verevarustus halveneb ja tekib uus limaskesta irdumine tsükkel algab otsast peale. Pärast ovulatsiooni umbes 24 tunni möödudes, temperatuur tõuseb ligikaudu poole kraadi võrra ja jääb kõrgenenuks kogu tsükli teisel poolel. 9. Viljastumine ja raseduse hormonaalne regulatsioon. Viljastumine tähendab spermatosoidide tungimist munarakku. Sisse saab tungida 1 spermatosoid, ülejäänutele blokeeritakse sissepääs, kuid selleks, et munarakku viljastada, ei piisa ühest spermatosoidist. Loetakse, et ,,abiks" peab olema umbes 100 spermatosoidi, mis paneb munaraku pöörlema ja üks tungib siis sisse. Viljastamine normaalselt toimub munajuhas ja see on võimalik ovulatsiooni eel (juhul kui suguühe toimus 2 päeva enne ovulatsiooni, sest spermatosoidide liikumisvõime püsib u 2 ööpäeva; munaraku eluiga on umbes 24 tundi) või järgselt (pärast ovulatsiooni on viljastumine võimalik 24 tunni jooksul, kuna munarakk elab 24 tundi)
Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad peale 40...90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mingi isasloom võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Mink, 2011) Mügri (Arvicola terrestris) Mügri ehk tavamügri ehk vesirott (Arvicola amphibius või A. terrestris) on hamsterlaste sugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik. Mügri on mõõtmetelt rotisuurune.
(prekotsiaalsed). On leitud, et kurvitsaliste suuri mune mahub hauduja alla parajasti neli, nii et kurvitsalistel tavaline neljane munakurn on optimaalse suurusega (suuremate kurnade haudumise edukus on madal). Niisiis on mõlema sugupoole jaoks oma järglaste arvu suurendamise ainsaks võimaluseks muneda kaks kurna ja haududa kumbki üht neist. Samas aga loob selline taktika olukorra, kus emasel on võimalus jätta oma eelmine paariline mune hauduma ja lasta uued munad viljastada hoopis uuel paarilisel. Uue kurna produtseerimine ei valmista emasele raskusi, kuna arktika lühike pesitsussesoon on samas väga toidurikas. Nii võiski polüandria sellistel liikidel alguse saada ekstreemsetes elutingimustes esinevate füsioloogiliste piirangute kaasmõjul. Meenutagem, et ka inimestel täheldatav polüandria on peamiselt levinud Himaalaja ja Tiibeti kõrgmäestikes, kus elutingimused on ekstreemsed (vt eelpool)
käbid rühmadena väga väikesed, meenutavad õisi. Meenutavad välimuselt osja. Mürgised, mürki kasutatakse ravimina (efedriin)), Vastaklehik, Miraabilis (elu jooksul kaks lehte: esimene iduleht, järgmised kaks aluslehte, mis alt kasvavad ja ülalt mädanevad. Kahe esilehe vahele tuleb käbi. KATTESEEMNETAIMED 7/12/09 Enamus maailma liikidest 250-300 000 liiki. Õistaimedel erinevalt paljasseemnetaimedest on kaheliviljastamine: tuleb viljastada haploidne munarakk ja diploidne teistuum, mille tulemusena tekib triploidne rakk, millest areneb sekundaarne endospern (primaarne endosperm, paljasseemnetaimedel, on haploidne ja sisuliselt emasgamofüüt. Endosperm iseenesest toitekude). Selline protsess vähendab genoomide konflikti. Õis on käbi erivorm, millel on õiekate, et meelitada ligi putukaid. Putuktolmnemine pakub võrreldes tuultoilmlemisel suuremat ja kiiremat spetsialiseerumist.
Ühekordse ejakulatsiooni kogus on 3-4 ml, 1ml-s on keskmisel 40 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidide hulk langeb alla 20 miljoni/ml, siis ei ole viljastusvõimeline. Viljatus võib sõltuda ka mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · Keskkonna saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekreedi viskoosus väheneb, emakakael avaneb. See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioon ehk pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et
vahemereäärsetes riikides. Eestis on vähe villalambaid (merino villa lambad). Eesti peamine suund on lihalambakasvatus, see annab peamise sissetuleku. UTTEDE VILJASTAMINE JA INNASESOON Lambad ja kitsed erinevad sigimisbioloogias veistest ja teistest loomadest. Neil on indlemise sesoonsus. Indlemine algab koos valguspäeva lühenemisega. Valguspäev hakkab meie tingimustes (laiuskraadil) juuli keskpaigast kuni detsembrini (jaanuarini) aeg millal võime loomi viljastada. Kasvataja peab tegema valiku, millal viljastusaeg farmis korraldada. Sellest saab alguse uus lambakasvatuse aasta, sellest saab alguse kogu aastane lambakasvatustsükkel. Lammastel toimub loomulik paaritus, emasloomade hulka viiakse paaritusperioodil jäär(ad). Tavaliselt paaritusperiood on 40 päeva pikk - periood kui jäära hoitakse uttede juures. Dorsetil hakkab ind kõige varem pihta, enamasti on inna algus augustist, aktiivne inna periood on novembris/detsembris
Pillid-5 ööpäeva jooksul saab kasutada SOSpille..saab vabalt osta,kehtib soodustus. Seda peab jälgima,sest seadusandlus muutub. Plaaster räägitud Rasestumisvastane rõngas-hormonaalne vahend,kaitse kestab üks kuu üks rõngas.Sisaldab kahte hormooni: östrogeen ja kollaskeha hormoon. Tuppe asetuvad.Imenduvad tupe kaudu limaskesta. Sealt läbi limaskesta lähevad vereringesse. Tuperõnga ja kombineeritud rõnga . Toime-pärsib munaraku küpsemist ja ei lase tal munasarjast vabaneda. Munarakku ei vabane ja ei toimu rasestumist. Pärast sünnitust ja rasestumise katkemist,võib seda kasutada ainult arsti loal! Pärast aborti võib kohe paigaldada. Minipillid:Kollaskeha sees.Emakakeha lima ja limaskest muutuvad raskesti läbipääsetavaks. Võib mõjuda nii,et ovulatsiooni ei toimu. 1-hormooniga selle tõttu sobivad ka imetavale emale. Need kellele kombineeritud on vastunäidustatud.Aga kui on poisslaps,siis ei tohiks kasutada minipille,sest tüdrukuga on emal...
Ühekordse ejakulatsiooni kogus on 3-4 ml, 1ml-s on keskmisel 40 milj spermatosoidi. Kui spermatosoidide hulk langeb alla 20 mil/ml, siis, selline ei ole viljastusvõimeline. Viljatus võib olla mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · KK saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekraadi viskoosus väheneb, emakakael avaneb, see on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajhusse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk)- hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioone eh pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida. Spermatoso...
Verevarustused häired istuv mikrobioloogilised nakkused - eluviis, ebasobivad riided klamüüdia) Temperatuuri mõjud Munajuhade väärarengud Tulem/resultaat Ühest rakust neli geneetiliselt Üks viljastumisvõimeline erinevat spermi munarakk, mida võidakse viljastada meioosi käigus ja kolm hukkuvat polotsüüti. Sugulise paljunemise eripära Evolutsiooniliselt kõige hilistekkelisem paljunemiviis Üldjuhul nõuab kahe erineva vanemorganismi olemasolu (eranditeks: neitsisigimine, liitsugulisusel iseviljastamine) Sugulisel paljunemisel on vaja spetsiaalseid sugurakke (sperme ja munarakke) Kindlasti peab toimuma sugurakkude viljastumine
teaks, mida tegema peaks. Signaliseeriv funktsioon annab korralduse, ta kannab sõnumit, mis on see, mida tegema peab. Lämmastikmonooksiid ütleb verele, et nüüd vabasta hapnik. Räägime millestki muust. Kui poleks lämmastikmonooksiidi, siis poleks meist kedagi siin. Eostamise hetkel spermatosoid ei saaks ühineda munarakuga kui ta ei vabasta lämmastikmonooksiidi, selleks, et lõhkuda munaraku seina sellest kohast kust ta saaks munarakku tungida ja siis viljastada selle. Isegi munaraku siseselt nagu jagunemine, südame, kopsude, pea, kõige selle loomine sees, mis saab millest, kõige selle korralduse annab täpselt samuti lämmastikmonooksiid. Kui meie organism ei suudaks toota lämmastikmonooksiidi, siis meid siin ei oleks. Ja et tagada organismi tervet funktsioneerimist, on täiesti hädavajalik, et me hoiame lämmastikmonooksiidi taseme piisavalt kõrgel, et olla terve. Vaatame mõningaid lämmastikmonooksiidi funktsioone.
· Protseduuri võib korrata iga 2 kuu tagant. Embrüod kantakse vähemväärtuslikele emasloomadele (retsipientidele), · kes kannavad neid lootelise perioodi jooksul. · Geneetiliselt on nende ema aga doonor. · Nii saadakse suurel arvul täisõdesid igas põlvkonnas. · Võimalik ka embrüote poolitamine, mis tagab identsete mitmikute sünni. · Kaasaegne tehnoloogia võimaldab juba lehmiku 1. eluaastal võtta munarakke ja neid in vitro viljastada. · Siit tekib võimalus saada lehmale küllalt noorelt ka järglaste hinnang, mille järgi on võimalik valida silmapaistev doonor, kellelt ei vajatagi piimajõudlust. · Sellelt noorlehmalt võetakse maksimaalne kogus embrüosid samaviisi kui liiderpullilt spermadoose. 87. aretusprogrammide põhialused · . Aretustöö eesmärgiks on produtseerida toodanguvõimelisem, tervem ja arvukam järglaskond.
Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas geneetiline materjal kahekordistus rakk jagunes siis hakati seksima kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea ...
Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mõõtmetega võrreldes suur vahemaa. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist (läbipaistvast vöötmest ehk pellutsiidtsoonist). Selleks peab ta mõjutama üht ensüümiretseptorit munaraku pinnal. See võtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on ühe seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et ta teise ssemnerakuga enam ühineda ei saa. Seemne- ja
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõu...
3.ülesanne mionohübriidsest ristamisest.mustakarvaliste hiirte omavahelisel ristamisel saadi valgeidja musti hiiri.milliseid tulemusi võib oodata I põlvkonna mustade ja valgete hiirte ristamisest?-kui must karva värvus on dominantne siisI põlvkonna mustade ja valgete hiirte ristamisel sadakse ainult musti hiiri(kõik on heterosügoodid,agu esivanemad). XIII.1,looteline reng,lootelehed,ürgjutt. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e. embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. embrüogenees (emasorganismis või munas), lõpeb sünnimomendiga. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused
(b) ühe vanema hoole tasub ära sel juhul, kui järglaste üles kasvatamiseks piisab ühe vanema hoolest või kui järglased hüljanud sugupool suudab piisavalt kergesti leida uue partneri 21. Miks on enamasti järglaste hooldajaks emane. (a) munarakkude tootmine on emasele kulukas investeering (nõuab suhteliselt palju aega, energiat ja toitaineid), seevastu spermide tootmine on isasele suhteliselt odav (jõuab neid toota tohutul hulgal) - seepärast on isastel tihti tasuvam püüda viljastada rohkem emaseid, kui hoolitseda ühe partneri järglaste eest (b) emane on järglastega harilikult tugevamini seotud kui isane. Näiteks emane imetaja ei saa tiinuse ajal järglasi (looteid) hüljata ja uut partnerit otsima minna; pärastpoole järgneb imetamine jne. (c) emane võib harilikult olla kindel, et kõik järglased, keda ta hooldab, on tema omad; isadus ei pruugi aga olla 100% kindel 22. Isaduse tõendamatus, sotsiaalne monogaamia ja varjatud polügüünia.
Ühekordse ejakulatsiooni kogus on 3-4 ml, 1ml-s on keskmisel 40 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidide hulk langeb alla 20 miljoni/ml, siis ei ole viljastusvõimeline. Viljatus võib sõltuda ka mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · Keskkonna saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekreedi viskoosus väheneb, emakakael avaneb. See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioon ehk pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist.
Saprolegnioosi tõrjel on kõige tõhusamaks abinõuks selliste tingimuste loomine majandis, mis tagaks kaladele puhta hapnikurikka vee ja täisväärtusliku sööda ning hoiaks ära nende vigastumise. Haigeid kalu ei tohi hoida tihedalt koos sumpades või basseinides, vaid nad tuleb paigutada hõredalt veekogusse. Kalamarja haigestumise ärahoidmiseks tuleb juba marja võtmisel püüda see maksimaalselt viljastada, sest viljastamata jäänud marjaterad hukkuvad ja on esmaseks invasiooni koldeks. Ravivahendeist on saprolegnioosi tõrjel saadud tulemusi formaliiniga töötlemisel kontsentratsioonis 1 : 500 kuni 1 : 1000, toimeajaga 15 minutit. Fungitsiidsed on ka kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000, toimeaeg 15 min) ja vasevitrioli (1 : 200 000, toimeaeg 1 tund) lahus. Laialdaselt kasutatakse praktikas marja töötlemiseks ka aniliinvärve. Staffi haigus
Mitmed isased mitmete emastega, emased ka mitmete isastega. Sellised isased toodavad väga palju seemnerakke Emaste valikuvõimalused · Passiivne valik isased panevad oma jõustruktuurid paika võitluste teel, tugevad kopuleeruvad emastega. · Aktiivne valik o Avalik valik kõigil on teada, milline isane on järglaste isa o Varjatud valik (putukad, linnud) emased lasevad viljastada end erinevatel isastel, koguvad nende spermi oma hoidlatesse ja kasutavad ainult selle isase sperme, kes neile rohkem meeldisid Kas ürgema needusest on pääsu? · EI sugudeks jagunemine ongi defineeritud nende sugurakkude tootmise järgi. · JAH sugupoolte huvide vahel dünaamiline tasakaal, ka ürgisadel on oma needus · Investeering sugurakkudesse pole alati veel kõik järglaste eest on ju ka vaja hooldada
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
Liigisisese suhtluse põhifunktsioon. Vastastikku kasulik suhtlus ja manipuleerimine. Liigisisene suhtlus on eelkõige teise isendi manipuleerimine. Vastastikku kasulikku suhtlust esineb vähe, ainult pigem sugulaste vahel. Liigisisene pettus. Odavad versus mittevõltsitavad signaalid, näiteid nendest. Valeinfo jagamine, selleks et sellest kasu saada, on pettus. N: noored isased päikeseahvenad sarnanevad niivõrd emastele, et vanemad isased ei aja neid ära ning nad saavad emaste vilja salaja viljastada ehk odav pettus. Petiseid peab olema üldiselt vähe. Kui pettus on kasulik ja odav, siis levib petmine üle kogu populatsiooni, muutub mittevõltsitavaks. N: siiami tapluskala ähvarduspoos on mittevõltsitav; konnad krooksuvad nii madalalt kui keha võimaldab, mittevõltsitav. Signaali sõnum ja tähendus; kuidas neist aru saada. Näiteid loomade poolt edastatavatest sõnumitest. Tuleb uurida, kummast aspektist meid käitumine huvitab, saatja või saaja
aastal oli jõudluskontrolli all kõigest 16,3% lehmadest, etendas see siiski märkimisväärset osa tõugude täiustamisel. Väärtuslikke sugupulle oli võimalik valida jõudluskontrolli andmete alusel. Kõige rohkem toodangut- 2187 kg piima- saadi 1938/39. majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. 5. Veisekasvatuse osa põllumajandustoodangus Piima kogutoodang(584651*103t) maailmas, sellest 84,5 % lehmapiim. Liha kogutoodang aastal 2001 (236 541*103 t)maailmas 23,9 %. 6. Piimatootmise kvoodisüsteem Veepro Holland loodud 1969.a. Toetab piimakarja, sperma ja embrüote eksporti. Eraorganisastsioon. Töötab Hollandi piimasektori heaks. Saksamaa seisukoht kvoodisüsteem kaob aastaks 2007
Signaalvähk Pacifastacus leniusculus, ingl.k signal crayfish, vn.k signalnõi rak, sm.k täplarapu. Ameerikast Euroopasse introdutseeritud vähiliik, kes on immuunne vähikatku suhtes, kuid võib seetõttu seda haigust edasi kanda. Levitatud inimeste poolt enamusse Euroopa maadesse (v.a. Norra ja Eesti). Katku kui bioloogilise relva kandjana ja paaritumisel agressiivsemana tõrjub loodusesse sattudes kohalikud Euroopa liigid välja. Jõevähk ja signaalvähk võivad omavahel paarituda ja viljastada üksteise marja, kuid võõra liigi spermaga viljastatud mari pole arenemisvõimeline. Kuidas neid kolme väliselt väga sarnast vähki üksteisest eristada? Signaalvähi sõra kahe haru hargnemiskohal on liigese ümber helesinakas kuni valge piirkond nn. signaal (joonis 1). Ka on signaalvähi sõrad lühemad, laiemad ja paksemad ning pinnalt siledamad kui jõevähil. Lisaks on jõevähi seljakilbi külgedel kaelavao juures (pea ja kehalüli
erinevate liikide patogeensus on ühesugune. Saprolegnioosi tõrjel on kõige tõhusamaks abinõuks selliste tingimuste loomine majandis, mis tagaks kaladele puhta hapnikurikka vee ja täisväärtusliku sööda ning hoiaks ära nende vigastumise. Haigeid kalu ei tohi hoida tihedalt koos sumpades või basseinides, vaid nad tuleb paigutada hõredalt veekogusse. Kalamarja haigestumise ärahoidmiseks tuleb juba marja võtmisel püüda see maksimaalselt viljastada, sest viljastamata jäänud marjaterad hukkuvad ja on esmaseks invasiooni koldeks. Ravivahendeist on saprolegnioosi tõrjel saadud tulemusi formaliiniga töötlemisel kontsentratsioonis 1 : 500 kuni 1 : 1000, toimeajaga 15 minutit. Fungitsiidsed on ka kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000, toimeaeg 15 min) ja vasevitrioli (1 : 200 000, toimeaeg 1 tund) lahus. Laialdaselt kasutatakse praktikas marja töötlemiseks ka aniliinvärve. Staffi haigus
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
märkimisväärset osa tõugude täiustamisel. Väärtuslikke sugupulle oli võimalik valida jõudluskontrolli andmete alusel. Kõige rohkem toodangut- 2187 kg piima- saadi 1938/39. majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. 4. Aretusõpetuse teoreetiline põhjendus 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19 .saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. · Aretusõpetus annab teoreetilise aluse : produktiiivloomade kasvu ja arengu seaduspärasuste mõistmiseks; · jõudlusliikide geneetiliseks iseloomustamiseks;
pikasabalisi, sest muidu oleks nende lühikesesabalised pojad (sest tunnus on päritav) paaritumisest tõrjutud. Zahavi teooria eeldab päritavat varieeruvust üldises kohasuses (saba pikkus võib olla keskkondlikult mõjutatud, pikk saba on ainult muidu kohastel isastel). Emased valivad puudega isaseid sest kohasemate isaste järglased on kohasemad. Mõlema teooria kohaselt, mida pikem saba, seda uhkem ( emaste valik on tunnuse suhtes piirväärtuseta). 15. Kui üks isane suudaks viljastada mingis liigis kõik emased, siis miks ei anna vanemad palju tütreid ja vähe poegi? Ehk siis - miks ka tugevalt polügüünsetes populatsioonides jääb sooline suhe enam-vähem 50:50 juurde? Igal isendil on üks isa ja üks ema. Kõrgematel selgroogsetel (imetajatel ja lindudel) sõltub järglase sugu 2 suguraku kombinatsioonist. Regulatsiooni seisukohalt on tähtis see, et järglase sugu sõltub heterogameetsest vanemast (nt imetajatel on heterogameetseks sugupooleks
Iga käbi koosneb teljest ja sellele spiraalselt kinnituvatest soomustest. Kollastes käbides valmivad tolmuterad, punakates seemnealgmed. Nii isas- kui ka noored emaskäbid on algul pisikesed, kõigest 56 mm pikkused. Isaskäbi soomuse alaküljel on kaks tolmukotti tolmuteradega. Ühel puul valmivad tolmuterad © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 29 ja seemnealgmed väikese ajanihkega: nii ei saa tolmuterad viljastada seemnealgmeid sama puu emaskäbides (võõrtolmlemine tagab elujõulisema järglaskonna). Tillukesed, kõigest 60 µm läbimõõduga tolmuterad on varustatud kahe õhupõiega, mille abil võivad nad soodsa ilmaga hõljuda õhus kaua ja kanduda kuni 9001000 km kaugusele. Enamik tolmuteri ei satu teise männi emaskäbidele, vaid langevad maapinnale nii on metsarajad, alustaimestik kui ka lähedal asuvad veekogud kaetud kollaka kirmega
Geen per kontrollib ka kärbeste paaritumisrituaali, mis ei ole tsirkaadne. Isased kärbsed esitavad pulmatantsu, mille võib jagada mitmeks etapiks. Liigiti on tants erinev. Põhimomendid on aga järgmised: isane läheneb emasele nurga all ning liigub emase tagakeha suunas; ta tõstab oma tiivad 90° üles ja vibreerib nendega, tekitades tiibadega heli, mis peaks emast stimuleerima; seejärel puudutab ta emase genitaale ja üritab emast viljastada. Alati ei pruugi ta eesmärki saavutada ning rituaali tuleb korrata. Tiibade vibratsiooni teel tekitatud "laul" on liigiti erinev, erinedes pulsside intervalli poolest (15 kuni 100 millisekundit). Tiibade vibreerumises on teatav rütm puuviljakärbsel toimub see 60-sekundiliste perioodide tagant ning vibratsioonikiirus on erinevatel etappidel erinev (algab ühtlase suminaga, siis järgneb kiirem vibreerimine, seejärel on pulsside vaheaeg pikem, siis aga jälle kiirem). Geen per
Mida suurem on populatsioonis inbriidingu osakaal, seda väiksema elujõulisusega ja madalama viljakusega populatsioon on. Inbriidingu negatiivne efekt tuleneb kahjulike retsessiivsete alleelide avaldumisest homosügootides. Kui ristumine toimub omavahel mittesuguluses olevate isendite vahel, nimetatakse seda autbriidinguks (outbreeding). Osadel taimedel on leitud lookus S mis kontrollib gameetidevahelist sobimatust. Näiteks alleeli S1 kandev tolmutera ei saa viljastada munarakku S1S2 taimedel, küll aga S2S3 taimedel. See mehhanism takistab homosügootide teket ristumise tulemusena. Autbriidingu tulemusena võime näha heteroosi efekti, kus hübriidid on vanematest elujõulisemad, seda eeskätt geneetiliselt erinevate inbriidingu tulemusena saadud homosügootsete vanemate ristamisel. 69.Milliseid põlvkondi tähistatakse F,M,I ?? Ristamises osalenud vanemaid (inglise keeles "parents") tähistatakse tähega P P generatsioon
Meremaal tervelt 12%. Fakultatiivne ristpaljunemine ja iseviljastumine: Enamikul katteseemnetaimedest, arvatavasti paljudel sõnajalgtaimedel ja paljudel selgrootutel esineb suguline paljunemine, kus isendid toodavad korraga nii isas- kui emassugurakke. Enamasti viljastuvad erinevate isendite sugurakud kuid vahel, teatud tingimustes võib aset leida ka iseviljastumine. Paljud organismid, kes toodavad nii emas- kui isassugurakke – nn. hermafrodiidid – saavad oma munärakke viljastada ka omaenda seemnerakkudega. See juhtub näiteks siis kui taime õis hakkab õitsemist lõpetama kuid paljud munärakud (seemnealged) on veel viljastamata või kui taim õitseb siis kui õitsemisperiood hakkab juba lõppema ja pole teiste isendite õietolmu. Iseviljastamine on seega hädaabinõu – parem iseviljastatud seemned kui sigimise ebaõnnestumine. Ka paljudel teistest isoleeritud sooleparasiitidel esineb selline sigimisviis, samuti paljudel taimedel
Esimene eestikeelne tõuraamat avaldati trükis 1918. aastal Tartus. Selles tõuraamatus olid andmed angli ja eesti maatõugu veiste kohta aastaist 1914...1918. Professor Jaan Mägi oli selle tõuraamatu koostaja ja organiseerija. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. KASV JA ARENEMINE Arenemise all tuleb mõista organismi kvalitatiivset muutumist, tema diferentseerimist ja kujunemist keerukama struktuuri ja mitmekesisemate funktsioonide suunas. Kasv on looma keha kvalitatiivne muutumine assimilatsiooni tagajärjel, mis avaldab organismi massi, kudede ja organite suurenemises. Põllumajandusloomade kasvu ja arenemise võib jaotada järgmisteks perioodideks: I Looteline periood (embrüonaalne periood) 1
..20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel asetsevad sugulise paljunemise organid – anteriidid ja arhegoonid. Anteriidides moodustub palju viburitega isassugurakke – spermatosoide. Arhegoonis areneb vaid üks munarakk. Viljastumine toimub veekeskkonnas – piisab veetilgast, et spermatosoidid saaksid viburite abil liikuda arhegooni ja viljastada munaraku. Eellehel olevast sügoodist (2n) areneb uus sporofüüt. Välja surnud : Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Niisketel aladel kasvanud puukujulistest koldade ja osjade jäänustest on aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). Sõnajalad kui õistaimede eellased????? eellehe arengu võimalusi?? 55. Paljasseemnetaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus, kasutamine. Hk
..20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel asetsevad sugulise paljunemise organid anteriidid ja arhegoonid. Anteriidides moodustub palju viburitega isassugurakke spermatosoide. Arhegoonis areneb vaid üks munarakk. Viljastumine toimub veekeskkonnas piisab veetilgast, et spermatosoidid saaksid viburite abil liikuda arhegooni ja viljastada munaraku. Eellehel olevast sügoodist (2n) areneb uus sporofüüt. Välja surnud : Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Niisketel aladel kasvanud puukujulistest koldade ja osjade jäänustest on aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). Sõnajalad kui õistaimede eellased?????eellehe arengu võimalusi?? 32. Hk. Paljasseemnetaimed- Gymnospermatophyta, Pinophyta. Nüüdisaegses
3.Viljastumine Protsess, mille käigus haploidsed sugurakud (sperm ja munarakk) ühinevad, moodustub diploidne sügoot, millel on mõlemalt vanemalt pärinev geneetiline info. Aktiveeritakse munarakk, et hakkaks arenema embrüo. 35. Kehasisese viljastumise tüübid (2) Kopulatsioon – imetajad, roomajad (ka dinosaurused), mõned linnud, sabakonnalised, putukad, mõni kala Spermatofoor – salamandrid, vesilikud, putukad, ämblikud Erinevates staadiumites võib sperm munarakku viljastada – primaarne ootsüüt, I metafaas, II metafaas (enamus imetajaid), meioosi lõpus. 36. Viljastumise etapid 14 1. Spermi ja munaraku esmane kontakt (kemoatraktsioon) ja ära tundmine (võõras-oma) ning spermi kinnitumine rebukestale/ZP 2. Spermi sisenemine munarakku (akrosomaalreaktsioon) ja selle regulatsioon (üks sperm viljastab) 3. Spermi ja munaraku geneetilise materjali ühinemine 4. Munaraku aktivatsioon ja uue organismi arengu algus
..20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel asetsevad sugulise paljunemise organid anteriidid ja arhegoonid. Anteriidides moodustub palju viburitega isassugurakke spermatosoide. Arhegoonis areneb vaid üks munarakk. Viljastumine toimub veekeskkonnas piisab veetilgast, et spermatosoidid saaksid viburite abil liikuda arhegooni ja viljastada munaraku. Eellehel olevast sügoodist (2n) areneb uus sporofüüt. Välja surnud : Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Niisketel aladel kasvanud puukujulistest koldade ja osjade jäänustest on aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). Sõnajalad kui õistaimede eellased?????eellehe arengu võimalusi?? 32. Hk. Paljasseemnetaimed- Gymnospermatophyta, Pinophyta. Nüüdisaegses
· Ühele isaskitsele arvestatakse 30-40 emaskitse, kui isased jooksevad koos karjaga. · Noorkitsede sugulise kasutamise algus · Emased noorkitsed saavad suguliselt küpseteks ja näitavad oma inna teket välja juba 6 kuulistena, kuid paaritatakse enamasti 18 kuu vanuses · Neil peaks vähemalt kehamass 75% täiskasvanud kitse kehamassist · Isaskitsetalled saavad samuti 6 kuu vanuses suguküpseteks, kuid ka juba 3 kuu vanused võivad viljastada mõne kitse- seepärast isased peaks eraldama peale võõrutamist · Ketoos e. kaksiktallehaigus e. tiinustokseemia Sümptomid: · Kits eraldub karjast, ei söö, ei joo, krigistab hambaid, seisab paigal · Kits tõstab pea ülesse ja vaatab taevasse · Kits võib jääda pimedaks (kui vehkida käega silmade ees, ei reageeri) · Sagedane surm tiinuse lõpp-perioodil, haiguse kestvus ca nädal · Vere madal suhkru sisaldus · Hingamisteedest tunda atsetooni lõhna
Ellujäämuse põhjal on võimalik välja joonistada ellujäämuskõverad. Sooline struktuur selle all mõistetakse sugude vahekorda populatsioonis. See mõiste on kasutatav ainult kahesuguliste taimede ja loomade puhul. Tavaliselt on suguküpseid isendeid enam-vähem võrdselt. Kuid emaste-isaste vahekord oleneb populatsioonis ka sellest kummad on populatsiooni seisukohast tähtsamad. Nii on parasiitsetel ussidel ja ühiskondlikel putukatel, kus isa roll on ainult emast viljastada, ülekaalus emasisendid. Sama kehtib ka polügaamsetel liikidel (veised). Monogaamsetel loomadel ja lindudel osalevad isased toidu hankimisel ja järglaste kasvatamisel. Inimesel on 114 isasraku kohta 100 emasrakku. 106 poisi kohta sünnib 100 tüdrukut, kuid 10. eluaastaks on arv võrdsustunud. Endla Reintam, 2008/2009 43 Geneetiline polümorfism
Mida suurem on populatsioonis inbriidingu osakaal, seda väiksema elujõulisusega ja madalama viljakusega populatsioon on. Inbriidingu negatiivne efekt tuleneb kahjulike retsessiivsete alleelide avaldumisest homosügootides. Kui ristumine toimub omavahel mittesuguluses olevate isendite vahel, nimetatakse seda autbriidinguks (outbreeding). Osadel taimedel on leitud lookus S mis kontrollib gameetidevahelist sobimatust. Näiteks alleeli S1 kandev tolmutera ei saa viljastada munarakku S1S2 taimedel, küll aga S2S3 taimedel. See mehhanism takistab homosügootide teket ristumise tulemusena. Autbriidingu tulemusena võime näha heteroosi efekti, kus hübriidid on vanematest elujõulisemad, seda eeskätt geneetiliselt erinevate inbriidingu tulemusena saadud homosügootsete vanemate ristamisel. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs Geneetilisi lookusi, mis määravad kvantitatiivseid tunnuseid, tähistatakse QTL (quantitative trait loci).
Mida suurem on populatsioonis inbriidingu osakaal, seda väiksema elujõulisusega ja madalama viljakusega populatsioon on. Inbriidingu negatiivne efekt tuleneb kahjulike retsessiivsete alleelide avaldumisest homosügootides. Kui ristumine toimub omavahel mittesuguluses olevate isendite vahel, nimetatakse seda autbriidinguks (outbreeding). Osadel taimedel on leitud lookus S mis kontrollib gameetidevahelist sobimatust. Näiteks alleeli S1 kandev tolmutera ei saa viljastada munarakku S1S2 taimedel, küll aga S2S3 taimedel. See mehhanism takistab homosügootide teket ristumise tulemusena. Autbriidingu tulemusena võime näha heteroosi efekti, kus hübriidid on vanematest elujõulisemad, seda eeskätt geneetiliselt erinevate inbriidingu tulemusena saadud homosügootsete vanemate ristamisel. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs Geneetilisi lookusi, mis määravad kvantitatiivseid tunnuseid, tähistatakse QTL (quantitative trait loci).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
