orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistamine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks :S). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena. Taluvus ja optimum. taluvusala ehk ökoamplituut: taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. (piiravad keskkonnatingimused) Optimum on antud liigi jaoks sobivaimad tingimused. Ökosüsteemi toodang
d) piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi e) talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata Põllumajandus 18.sajandil 1. Põhjasõja-eelne külvide-saakide tase saavutati 18.sajandi keskel 2. Sajandi lõpuks oli teraviljatoodang võrreldes sajandi algusega kahekordistunud 3. Vilja veeti tollivabalt Rootsi, tarbijaks kohapealne vene sõjavägi 4. Viina veeti Peterburi, viinapõletamine, neelas kolmandiku viljasaagist ja mõjus märgatavalt metsadele 5. Veised veeti lihaloomadena Peterburi, andsid ka väätist põldudele Talurahva kihistumine 1. Talurahvas ei saanud seadustest õieti atu ja tekkisid talurahvarahutused. 2. Sajandi lõpul kujunesid välja mõisnike rühmitused, kes otsisid olukorrast väljapääsu. 3. 18.sajandi lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: a) peremehed b) sulased, teenijad otsesed mõisa orjad
Siirdumine linna vabadike arvelt. 6. Sulane-vähem õigusi kui vabadikul, saab vähem palka, sulase eest vastutas peremees, peremees maksis sulase maksu.7.orjad 25.Maaühiskonna õiguslik olukord ja koormised: 1.KOORMISED: Viljakümnis- viljaandam jäi tähtsaimaks koormiseks 16 saj teise pooleni, kohati kauemgi. Kümnise võtmisel tavaliselt hinnati viljasaaki enne või pärast lõikust, see andis võimalusi andami suurendamiseks. Kümnise maksimaalne määr oli veerand viljasaagist. 2.Muud loonusandamid- osa saagist tuli loovutada piiskopi ametimeestele. vakukaer- Lääne-Eestis, mis oli mõeldud feodaali kaaskonna hobuste söödaks. Tatrahinnus, linakümnis, kümnis õlgede suhtes- tavaline määr oli 20 kubu adramaalt. Heinaandam, kalakümnis, loomakümnis- tuli anda karja juurdekasvult. 3.Rahamaksud- esmajoones nõuti neid sulastelt ja vabadikelt. Foogtiraha- tõenäoliselt tasu foogtile kui kohtumõistjale
Karl XII-Rootsi valitseja Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest.
tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistumine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena. Taluvus ja optimum. taluvusala ehk ökoamplituut: taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. (piiravad keskkonnatingimused) Optimum on antud liigi jaoks sobivaimad tingimused. Ökosüsteemi toodang
Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. 1632. aasta 1. veebruari seadus kinnitas pärisorjusliku seisundi ning õiguse väiksete rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse PõhjaEestis. Talupojad kaotasid oma isikliku vabaduse. Nii toimus Rootsi võimu perioodil talupoegade lõplik pärisorjastamine.
talupoegade sunnismaisus. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist maksma ka riigimakse. 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse PõhjaEestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas. talupoegadel keelati omavoliline lahkumine mõisniku juurest. talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, mõisnik võis temalt maa igal ajal ära võtta.
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
kõik tavalised maksud ja teokohustused. Nendest alamasse kihti kuulusid mitu liiki väikemaapidajad ( pundenikud, üksjalad ) ja lõpuks maata talupojad ( vabadikud, manulised jt. ). Maata talupojad teenisid ülelpidamist palgalistena suuremates taludes. Väikemaapidajate ja maatute hulka sulandusid orjad, nn. Träälid, sedamööda, kuidas kiriku mõjul endine orjus kadus. Talurahva maksudena nõudis vasall-mõisnik kümnist, eiti viljasaagist, hiljem karjaltki. Kiriku ülalpidamiseks nõuti nn. Preestrivilja. Muude maksude kõrval esines ka vakus, mis oli määratud andam maksunõudja foogti ja ta saatkonna vastuvõtuks teatavatel aastaaegadel korraldatud vakupidude jaoks. Maksud suurenesid pidevalt koos mõisnike omavoliga, viies talupoja sageli maksuvõlgadesse ja saades aluseks ta vabaduse piiramisele. Seetõttu siirdusid talupojad kergemate kohustustega kohtadesse või linnadesse, rannikult
Lääne- Euroopas hakkas arenema manufaktuuritööstus ja kasvasid linnad, mille tõttu suurenes teravilja sisseveo vajadus. Mõisate arv tõusis Eestis juba 500-le. Järjest rohkem läksid moodi luksusesemed. Feodaalide huvi kasvas teraviljasaakide suurendamise vastu ning talupoegade koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti erimõisates. Ordu- ja piiskopimõisates jäi endiselt tähtsamaks loonusrent. Kümnis tähendas nüüd juba veerandit viljasaagist. Järgmise sajandi alguseks mindi mitmetes eramõisates täielikult üle loonusrendilt raharendile. Osal talupoegadest õnnestus asuda linnadesse, kus vajati samuti töökäsi. 14. saj. lõpust on teada, et omavoliliselt lahkunud talupoegadele tehti trahvi. 15. saj. alguses hakati pagenud talopoegi välja nõudma ja tagasi tooma. Tekkis põhimõte ,,mees või võlg". Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid pagenute väljaandmiseks. Kõik pagenud talupojad tuli üles anda
Mükotoksiinide metabolismi tundmaõppimine on võimaldanud senisest tundlikumate biomarkerite välja töötamist, mis põhinevad mõne makromolekulaarse molekuli seondumisel mükotoksiini või selle metaboliidiga organismis, misjärel molekul vereproovis või piimas detekteeritakse. (Bryden, 2007) 3. LOOMASÖÖDA SAASTATUS NING LÜPSILEHMADE TERVIS 3.1 Mükotoksiinide esinemine loomasöötades. Hinnanguliselt on veerand maailma viljasaagist mükotoksiinidega saastunud, ning paljudes 6 piirkondades on mükotoksiinidest vaba loomasööta kasutada praktiliselt võimatu. Meie kliimavöönd on sobilik Fusarium ja Penicillium spp. kasvuks. Eestis on loomasöödast leitud ohratoksiini, zearalenooni ja aflatoksiini, harva ka deoksinivalenooli, rohkem saastatud on olnud kliid ja jahvatusjäätmed. Erinevatele söötadele on iseloomulikumad erinevad mükotoksiinid:
Mõisad kujunesid aegade jooksul võimsateks majandusüksusteks. Aitade, veskite kõrvale ehitati tallid, laudad, juustumajad, õllekojad, viinaköögid, keldrid. Väiksemal mõisal võis hooneid olla kümne ringis, suurtel mõisatel kuni nelikümmend. Aegade jooksul, sõdade käigus oli palju muutunud, kuid elav ehitustegevus kees Liivimaal jälle XIX sajandil. Majanduslikud olud olid paranenud, sajandi algul toodi Eestisse sisse kartul. Eriti tulus oli viinamüük, milleks kulus pool viljasaagist ja kogu kartul. Praaga läks härgade söödaks ja liha müüdi linnadesse. Nii on teada, et 1680. aastal oli Eestis tuhat kakssada kõrtsi, XVIII sajandi lõpuks üle kahe tuhande. Õlle- ja viinatootmine oli talupoegadel rangelt keelatud. See oli mõisa õigus ja maksuvaba tulu. Kõrtsmik oli mõisa müügiesindajaks, kes meelitas talupoegi vilja vahetama viina, soola ja raua vastu. Mõis sai tulu ka talupoegadelt võetavast naturaalandamist ja veskitest
16. Maarahvas 14.-16. saj. (67-70) : Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu - Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj
*Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam kümnendikku vaid ulatus kuni veerandini viljasaagist. *Haagi-,ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatus isikud. *Pärisorjus- aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. sajandi alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Seega oli kehtestatud pärisorjus. *Adratalupojad- nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude
14. sajand mõisnikule kogu võimutäius + Oli järk-järgult toimunud oma roll Jüriöö ülestõusul + Rüütelkonnad ühe piirkonna mõisnikud hakkavad koos asju arutama. Talupoegade olukord 13.-14. saj keelati väliskaubandus saarlastele suurim löök, Saaremaa oli olnud rikkaim piirkond suure rahvaarvuga, kuid nüüd rahvaarv väheneb ja hakatakse rääkima Saaremaast kui vaeseimast piirkonnast. Naturaalandam osa viljasaagist + Kümnis kindel protsent saagist, algselt 10%, hiljem peaagu 50%-ni + Hinnus kindla suurusega osa, nt 10 kotti kartulit sellelt talust Teotöö mõisa põllul töötamine, hiljem on see kui teoorjus Kirikukümnis kirikuõpetajat tuleb ülal pidada ehitustöödel osalemine talupojad ehitasid ehitisi sõjateenistus Maarahvas 14. 16. sajandil Rahvaarvu kasv Sisserändajad + sakslased
Kõik toimus vabaturumajanduse alusel, reegleid polnud. Eesti tlaupoeg tundis raha, Liivimaal kasvatati raha saamiseks lina. Talusid osteti ka laenu peale, laenu maksmise periood oli pikk. Oli üksikuid talupoegi, kes said korraga summa välja käia. Talude päriseksostmine oli Liivimaal rohkem, sest siin oli kroonumõisaid rohkem ja kroonumõisa maade ostmine oli soodsam. Põllumajanduse arengu põhijooned 19. sajandil Teoorjuslik mõisamajandus 1830.aastatel Eestimaa kubermangu pool viljasaagist läks viina tootmiseks. Liivimaal oli viina tootmise osakaal väiksem. Põllumajanduslikku haridust sai Riia Polütehnilises Instituudis, mille keskpunkt oli tehnilisel valdkonnal. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine 19.saj II veerand, keskpaik. Talude rentimine, viinatööstuse ümberkorraldamine. Esiteks hakati kasutama uusi masinaid, mis olid efektiivsemad, teiseks vahetati toorainet, teravilja asemel hakati viina tootmiseks kasutama kartulit. Arengusuunad 19.saj lõpupoolel
o Aadlike jõukus tänu sellele kasvas ja rajati üha uusi mõisaid. Ligi 500 tükki oli 16 saj. o Toodi sisse ka luksus ning muid kallihinnalisi esemeid tänu mereteedele. o Koormisi tõsteti, kuna turustamisvõimalused suurenesid. o Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. o Järgmise saj algul mindi pea täielikult üle loonuserendil raharendile. o Maarahvas hakkas vastu: esitati kaebusi mõisnike peale, asuti elama mujale. See oli mõisale kahjulik. o Kuna talupojad läksid minema siis sõlmiti pakt, et talupojad tuleb ülesse anda. o Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
