Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"viljastamata" - 201 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Viljastumine ja areng

Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Menstruaaltsükliks nimetatakse ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni (kaasnevad emakaseina paksenemine, naissuguhormoonide taseme muutused, emakasisese temperatuuri kõikumine). Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi ehk füsioloogilisi...

Bioloogia
200 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimese suguelundkond ning areng

Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt avanenud. *Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Nii toimub igakuine ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kui viljastamist ei toimu, siis limaskest heidetakse kehast välja. Koos limaskestaga väljub ka viljastamata munarakk ja veri. VILJASTUMINE *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Bioloogia mõisted gümnaasiumis

Nimetatakse ka lahkmenisseaduseks Mendeli III seadus - homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teise hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümnritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilitatsiooniks ja sissimillitatsiooniks Mikroelemendid - organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi...

Bioloogia
677 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Paljunemine

2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete...

Bioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks

*1952 (Rana fipeks, (konn)) blastula raku tuum munarakku; *1962 ( Xenopus sp, kannuskonn) soolestiku epiteeli raku tuum munarakku; Reeglina õnnestumis-protsent (kui palju suudab areneda täiskasvanuks) väike, ca 12% *1993 suudeti lahutada inimese rakukobar paljunemisvõimelisteks osadeks; *1997 DOLLY- rakutuum viidi lõplikult diferentseerunud koest munarakku, see oli ikkagi arenemisvõimeline ka ilma oma tuumata ja viljastamata . *1998 transgeenne tuum munarakku. (Transgeenne - muudetud või lisatud geenidega). Kloonimise vastu on praegu nimetatud järgmist: · inimese unikaalsus kaob; · mitmekesisus väheneb; · "jumala mängimine"; · kurjategijate jms kloonimine; · ... · Kõiki neid saab demokraatlikus ühiskonnas ümber lükata: arvestada tuleb keskkonna mõju indiviidi kujunemisel jne. Ainus tõsiseltvõetav...

Biotehnoloogia
154 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Taime geneetika

Soo geneetika: - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : · sugu määratakse ploidsusega. a) mesilased ­ emamesilane on 2n ja viljakas ja töömesilased on 2n ja viljatud. Mõlemad arenevad viljastatud munadest, kuid viljakus määratakse toitmiseripäraga. b) Lesed ­ kõik isased on haploidsed. Lesed arenevad viljastamata munadest parteogeneesiga. Nemad viljastavad emamesilased. 2. Sugu määratakse keskkonnatingimustega. - sõltuvalt välistemperatuurist(alligaatorid ja kilpkonnad). (sugu määratakse siiski geenidega, kuid temperatuur on lihtsalt aktivaator). - süsteem on iseloomulik kõigusoojastele organismidele, areng toimub väliskeskkonnas. · sugu määratakse sugukromosoomidega. a) süsteem : XX/X(XX/X0) ­ ühel sugupoolel on üks sugukromosoom vähem. Nii isastel, kui emastel...

Taimekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Veiste geneetika

Valdaval enamikul loomadel langevad mõlemad määratlused kokku. Erandid on levinud polüploidsetel liikidel (näiteks taimed), kus diplofaasis kromosoomikomplektide arv on üle kahe (2n > 2x). Haplodiploidsus tähendab, et ühe soo organismidel on haploidsed rakud ja teisel sool diploidsed rakud. Kõige sagedamini on isastel haploidsed rakud ja emastel diploidsed rakud. Sellistel liikidel on isased arenenud viljastamata munadest ja emased viljastatud munadest. Haplodiploidsust on leitud putukate hulgast, eriti sipelgate, mesilaste ja herilaste seast Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal. Genoomi iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA-koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu. Inimese genoomi...

Aretusõpetus
59 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eksami konspekt

Soo geneetika : - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : 1. sugu määratakse ploidsusega. a) mesilased ­ emamesilane on 2n ja viljakas ja töömesilased on 2n ja viljatud. Mõlemad arenevad viljastatud munadest, kuid viljakus määratakse toitmiseripäraga. 5 b) Lesed ­ kõik isased on haploidsed. Lesed arenevad viljastamata munadest parteogeneesiga. Nemad viljastavad emamesilased. 2. Sugu määratakse keskkonnatingimustega. - sõltuvalt välistemperatuurist(alligaatorid ja kilpkonnad). (sugu määratakse siiski geenidega, kuidtemperatuur on lihtsalt aktivaator). - süsteem on iseloomulik kõigusoojastele organismidele, areng toimub väliskeskkonnas. 3. sugu määratakse sugukromosoomidega. a) süsteem : XX/X(XX/X0) ­ ühel sugupoolel on üks sugukromosoom vähem. Nii isastel, kui...

Mikrobioloogia
414 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Paljunemine

Inimese nitel: Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini mbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad pisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (strogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku kpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 peval). Munarakk on viljastumisvimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hvib. Sellega kaasneb ka kollakeha hvimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Menstruaaltskliks nimetatakse ajavahemikku he menstruatsiooni algusest teise alguseni (kaasnevad emakaseina paksenemine, naissuguhormoonide taseme muutused, emakasisese temperatuuri kikumine). ?? ?? ?? ??...

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Marie Under

19. sünnipäeval kirjutatud luuletus on dateeritud Moskvas. 11. septembril 1902 sündis tütar Dagmar. Abielu lahkhelilisus, tingitud erinevusest isiksustes, selgus peagi. Vaimsesse avardumisse oli tulnud nüüd nagu seisak. Turvaline kodu ja majanduslik muretus polnud Marie Underile esmajärgulise tähtsusega. Ta ei kodunenud loomult kinnise C. Hackeri kõrval. Ka muljed suurlinnast jäid välispidiseks, viljastamata luuletaja siseelu. Intervjueerija küsimusele, mis laadi elamuseks olid Moskva aastad, on Marie Under vastanud: ,,Mu väikesed lapsed, mõni teatrietendus ja ühe suve veetmine kodumaa looduses Kassari saarel." See üks suvi oli 1904. aasta imeline suvi ­ nii on luuletaja seda ise nimetanud. Külaskäik kodumaale koos pooleteiseaastase tütrega osutus Marie Underi siseelu ootamatult rikastavaks. Elamused Kassari loodusest virvendavad sel aastal kirja pandud värssides. Ja sellel suvel tuli...

Kirjandus
144 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Paljunemine

eosed on erilised üherakulised paljunemisstruktuurid 2. eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3. eoste idanemisvõime säilib kaua - kuni tuhandeid aastaid, seda tänu paksudele kestadele ja vähesele vabale veele. 4. eostel esineb pärilik muutlikkus kahel alatasandil a) mutatsioonid eostes b) geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine Sugulise paljunemise erijuhud 1. Partenogenees - neitsisigimine - organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel (võilill, kortsleht), selgrootutel (mesilased, lehetäid) ja selgroogsetel (kalad, kahepaiksed, roomajad) ja lindudest ainult teatud kalkunitõugudel. Isend Sugu Ploidsus Viljakus (kromosoomistiku kordsus) Emamesilane emane 2n +...

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline ­ uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist ­ sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline ­ üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega ­ seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt ­ pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid,...

Bioloogia
333 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Muna-referaat

Kalkuni-, pardi- ja hanemunade koostis on ligikaudu samasugune. Kuigi muna seedub ja omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. * Kõige kokkuhoidlikum munade toiduks valmistamise viis on keetmine 3­5 minuti kestel. * Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata , kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. * Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. Munade kvaliteet * Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest. Küll on tumedamad munad paksema koorega. Munakoore värvus oleneb hoopis kana tõust. Enamik valgeid kanu muneb valgeid mune. Muna suurus oleneb kana tõust, ka kana suurusest ja vanusest...

Keemia
71 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Paljunemine ja areng

relaksiin suurendab liigeste liikuvust. mittesug. palj. eelis: lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond puudus: järglased on geneetilselt ühesugused taimed, alamad loomad sugulise palj. eelis: tekivad uued genotüübid, mis annavad alust looduslikuks valikuks. puudus: väga pikk arenguperiood õistaimed, enamikud loomad 1. Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus (esineb iga kuu) 2. Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega 3. Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel 4...

Bioloogia
262 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Paljunemine

ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Kui munaraku viljastamist ei toimu see eraldub ja heidetakse kehast välja koos viljastamata munaraku ja verega. Miks ei saa naised elu lõpuni lapsi? Sünnihetkel on tüdrukutel olemas kõik munarakud ja elu jooksul neid juurde ei teki. Suguküpsuse saabudes hakkavad munarakud ükshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. Miks ei lubata naistel töötada tervist kahjustavatel töökohtadel ? Tütarlapsed ja naised peavad oma tervist eriti hoidma sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul uusi juurde ei teki. Kahjulikud mõjutused...

Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

Eostega paljunemise bioloogiline eripära: 1) eosed on erilised 1-rakulised struktuurid 2) eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3) eoste idanemisvõime säilib kaua (tuhandeid aastaid) sest paksud kestad, vähe vaba vett 4) eostel esineb pärilik muutlikkus 2 tasandil: a. mutats eostes b. geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine. Erijuhud: I. Partenogenees ­ neitsisigimine ­ organismi areng viljastamata sugurakust. Esineb taimedel, selgrootutel, selgroogsetel, teatud kalkunitõugudel. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: 1) Levib hõredates väheasustatud piirkondades, kus teise soopoole kohtamine vähetõenäoline 2) Võimaldab olulist energeetilist kokkuhoidu paaritumise arvelt 3) Võimaldab liigil eksisteerida vaid emastena 4) Võimaldab kiiret põlvkondade vaheldumist soodsates tingimustes 5) Ühiselulistel putukatel võimaldab keerukaid rollijaotusi...

Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemise kontrolltöö kordamine

MÕISTED Sügoot ­ Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees ­ Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees ­ Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees ­ väärareng Meioos ­ Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos ­ Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt ­ viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas ­ rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel ­ järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud...

Bioloogia
214 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mesilased

Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks. Pärast kärjekannust lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama)...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Viljastamine ja areng

Ontogenees ­ organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ­ ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine ­ sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine ­ sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon ­ hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ­ ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat...

Bioloogia
97 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun