toimib ka G1-faasis, kus G1-tsükliinist ja CDK-st moodustub kompleks, mis initsieerib DNA replikatsiooni. Sellise DNA sünteesi intitsieeriva aktiivsuse olemasolu saab näidata katse abil, kus S-faasis olev rakk ja G1-faasis olev rakk ühendatakse ja nende tuumad satuvad ühisesse tsütoplasmasse
Lahksuguline - isas- ja emasõied on eraldi ühel taimel. Kahekojaline - millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega(harilik kadakas), Ühekojaline - millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil( kõrvitsa taim, harilik sinilill), On võimalik, et õied on liitsugulised + emasõied või isasõied. (mesiputk, putkad) Tolmnemine: Mittetolmlemine: apomiksis - seemnete moodustumine ilma sugulise protsessita. Partenogenees viljastamata munarakust areneb organism. Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus Juhuslik (enamasti) kas sama õie või sama taime piires. Õie ehituses on peidus viise, kuidas vältida isetolmlemist sama õie piires (erikaelalisus, eelemasus/-isasus). Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). Hädatolmlemine õitsemise lõpus pöörab emakasuue tolmukate poole juhul, kui pole
taset uriinis? a) Sandwich ELISA biosensor b) Elektrokeemiline biosensor c) Pinnaplasmoon resonants (SPR) biosensor d) Kvartskristall mikrokaal (QCM) biosensor 9. Kas järgnev väide ,,Kõik geneetiliselt modifitseeritud organismid (GMO-d) on transgeensed" a) Väär b) Õige 10. Millist allpool toodud meetodit kasutati esimese kloonitud lamba Dolly saamiseks: a) Somaatilise raku tuuma ülekannet ilma tuumata viljastamata munarakku (SCNT) b) DNA mikrosüstimist viljastatud munaraku isaspronukleusse c) Ühe blastomeeri süstimist teise loote blastotsüsti õõnde d) Sperm vahendatud geeniülekannet (SMGT) 11. Erinevalt DNA tasemel tehtavatest knock out eksperimentidest kasutatakse geenide funktsiooni uurimisel ka RNA tasemel tehtavaid knock down katseid, mis on tunduvalt kiiremad ja vähem töömahukad. Millisel mehhanismil põhineb sihtmärk geeni ekspressiooni vähendamine geenide knock
sugukromosoome e gonosoome isastel ZZ ja emastel ZW. Ligilähedane sellele soomääramise tüübile on ZZ-Z0 tüüp mõnedel liblikatel, kus emastel on ainult üks sugukromosoom (Z0) ja isastel mõlemad kromosoomid (ZZ). Imetajatel (ka inimesel) määrab Y-kromosoom alati isassugupoole arengu, vaatamata sellele, kas isendil on üks või mitu X-kromosoomi (sugukromosoomidega XY, XXY, XXXY isendid on alati isased). Partenogenees on embrüo arenemine viljastamata munarakust. Vastavalt sellele, kas lähterakk on haploidne või diploidne, eristatakse haploidset ja diploidset partenogeneesi. Tõeline partenogenees on haploidne. Diploidne partenogees on sisuliselt apomiksis. Partenogenees on normaalseks nähtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes produtseerib haploidseid sperme. Sugurakkude küpsemisel toimub neil muundunud meioos:
suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 0,5 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kalkuni-, pardi- ja hanemunade koostis on ligikaudu samasugune. Kuigi muna seedub ja omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. * Kõige kokkuhoidlikum munade toiduks valmistamise viis on keetmine 35 minuti kestel. * Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. * Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. Munade kvaliteet * Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest. Küll on tumedamad munad paksema koorega. Munakoore värvus oleneb hoopis kana tõust. Enamik valgeid kanu muneb valgeid mune. Muna suurus oleneb kana tõust, ka kana suurusest ja vanusest
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Kadri Mekk SILMLASED Referaat Juhendaja: prof Henn Kukk Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 SUGUKOND: SILMLASED, Petromyzonidae.......................................................................5 Merisutt (Petromyzon marinus)........................................................................................... 5 Jõesilm (Lampetra fluviatilis).............................................................................................. 6 Ojasilm (Lampetra planeri).......................................................................
eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. · Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. · Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis.
eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis.
2) Ühel vanemorganismil tekib palju eoseid 3) Eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 4) Eoste idanemisvõime kestab mitu aastat keskmiselt 102-3aastat 5) Eoseid iseloomustab pärilik muutlikkus, mis avaldub kahel tasemel a. Mutatsioon eostega b. Spoorne meioos eostega 6) Eoselisel paljunemisel toimub ploidsuse vaheldumine elutsüklis. Suguline paljunemine Erijuhtumid Partenogenees e. neitsisigimine organismi areng viljastamata munarakust, iseloomustab nii taimi kui loomi, ainsana puudub partenogenees imetajatel. Nt. mesilased Isendid Ploidsus Viljakus Sugu Emamesilan 2n + Emane e Töömesilane 2n - Emane Lesed n + Isane Miks pole töömesilased viljakad
Nimetatakse ka lahkmenisseaduseks Mendeli III seadus - homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teise hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümnritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilitatsiooniks ja sissimillitatsiooniks Mikroelemendid - organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi
19. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis Kalamarja vedu on tarvilik kalakasvatusliku taastootmise jaoks. Arenevat loodet sisaldavat kalamarja transporditakse isotermilistes kastides raamidel, kilekottides või konteinerites, sellistel arengustaadiumitel, mil loote kahjustamise võimalus on kõige väiksem. Levinuim on silmtäpp-marja vedu. Lõhelaste marja võib vedada ka viljastamata olekus ovariaalvedelikus, tingimusel, et säilitatakse jahe temperatuur ja mari on kuivamise eest kaitstud. Marja peab katma vähemalt 2cm paksune veekiht ning ülejäänud ruum täidetakse hapnikuga. Vesi peab olema pidevalt kerges liikumises. 20. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused. Siirdekalad, kes koevad meres ja kasvavad suguküpseks magedas vees. Angerjas koeb Sargasso meres rohkem kui 500m sügavusel. Pärast kudemist hukkub
Nimetatakse ka lahkmenisseaduseks Mendeli III seadus - homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teise hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümnritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilitatsiooniks ja sissimillitatsiooniks Mikroelemendid - organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi
Koosneb reduktsioonijagunemisest ja ekvatsioonjagunemisest. Mitoos – toimub kõigis rakkudes. Toimub kromosoomide võrdväärne jagunemine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on identsed. Kuna rakkude arv suureneb, siis on tagatud organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Võrdlus: MITOOS MEIOOS_____________________________ 28. Mis on partenogenees? Embrüo arenemine viljastamata munarakust. Lähterakust sõltub, kas haploidne või diploidne partenogenees. 29. Tunnuse muutlikkus Tunnused: kvantitatiivsed – leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel kvalitatiivsed – värvus, sarvede, kõrvade kuju jms Mittepärilik muutlikkus: modifikatsiooniline (keskkonna tingimuste mõjul, ei kandu edasi) paratüübiline (tingitud looma vanusest, tervisest, sugupoolest) Pärilik muutlikkus:
tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Omnivoor - ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Ontogenees - on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Osooniaugud - on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Paleoendeem - kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. Parasiit - on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline)
blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksise erivormid: a.)Partenogenees-viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm.(lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad)). Emasorganismid arenevad viljastamata munarakust. partenogenees- neitsisigimine, isendi areng viljastamata munarakust. Levinud nii taime kui ka loomariigis. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Võib olla obligatoorne- esineb kogu aeg (mesilane), fakultatiivne- vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi). Võimalusi- meioos ei ole täiuslik, munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. b
sest alles kolmandal päeval pärast munemist on muna eriti maitsev ja koor eraldub kergesti. Keetmisel ülearu vedelaks jäänud munad on ka mõne päeva pärast värsked ja maitsvad, kui neid enne söömist 1520 sekundit keevas vees hoida. Kohe pärast keetmist asetatakse munad külma vette, et munavalge eralduks koorest ning munast eemalduks läbi munakoore pooride väävelvesinik, mis tekib keetmisel. See hoiab ära munarebu värvuse muutumise. Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast:
Esmasteks eellasteks ovogoonid, millede paljunemine lõppeb juba looteeas (meioosi I profaasis katkeb). Ovogenees jätkub 12- 14 vanuselt, lõppeb menopausiga 45-55. Ovogoonides kasvavad ovotsüüdid, neist polotsüüdid ja munarakk. 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti. Ovulatsioon: küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, kui jääb viljastamata, ta hukkub ja algab menstruatsioon. Munarakk koosneb rebust ja kestadest: Kõikidel olemas esmaskest (munarakk ise teeb), v.a inimmunarakk Teisesed ja kolmandased kestad kaitsmine Erinevad oma tugevuselt. Valkkest ühtne temperatuur, lubi-nahk tugevus Munaraku jagunemine: väherebused putukad, inimene, hulgarebused linnud Sugurakud on kehavõõrad rakud: · Kromosoomide arv on haploidne (2x vähem) · Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe · Ainevahetus alla surutud
*1952 (Rana fipeks, (konn)) blastula raku tuum munarakku; *1962 ( Xenopus sp, kannuskonn) soolestiku epiteeli raku tuum munarakku; Reeglina õnnestumis-protsent (kui palju suudab areneda täiskasvanuks) väike, ca 12% *1993 suudeti lahutada inimese rakukobar paljunemisvõimelisteks osadeks; *1997 DOLLY- rakutuum viidi lõplikult diferentseerunud koest munarakku, see oli ikkagi arenemisvõimeline ka ilma oma tuumata ja viljastamata. *1998 transgeenne tuum munarakku. (Transgeenne - muudetud või lisatud geenidega). Kloonimise vastu on praegu nimetatud järgmist: · inimese unikaalsus kaob; · mitmekesisus väheneb; · "jumala mängimine"; · kurjategijate jms kloonimine; · ... · Kõiki neid saab demokraatlikus ühiskonnas ümber lükata: arvestada tuleb keskkonna mõju indiviidi kujunemisel jne. Ainus tõsiseltvõetav
temperatuurist. 5 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Marjaterade arv oleneb emase vanusest ja seega ka suurusest. Esimest korda kudevate emaste mari on tavaliselt peenem ja seda on vähem. Munemiseks arenenud marjaterade arv võib küündida 445-ni, jäädes tavaliselt vahemikku 150350. Osa munetud marjast jääb viljastamata ja irdub ning marjateri läheb kaotsi ka talve jooksul. Koorumiseni jõuab umbes 5070% marjateradest. Emane koeb marjaterad keskmiselt poolteist nädalat pärast paaritumist. Munemise ajal viljastuvad marjaterad spermatofoorist lahustunud spermatosoididega. Marjaterad kinnituvad lima abil laka ja selle alapoolel paiknevate jalakeste külge, kuhu jäävad kuni kevadeni[2]. 6.4.1 Muna areng Esimene talv koos emaga. Marja arengus on eriti kriitilised esimesed 150 kraadpäeva
Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Moskva lähistel asuv Kutsino. 19. sünnipäeval kirjutatud luuletus on dateeritud Moskvas. 11. septembril 1902 sündis tütar Dagmar. Abielu lahkhelilisus, tingitud erinevusest isiksustes, selgus peagi. Vaimsesse avardumisse oli tulnud nüüd nagu seisak. Turvaline kodu ja majanduslik muretus polnud Marie Underile esmajärgulise tähtsusega. Ta ei kodunenud loomult kinnise C. Hackeri kõrval. Ka muljed suurlinnast jäid välispidiseks, viljastamata luuletaja siseelu. Intervjueerija küsimusele, mis laadi elamuseks olid Moskva aastad, on Marie Under vastanud: ,,Mu väikesed lapsed, mõni teatrietendus ja ühe suve veetmine kodumaa looduses Kassari saarel." See üks suvi oli 1904. aasta imeline suvi nii on luuletaja seda ise nimetanud. Külaskäik kodumaale koos pooleteiseaastase tütrega osutus Marie Underi siseelu ootamatult rikastavaks. Elamused Kassari loodusest virvendavad sel aastal kirja pandud värssides. Ja sellel suvel tuli
Sageli kasutatakse mõistet pärandumine ka tunnuste kohta, kuigi tunnused otseselt ei pärandu, vaid kujunevad genotüübi avaldumise tulemusena fenogeneesis. Soo geneetika: - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : · sugu määratakse ploidsusega. a) mesilased emamesilane on 2n ja viljakas ja töömesilased on 2n ja viljatud. Mõlemad arenevad viljastatud munadest, kuid viljakus määratakse toitmiseripäraga. b) Lesed kõik isased on haploidsed. Lesed arenevad viljastamata munadest parteogeneesiga. Nemad viljastavad emamesilased. 2. Sugu määratakse keskkonnatingimustega. - sõltuvalt välistemperatuurist(alligaatorid ja kilpkonnad). (sugu määratakse siiski geenidega, kuid temperatuur on lihtsalt aktivaator). - süsteem on iseloomulik kõigusoojastele organismidele, areng toimub väliskeskkonnas. · sugu määratakse sugukromosoomidega. a) süsteem : XX/X(XX/X0) ühel sugupoolel on üks sugukromosoom vähem. Nii isastel, kui emastel
eluea vahel (suuremad elavad kauem) peidab endas lõivsuhet isase seksuaalse aktiivsuse ja eluea vahel. Täpid näitavad isaseid, kes pandi kokku elama kaheksa viljastatud emasega. Numbes 1 on tähistatud isased, kes said kaaslaseks ühe viljastamata emase ja seitse viljastumata emast ja nr 8ga tähistatud isased elasid koos kaheksa viljastamata emasega. Nende eluiga oli 2 korda lühem. Suguline aktiivsus lühendab eluiga. 67 SEKS
keegi majast sureb. Tööde tegemine (rehepeks) – selles suhtes majahaldjas kattub kratiga. Majavaimul tekib vastavus Maarja, Antoniuse (Tõnn) , Katariinaga. Majahaldjas ei kannata tülitsemist ja riidusid. Libahundid Tont, libaloomad, külmking, marrus, puuk, kratt, ebajalg, võlu. Haldja ja libahundi vahettegemise kriteeriumid: I Vahe tegemise kriteerium - surnu hing – a) kinnijäänud (kurjategijad, must nõid, võlgnikud, rikkuses kinni, viljastamata surm, enesetapjad, vabast tahtest kinni, hauda maetud, tapetud lapsed) b) loitsu ja riitusega, mingi kohaga seotud. - elava inimese hing – 1) vabast tahtest 2) loitsu või riitusega seostatakse mingite esemetega. II kriteerium - Laibad mõjutavad maailma füüsiliselt (piinavad jne.) Haldjas mõjutab teispoolsuse kaudu – juhuste kokkusattumine. III kriteerium - Libasid on palju näha. Haldjaid näeb üliharva. IV kriteerium - Haldjaid toidetakse
katseklaasis. Me saame täpsed DNA koopiaid. Organismide kloneerimisel me peame toimima keerulisemalt: tuleb eraldada viljastatud munarakust tuum, ja viia selle tuuma asemele teise looma somaatilise raku tuum. Siis seda munarakku viiakse asendusema emakasse ja sünnib kloneeritud loom. See loom ei ole 100% oma ema (kellest somaatilisest rakust on võetud tuum) koopia, vaid see on väga sarnane loom. Kuidas kloneerida imetajat? Selleks tuleb võtta viljastamata munarakk ja kõrvaldada sellest rakutuum. Seejärel tuleb isendi rakust keda soovitakse kloonida võtta rakutuum, ning viia see algsesse munarakku. Edasi viiakse munarakk organismi tagasi ja sünnibki kloonitud loom. Identse genoomiga organismi loomine ehk tuumkloonimine (reproduktiivne kloonimine) Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni.
loodusteadustes tähistatakse 2n. Valdaval enamikul loomadel langevad mõlemad määratlused kokku. Erandid on levinud polüploidsetel liikidel (näiteks taimed), kus diplofaasis kromosoomikomplektide arv on üle kahe (2n > 2x). Haplodiploidsus tähendab, et ühe soo organismidel on haploidsed rakud ja teisel sool diploidsed rakud. Kõige sagedamini on isastel haploidsed rakud ja emastel diploidsed rakud. Sellistel liikidel on isased arenenud viljastamata munadest ja emased viljastatud munadest. Haplodiploidsust on leitud putukate hulgast, eriti sipelgate, mesilaste ja herilaste seast Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal. Genoomi iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA-koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu. Inimese genoomi
keemistemperatuur). Säärastel madalatel temperatuuridel peatub mistahes bioloogiline aktiivsus, sealhulgas bioloogilised reaktsioonid, mis tooksid kaasa raku surma. Samas, kui klaasistumise meetodit ei ole kasutatud, saavad tihti rakud viga külmutmise protsessi ajal. 7.1. Munarakkude külmutamine Teadlased on kaks aastakümmet edukalt külmutanud embrüot seemneraku poolt viljastatud munarakku. Tulemuseks tuhanded terved beebid. Ning ehkki tehnoloogia ka viljastamata munaraku külmutamiseks oli olemas juba 1986. aastal, on see embrüo külmutamisest palju keerukam. Seetõttu on toda menetlust pakutud ainuüksi naistele, kel seisab ees munarakke kahjustav kemoteraapia. Ent hiljutiste Extend Fertility kliinikute avamisega Los Angeleses, San Franciscos, Dallases ja New Yorgis on munaraku külmutamisega hakanud tegelema ka erasektor ning nüüd on see meetod kättesaadav tervetelegi naistele.
nendes, kes ei paljunegi suguliselt juba algselt nt. bakterid, või on see võime kadunud nt. siseparasiidid, ainuraksed, või liik pole veel välja kujunenud ja ristumisbarjäär on osaline, või ristumisbarjäär on ökoloogiline või käitumuslik nt. nirk ja kärp). Vegetatiivne paljunemine on domineerima hakanud. Apomiksis e. näivalt suguline paljunemine (õistaimedel areneb vili viljastumata õiest, partenogeneesis viljastamata munarakust, kus kahekordistub kromosoomide arv või apogaamias, kus vili areneb suvalisest sigimiku rakust). Riikideks jaotamine võimalused (riik ei ole süstemaatika ühik vaid ökoloogliselt sarnaste organismide kogum): 1. Ülejäägi meetod (2 riiki, loomad, taimed). 2. Eluvormi meetod (4(5)+/- 1 riiki, taimed, loomad, seened, bakterid +/- viirused, heterotroofsed ja autotroofsed bakterid). 3. Evolutsiooniline meetod (palju ernevaid harusid). Põhiliste eluvormide erinevused:
oranžkollast tumeda ääristusega seljalooget (tergiiti), ülejäänud looked mesindamisega vähendada. Valede mesindusvõtete kasutamisel võib on mustad. Karvakte on kõigil isenditel kollane. Iminoka pikkus on mesinik itaalia mesilastel vargustungi aga kergesti esile kutsuda. 6,4...6,8 mm. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 mg. Itaalia mesilased talvituvad suurte peredena, nende talvekindlus on Itaalia tõugu viljastamata mesilasema kaalub 190 mg, viljastu- rahuldav. Nad reageerivad talvistele temperatuurikõikumistele ja talu- nult 210 mg. Mesilasema munevus on munemise kõrgperioodil vad halvasti lehemee olemasolu talvetoidus. Itaalia mesilane on kevadel 2000...2500 muna ööpäevas. Mesilasemad munevad hästi kahel esi- kiire arenguga ning vajab suure mesilaspere kasvatamiseks piisavalt mesel eluaastal. Ema 2.–3
sugurakkude ühinemisele viljastumisel. Soo geneetika : - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : 1. sugu määratakse ploidsusega. a) mesilased emamesilane on 2n ja viljakas ja töömesilased on 2n ja viljatud. Mõlemad arenevad viljastatud munadest, kuid viljakus määratakse toitmiseripäraga. 5 b) Lesed kõik isased on haploidsed. Lesed arenevad viljastamata munadest parteogeneesiga. Nemad viljastavad emamesilased. 2. Sugu määratakse keskkonnatingimustega. - sõltuvalt välistemperatuurist(alligaatorid ja kilpkonnad). (sugu määratakse siiski geenidega, kuidtemperatuur on lihtsalt aktivaator). - süsteem on iseloomulik kõigusoojastele organismidele, areng toimub väliskeskkonnas. 3. sugu määratakse sugukromosoomidega. a) süsteem : XX/X(XX/X0) ühel sugupoolel on üks sugukromosoom vähem. Nii isastel, kui
diplofaasi kromosoomistiku kordsuse kaudu. Nõnda saab tuletada tri-, tetra-, heksa-, oktaploidsust ja nii edasi. Polüploidsus on laialt levinud taimeriigis, loomariigis harva. Inimesele on polüploidsus reeglina surmav. Üliharva on sündinud ka triploidsusega lapsi. Haplodiploidsus tähendab, et ühe soo organismidel on haploidsed rakud ja teisel sool diploidsed rakud. Kõige sagedamini on isastel haploidsed rakud ja emastel diploidsed rakud. Sellistel liikidel on isased arenenud viljastamata munadest ja emased viljastatud munadest. Haplodiploidsust on leitud putukate hulgast, eriti sipelgate, mesilaste ja herilaste seast. 12. Mis on püriit ? Püriit on sulfiidne mineraal.Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS2) 13. Bakterite tähtsus. Bakterid aitavad suurendada ka mullaviljakust muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. Kui oled kokku puutunud aia- või põllupidamisega, siis tead, et huumus on see, mis muudab mulla viljakaks
Inimene – XY isane, XX emane Rohutirts – XX emane, XO isane Linnud – ZZ isane, WZ emane Äädikakärbeste soo määrab X kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A) Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Lisaks on olemas organismid, kelle sugu sõltub temperatuurist looteeas – nt kilpkonnad, alligaator. 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel? Äädikakõrbsel on X-liiteliste geenide hüperaktivisatsioon
keskkonna või geneetilistest teguritest Põhiline siiski geneetiline, ehk kromosomaalne soomääramine. Jaotub veel kaheks: Soo määrab ühe lookuse alleelide erinevus osadel putukatel (Musca domestica) on dominantne lookus M, mis heterosügootsena M/m määrab isasisendi, retsessiivselt homosügootsena m/m aga emasisendi Kogu genoom määrab soo näiteks mesilastel, kus diploidsed isendid on emased või töömesilased, viljastamata munarakust aga arenevad haploidses isased (lesed) Sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Ka seda võib omakorda jaotada: Putukatel määratakse sugu kvantitatiivselt (sugukromosoomide arvu erinevusega) . Lehetäi emasisendil on 4 autosoomi ja sugukromosoomid X1, X1, X2,X2 isasisendil 4 autosoomi ja X1, X2. Heteromorfsed sugukromosoomid ühe soo, tavaliselt isaste sugukromosoom on heterokromatiinne ja vajalik on geeni doosi kompensatsiooni mehhanism
sööda raiskamist. Põhjuseks võib olla nii sööda halb omastamine kui ka see, et osa sööta jääb söömata (kala on haige või ülesöödetud). See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. a. ARENGUSTAADIUMID b. Marjaterast kuni kalamaimuni c. Viljastamata marjatera d. ----------------------------------------------------- e. Viljastatud marjatera täituva perivitelliinõõnega f. Paisunud marjatera g. Marjatera esimeste jagunemiste ajal h. Moorula i. Blastula j. Gastrula k. Loode silmtäpi staadiumis l. ---------------------------------------------------- m. Koorumine n. ---------------------------------------------------- o
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
