Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mäd...
kohene kaitsmine. Tavapärane vahend haavade kaitsmiseks on aiavaha. Uuesti võib puude lõikamise peale mõelda suvel (juunis-juulis). Siis on hästi äratuntavad kuivanud oksad, lisaks võib sae või kääridega eemaldada väiksemaid elus oksi. Kõikidele liikidele on eriti sobimatu lõikuseaeg pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni. Sel ajal kasutavad taimed kogu energia lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks.[12] 2.2 Hooldus isekülvil või levimisel Aiamaa peab enne viljapuude istutamist olema tasandatud ning kividest ja kändudest puhastatud, Väheviljakale mullale antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi või veetakse peale viljakat mulda. [13] Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja
· Vilja söömisomadused: vilja lõhn ja vilja maitse- põhimaitse, kõrvalmaitse. täiendavad omadused: vilja väliskest viljaliha, seemnekambrite seinte paksus, seemnete osatähtsus. Viljaküpsusastmed Koristusküpsus: vili on saavutanud lõpliku suuruse ja maitse. Tarbimisküpsus: vili on saavutanud iseloomuliku põhivärvi ja parima maitse. Bioloogiline küpsus- kui seemned on muutunud pruuniks. Viljapuude lõikamine o Kõik viljapuud ja marjapõõsad vajavad arenemiseks lõikust. o Hõredaks lõigatud võraga puudel kasvab suurem saak. o Haiguste ja kahjurite levik väheneb hõredas võras o Õige lõikamine pikendab viljapuude eluiga o Viljapuude õige loikamis aeg on varakevadel Lõikust on vaja: o Õige lõikamisega saab puule kujundada ilusa võra o Istutusjärgselt on vajalik lõikamine juurte ja lehemassi tasakaalustamiseks Puhkeperioodil Kasvuperioodil
Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa sordikatsepunktis puudelt keskmiselt 160 kg. Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne - saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3 kasvavalt sordilt. Arvatavasti üle 100 aasta vanuse puu tüve ümbermõõt on 179 cm, kuid see näitaja ei ole Eesti suurim. 6 VILJAPUUDE HAIGUSED Nagu inimestel ja loomadelgi on taimedelgi haigused. Ja kui on haigused, siis on võimalik ka ravi. Viljapuude haigused on ka nakkuslikud ja mittenakkuslikud. Mittenakkuslikud haigused on vigastused ja traumad. Kui näiteks mõni poiss noaga oma nime puule lõikab, siis on see sama, mis oleks, kui inimene murrab käeluu. Puud võivad saada kahjustatud külmaga ja koor võib praguneda. Samuti on sagedane puude mürgitus. See juhtub ebaõige väetamise korral või ka siis,
paljude retseptide koostisse kuulub ka sisikond. Kasutatakse ka palju hapupiimatooteid 14.12.12 3 Kreeka köök Või on asendatud oliivõliga, mis annab vahemeremaade toitudele iseloomuliku aroomi; kreeklaste toidulaual on tähtsal kohal kala ja teised mereannid; Juurviljad on hõivanud kreeka köögis olulise koha; Kreeka kliima soodustab viljapuude kasvu ja kohalikel müügilettidel leidub uskumatult lai valik erinevaid puuvilju Kõige tähtsam kõikidest Kreekas kasvavatest kultuuridest on kahtlemata oliiv. 14.12.12 4 Lauakombed Ennem söömist seistakse ja istutakse alles siis, kui lubatakse; Söömise ajal on kahvel vasakus käes ja nuga paremas; Küünarnukke ei tohi laual hoida; Veini klaas tuleb hoida pool täis , kui enam ei soovi veini juurde;
vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid soodustavad aga kaali- ja fosforväetised. Viiendaks on kindlasti maapinna reljeef. Lõunapoolsetel kallakutel hakkavad taimed 16 päeva varem õitsema kui põhjapoolsetel kallakute. Kuuendaks on putukate konkurents. Nektarit kasutavad samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, madikad jt. Viimaseks meesaagikust mõjutavaks teguriks on teatud taimede eelistamine. Viljapuude õitseajal on õunapuudel putukatest 9297% mesilased, liblikaid ja kärbseid on ligi 3% ning kimalasi 3%. Kuid mis taimed täpsemalt meeldivad mesilastele, millised mitte ? Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud,
TALV: Talvel võib merepinna suhtes madalal sisemaal nii Norra lõuna- kui põhjaosas olla väga madal keskmine temperatuur. Temperatuur võib langeda alla 40 miinuskraadi Finnmarki, Tromsi, Kesk-Norra ja Ida-Norra sisemaal, kuigi seda ei juhtu igal talvel. KEVAD: Maist juuni keskpaigani on Norra loodus kõige kaunim puud ja lilled ärkavad ellu, mäed on kaetud lumega ja sulavesi paisutab mäekülgi mööda alla voolavaid koski. Õitsvate viljapuude aiad Hardangerfjordi ääres näivad maikuus maapealse paradiisina. Söök ja jook Norras Norra on tuntud oma lõhe poolest, erinevaid ja väga maitsvaid kalatoite on Norras päris mitmeid. Üllatusi võib pakkuda isegi hotelli hommikusöögilaud, kus pakutava hulgas erinevat sorti heeringaid, ansooviseid, lõhet nii kergsoola kui küpsetatud variandina, erinevas kastmes kalapalle. Hommikusöök reeglina on tugevam peale erinevate kalade
kallakuga. Puhkealade juurde kuulusid lisaks skulptuuride ka bussiootepaviljonid ja pingid. Näiteks istutati veel erinevaid puid ja tehti allesid, nt Paplialle Mõniste vallas. Detents Kolhoosi ajal oli väga massiivne soo kuivendamine, kuhu tehti põllud. Mehhaniseerimise arenguga käis kaasas maade massiivistamine. Väljaparandamise nime all likvideeriti terveid külasid. Endisi talukohti põllumassiivil võib tuvastada viljapuude või üksikute õuepuude järgi. Samas hakkas toimuma ka põllumajandusmaade metsastumine. Esimesed põllud võsastusid ja jäid sööti juba sõja ajal, hiljem jätkus metsastumine ääremaadel, vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel. 1960ndatest algas ka mitteperspektiivseks peetavate põllumajanduskõlvikute metsastamine. Aastatel 1961-1989 anti metsamajanditeke üle 21,2% põllumajandusmaana arvel olnud maast, sealhulgas ka põllumaid.
võrdse hingestatuse ja tundeküllasusega. Eriti armastas ta kujutada loodust läheneva äikese ootel, mil kõikjal valitseb sünge, salapärane rahu. Suurt tähelepanu pöörab Dupré taevale ja pilvedele. Charles Francois Daubigny (18171878). Ehkki mõjustatud Corot`st ja vanematest barbizoonlastest, samuti Constable`ist, kujundas Daubigny välja hoopis isikupärase stiili. Ta maalis peamiselt Seine`i ja Oise`i rahulikke kaldaid maaliliste põõsastike, õitsvate viljapuude ja koomel joovate karjadega. Ikka eelistas ta kujutada kevadist loodust. Ta maalimisviis on lihtne ja delikaatne ning muutus meitri vananedes aina lihtsamaks ja terviklikumaks. Ka püüdis ta pildi masse alati suureks tervikuks ühendada. Daubigny oli esimene meister, kes suured maastikupildid otse looduses valmis maalis, ühtlasi üks esimesi, kes järjekindlalt hakkas maastikumaalis rakendama külmi toone.
*reageerib halogeenidega (F2; Cl2;Br2; J2) *meteoriidid *organismides (punases veres) on Fe2+; Fe3+ ioonid, *reageerib soolalahustega.( teamast paremale toimuvad) hemoglobiini koostises. 11. Tähtsamad rauaühendid, nende omadused ja kasutamine. * Fe2O3-raud(III)oksiid-värvus tumekollasest- kasut.taimekaitsevahendina, viljapuude pritsimisel kahjurite ja mustjaspruunini.Kasut. värvipigmendina. seenhaiguste tõrjeks. *Fe3O4-magnetilise omadusega, teda kasut. Püsimagnetites. *FeCl3-raud(III)kloriid-tume kristalne aine, väga hügrokoopne- * Fe3O4-must raua maak-samuti magnetilise omadusega. sellega töödeltakse nt. vask-trükiplaate elektroonsete skeemide *Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. valmistamisel.
Nii on vanades Poola põllumajanduse revisjoniaktides kirjas, et 1590. a. oli Kudina mõisas Tartu lähedal suur õuna-, kirsi- ja ploomiaed (Tarvel, 1964). Lääne-Eestist on 1686. a. kohta Läänemaa inkvisitsioonist teada, et Pühalepa mõisas Hiiumaal oli 147 õunapuu ja 55 kirsipuu kõrval ka 6 ploomipuud ning lisaks veel metsikuid kreegipuid (Viires, 1975). A. F. v. Huecki 18. sajandi Baltimaade põllumajanduse ülevaatest selgub, et taluaedades leidus võrdlemisi üldiselt teiste viljapuude kõrval väikesi violetseid ploome (kreeke). Nähtavasti kasvatatigi taluaedades algupäraselt kõige rohkem vähenõudlikke ja kergesti metsistuvaid kreeke (P. domestica var. insititia). Tema nimetus pärineb keskalamsaksa sõnast krēke (baltisaksa Kreke), mis etnoloog Ants Viirese järgi on arvatavasti laenatud prantsuse keelest ning viitab Kreekale kui päritolumaale. Samasugune on läti sõna krēķis tekkelugu.
Põllumeesteseltsid Põllumajandusseltide eesmärgiks oli ja on kaasa aidata Eesti maaelu, põllumajanduse ja põllumajandusteaduse arengule.Üheks esimeseks seltsiks võib pidada 1796ndal aastal Tartus asunud Keiserliku Liivimaa üldkasulikku ja ökonoomilist sotsialiteeti, mis tegeles maaharimise, loomakasvatuse ja teiste põllumajandusalaste küsimustega. 19nda sajandi keskpaigani kuulusid seltsidesse siiski valdavalt ainult mõisnikud. Suurem põllumajandusseltsid levik algas 19nda sajandi lõpus, mil loodi mitmeid aianduse,- mesinduse ja loomakasvatuse seltse. Esimeseks talupoegade endi poolt asutatud seltsiks oli 1870ndal asutatud Tartu Eesti põllumeeste selts. Põllumeesteseltside osatähtsus põllumajandusteaduse ja -kultuuri edasiarendamisel jäi küll mõnevõrra väiksemaks kui eelmisel ajajärgul, kuid kursuste läbiviimisel ja eriti näituste korraldamisel oli nendel siiski oluline osa täita. Põllumeesteseltsi tüüppõhikirjas oli märgitud, et põllu...
hakkab rõhumeeter näitama vaakumit, sest mullaveele mõjuvad kapillaarjõud ja seda suuremat vaakumit tensiomeeter näitab. Kui sademete või kastmisvee tõttu mullaniiskus suureneb, siis vähenevad ka kapillaarjõud ja vaakum tensiomeetris väheneb samuti. Tensiomeeter tuleb mikroobse otsikuga panna tegevkihti sellisele sügavusele ,mille järgi tahetakse kastmisel lähtuda. Tavaliselt piisab ühest tensiomeetrist ühel sügavusel, ainult viljapuude puhul soovitatakse panna kaks tensiomeetrit erinevatele sügavustele. Enamik kultuure tuleb hakata kastma näidul 0,6 või 60, sõltuvalt sellest, kuidas näiturid on gradueeritud. 16. Kastmisnormi arvutamine, selleks vajalikud lähteandmed. Ühekordse kastmisega antavat veekogust nimetatakse kastmisnormiks, mida arvutatakse valemiga. m= Wv-Wa (mm) Wv -tegevkihi väliveemahutavus mm Wa - tegevkihi veevaru alampiir mm.
Keemiline tõrje · Pritsimine keelatud: üle 25 oC juures, vaheltult enne vihma ja peale vihma ning kaste ajal. · Pritsida ei tohi õitsvate taimedega ala(v.a. kui taimekaitsevahendi pakendis ei ole sätestatud teisiti) · Hügieeninõuded- töö tegemise ajal ei tohi süüa,juua,suitsetada jne. · Töö vaheajal pestakse nägu ja käsi. · Peale töö lõppu ennast üleni ära pesta ja puhtad riided selga panna. Optimaalne temperatuur pritsimisel on +16 oC kuni +24oC Õitsval umbrohu põllul,rapsi või rüpsi põllul keskpäeval on taimekaitsetööd keemiliste vahenditega keelatud.(Trahvi maksimummäär FIE-le on 12 000.- , juriidilisest ettevõtjale 30 000.-) Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse järgi: 1. Herbitsiidid-umbrohutõrjevahend ("Starane") 2. Insektitsiidid-putukate tõrjevahend ("Mavrik") 3. Akaritsiidid-lestatõrje vahend ("VertimeX") 4. Fungitsiidid-seente tõrjev...
räim marinaadis, rosolje, täidetud munad jms., kui kõnelda külmast lauast. Selle üksikelemendid olid kõik sel või teisel moel laenulised, kuid kokku moodustus menüü, mis iseloomustab ainult eestlase toidu- või täpsemalt küll pidulauda. Lauakombed muutusid peenemaks, kadus ära ühest kausist söömine. Maal suurenes poetoidu osa, näiteks osteti soolasilku ja heeringat üha enam kaupmehe käest. Mitmekesistus aedviljade ja viljapuude valik, 1930ndail hakkas levima tomati kasvatamine. Aed ja puuvili tegi söögivalikut tervislikumaks, suhkru ja püülijahutoodete kohta seda öelda ei saa. Pole ühiskonda avaliku arvamuseta, mis omakorda eeldab suhtlemist. Infohulk ei käinud veel üle jõu, ajalehest loetu ja raadiost kuulatu arutati pereliikmete ning tuttavatega läbi. Meedia ei surunud oma seisukohti eriti peale, pidades tähtsamaks erapooletuid sõnumeid. Subjektiivse arvamuse avaldamiseks oli eriline
*Alates 1890. aastast propageeris Berg energiliselt puuviljakasvatust. *1891. aastal avaldas ta rahulolu selle üle, et Tartu sügisnäitusel oli juba väljapandud 164 õuna- ja 78 pirnisorti. Ühtlasi, aga kurtis, et puuviljasortide nimede osas valitseb hetkel veel suur segadus.*Soovitas hakata kasvatama kääbuspuuvilju.* Sangastes oli kolm suurt kivimüüridega kaitstud õunaaeda,kus peale kohalike õuna-ja pirnipuude kasvatamise tegeldi ka Poolast, Saksamaalt, Soomest ja mujalt toodud viljapuude kasvatamisega.* Sangastes oli juba 60 aastat suure eduga kasvatatud väikest kollast pirni. 7. Krahv Berg ja tamm Bergi rajatud on sajandi vanune tammik, mis oma kõrguselt võistleb soodsama kliimaga Kesk-Venemaa tammikuga. Metsateadlaste hinnangul kasvab Eesti metsaparkides kokku veidi üle 500 võõrpuuliigi, neist liikidest on Sangastes esindatud 498 - seega on see park üks suurimaid ja esinduslikemaid kogu Eestis. 8.Lõpetuseks
Varakevadistest meetaimedest saadav saak mõjub väga soodsalt haudme arengule ja seega mesilasperede tugevaks kujunemisele. Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu(Kulbin jt., 1989). Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi
Muinasajal otsiti puuõõnsustest mesilasperesid ja neilt võeti meesaak. Sellest sai alguse metsmesindus. Kodumesindusega hakati tegelema XVIII sajandil. Siis toodi mesilastarud majade lähedale. Eesti mesinduse arengus toimus suur pööre XIX sajandi lõpus. Mesinduse edukas arenemine lõppes Eestimaal teise maailmasõja ajal. Sõja ajal mesilasperede arv vähenes. [4] Mesilased on tähtsad, sest tänu neile saavad taimed tolmeldatud. Eriti tähtis roll on mesilastel viljapuude ja marjapõõsaste tolmeldamisel. Suureks probleemiks tänapäeval ongi mesilasperede arvu ja neilt saadava mee vähenemine. Peamisteks probleemideks on mitmesugused mesilaste haigused ja muidugi ka GMO-ga seotud riskid. [4] 1. 3. Mesindus Euroopas Mesindus on Euroopa liidus lahutamatu osa. Suurimateks riikideks Euroopa Liidus, mis tegelevad mesindusega on: Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Prantsusmaa. Olulise osa annavad täiendavast meetootmisest ka riigid nagu Ungari, Poola ja Tsehhi. [4]
vähem sööta, annavad suurema toodangu ja on haiguste suhtes vastupidavamad kui tuulistes kohtades. [1] Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu. [1] 2. Mesila paigutus Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit
Sellele jalgteele pääseb väravast, kuhu kinnitatud silt, millelt võib lugeda: ,,Vauquer'maja Perekondlikpansion mõlemastsoostisikuile ja teistele. Öö tulekul asendatakse võreuks kinnisega. Aiake, mille laius võrdub maja esikülje pikkusega, surub end tänavapoolse müüri ning naabermaja piirimüüri vahele. Naabermajalt langeb mantlina alla luuderohi, mis varjab teda täielikult ning mille Pariisi kohta nii maaliline mõju köidab möödaminejate pilke. Mõlemad müürid peituvad viljapuude rea ning viinapuude taha, mille kidur ning tolmune vili moodustab proua Vauquer' iga-aastaste kartuste objekti.Kolmekorruseline fassaad ühes mansardkorrusega on ehitatud liivakivist ning üle võõbatud selle kollase värviga, mis annab nii jõleda iseloomu peaaegu kõigile Pariisi majadele. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad varbakardinad, millest ükski ei ole tõmmatud üles ühtlaselt. Maja otsmises seinas on kaks akent, varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega.
Tuviõun', `Sidrunkollane Taliõun', `Põltsamaa Taliõun', `Karksi Renett', `Antonovka', `Talvenauding', `Tartu roosõun', AS Grüne Fee tegevusalaks on aastaringne kurgi, salatite ja maitserohelise kasvatus katmikalal. Aianduslikele kultuuridele sobivad paljundusmeetodid, substraadid, multsid, väetised, kastmissüsteemid ja koristustehnoloogiad. · Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. Seemnest paljundatud taimede põhilised eelised: · tugev juurestik ja hea vastupidavus, · kohastumus antud kliimatingimustes ja mullas kasvamiseks. · Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli
Abiootilised tegurid: 1.Mineraalse toitumise häired- kõige sagedasem on N-puudus ( selle tagajärjeks on kloroos e lehtede kolletumine ) lämmastikupuudus pidurdab taimede kasvu. P-puudusel esineb juurestiku alaarenemist. Õitsemine ja viljade valmimine aeglustub .K- puudusel kolletuvad taimelehed alates lehe äärest ja muutuvad hiljem pruuniks. 2.ebasoodne temperatuur- ohtlikud on temperatuuri järsud kõikumised ( toob kaasa nt tomati-viljatipumädanikku, viljapuude lõhenemist) 3.ebasoodne niiskus- liigniiskuses jäävad taimed kasvus kängu, kolletuvad ja juured hakkavad mädanema, kui põhjavesi liiga sügaval tekib veepuudus taimedel ja liigkuivuse korral kaob taimedes tugor ja ta kolletub ja närbub 4.keemilised kahjustused- tekivad taimede pritsimisel mürkkemikaalide lahustega vale konsentratsioonis või koguses. Avalduvad lehepõletuse , lehtede enneaegse varisemise ning mitmesuguste laikude, täppide tekkimise näol. 5
Kirss on väga levinud viljapuu Eestis. Õitseb mai keskelt kuni mai lõpuni. Hea õietolmu taim. Õietolm on pruun. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha, mis võib mitmekordistuda viljakamal mullal. Eestis kasvatatakse veel magusat ja lõhnavat kirsipuud. Produktiivsus umbes sama. Üldiselt külastavad mesilased kirsipuid rahuldavalt, tagades nende tolmeldamise. [3] Külvatavad meetaimed Mesilaste korjemaa parandamiseks ja laiendamiseks külvatakse meetaimi põldudele, viljapuude reavahedesse, niitudele, karjamaadele ja jäätmaadele. Meetaimede külviga saab korjet rikastada, pikendada, täita korjevaheaegu ja täiendada korjevaeseid perioode. Spetsiaalsed meetaimed on keerispea, moldaavia tondipea, kurgirohi, veiste-südamerohi, mesiohakas, meliss, iisop, ussikeel ja naistenõges. [2] Ussikeel kasvab looduslikult teede servades. Põuakindel, eritab nektarit kestva põua korral. Meeproduktiivsus on 400-500 kg/ha. Õietolm on sinakas. Eestis
26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat! Erosiooni ennetamine Minimiseeritud mullaharimine (mittekünd, tüüssekülv) Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on erosioon seal 6 korda väiksem) Erinevad ribapõllundusmeetod (koos soja ja mais) efekt isegi kuni 75% (võrreldes tavapõllundusega); ka viljapuude read ja nende ridade vahel 1- aastaste kultuuride kasvatus aitab erosiooni pidurdada. Külvikorrad (tähtsad liblikõielised kultuurid), orgaanilised väetised (loomasõnnik, kompost, toores taimmaterjal. Looduse mitmekesisus Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki. Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse
Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum. Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast. Tuhnimine-metssea toiduhankimise viis. Liigub hästi soopinnasel, õhukesel lumel, kuid lühikesed jalad ei lase liikuda paksul lumel. Tähtis osa metsa elus-kobestab mulda, hävitab kahjureid. Põllumaade läheduses hävitavad saaki. TÄHTIS JAHILOOM. 2)Jõesiga-elab Aafrikas ja Madagaskaril. Kollakaspruunid või pruunid. Looduses on neid palju, inimene üritab oma saagist eemale hoida. Neid kontrollib leopard
tõrjuda. Soovitatud pritsimissüsteemis on täies kandeeas aedades kuni 5 pritsimist. Vajalikumad neist on varakevadine, õitsemiseelne ja õitsemisjärgne pritsimine. Noortes aedades kus haigusi ja kahjureid vähe, piisab mõnel aastal ainult varakevadisest ja õitsemisjärgsest pritsimisest. Võra kujundamisest ja selle edasisest hooldamisest olenevad suurel määral valgusolud ja mikrokliima viljapuude võras, puude vastupidavus, kasv, saagikus ja saagi kvaliteet. Tugeva- ja keskmisekasvuliste ning enamasti ka poolnõrgakasvuliste õunapuude lõikuse eesmärgiks on kujundada tugev, saagivõimeline ja optimaalse tihedusega võra ning seda edaspidise kujundamisega säilitada. Noorte puude tugevama lõikuse tõttu võib nende viljakande algus küll edasi nihkuda, kudi edaspidine korralik saak on olulisem. Võraoksi kärbitakse kas tugevalt, keskmiselt või nõrgalt
I rühm: 1. ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit.
korrale kusjuures parkimisalal on igale korterile ette nähtud üks parkimiskoht, täiendavad autod ning külalised pargivad krundiga külgnevale Põllu tänavale. Kokku on majas 12 korterit ja maja ees seega vastavalt 12 parkimiskohta. 7 Majaalusele maale ja parkimisalale lisaks on maja ümber palju haljasala. Majatagusel alal on igal korteril aiamaa, mida kasutatakse vastavalt oma äranägemisele kas köögiviljade, viljapuude, marjapõõsaste, ilutaimede kasvatamiseks või pikniku- ja grillialana. Krunt piirneb Põllu tänava poolsel ja ka sellega paralleelsel küljel hekiga. (Joonis 2.) Joonis 2. Põllu korterelamu 2013. aasta kevadel 8 5.2. Hoone Rõdu. Korterelamul rõdud puuduvad. Trepikojad. Trepikodade välised uksed on lukustatavad võtmega kuid juba aastaid seda ei tehta kuna ei peeta ilmvajalikuks. Trepi käsipuud on terved, kuid leidub kohti, mis
(ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat! Erosiooni ennetamine Minimiseeritud mullaharimine (mittekünd, tüüssekülv) Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on erosioon seal 6 korda väiksem) Erinevad ribapõllundusmeetod (koos soja ja mais) efekt isegi kuni 75% (võrreldes tavapõllundusega); ka viljapuude read ja nende ridade vahel 1-aastaste kultuuride kasvatus aitab erosiooni pidurdada. Külvikorrad (tähtsad liblikõielised kultuurid), orgaanilised väetised (loomasõnnik, kompost, toores taimmaterjal. 1.2.7. Looduse mitmekesisus Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki. Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse kaitseks) iga
Alumiiniumi sulam- duralumiinium (Al, Cu, Mg, Mn); kasutatakse lennunduses TÄHTSAMAID METALLE JA NENDE ÜHENDEID Raud: Puhas raud on suhteliselt pehme metall, mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Lisandeid sisaldav tehniline raud on küllaltki kõva ja tugev, aga vähemvastupidav korrosiooni suhtes. Raud(III)oksiidi kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina. FeSO4*7H2O (ehk raudvitriol) kasutatakse taimekaitsevahendina, nt viljapuude pritsimisel kahjurite ja seenhaiguste tõrjeks sügisel pärast lehtede langemist. Raud(II)ioonid on vajalikud vere hemoglobiini tekkeks. Vask: Peamine elektrijuhtmete materjal. Tuntuim vase sool on CuSO 4*5H2O (vaskvitriol), seda kasutatakse taiekahjurite tõrjes. Vase lahustuvad ühendid on mürgised. Üks ilusamaid vase mineraale on poolvääriskivi malahhiit (CuOH) 2CO3 ehk Cu(OH)2*CuCO3 . Kaaliumi väetised: nt KCl. KNO3 . Vajalikud taimede kasvuks. Naatriumi väetised:
Tolmnemine: Mittetolmlemine: apomiksis - seemnete moodustumine ilma sugulise protsessita. Partenogenees viljastamata munarakust areneb organism. Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus Juhuslik (enamasti) kas sama õie või sama taime piires. Õie ehituses on peidus viise, kuidas vältida isetolmlemist sama õie piires (erikaelalisus, eelemasus/-isasus). Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). Hädatolmlemine õitsemise lõpus pöörab emakasuue tolmukate poole juhul, kui pole viimasel päeval saanud viljastuda. Oblikatoorne ,,iseendaga abielus". Välisjõududega: Vesi- Osadel veetaimedel, kel õied vee sees. Õie ehitus sarnaselt tuultolmeldatavate taimedega lihtsustunud (näkirohi, hanehein , heinmuda). Tuul- Tuultolmlevate taimede õied on vähemärgatavad, lõhnatud ei sisalda nektarit hästi liikuvad õied või pikad rippuvad
lõikehaavade kohene kaitsmine. Tavapärane vahend haavade kaitsmiseks on aiavaha. Uuesti võib puude lõikamise peale mõelda suvel (juunis-juulis). Siis on hästi äratuntavad kuivanud oksad, lisaks võib sae või kääridega eemaldada väiksemaid elus oksi. Kõikidele liikidele on eriti sobimatu lõikuseaeg pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni. Sel ajal kasutavad taimed kogu energia lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks. Hooldus isekülvil või levimisel Aiamaa peab enne viljapuude istutamist olema tasandatud ning kividest ja kändudest puhastatud, Väheviljakale mullale antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi või veetakse peale viljakat mulda. Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Põllumajandusökonoomika üldkursuse praktikumitööd Koostaja: HELEN TIITSON Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II kursus Juhendaja: lektor K.LAHESOO Tartu, 2005 SISUKORD EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL.............................................................................1 Majandus- ja sotsiaalinstituut..............................................................................................1 Põllumajandusökonoomika üldkursuse ..............................................................................1 praktikumitööd.....................................................................................................................1 Koostaja: HELEN TIITSON.......................................................
Koeru Keskkool MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID Uurimistöö Autor: Keith Tauden, 11. klass Juhendaja: õp. Siret Pärtel Koeru 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID..................................................................................... 3 1.1. Füüsiline kompetentsus................................................................................................ 4 1.2. Erialane kompetentsus................................................................................................. 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus............................................
· Kasutada tervet taimmaterjali, termoteraapiat ja hävitada siirutajaid´ 4 Looduslikud taimekaitsepreparaadid NeemAzal-T/S · Rakendatakse närivate ja imevate kahjurite tõrjeks · Tulemusi andnud ploomipuu ja maasikakahjurite (ploomipuu-lehetäi, ploomivaablane, maasika-õielõikaja) tõrjes Kaltsiumkloriid · Selle lahusega pritsimine aitab vähendada viljapuude füsioloogilisi ja seenhaigusi Allgrow® bioplasm · 100% looduslik mikroorgaaniline taimelahus · Sisaldab 20 taimele vajalikku toiteelementi, sh kaltsiumi · Preparaadiga pritsimise tagajärjel suureneb vastupidavus nii haiguste kui ka kahjurite suhtes, paraneb taime kasv ja saagikus ning saagi kvaliteet ja säilivus · Preparaati saab kasutada nii puuvilja- kui ka marjakasvatuses Plantskydd
Aednikel ja viinamäetöölistel oli mitmed spetsiaalseid tööriistu. Sükamooripuu, mille vilju, puitu ja varjuandvust on väärtustatud juba iidsetest aegadest, vajas erikohtlemist. Nimelt said egiptlased koos tolle suurepärase puuga kaasa sellel parasiteerivad herilased. Teofrastuse (371-286 e. m. a.) järgi ei saa egiptuse sükamooripuu vili valmis enne, kui need kahjurid on raudkaabitsatega hävitatud. Peale seda valmib vili nelja päevaga. Viina- ja viljapuude puhastamiseks oli vaja massiivseid nugasid. Rooma perioodil varustati need võimalusel raudteradega. Üldiselt püüti Rooma valitsusajal muuta põllutöövarustus võimalikult kergeks. 4. Töö etapid Viljakasvatus Egiptuses koosnes kaheksast osast. Kõigepealt künti haritavat maad puust adraga. Seda tehti enamasti loomade abil, mõnikord inimjõul. Seejärel külvati - käsitsi, abiks loomad, kes kõndisid üle äsjaviljastatud põldude, et vajutada seemneid sügavamale, lindude
nurkades paiknes neli tuba o kaks tuba mõlemal pool eeskoda, mõlema toa kõrval veel üks või kaks kitsast kambrit o talvel kütmisega raskusi o ahjud olid müüritud enamasti värvilistest kahhelikividest o klaasaknad ja kohati tapetseeritud seinad o õuel suviköök, saun, ait ja rehi, uutena neljanurkne karjaaed, hobusetall, köögiviljade ning viljapuude ja põõsaste aed (roosid, kalatiik ja paviljonid pargis) · 18. sajand o enamus mõisaid kivist o barokk Palmse mitmekorruselise mantelkorstnaga pooleteise või kahekordsed hooned, mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi
nurkades paiknes neli tuba o kaks tuba mõlemal pool eeskoda, mõlema toa kõrval veel üks või kaks kitsast kambrit o talvel kütmisega raskusi o ahjud olid müüritud enamasti värvilistest kahhelikividest o klaasaknad ja kohati tapetseeritud seinad o õuel suviköök, saun, ait ja rehi, uutena neljanurkne karjaaed, hobusetall, köögiviljade ning viljapuude ja põõsaste aed (roosid, kalatiik ja paviljonid pargis) 18. sajand o enamus mõisaid kivist o barokk – Palmse mitmekorruselise mantelkorstnaga pooleteise või kahekordsed hooned, mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga)
Kartulikahjurid Kartulimardikas valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgis...
lühedaim. 2 Galahhov, 1959 10 Kevad algab siis, kui algab taimede vegetatsiooniperiood, ja kevade näitajaks on ööpäeva keskmine temperatuur on püsivalt üle +5°C. Kõige varem kevad tuleb Lõuna-Eestisse ja kõige hiljem – rannikutele. Suvi algab pihlaka õitsemise algusega, viljapuude õitsemise lõpuga ning kui ööpäeva keskmine temperatuur hakkab ületama +13°C. Niigi nagu kevade korral soojenema hakkab Eesti lõunapoolt põhjapoole, ja kõige hiljem saabub saartele, aga ka kehtib seal kõige pikema aega erinevalt Lõuna-Eestist. Sügise alguseks on öökülmade saabumine, õunte valmimine ning ööpäeva õhutemperatuuri langus alla +5°C. Sügise saabumine Eesti erinevatesse piirkondadesse on küllalt kontrastne.
Soovitatud pritsimissüsteemis on täies kandeeas aedades kuni 5 pritsimist. Vajalikumad neist on varakevadine, õitsemiseelne ja õitsemisjärgne pritsimine. Noortes aedades kus haigusi ja kahjureid vähe, piisab mõnel aastal ainult varakevadisest ja õitsemisjärgsest pritsimisest. 63 Võra kujundamine Võra kujundamisest ja selle edasisest hooldamisest olenevad suurel määral valgusolud ja mikrokliima viljapuude võras, puude vastupidavus, kasv, saagikus ja saagi kvaliteet. Tugeva- ja keskmisekasvuliste ning enamasti ka poolnõrgakasvuliste õunapuude lõikuse eesmärgiks on kujundada tugev, saagivõimeline ja optimaalse tihedusega võra ning seda edaspidise kujundamisega säilitada. Noorte puude tugevama lõikuse tõttu võib nende viljakande algus küll edasi nihkuda, kudi edaspidine korralik saak on olulisem. Võraoksi kärbitakse kas tugevalt, keskmiselt või nõrgalt
kääbustub (nt. odra viiruslik kääbustumine) Uusmoodustised haigestunud taimeosade rakud võivad haigustekitaja toimel kiirestipaljuneda, mille tagajärjel moodustuvad mitmesuguse kuju ja suurusega pahad (nt. nuuter) või ülirikkalt võrseid (nt. kirsipuu-nõialuudsus). Samuti võivad mõne organi asemel kasvada parasiidi paljunemisorganid (nt. teraviljade nõgipead) Mumifitseerumine haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja säilivad pikemat aega näiteks viljapuude külge rippuma jäädes (nt. puuviljamädanik) Lehtede enneaegne varisemine lehed varisevad enne vegetatsiooniperioodi lõppu kas taimehaiguste (nt. sõstra-lehevarisemistõbi) või ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu. Sama võib juhtuda ka pestitsiidide ebaõige kasutamise korral 3. Taimehaigused tekitaja alusel 2 1. Seened kõige laiemalt levinud
· hekitaimi (magesõstar, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, harilik liguster, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, jalakas, must aroonia; · suurte puude liike, millel sordiomadused ei ole tähtsad (harilik pärn, hobukastan, vahtrad, tammed, kased, haavad, sarapuu, pähklipuu, saar, pöök). · aianduses peamiselt suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. 27.04.2016 Marje Kask 13 Idanemiseks vajalikud tingimused · Niiskus · Õhustatus · Valgustingimused kanarbik idaneb valguses · Temperatuur 27.04.2016 Marje Kask 14 Substraadid · Muld · Liiv · Turvas · Kompostid · Mineraalvatt · Kergkruus drenaaziks valdavalt. · Pimsskivi parandab õhustatust, kasutatakse drenaaziks.
Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui ka grupiti (Aiasober. Liigikirjeldused). Kasvukohana armastab harilik kuldvihm dreneeritud, lubjarikast mulda,sest ta ei talu tihedat mulda. Taim on valguslembeline ning kasvab hästi ainult päikeselistes ja tuulte eest varjatud kohtades. Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremad kuldvihmataimed katta. Samuti on harilikku kuldvihma kasulik viljapuude vahele istudada. See taim meeldib lehetäidele, kes nende lehtedest toituvad ja hakkavad kiiresti paljunema. 24.1 Hoolduslõikus Hoolduslõikust tehes tuleks meeles pidada, et suuri oksalõikusi harilik kuldvihm ei talu, ära lõigata võib talt vaid kuivanud oksi. 24.2 Paljundamine Harilikku kuldvihma paljundatakse seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega kui ka puhma jagamise ja pookimise teel. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Kuid kõige parem on kuldvihma
vastu. (Kiislar 1969) Oma uurimuses väidavad Niiberg ja Jänes (2001), et oksad tuleb tagasi lõigata istutamise ajal. Juurestiku järgi saab otsustada, kui palju põhioksi kärpima peab. Tüve osa jäetakse (nt hapu- ja maguskirsipuu puhul) 40-50 cm kõrguseks. Ühtki oksa ei tohiks istutamise ajal täiesti ära lõigata, sest juurdumata istikutel paranevad haavad halvasti. Samuti toovad Niiberg ja Jänes (2001) välja selle, et võralõikus on üks tähtsamaid viljapuude arenemist mõjutavaid võtteid, mille abil kujundatakse puukoolis istikutele esialgne võra. Lõikus soodustab toitainete juurdevoolu võrasse, võraokste kasvu ja viljaokste arenemist. Tihe võra on puudulikult valgustatud ning seega viljaoksad ei arene korralikult. Okste lõikamisel on oluline, et lõikehaav jääks väike, seepärast tehakse lõige oksaga risti. Oksad lõigatakse aga oksakrae pealt. Kõik üle 1-1,5 cm läbimõõduga lõikehaavad soovitatakse katta õlivärviga.
Isetolmlemise vältimine: *emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel *valmivad erineval ajal *asuvad õies nii, et tolm ei satu emakasse Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi
ajal *asuvad õies nii, et tolm ei satu emakasse Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning
vajalikud protseduurid (nt. sobival kõrgel temperatuuril hoidmine). Kui meristeem on söötmel korralikult kasvama läinud (seda ei juhtu alati, üsna sagedased on väärarendid), tehakse esimestest võsudest mikropistikud, nendest seni steriilses laboris söötmel kasvavad taimed kohandatakse väliskeskkonnaga ja istutatakse lõpuks välja mulla sisse. Kartuli meristeempaljundusel tervendatud seeme annab oluliselt suuremat saaki kui mistahes muul viisil valitud seemnemugulate kasutamine. Viljapuude puhul võib märgata mõningast taime noorenemist meristeemistikud hakkavad veidi hiljem, veidi suurematena kandma, kui vääristmise teel saadud istikud. 58. Taimede vääristamine: Viljapuude pookimine: oksastamine ja silmastamine. Rohttaimede pookimine. Vääristamise käigus ei suurene mitte taimede koguarv, vaid mingist sordist taime arv. Vääristamiseks on vaja alust ja paljundatavat sorti. Puittaimede vääristamisel on kaks erinevat viisi oksastamine (pookimine kitsamas
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
