Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Talurahva õigused: Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Taluperemehed vabastati nüüd peksukaristusest sootuks.
aega peeti veriseid sõdasid, ning olid näljahädad ja pärisorjus. Kuid ei saa ka väita, et rootsi ajal selliseid asju ei eksisteerinud. Tõsi toimus reduktsioon, kuid see ei toimunud igal pool üle Eesti. Säilis talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus võttis maad Põhja-Eestis. Samas ei saa ka väita, et talupojad päris ilma õigusteta oleks jäetud. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama. Ühtlustati Eesti keele grammatikareeglid, mis omakorda tõid lihtsust juurde kirjakeele õppimisele. Eestlaste lugemis ja kirjutamisoskus olid Rootsi aja lõpul märkimisväärselt head. Rajati Tartu ülikool. Kuid ka see oli poolik võit. Ülikoolis
Tähtsaim neist oli kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse väljakujunemine. ,,Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega. Minu arvates olid need Rootsi aja halvad pooled: talupojad olid seotud endist viisi oma maa külge kui nad põgenesid võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Nad pidid andma veel ka mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Halb oli ka see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seemet natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem, kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja
karistati sageli ja julmalt. Üha rohkem asusid sakslased elama mõisadesse ja 16.sajandi keskpaigast küündis mõisade arv juba 500-ni. Mõisades tegeleti peamiselt teravilja kasvatamisega, mida müüdi lääne-Euroopasse ja madalmaadesse. Aadlike jõukus kasvas ja tekkis juurde uusi mõisasid ning 16.sajandi keskel oli Eestis juba üle viiesaja mõisa. Talupoegadelt hakati nõudma teoorjust. Künnis, mis algeselt tähendas kümnendikku ulatus nüüd vaid kuni veerandini viljasaagist. 16.sajandil mingi üle paljudes mõisades raharendile. Suurenenud surve eest põgenesid paljud talupojad Venemaale, Rootsi või Soome. Mõisnikud hakkasid neid karistama, trahvima ning hiljem jõuga tagasi tooma. Kui talupoeg pages teise mõisniku juurde, pidi viimane kas tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud koormised. Mõisnikud sõlmisid omavahel kokkuleppeid talupoegade osas ja seati ametisse adrakohtunikud
kuid nüüd pidid nad hakkama selle eest renti maksma. Aadli omavalitsus kaotati maanõunike kolleegiumi laialisaatmise ning maapäeva allutamisega kindralkubernerile. Talupoegade kohustused muutusid Rootsi võimu tulekuga suuremaks. Suurenesid talupoegade teokoormised. Talupoeg pidi teatud arvu päevi mõisas tasuta tööd tegema. Viljalõikusele omal põllul said talupojad alles siis, kui mõisa põllud koristatud. Lisaks sellele, pidid nad osa omast viljasaagist mõisale andma, samuti pidid nad maksma riigimakse. Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, toimus Rootsi võimu perioodil lõplik talupoegade pärisorjastamine. Hakati korraldama rahvaharidust. Hakati õpetama talupoegi piiblit lugema. 1684 hakkas korraldama Bengt Gottfried Forselius õpetajateseminare. Lõpetanutest umbes 50 võisid hakata koolmeistrina tööle loodavates kihelkonnakoolides. Tänu Ignatsi Jaagule ja
külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupojad vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitasid mõisnikud tihti kurjasti ära. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Mõisnikud takistasid ka talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vaja oli. Negatiivseks võib lugeda ka seda, et Rootsi ajal hakati Liivimaal läbi viima nõiaprotsesse. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud andekad inimesed. Rootsi aega nimetatakse tihtipeale ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid ,,hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI ajast kuni 1680
Selles külas ei olnud palju inimesi, kuid nad kõik elasid õnnelikult ja üksmeeles. Alati oli viljasaaki palju ja ega kalastki puudust olnud. Kõik õunapuud olid õunu täis. Aiamaad uputasid aedviljadest. Külas ei pidanud keegi nälga tundma. Mõni kilomeeter pärast küla elas üks mõisapere. Mõisnik oli väga pahane, kuna nende viljasaak oli väga kidur. Hädavaevu sai perekond toidetud. Kui mõisnik sai teada, et lähedal asuvas külas lokkab viljasaagist, muutus ta veel kurjemaks. Mõisnik otsustas välja uurida, kust külaelanikud nii rikkalikkult saaki saavad. Ööpimeduses läks ta külas oleva mäe juurde, kuid kuulis hääli ja peitus lähedal olevatesse põõsastesse. Kogu külarahvas oli mäe juurde tulnud. Kui nad kõik olid kokku kogunenud, laususid nad kõik ,, Seesam, avane" Korraga tuli mäe seest välja hulk vilja ja muid toiduaineid. Külarahvas korjas kõik saagi kokku ja nad läksid oma kodudesse tagasi
arvasid, et talupojad olid lihtsalt tööloomad ega väärinud mingeid õigusi. Rootsi aeg on ajavahemik Eesti ajaloos, mille kestel kuulus Rootsile suur osa Eesti territooriumist. See kestis algas aastal 1561 ja lõppes kas aastal 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla või 1721, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega lõppes Põhjasõda. Rootsi võim suurendas talupoegade kohustused nagu teoorjus ja talupoeg pidi andma mõisale osa oma viljasaagist ning maksma riigimakse. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade koormised. 1645. aastal fikseeriti sunnismaisus sellega ka pärisorjus Põhja- Eestis. 1696 aastal, aga kõik muutus tänu Liivimaa majandusreglement. Sellega keelati talupoegade karistamine mõisates, fikseeriti koormised, talupojad said talude päritava kasutamisõigus. Sellega oli talupoeg jälle vaba. Rootsi aja algus oli Eesti talupojale väga karm, kuid see lõppes leebelt
olnud. Esiteks see, et inimesi ei sunnita vastu oma tahtmist elu jätkama. Mulle lihtsalt ei mahu pähe see, kuidas saab suitsiidi propageerida? Elamine on üks elu vooruseid, ning seda ei tohiks hüljata lihtsalt sellepärast, et hetke ajendil soovitakse oma elu lõpetada. Teiseks ei meeldi see, et kanad ei mune oma mune ise. Nimelt, kui võtta ära kanalt muna, on see sama kui võtta ära emalt laps. Kolmandaks tekitab palju mõtteid see, et viljasaagist tehakse ainult leiba. Sellest saaks ju ka kõike muud teha, ning oma igapäevast toidulauda rikastada erinevate hõrgutistega. Neljandaks tahaks mainida seda, et kui saare elanikkond ületab oma maksimumi, siis osa saadetakse maismaale. Vot see on asi mis tekitab hetkelist viha, sest seal kus on inimese kodu on üldjuhul ka tema süda ja hing, ning kodust pagendamine tähendaks sama kui võtta inimese hing ja süda, ning need lihtsalt purustada.
U. 1000 mõisat.Era-ehk rüütlimõisad.Riigi-ehk kroonumõisad. Kirikumõisad e pastoraadid.Teraviljaeksport.Viinapõletamine.Talumaa kuulus mõisnikele, talupojad pidid maksma koormisi, vakuraamatud.Mõisamaade riigistamine-reduktsioon. 5)Talurahvas Rootsi ajal Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Nad pidid tasuma koormisi ja need pandi kirja vakuraamatutesse. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust.Hiljem anti talupoegade olukorra parandmiseks välja õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. (Rootsi valitsuse määrused) 6)Linnad Rootsi ajal Domineerisid saksa kaupmehed.10 linna-Trt, Tln, Uus-Pärnu, Kuressaare, Valga, Viljandi, Paide, Narva, Rkv, Haapsalu. Hiljem lisandusid veel Võru ja Paldiski, kokku 12 linna. 7)Kaubandus
nende koormised ning näljahädal viidi teravilja välja selle asemel, et omasid aidata. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt. Võib väita, et reduktsiion vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse vakuraamatud, mille tõttu mõisavalitsejate kuritarvitused olid piiratumad. Talurahvakultuur sõilitas oma ilme ja muutus aeglaselt. Hakati pruukima ohtralt õlut ja viina ning nende turustamisekas rajati ohtralt kõrtse
Raha väärtustati ka juba tolleaegses ühiskonnas. Lisaks väärtustati kooliharidust, sest sellega loodeti saada talule au ja kuulsust. Teoses on lause: ,,Issanda teed on imelikud ja veel tüki maad imelikumad on inimeste teed, kellele isa on otsustanud anda hariduse ainult sellepärast, et üks Aiaste perepoegadest peab tooma talule au ja kuulsust, mida suudab ainult koolitatud mees." Inimeste unistused olid lihtsad, ei loodetud midagi utoopilist. Mats Aniluik unistas heast viljasaagist (,, ..., paludes öösiti, unepuuduse all kannatades kõigevägevamat, et see laseks ikka sellele lahjale mullale oma armulikku palet paista.") ja igast järgmisest rehepeksu nägemisest ( ,,Ja vana mees tänab endamisi mõttes suurt jumalat, et see on pikendanud ta elupäevi veel ühe sügise võrra."). Loomulikult unistab ta ka talu heast tulevikust ja sellest, et Jüri saaks enda kõrvale hea perenaise.
Kuna põllud olid kivised siis tegeleti kivikoristusega ja ehitati kiviaedu. Suurimad kivikoristused Saare ja Hiiumaal. Teotöö Teotöö: jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu: iga nädal teatud arv päevi teomees koos veoloomade ja rakendiga. Kuni kuus päeva nädalas. Jalategu: suvine põllutööde hooaeg ja sama palju päevi. Abitegu: kiireloomuliste mõisatööde hooajal. Heinategu, sõnnikuvedu, alepõletamine, talvel mõisavoorid. Lisaks veel loonusandamina osa talu viljasaagist mõisale. Peale selle lambaid, mune, võid, mett jne. Pärisorjastamine Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega tunnistati riiklikul tasemel sunnismaisust. Mõisnikele jäi ka kodukariõigus. 1645 uus seadus talupoegade pagemise takistamiseks. Varjamise eest sai ka karistada. Pärisorjuse lõplik vormistamine 1668 tehtud ja 1671 Rootsi valitsuse poolt kinnitatud politseikorraldusega. Lapsed sünnivad pärisorjadena
rubla. Selle pärast Meie ajalehetoimetus vajamegi kooli sai ka lühiusutluse ühe rajamiseks tuhat rubla, külahärraga, mis too mis kavatsetakse sellest ettevõtmisest kokku koguda arvab. annetuste ja 1. Tere härra, heategevusüritustega. sooviksime teada, mis teie arvate, kas on vaja rajataks? kreisikooli meie - Annetasin just väikse kihelkonda rajada? osa oma tänavuse suve -Jah ikka, sest ma viljasaagist sooviksin, et mu heategevuseks, selleks võsuke saaks endale oli 200 rubla. hea hariduse ja 3. Kas kavatsed hakkaks samasuguseks tulevikus ka annetada? rahvajuhiks nagu härra -Kui saak lubab, siis Hurt ja F. Kreutzwald. ikka. 2. Kui suure panuse te Suured tänad Härra! kavatsete anda, et kool Indrek Harlamov, Helen Kont, Mari-Liis Kont, Kelli Krüüger, Raul Rego
talupere suurusest. Nüüd tekkis talupoegadel õigus kaevata mõisniku peale, mida alguses agaralt tehtigi, kuid mõisnik hakkas oma õigust ,,ostma". Talupoeg pidi tasuta mõisas töötama teatud arv päevi nädalas. Teotöö ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul, said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist. Üldiselt arvan, et talupoegade olukord ei muutunud paremaks. Heaolu rikkus ka 1695-1697. aasta ajaloo suurim näljahäda. Näljahäda põhjuseks oli 1695. aasta kehv ilm, mis ei sobinud viljakasvuks. Hiline kevad ja suvel sadanud lausvihm põhjustasid täieliku ikalduse. Kuigi omati suuri viljavarusid, ei antud seda siiski eestlastele. Enamus viljast veeti Soome ja Rootsi, kus oli söögiga samuti kitsas käes. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest, seega
väljä peamiselt teravilja, lina, kanepiheie, puit, paekivi ja sises soola, vein, õlu, vürtsid, maarahvas õigused: võis osta ennast raha eest koormistest lahti osta, kohustused: sõjaväe teenistus, maksud, isanda põllul töötamine, palgatöö, koormised, maa harimine, kihid: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba talupoeg, vabadik, trääl, kümnis: ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist, katoliku kirik ordud: tsistertslaste ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu: dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster, püha brigitta nunnaklooster pirital, usk maarahva hulgas: eestlased loobusid oma kõrgjumalatest ja hakkasid uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid, lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon e usupuhastus, mis
Eesti rahvast Rootsi võimud näljahäda puhul mingit moodi ei toetanud. Hinnanguliselt suri Suure nälja ajal ligikaudu 20% siinsest elanikkonnast. Enne nälga levis Eesti aladel katk, mille tõttu ei toimunud õppetööd isegi Tartu ülikoolis. Rootsi võimu alal suurenesid talupoegade kohustused, eelkõige kolme eri liiki teoorjust (rakme-, jala- ja abitegu). Talupojad pidid kindla arvu päevi nädalas töötama mõisa põllul lisaks tuli loonusrendina maksta mõisale osa oma põllu viljasaagist samuti tuli tasuda riigimaks. Rootsi ajal kehtestati lõplikult pärisorjus. Põhja-Eestis hakkas see kehtima 1645.aastal ja Lõuna-Eestis 1668.aastal. Keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisa territooriumilt. Talupojad olid lõplikult kaotanud oma vabaduse. Lisaks kõigele oli mõisnikul õigus rakendada ihunuhtlust. Kuuludes Rootsi riigi koosseisu juhtus Eesti aladel nii häid kui halbu asju. Seda perioodi ei saa üdini nimetada ei heaks ega halvaks
rohkem uusi töölisi. Talupoisil või ka talutüdrukul oli pääs mõisateenindusse sammuks edasi, sest võimaldas paremat ja peenemat elu. Mõisad jagunesid era-, riigi-, linna-, kiriku- ja kloostrimõisateks. Rootsi ajal olid levinuimad riigimõisad, vene ajal eramõisad. Kirikumõisad olid maksuvabad. Mõisate tekkimisega tuli talupoegadele juurde teotöö kohustus, mille koormus järjest suurenes. Kui kümnis tähendas esialgu kümnendikku, siis aja jooksul suurenes see juba veerandini viljasaagist. Talupoegadelt hakati talukoha eest nõudma renti teoorjusena, kus talupoeg pidi töötama teatud arvu päevi mõisas tasuta. Koormiste kasvades muutus rendikohustuste täitmine talupoegadele ülejõukäivaks. Talupojad hakkasid põgenema linnadesse, piiriäärsetel aladel teistesse riikidesse (Venemaa, Rootsi, Soome). Kohustuste mittetäitmisel võisid mõisnikud talud likvideerida ja omandada nende maad,
Enamik koole tol ajal paiknes Lõuna- Eestis. Rääkides talupoegadest, havlenes nende seis Rootsi aja tulekuva. Talupoegade kohustesed suurenesid, eriti teoorjus. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrastamiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid korjatud. Lisaks sellele pidid talupojad loomusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Lisaks sõjakoledusele, hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 1665-1690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Tartu Ülikoolis. Teadaolevalt kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695-1697. Ilm oli viljakasvuks ebasoodne- sadas suvi läbi külma vihma ja sügisel tuli varakult külm. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. 1697
·Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda ·Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks ·Kõige suuremas sõltuvuses Lõuna-Eesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal Eestlaste olukord halvenes: ·kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne- ja Põhja-Eesti rahvas ning saarlased. ·Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2)Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu kümnendikkukümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. ·Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda. Talupoegade jagunemine: - Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, peamiseks koormiseks teotöö
kuid nüüd neid tugevdati taas.Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Põhimõtteliselt oli võimalik oma häda kurta isegi kuninga enda ees. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Vene ajal Kasvasid koormised, võrreldes Rootsi ajaga. Raskeim oli abitegu, mida nõuti kibedaimal tööajal vastavalt mõisa vajadustele. Talupoegadel puudusid sisuliselt õigused. Raskem oli siiski talupoegadel Vene ajal. Rootsi ajal oli mõisnikel kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste suurendamise õigust neil ei olnud. Rootsi valitsus andis
Samuti linnade rüüstamine tõi eestlastele palju kahju. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi „emamaa” huve: Eesti linnades kehtisid kõrged tollimaksumäärad, aeg-ajalt rakendati vilja väljaveokeelde - sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 2 Ehk siis Eesti jäi pigem tahaplaanile ning Rootsi kandis enamasti enda eest hoolt. Mõisast sõltuvate talupoegade teotööst sõltus mõisamajandus. Lisaks teotööle oli talu kohustatud osa oma põldude viljasaagist ja talumajanduse toodetest mõisale loovutama. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes.3 Järk-järgult suurendasid mõisnikud teokoormist ning see pani talupoegi paremat elu tahtma. See ajendas talupoegi oma elupaikadest põgenema ning 17. sajandil sekkus suureulatuslikku talupoegade põgenemisse mõisnike survel ka riigivõim. Kinnitati nn
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), ki...
ära ning nad pidid hakkama makse maksa Talupojad Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused; koos mõisapõldude sureneminsega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus iga mõisniku suvast; redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud; talupoeg pidi teatud arvu arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama; talupojad pidid andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist (loonusrent); maksa riigimakse; 1645.aastal fikseeriti sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestisse; talupoegadel oli keelatud omavaliline lahkumine mõisniku juurest; mõisnikud võisid talupoegadelt maa ära võtta ning anda ka ihunuhtlust; mõisnikel oli keelatud talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormist tõsta; talupojad võisid mõisniku tegusid kohtusse kaevata
saetud 25% selleks, et luua karjamaasid veisefarmidele. Hinnangute järgi iga neljas unts (25,6 grammi) hamburgerit, mis on tehtud kunagise vihmametsa maa-alal üleskasvanud veiselihast, hävitab 55 ruutmeetrit troopilist vihmametsa. Ligikaudu biljon inimest kannatab meie planeedil nälja ja alatoitluse käes. Igal aastal sureb nälga üle 40 miljoni inimese ja enamuse nendest moodustavad lapsed. Sellest hoolimata kasutatakse enam kui kolmandikku maailma viljasaagist loomade toitmiseks. Ameerika Ühendriikides söödetakse lihaloomadele koguni 70% kasvatatud viljast. Kui me toidaksime lihaloomade asemel inimesi, siis ei jääks keegi nälga. Kui vaadelda maakera üldist ökoloogilist võlga aastatel 1980 kuni 2002, siis on see 2,5 maakera taastootmisaasta suurune. Kui inimkond oma elustandardeid ei muuda, siis ökoloogiline võlg jätkab kasvamist. See võlg vähendab tarbimisse jäävate ressursside hulka. Kui me jätkame vanaviisi
a) Iirimaa b) Inglismaa c) Island 3.ÜLESANNE Elu maal õp lk 52 68 JOONISTA SKEEMINA KESKAEGNE MAAOMAND. Tee tabel (kaks lahtrit): Koormise liik Milles seisnes? Teokohustus talupoeg pidi oma isanda põldu kündma, aitama põllu ja ehitustöödel, täitma voorikohustust. talupoeg pidi osa oma saagist ja rahast isandale andma. Naturaalandamid talupoeg pidi andma osa oma viljasaagist ja kariloomadest koguduskirikule. Kirikukümnis 4.ÜLESANNE Kirjuta lühikokkuvõte teemal Keskaegne linn /kasuta järgmisi kavapunkte: tekkimine, arhitektuur, juhtimine, linnakodanikud, õiguskorraldus, kaubandus/. Rooma riigi kukkumisega kadusid ka vanaaja linnad. Keskaegsed linnad tekkisid inimeste arvu kasvuga, põlluharimisviiside täiustumisega, põllumajandustoodangu kasvuga, käsitöö ja kaubanduse eraldumisest põlluharimisega, ja kaubavahetuse elavnemisega. Käsitöölised ja
tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. 1632. aasta 1. veebruari seadus kinnitas pärisorjusliku seisundi ning õiguse väiksete rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse PõhjaEestis. Talupojad kaotasid oma isikliku vabaduse. Nii toimus Rootsi võimu perioodil talupoegade lõplik pärisorjastamine.
ei ületanud eestlaste osa üle 50% piiri. Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Talupojad pidid loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. Vene ajal 1737. aastal sõnastati aga Roseni deklaratsioon , mis oli talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Seal oli kirjas, et siinne talupoeg on pärisori ja senised õigused kaotati.
talurahva olukorda. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Talupojad pidid loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Taluperemehed vabastati nüüd peksukaristusest sootuks. Talupojad vastandasid endid kõikidele “sakstele” ja pidasid endid maa ainsateks tõelisteks pärisperemeesteks
käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunftidesse, endisel valitses saksa keel ja meel. Linnu ümbritsesid kraavid ja väravad, mis pandi ööseks lukku. Peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili. Sisse veeti soola, metalli, tubakat ja soolaheeringat. Tekkis uus moodus, kuidas vilja rahaks teha, sest mõisnike õigus oma vilja otse välismaa kaupmeestele müüa oli piiratud. Uus moodus oli viinapõletamine, mis neelas juba kolmandiku viljasaagist ja laastas märgatavalt metsi. Uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas peeglite ja portselani tootmise. VALGUSTUSSAJAND Valgustus 18.sajand on valgustussajand. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähendust, ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Valgustajad: Põltsamaa pastor
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elulugu: Sündinud Järvamaal, Tammsaare talus. Tammsaare pole tegelt tema isnikunimi, vaid talu, kus ta sündinud on. Elas suhteliselt vaestes oludes. · Haridustee lünklik (väikemaarja kihelkonnakoolis) aastad jäid pidevalt vahele sõltus isa viljasaagist. Õppimistee venib väga pikaks. · Läheb Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse (eragümn.) - tuli maksta, seega ei käind seal väga kaua pidi selleks töötama. Tartu ÜK õppis juurat. ÜK jäi ka pooleli haigestus tuberkoloosi (leidis raha ja veetis aasta Kaukaasias tervist parandamas) sai sellest üle tänu reisile. · Veetis järgnevad aastad venna juures Koitjärvel (pärast Kaukaasiast tulekut)
· LääneEuroopas arenes manufaktuuritööstus ja linnad, suurenes vajadus teravilja järele, see toodi Liivimaalt (selle eest maksti head hinda, sest rehetares kuivatatud vili väga hea kvaliteediga) · 16. saj keskel Eestis ca 500 mõisa. · Tõsteti koormisi (et mõisate saaki suurendada, mida saaks müüa), talukoha eest rendi maksmisel tõusis esikohal teoorjus. Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes.
1255. aasta lepinguga säilitati ka oma poliitilised õigused, võeti kohustus ordut toetada.) Eestlaste olukord halvenes: · o kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne- ja Põhja-Eesti rahvas ning saarlased. o Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2) Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu kümnendikku kümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. · o Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda. Võõrvõimude omavahelised suhted: Võõrad võimud omavahel:
1255. aasta lepinguga säilitati ka oma poliitilised õigused, võeti kohustus ordut toetada.) Eestlaste olukord halvenes: · o kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne ja PõhjaEesti rahvas ning saarlased. o Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2) Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu kümnendikku kümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. · o Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda. Võõrvõimude omavahelised suhted: Võõrad võimud omavahel:
muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid
Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest
teest leidis kasutamist vaid 400 km. · 1965-1985 toodeti rohkem kütust, terast, tsementi kui kogu NSVL varasema ajaloo jooksul kokku. Samas polnud see vastavuses elatustaseme, elu kvaliteedi kasvuga · raiskamist ja ebamajanduslikkust kattis hankiv tööstus. Gaas ja nafta tõid riigile soodsa maailmaturu konjunktuuri tõttu tohutut tulu ja seda kulutati kergel käel · sama vastuoluline kui tööstuse areng, oli ka põllumajanduse oma · igast uuest viljasaagist kaotas riik 20%, kartulist 40%, juurviljast 33% transpordi- ja hoidlamajanduse kõlbmatuse tõttu. · Rasked ikaldusaastad järgnesid üksteisele 1965, 1967, 1972, 1975 · Kolhoosikord asendus sovhoosidega, majandite allakäik, tagajärg massiline põgenemine maalt · Elanikkonnal tekkis sel ajal teatud kindlustunne: ehkki läbi raskuste, aga siiski oli võimalik endale eluks vajalikku hankida ja võimalust mööda isegi mugavust lubada
Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14.saj lõpust võeti omavolilistelt äraminejatelt talupoegadelt trahvi. - Sõnakuulmatuse korral hakati tihedamini kasutama füüsilist jõudu ( ka sõjalist) - 15. saj tunti suurt huvi Eesti teravilja vastu ning kuna aadlikele oli see suur tuluallikas, hakkasid nad tõstma talurahva koormisi. - Eramõisates hakkas tähtsaks muutuma teoorjus, ordu- ja piiskopimõisates jäi tähtsamaks loonusrent. - kümnis ulatus kuni veerandini viljasaagist. - Mõisnikud hakkasid üha enam loonusrendi asemel nõudma raha. - 15.saj hakati pagenud talupoegi tagasi tooma või neid välja nõudma. Põhimõte: "MEES VÕI VÕLG" - 16. saj mindi väga paljudes eramõisates pea täielikult üle loonusrendilt raharendile. - TALUPOEG HAKKAS VASTU: esitas kaebusi mõisniku peale, hakkas vastu mõisasundijale, kolis minema. - Kuna talupoegi asus ümber nii palju, võtsid piirkonniti mõisnikud vastu otsuste, et pagenud talupoeg tuleb välja anda. - 16
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid
EGIPTUS Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). 1. Egiptuse põllumajanduse algus ja selle territoriaalne varieerumine Kõige varasemad märgid põllundusest Egiptuses ulatuvad viiendasse aastatuhandesse e.m.a. ja veidi varasemassegi aega. Alam-Egiptuses on nendeks: 1. Mitu neoliitikumist pärinevat jälge Fayumis, mis hõlmavad perioodi 5200 - ~ 4000 e.m.a. 1. 2. Leiud deltapiirkonnas asuvast Merimde Beni Salamast (asustatud ajavahemikus...
Witte. Olles saanud Prantsusmaalt suurt laenu, stabiliseeris ta vene rubla ning viis selle kulla alusele, millel see püsis 20 aastat. Ka kehtestas ta 1900. a. viinamonopoli, mis tõi riigile sisse suurt tulu. Suurt rõhku pöörati raudtee-ehitusele. Tähtsaim rajatis sel perioodil oli Suur-Siberi magistraal. 20. sajandi algul oli Venemaa maailma suurimaid vilja eksportijaid, konkureerides USA-ga. Aastas veeti välja ligi 1/5 kogu viljasaagist. Saadud rahast maksti välislaenude protsente ja toetati tööstust. Vaatamata edusammudele majanduses, ei suudetud takistada riigis tihti esinevaid näljahädasid. Miljonid inimesed hukkusid, kuna valitsus pööras vähe tähelepanu nende olukorra parandamisele. POLIITILINE SÜSTEEM. Venemaa oli riiklikult korralduselt endiselt piiramatu võimuga monarhistlik riik. Vene tsaar Nikolai II Romanov oli vanameelsete vaadetega, kes jätkas vaimus "üks impeerium, üks valitseja, üks usk ja üks keel
koormisi (viljakümnis, hinnus) Reduktsioon ehk: Maade tagasi võtmine riigile Positiivsed küljed: Talupojad vabastati pärisorjusest Kaevata mõisnike ja valitsejate peale, kui rikuti reegleid Talupoegi õpetati lugema, kirjutama Negatiivsed küljed: Ei lubatud oma maa juurest minna Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv suur Talupojad pidid andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist ja maksma ka riigimakse Mõisnikud takistasid talupoegadel kõrgharidust saada (kuna nad ei peaks olema mõisnikust targemad) Ülikool asutati Tartusse 1632 nimena Akadeemia Gustaviana Põhjused: Tartu oli Baltikumi valduste keskpunktiks Tartul oli olemas hariduse andmise traditsioon Selleks, et ülikool üldse eksisteerida saaks, oli vaja raha. Ülikooli kasutusse anti Ingerimaal asuvad riigi mõisad, millelt saadud tulu kasutati ülikooli ülalpidamiseks.
või mõisahärrus) pidid kas maksma makse ja koormiseid või tegema teotööd, maksma makse ja olid lisaks ka pärisorjad. 7) Mis kohustusi kandis keskaegne talupoeg? 3 näidet 1) pidi tasuma makse 2) pidi tegema mõisniku maal tööd(oma riistadega) 3) vajadusel pidi minema sõtta, et kaitsma oma isandat 4) Selle eest, et talupoeg kuninga ja rüütlite maal elas, pidi ta viimastele andma osa oma viljasaagist ja ka nende põllul tööd tegema. Alles seejärel võis ta oma põllule minna. 8) Milles erinesid talupoja kohustused oma isanda ees ja vasalli kohustused senjööri ees? ks 2 + 7. Talupoegadel oli muidugi raskem olukord. 9) Mis oli talupoja ja mis feodaali põhiülesanne keskaegses ühiskonnas? Talupoja põhiülesanne oli teha põllutööd, varustada teisi toidu ja rahaga.
põllumajandussüsteemist(rendihärrus või mõisahärrus) pidid kas maksma makse ja koormiseid või tegema teotööd, maksma makse ja olid lisaks ka pärisorjad. 7) Mis kohustusi kandis keskaegne talupoeg? 3 näidet 1) pidi tasuma makse 2) pidi tegema mõisniku maal tööd(oma riistadega) 3) vajadusel pidi minema sõtta, et kaitsma oma isandat 4) Selle eest, et talupoeg kuninga ja rüütlite maal elas, pidi ta viimastele andma osa oma viljasaagist ja ka nende põllul tööd tegema. Alles seejärel võis ta oma põllule minna. 8) Milles erinesid talupoja kohustused oma isanda ees ja vasalli kohustused senjööri ees? ks 2 + 7. Talupoegadel oli muidugi raskem olukord. 9) Mis oli talupoja ja mis feodaali põhiülesanne keskaegses ühiskonnas? Talupoja põhiülesanne oli teha põllutööd, varustada teisi toidu ja rahaga.
Tln sisse- ja väljaveomahud jäid alla Riia ning Peterburi omadele, mis lõikasid kasu suurejoonelisest transiitkaubandusest. Peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili. Järk-järgult suurenes ka metsamaterjali väljavedu. Sisse veeti peamiselt soola ja metalli, soolaheeringat ja tubakat. Õitses ka salakaubandus. Viinapõletamine-uus moodus, kuidas vilja rahaks teha ja see neelas sajandi teisel poolel juba kolmandiku viljasaagist ning laastas metsi. Linnades valitsev tsunftikord oli arengule jalgu jäänud ja uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid (vasklpleki valm.). Räpina mõisasse asutati tänaseni töötav paberivabrik. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas aga peeglite ja portselani tootmise. 27. ptk Valgustussajand (18.saj) Valgustus (lk 144) Euroopa ajalukku on läinud 18.saj valgustussajandina
Miina Härma Gümnaasium Referaat Bangladesh Siim Karel Koger Klass: 10B Kool: MHG Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord BANGLADESH (ÜLDANDMED) ................................................................................................................ 3 1) RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND .....................
looduslik valik, mis lühidalt tähendab, et tugevamad jäävad ellu. Kõik liigid seisavad silmitsi olelusvõitlusega, söögi, territooriumi ja ellujäämise nimel. Ellu jäävad, osutuvad looduslikult valituks, need kellel on mingi eelis teiste ees keerukates ja muutuvates elutingimustes ning pärilikkuse printsiibi tugevuse tõttu eeliseid andvad muutused pärandusid edasi ka järglastele. Muutlikkusega saab tekitada ja manipuleerida, kui näiteks eristada viljasaagist praht, võõrad seemned, kehvemad ja rikutud terad. Nii jääb alles puhastatud vili, mida külvates on võimalik saada korralik ja uus saak. Loodusliku valik toimib pidevalt, vaikselt ja justkui märkamatult, ükskõik kus ja millal, kui selleks avaneb ainult võimalus, täiustades iga orgaanilist olendit vastavalt tema orgaanilistele ja anorgaanilistele elutingimustele. Kuigi looduslik valik saab
Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. 1632. aasta 1. veebruari seadus reguleeris talupoegade seisundi ning õiguse väikeste rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja 1645. aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Põhja-Eestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas.
· Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
