Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"viljasalves" - 49 õppematerjali

thumbnail
6
doc

Eestlaste muinasusund

Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (n...

Eesti ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Leib

Leivaga seotud toimingute puhul ei tohtinud soovida „jõudu”, vaid ainult „jätku”, et leiba ikka jätkuks. Kõigi leivaga seotud kommete vastu eksimine oli rahva arusaamade järgi seotud halbade tagajärgedega. Leival oli oluline osa ka rahvakalendri tähtpäevade tähistamisel. Karja õnneks pidi vastlapäeval leiba küpsetama. Küpsetati nii pikergusi leibu kui ka väikesi vastlakakke. Neid hoiti kuni kevadeni viljasalves ja karjalaskepäeval anti siis loomadele. Kombeks oli ka alleshoitud jõululeiba vastlapäeval või karja väljalaskmisel loomadele jagada (Kalvik). Vanasti peeti vajalikuks tuhkapäeval ahjule ikka labidat näidata. Tuli midagi küpsetada, siis ei läinud leib suvel hallitama. Nii küpsetatigi tuhkapäeval mitmesuguseid kakukesi ja tehti tuhapätsi ehk tuha all küpsetatud odrajahust leiba, mille sisse pandi vahel ka liha....

teaduslikku uurimistöö...
3 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u pool meetrit kõrge.Küla, maja‐ ja maahaldja konsolideerumine viljakusjumalaks, millele on lisandunud jooni äiksejumalalt Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele. Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus. Kultus keskendus Peko kujule mida hoiti viljasalves ja viidi külvi ajaks põllule. Peko kuju asetati tare keskele ja selle ümber pandi küünlad. Liiguti ringis ümber kuju ja loeti kujule palveid. Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna – riitustel osalesid ainult jõukamad (st mitte kõik) peremehed. Lisandus suuline pärimus mis rõhus Peko tähtsusele. Väljaspoolt vaadates oli tegemist paganliku viljakuskultusega, osalejate kirjeldustes tuleb aga seile seos kristliku traditsiooniga....

Kultuur
117 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Müüt kordamisküsimused

Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty...

Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana Eesti Rahvausund – Peko

Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma kirjakeelt ja rahvausk enne ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti ristiusk vastu õigeusu kujul. Kuna Setumaa piirkond on muust Eestist rohkem eraldatud, siis sealses piirkonnas jäi ristiusu k...

Eesti kultuuriajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Müüt ja mütoloogia eksam

55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missusuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? 1) Peko on setode viljakusjumal. (kultus oli salajane, vähe infot) 2) Peko kultus on ainuke jumalakujuga kultus. (teistel ei ole sellist kuju nu ) 3) Kuju on umbes poolemeetrine inimest meenutav (puust v vahast) (muidu oli viljasalves , aga viljakoristuse ajaks viidi põllule) 4) Peko auks korraldati kaks korda aastas pidustused: kevadel ja sügisel (algus-lõpp) 5) Pidudel osalesid ainult jõukamad pered. Tuldi tallu, kus peko kuju viibis (pekopapp) 6) Söögi joodi, palvetati, et peko tooks vilja- ja karjaõnne 7) Peko külge asetati küünlad ja seega ­ peko kui küünlajalg 8) Sügisel valiti järgmise aasta pekopapp. :D ­ vereliisk ­ mehed hüppasid rüseldes üle aia ja kes...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

Muude väljajätete puhul see argument ei kehti. Nii nagu suhteliselt vähearvulistest muistenditest 50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko pidustused 2 korda aastas, kevadel ja sügisel, kogukonna ühine varjatud ettevõtmine Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning viidi külvi ajal põldudele Pidustuste ajal Peko kuju tare või rehe keskel, kuju peale või ümber asetati küünlaid Ringis ümber kuju liikumine, Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine Uue Peko-papi valimine vereliisuga Kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna ­ ainult jõukamad peremehed Suuline pärimus, mis rõhutab tõsiseltvõetavust ­ hoiatusmuistendid...

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
44
rtf

Müüt ja mütoloogia eksam

04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ainekursuse Müüt ja mütoloogia kordamisküsimuste vastused

04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...

Rahvakultuur
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun