Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...
Sugulisel paljunemisel on vaja spetsiaalseid sugurakke (sperme ja munarakke) Kindlasti peab toimuma sugurakkude viljastumine Sugulisel paljunemisel avaldub selge ploidsuse muutus põlvkondade vaheldumisel (vanemate sugurakud haploidsed, embrüo diploidne) Sugulisel paljunemisel avaldub järglastel ulatusilik mitmetasandiline pärilik muutlikkus. Erandid sugulisel paljunemisel: 1. Neitsisigimine ehk partenogenees uus organism areneb viljastamata munarakust. Omane nii taimedele kui ka loomadele, nii selgrootutele kui ka selgroogsetele. Arenevad nii isased kui emased, nii haploidsed kui ka diploidsed isendid. Näited: a. Putukad:mesilased isasmesilased ehk lesed (n) b. Sisalikud u 20 liiki; ainult emastena: emased 2n (areng algab diploidsest munarakust) Tähtsus: 1. kasulik äärmuslikes tingimustes, kus on väga hõre asustus. 2. oluline energiakokkuhoid 3
Anafaas pärilikkusaine poolitub ja jaguneb uute rakkude vahel Telofaas kromosoomid hajuvad kummaski uues rakus tuuma ulatuses uuesti laiali kromatiinimassiks Häire mitoosi protsessis põhjustab rakkude kontrollimatu jagunemise kaudu kasvajaid. 2. tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, algus mitoosi anafaasis, kui kromosoomid on jagunenud ja lõpp telofaasis. 3. Sugurakkude jagunemine ehk meioos, küps viljastamata sugurakk sisaldab vaid poolt igast kromosoomipaarist ehk on haploidne Meioos I Meioos II Organismis tekib iga minut mitu miljonit uut rakku, kuid skeleti lihasrakud ja närvirakud ei jagune kunagi. Kontrolli alt väljunud ebanormaalne rakkude paljunemine põhjustab kasvajalise koe arengu. Kasvajad jagatakse pahaloomulisteks, kui nad põhjustavad siirdeid, ja healoomulisteks, kui nad seda ei tee. KOE TASAND
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine – viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2
ka laka alapoolele. Signaalvähi emane kannab marja järgmise aasta juuni lõpuni, jõevähk 2-3 nädalat kauem. 8 Marjaterade ja poegade arv Marjaterade arv oleneb emase suurusest (joonis 4). Signaalvähi marjaterad on mõõtmetelt väiksemad ja neid on ühel emasel rohkem kui jõevähil. Ka sama liigi isendite vahel on suuri erinevusi marjaterade suuruses. Esimest korda kudevate emaste mari on tavaliselt peenem. Osa marjast jääb viljastamata ja irdub ning marjateri läheb kaotsi ka talve jooksul. Koorumise ajaks säilib marjateradest umbes 50-70%. Marja arengu lõppfaasis hoolitseb emavähk marja eest aktiivselt. Soomes kulub madala talvise temperatuuri tõttu looduses marja arenguks 8-9 kuud. Vähipojad kooruvad suve algul. Eestis toimub see tavaliselt juuni lõpul või juuli algul. Koorumise järel kinnituvad pojad ema laka alla. Esimese astme vastne elab rebukoti toitainete varal. Esimese kestumise järel (umbes 7-10
miinus ühega? Parasiidirünnaku ajal muutub populatsiooni kasvukiirus nulliks ehk rünnak pidurdub kui puhas kasvukiirus on üks, B on õige; 150. Kas äädikakärbestel võiks eluiga ja suguline akrtiivsus olla: A. Allomeetrilises seoses? B. Bimodaalselt seotud? C. Lõivsuhtes? D. Vastandmärgiliselt funktsioneeriv? See oli ühe graafilise näite peal loengus, mida rohkem oli koos isasega viljastamata emaseid, seda lühem eluiga, C on õige; 151. Milline lause on vale? A. Päiskiviliikide biomass koosluses on dominentsete liikidega võrreldes väike; B. Päiskiviliikid on keskmisest suurema tähtsusega koosluse funktsiooni ja diversiteedi säilimise seisukohalt; C. Päiskiviliigid on üldjuhul poolparasiitsed taimed; D. Päiskiviliigiks osutus Paine’i eksperimendis meritähest kiskja Pisaster;
Kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu ka heterogameetseks. Emased, kes kannavad kahte X kromosoomi, on homogameetsed. Lindudel, liblikatel ja ka mõnedel roomajatel on olukord vastupidine: isased on homogameetsed (ZZ) ja emased heterogameetsed (ZW). Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. X-liiteliste geenide doosi kompensatsioon Kui emastel indiviididel on kaks X kromosoomi ning isastel ainult üks, siis kuidas
Kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu ka heterogameetseks. Emased, kes kannavad kahte X kromosoomi, on homogameetsed. Lindudel, liblikatel ja ka mõnedel roomajatel on olukord vastupidine: isased on homogameetsed (ZZ) ja emased heterogameetsed (ZW). Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. X-liiteliste geenide doosi kompensatsioon Kui emastel indiviididel on kaks X kromosoomi ning isastel ainult üks, siis kuidas
1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamine tilk verd PCR DNA segmentides, analüüs ja tuvastamine Meditsiin Geeniteraapia haigust tekitav geen on isoleeritud, teatakse selle geeni poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige rakkudesse. Molekulaarne diagnostika võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal. Eriti oluline on sünnieelne diagnostika. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretus põllumajanduses mais(viljakam), nisu (stressikindel), tomatid (suurus, värvus, kuju), koduloomade tõuaretus (rohkem piima või liha). Kunstlik seemendamine. Transgeensed organismid: · soovitavate tunnuste lisami...
Igast spermatogoonis tekib 4 võrdselt arenenud spermi. Toimub pidevalt ja kõrge elueani. Ovogenees. Munarakud moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellasrakk on ovogoon. Ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ühest ovogoonist tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti. Ovogenees toimub tsükliliselt ja lõppeb 45-55 eluaastatel. VILJASTUMINE. Partenogenees ehk neitsisigimine. Järglane areneb viljastamata munarakust. Nt nii võivad paljuneda: mesilased (lesed), emased lehetäid, vähilaadsed. Ontogenees on organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Munarakk irduv ovulatsioonil folliikulist (munarakku ümbritsev põisjas rakkude kiht) munajuhasse. Folliikulist areneb kollakeha, mis eritab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni. Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi, spermid 48 tundi. Viljastumisel tekib sügoot.
Pooldumine- iseloomulik ainuraksetele organismidele. Vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused, evolutsioneeruvad aeglaselt; eoseline eoste ehk spooride abil; apomiktne ehk neitsisigimine, toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel; suguline sugurakkude abil; sügoot tekib isas- ja emassuguraku ühinemisel Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised)
· Kas needusest on pääsu? Isaste needus. Isahool kui sugupoolte konflikti pehmendaja. Selle hind emaste jaoks. Jah ja ei! Ei sellesmõttes, et bioloogiline sugu on nii defineeritud, et emased toodavad munarakke ja isased seemnerakke, ja kuni neid ümber ei nimetata, seni ei muutu midagi. Jah sellesmõttes, et isastel on omal needus, mis on samalaadne. Isaste needus emas sugupool ei pea väga muretsema, et kas tema munarakud jäävad viljastamata, sest seemnerakke on sedavõrd palju rohkem. Isaste sigimispotentsiaal jääb valdavalt kasutamata see ongi nende needus. Isahool pehmendab huvide konflikti, ent sellel oma hind nüüd kus ka isane investeerib oma järglastesse, pole ka isapoolel enam suva, kellele ta selle järglase teeb, talle on ka oluline, et järglane saaks head geenid, seega ainult emased pole need, kes valida saavad.
võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate 1 vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks.Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Suurem osa mai esimesel poolel. Noorematel lehmadel on vasikaid üks, keskealistel ja vanematel kaks. Kolme või nelja järglast esineb väga harva.
ravimeetodiks regeneratiivmeditsiinis ja kudede taastamiseks haiguse või vigastuse tagajärjel. Saab kasutada terapeutilisel kloonimisel, tehnoloogia, millega tekitatakse organeid embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. 55. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest? Igasugune organismide paljunemine, mis ei sisalda viljastamist on kloonimine. Reproduktiivne meetod- loomade genereerimine, kellel on samasugune DNA juba olemasoleva loomaga, võtame ühest loomast viljastamata munaraku ja eemaldame sellest tuuma, siis võtame kloonitava organisimi raku ja võtame sellest raku tuuma ja süstime selle diploidse tuuma munarakku, mis hakkab jagunema, sest ta arvab, et munarakk on viljastatud, tuleb vuua surrogaatemasse. Terapeutiline kloonimine- organeid tekitakse embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. DNA kloonimisel tehakse DNAst geeni suuruseid koopiaid, kasutades baktereid ja plasmiide, palju kiirem. 56. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed?
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb end teistel endale selga hüpata. Välissuguelundid on turses,tupest voolab nõret. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nim. ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatosoidi tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 2007.aastal tehti keskmiselt ühhe tiinestumise kohta 2 seemendust.
kaudu). populatsioon (ld. populus -- rahvas) -- asurkond, kari, rahvastik. Ühe liigi vastastikku suhtlevate ja ristumisvõimeliste isendite kogum teatud levilas ehk areaalis. Ka parasiidid moodustavad oma peremeesorganismides populatsioone. postimaginaalne dehelmintiseerimine (ld. post -- pärast + imago -- valmik; dehelmintiseerimine). Mõned anthelmintikumid pidurdavad väikestes annustes manustatuna ümarusside munemist ja munad on arenemisvõimetud või viljastamata. Selle tulemusena lakkab invasiooni levik loomadelt väliskeskkonda, olgugi et helmintide arv peremehe organismis alati oluliselt ei vähene. Vt. ka dehelmintiseerimine, teraapia. preadaptatsioonid (ld. prae -- eel + adaptatio -- kohastumine) -- eelkohastumised. Iseärasused teatud selgrootute rühmade morfoloogias ja füsioloogias, mis soodustavad nende üleminekut nugieluviisile. preimaginaalne dehelmintiseerimine (ld. prae -- enne + imago -- valmik; dehelmintiseerimine)
keha tagumise osa eraldumine, regeneratiivne tsoon. II Sugulisel e. seksuaalsel sigimisel sugurakud ehk gameedid liituvad toimuv viljastumine. Kopulatsioon sugulise sigimise põhiline viis, mille puhul kaks gameeti liituvad ja moodustavad sügoodi ehk viljastatud munaraku. Sigimise erivormid: Konjugatsioon kingloom. Partenogenees ehk neitsisigimine on sugulise sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees
-lapsed võivad sündida A või B vererühmaga. XII.1.viljastumine. viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine.Jaguneb: kehasisene viljastumine ja kehaväline viljastumine.Ontogenees- isendi individuaalne areng.jaguneb looteliseks arenguks e. embrüogeneesiks(viljastumine kuni sündimine) ja postembrüogeneesiks(sünnist surmani). partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Menopaus-ovulatsiooni lakkamine. Esineb naistel (45-55 a.)menstruatsioon- viljastamata jäänud munaraku, limaskesta väljumine koos verega.embrüo-organismi lootelise arengu staadium.sügoot- viljastatud munarakk.embruogenees-organismi looteline areng (viljastumine kuni sündimine).fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee. .kehasisene(viljastumise tõenäosus suhteliselt suur, loode on kaitstud) ja kehaväline(viljastumise tõenäosus suhteliselt väike, suur võimalus, et loode süüakse ära) 2.elolutsiooniteooria kujunemine-C.Darwin,J.B Lamarc,G
Eostega paljunemise bioloogiline eripära: 1) eosed on erilised 1-rakulised struktuurid 2) eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3) eoste idanemisvõime säilib kaua (tuhandeid aastaid) sest paksud kestad, vähe vaba vett 4) eostel esineb pärilik muutlikkus 2 tasandil: a. mutats eostes b. geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine. Erijuhud: I. Partenogenees neitsisigimine organismi areng viljastamata sugurakust. Esineb taimedel, selgrootutel, selgroogsetel, teatud kalkunitõugudel. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: 1) Levib hõredates väheasustatud piirkondades, kus teise soopoole kohtamine vähetõenäoline 2) Võimaldab olulist energeetilist kokkuhoidu paaritumise arvelt 3) Võimaldab liigil eksisteerida vaid emastena 4) Võimaldab kiiret põlvkondade vaheldumist soodsates tingimustes 5) Ühiselulistel putukatel võimaldab keerukaid rollijaotusi
b) osadel eostel esineb ka spoorne meioos. 6)Eostega paljunemisel on pärilik muutlikkus mõnevõrra piiratud, sest paljudel juhtudel tekivad sugurakud mitootiliselt. REK: äärmisel vähe. Elutsükleid ei küsita. Seente arengutsükleid samuti mitte. Tavaliselt küsitakse eostega paljunemise võrdlust teiste paljunemisviisidega. SUGULINE PALJUNEMINE: Sugulise paljunemise erivormid: 1) partenogenees ehk neitsisigimine. Sugulise paljunemise erivorm, mille puhul järglane areneb viljastamata munarakust. Esineb taimedel ja loomadel nii selgroogsetel kui selgrootutel. Kõrgem tase selgroogsetest farmikalkunid. Imetajatel partenogeneesi pole. Mesilased: tabel. Partenogeneesi tagajärjel võivad tekkida ka diploidsed isendid arenema hakkab munarakk, mis on läbinud ühe meiootilise jagunemise. Munarakk ühineb polotsüüdiga ja tekib diploidne sügoot pseudoviljastumine kõrbesisalikel. Umbes 20 liiki kõrbesisalikke mis eksisteerivad vaid emastena.
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
Teistel loomadel: Kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu ka heterogameetseks. Emased, kes kannavad kahte X kromosoomi, on homogameetsed. Lindudel, liblikatel ja ka mõnedel roomajatel on olukord vastupidine: isased on homogameetsed (ZZ) ja emased heterogameetsed (ZW). Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel?
Mittesuguliselt paljunevatel organismidel puuduvad haploidsed rakud. Mittesugulise paljunemise viise on mitmeid, alates viisidest, millega emaorganismi jagunemisel moodustuvad tütarorganismid (vegetatiivne paljunemine taimedel ja pungumine mitmetel loomadel on kloonimise vormid). Teine mittesugulise paljunemise viis on taimedel apomiksis ja loomadel partenogenees e. neitsisigimine. Sellel puhul tekivad küll sugurakud kuid meioosi neis ei toimu ja organism areneb viljastamata munärakust. Obligaatne ristsigimine: See sigimisviis on tavaline selgroogsete seas. Taimede hulgas on obligaatne ristpaljunemine märksa ebatavalisem. Briti saarte katteseemnetaimedest näiteks on rangelt lahksugulised vaid 2%. Mõnes piirkonnas on selliseid taimi ka rohkem, näiteks Uus- Meremaal tervelt 12%. Fakultatiivne ristpaljunemine ja iseviljastumine: Enamikul katteseemnetaimedest, arvatavasti paljudel sõnajalgtaimedel ja paljudel selgrootutel esineb suguline paljunemine, kus
feminiseerunud isane (esineb testikulaarne feminisatsioon). 6. Soo määramine lindudel Soo määramine lindudel: Emased on heterogameetsed (ZW) ja isased homogameetsed (ZZ). Järglaste sugu on määratud emalt saadava (Z- või W-) sugukromosoomiga. 7. Soo määramine mesilastel Soo määramine mesilastel: Emased moodustuvad viljastatud munarakkudest ja on diploidsed ning isased viljastamata munarakkudest ja on haploidsed. Fertiilne emane (kuninganna) kontrollib järglaste hulgas emaste ja isaste suhet: enamasti moodustuvad steriilsed emased (töömesilased). 8. Suguliiteline pärandumine (ristpärandumine) ristpärandumine (ingl. Cris-cross inheritance)- Suguliitelise pärandumise juht, kus ema tunnus kandub poegadele ja isa tunnus tütardele. 9. Tüvirakud ja apoptoos tüvirakk (ingl
dünaamika liigisiseselt. Suguline- vähem soodsates · Korrapäratu isendite jaotumuse tingimustes, järeltulijad seega erinevamad. korral puuduvad isendite vahel erilised Soodsates oludes suguta sigimine (nt seosed. pungumine) või partenogeneetiline Parves parem märgata vaenlast, veetakistus sigimine (järglased arenevad viljastamata väiksem, kergem orienteeruda. Pimedas munarakkudest). Siis sigimiskiirus suurem, parveefekt väiksem, seepärast õhtul parv järglased väga sarnased vanematele. hajub. Mida kehvemad tingimused, seda hiljem Absoluutne viljakus- elu jooksul saabub suguküpsus. Lõimetishoolduse moodustunud suguproduktide hulka puhul järglasi vähem. Et viljastamine vees
Saprolegnioosi tõrjel on kõige tõhusamaks abinõuks selliste tingimuste loomine majandis, mis tagaks kaladele puhta hapnikurikka vee ja täisväärtusliku sööda ning hoiaks ära nende vigastumise. Haigeid kalu ei tohi hoida tihedalt koos sumpades või basseinides, vaid nad tuleb paigutada hõredalt veekogusse. Kalamarja haigestumise ärahoidmiseks tuleb juba marja võtmisel püüda see maksimaalselt viljastada, sest viljastamata jäänud marjaterad hukkuvad ja on esmaseks invasiooni koldeks. Ravivahendeist on saprolegnioosi tõrjel saadud tulemusi formaliiniga töötlemisel kontsentratsioonis 1 : 500 kuni 1 : 1000, toimeajaga 15 minutit. Fungitsiidsed on ka kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000, toimeaeg 15 min) ja vasevitrioli (1 : 200 000, toimeaeg 1 tund) lahus. Laialdaselt kasutatakse praktikas marja töötlemiseks ka aniliinvärve. Staffi haigus Staffi haiguseks nimetatakse üht saprolegnioosi erivormi
oleks vähem nende kohta (kuna mõlemat sugu on vaja paaritumiseks ja see määratakse vähema isendite arvu järgi). Evolutsioon aga liigub suurema kohasuse suunas, seega on liikide sooline tasakaal 1:1. Haplodiploidia isaseid on väga vähe; isaste arvu hoitakse kontrolli all; see saavutatakse sellega, et peaaegu kõik emased on viljatud. Viljastatud munarakust tuleb emane, viljastamata munarakust isane. Emane on diploidne, isane on haploidne. [sipelgad, mesilased, herilased, termiidid jne]. 47. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; Paaritumiseks leitakse võimalikult optimaalne partner, kes tagaks järglaste maksimaalse kohasuse. Ta ei tohi genotüübilt olla liiga erinev ega liiga sarnane. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja signaalid, mis
106) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub munajuhasse, olles valmis viljastumiseks MENSTRUATSIOON: suguküpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata munarakk. Munaraku mitteviljastumisel emaka limaskesta pindmine kiht irdub. Seejuures veresooned katkevad ja toimub verejooks emakast. 107) Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha moodustavad lihased ja fastiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. Selle piirideks on ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp, külgmiselt istmikuköbrud. Lahkliha eesmist osa nim. urogenitaaldiafragmaks, milles asub tahtele
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon? OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks MENSTRUATSIOON: sugukõpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata munarakk. Munaraku mitteviljastumisel emaka limaskesta pindmine kiht irdub. Seejuures veresooned katkevad ja toimub verejooks emakast. SÜDAME VERESOONKOND (KONTROLLTÖÖ NR 6) 98) Südame asend? Süda asub rindkeres, diafragma peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal pool, kahe kopsu vahel. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette vasakul. 99) Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned?
97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon? OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks MENSTRUATSIOON: sugukõpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata 51 munarakk. Munaraku mitteviljastumisel emaka limaskesta pindmine kiht irdub. Seejuures veresooned katkevad ja toimub verejooks emakast. SÜDAME – VERESOONKOND (KONTROLLTÖÖ NR 6) 98) Südame asend? Süda asub rindkeres, diafragma peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal pool, kahe kopsu vahel. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette vasakul
97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon? OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks MENSTRUATSIOON: sugukõpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata munarakk. Munaraku mitteviljastumisel emaka limaskesta pindmine kiht irdub. Seejuures veresooned katkevad ja toimub verejooks emakast. SÜDAME VERESOONKOND (KONTROLLTÖÖ NR 6) 107) Südame asend? Süda asub rindkeres, diafragma peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal pool, kahe kopsu vahel. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette vasakule 108)joonis õp.lk151
ÖSTRUM LH luteiniseeriva hormooni mõjul toimub ovulatsioon e tertsiaalfolliikulite lõhkemine. üksikud ovulatsioonid jägnevad üksteisele, see kestab 4 tundi ja rohkem (nooremistel ja stressis emistel) munarakud liiguvad munajuhadesse tertsiaalfolliikulite asemele tekivad kollakehad (LH mõjul) kollakehad hakkavad tootma progestreooni, mis pidurdab uute folliikulite valmimist ja reguleerib emaka arenemist loote kasvuks vajalikus suunas kui vabanevad munarakud jäävad viljastamata, taandarenevad kollakehad tsükli lõpuks ja progesterooni tootmine lõppeb. AINULT ÖSTRUMI FAASIS (inna faasis) - TOIMUB OVULATSOON - AVALDUB PAIGALSEISUREFLEKS - SAAB EMIST EDUKALT TIINESTADA METÖSTRUM Hüpofüüsis toodetakse jätkuvalt LH (luteiniseerivat hormooni) Kollakehad munasarjades kasvavad ja toodavad progesterooni Väheneb östrogeenide eritumine Emakas on tiinestuseks ette valmistatud Välised innatunnused vähehaaval kaovad
Meioosi anomaaliad. Mõnedel loomaliikidel on meioos tugevalt modifitseeritud, nii et tekkiv gameet jääb diploidseks ja saab hakata arenema ilma viljastamiseta spermi poolt nim. partenogeneetiliseks e. neitsisigimiseks. Osadel liikidel esineb ka haploidne partenogenees, mitte kui sigimise vorm vaid kui soo määramise mehanism. Näit. kiletiivalistel (mesilased, sipelgad) viljastatud munad (diploidsed) arenvad emasteks (või töömesilasteks, see sõltub toitmisest), viljastamata munad aga isasteks (haploidsed). Akiasmilise meioosi juures ei moodustu kiasme, s.t. ei toimu krossingoverit. See on normaalne protsess osadel putukatel, näit isastel äädikakärbestel või emastel siidiliblikatel. Meiootiline triiv tähendab seda, et heterosügootse isendi mingi konkreetne kromosoom või alleel kandub järglaskonnale eelistatult. Meioos inimesel Primaarsed idurakud diferentseeruvad varakult ja tekivad idukotis. Embrüonaalses ovaariumis
puhul. 2. Vaja kõrgelt spetsialiseerunud sugurakke. 2 suundumust: I sugurakutüüp ( väikesed, liikuvad, varuaineteta), II tüüp (suured, liikumatud, varuainetega). 3. Vaja sugurakkude liitumine(ka siin on erandeid) 4. sugulisel paljunemisel on kõige suurem pärilikkumuutlikuse aste. 5. Väga selgelt avalduv ploitsuse vaheldumine(ha- ja diploitsus). 6. evulutsiooniliselt kõige hilisem viis. Paretenogenees-neitsisigimine Organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel kui ka loomadel(selgrootutel-lülijalgsed-putukad, selgroogsetel, aga puudub imetajatel. a) võivad tekkida ahploidsed organismid-areng algab sellega haploidsest munarakkust. b) Võivad tekkida ka diploidsed organismid- aren algab diploidsest munarakkust, pseudoviljastumine- munarakk+polotsüüt.[HARVA] isend sugu ploidsus viljakus
erinevate liikide patogeensus on ühesugune. Saprolegnioosi tõrjel on kõige tõhusamaks abinõuks selliste tingimuste loomine majandis, mis tagaks kaladele puhta hapnikurikka vee ja täisväärtusliku sööda ning hoiaks ära nende vigastumise. Haigeid kalu ei tohi hoida tihedalt koos sumpades või basseinides, vaid nad tuleb paigutada hõredalt veekogusse. Kalamarja haigestumise ärahoidmiseks tuleb juba marja võtmisel püüda see maksimaalselt viljastada, sest viljastamata jäänud marjaterad hukkuvad ja on esmaseks invasiooni koldeks. Ravivahendeist on saprolegnioosi tõrjel saadud tulemusi formaliiniga töötlemisel kontsentratsioonis 1 : 500 kuni 1 : 1000, toimeajaga 15 minutit. Fungitsiidsed on ka kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000, toimeaeg 15 min) ja vasevitrioli (1 : 200 000, toimeaeg 1 tund) lahus. Laialdaselt kasutatakse praktikas marja töötlemiseks ka aniliinvärve. Staffi haigus Staffi haiguseks nimetatakse üht saprolegnioosi erivormi
Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus on see, et ta laseb end teistel endale selga hüpata. Välissuguelundid on turses ja tupest voolab nõret. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatosoidi tungimist munarakku. Selle tulemusena jääb munarakk viljastamata ja loom ei tiinestu. Seepärast on oluline teada, millal on õige aeg lehma seemendada. Lehm või mullikas tuleks seemendada 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasloom viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Eosed on erilised üherakulised struktuurid. Eostes on vähe varuaineid ja allasurutud ainevahetus. Eosed on bioloogiliselt vastupidavad tänu paksudele kestadele. tavaliselt moodustub palju eoseid, mis levivad eriviisidel küllaltki hästi. Eostes esineb pärilik muutlikkus kahel tasandil a.) mutatiivne muutlikkus (kõigis eostes), b.) kombinatiivne muutlikkus (vaid meioosis tekkinud eostes). Suguline paljunemine. Sugulise paljunemise erijuhtumid: partenogenees (isendi areng toimub viljastamata munarakust). Nii taimedel kui loomadel ( selgrootud ja selgroogsed). Selgroogsetest mõned kalkuni tõud. Partenogeneesil võivad tekkida a.) haploidsed isendid või b.) harvem võivad moodustuda diploidsed (areng käivitub diploidsest munarakust) või ühineb munarakk ja polotsüüt (pseudoviljastumine). Partenogeneesil võivad tekkida a.) emased isendid (levinum selgroogsetel) või isased (putukatel). Partenogenees võib olla ainus paljunemisviis organismi
Alternatiivne splaissing millised eksonid splaissitakse. Mõlemad protsessid võivad toimuda üheaegselt. mRNA transpordi kontroll: Eukarüoodil reguleeritakse mRNA transporti tuumast tsütoplasmasse. Eksperimendid näitavad, et peaaegu pooled tuumas sünteesitud transkriptid ei jõua sealt välja ja degradeeritaksegi tuumas. Küps mRNAs läheb tsütoplasmasse läbi tuumamembraanisolevate pooride. mRNA kontroll translatsioonil: Heaks näiteks on viljastamata munarakk, milles mRNA-d küll sünteesitakse ja säilitatakse, kuid ei transleerita. Intensiivne translatsioon algab kohe pärast viljastamist. Taoline säilitatav mRNA on kaetud vastavate valkudega, mis kaitsevad seda degradatsiooni eest ja inhibeerivad translatsiooni. Polü(A) terminaalne järjestus viib translatsioonile. Säilitatud mRNAs on polü(A) väga lühike. Aktivatsioon toimub siis kui ensüüm tunneb ära AU-rikkad elemendid ja lisab nendele ~150 A nukleotiidi, et moodustuks
Lehepind on voldiline (nimi!), kaetud vahakihiga, mille tõttu kõrge õhuniiskuse puhul veerevad leheserva veelõhedest eritatavad veetilgad lehe keskele, jättes mulje, et tegemist on kastevee tilkadega. Õied 13 on väikesed kollkasrohelised, ilma kroonlehtedeta, lahtise nektariga. Õied koonduvad kännasjasse pöörisesse. Õitseb juunis, juulis. Seemned arenevad viljastamata, apogaamselt ja valmivad juulist-septembrini. Vilju, tupplehtedesse mähkunud pähklikesi, levitavad peamiselt kariloomad. Kasutamine: sööda- ja heintaim, aga ka ravimtaim. Kortslehe preparaatidel on kootav, põletikuvastane, antiseptiline, rahustav, rögalahtistav ja haavu parandav toime. TEDREMARAN Nimi: Potentilla erecta potentia võimsus, tugevus, toime; erecta püstine. Roosõieline.
4.9. Soomääramine teistel loomadel Kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu ka heterogameetseks. Emased, kes kannavad kahte X kromosoomi, on homogameetsed. Lindudel, liblikatel ja ka mõnedel roomajatel on olukord vastupidine: isased on homogameetsed (ZZ) ja emased heterogameetsed (ZW). Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. 4.10. X-liiteliste geenide doosi kompensatsioon Drosophila X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon isastel
krossing over. · Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. Soo geneetika : - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : 1. sugu määratakse ploidsusega. a) mesilased emamesilane on 2n ja viljakas ja töömesilased on 2n ja viljatud. Mõlemad arenevad viljastatud munadest, kuid viljakus määratakse toitmiseripäraga. b) Lesed kõik isased on haploidsed. Lesed arenevad viljastamata munadest parteogeneesiga. Nemad viljastavad emamesilased. 2. Sugu määratakse keskkonnatingimustega. - sõltuvalt välistemperatuurist(alligaatorid ja kilpkonnad). (sugu määratakse siiski geenidega, kuidtemperatuur on lihtsalt aktivaator). - süsteem on iseloomulik kõigusoojastele organismidele, areng toimub väliskeskkonnas. 3. sugu määratakse sugukromosoomidega. a) süsteem : XX/X(XX/X0) ühel sugupoolel on üks sugukromosoom vähem. Nii isastel, kui emastel
Soomääramine teistel loomadel Kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu ka heterogameetseks. Emased, kes kannavad kahte X kromosoomi, on homogameetsed. Lindudel, liblikatel ja ka mõnedel roomajatel on olukord vastupidine: isased on homogameetsed (ZZ) ja emased heterogameetsed (ZW). Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. X-liiteliste geenide doosi kompensatsioon Kui emastel indiviididel on kaks X kromosoomi ning isastel ainult üks, siis kuidas saavutatakse see, et X-liiteliste
mitmesuguseid variatsioone (Z/ZZ; WZ1Z2/Z1Z1Z2Z2; W1W2Z/ZZ). Komodovaraanipugul on isased ZZ ja emase ZW. Teatud juhtudel on võimeline partenogeneetiliselt sigima (Z kromosoomiga monad = ZZ, W kromosoomiga munad = WW, areng peatub). Haploidsed munad viljastatakse polaarkeha poolt või toimub kromosoomi duplikatsioon (võimalik ka, et meioosis jäetakse üks etapp ära.) Mitmetel loomadel on soo determinatsioon seotud ka haplodiploidsusega: haploidsetest viljastamata munadest arenevad partenogeneetiliselt (neitsisigimine) isased ja viljastatud diploidsetest munadest emased (nt mesilastel, sipelgatel, herilastel). 90. Oska kirjeldada imetajate primaarset soo determinatsiooni: Primaarne soo determinatsioon: 1. Kromosomaalne soo määratlemine viljastumisel (XX/XY) 2. Bipotentsiaalse gonaadi diferentseerumine testiseks või munasarjaks vastavalt kromosomaalselt determineeritud rajale (sõltub Y
See viimane ei ole aga enam vastuolus postulaadiga valikust organismi tasemel. Gameet Kuivõrd vaid väike osa munarakkudest viljastub ja vaid vaid tühine osa spermidest kontributeerib viljastumisele, siis on ilmselt tegu väga tugeva selektsiooniga (kas ikka on - vahest on tegu "lihtsa väljajäämisega" neo-NeoD tähenduses?). Teisalt - me teame väga vähe kohanemusest gameetide tasemel - selle fenotüübilisest avaldumisest. Ilmselt võime ujuda kiiresti, kemotaksis viljastamata munaraku suhtes, võime läbida munaraku kesta. Kuid kas ja kuivõrd on need omadused seotud sperme produtseeriva organismi fenotüübiga - eriti selle fenotüübiga, mis tagab edu seksuaalses selektsioonis indiviidi tasemel? Juhus võib siin osutuda kaugelt juhtivaks jõuks gameedi tasemel. Ja pealegi võib siin olla suuri erinevusi väljaspool organismi viljastuvate liikide ja organismisiseste viljastujate vahel. Õietolmu ja konnaniisa puhul võib olla tegemist tõelise selektsiooniga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
