Magloire, Boulard, Busnel, ja Gilbert. Litsentseeritud tootjaid on piirkonnas umbes 6000, nende aastasest müügimahust, mis on kasvanud kordades ning ulatub juba üle 11 miljoni pudeli, läheb ca 50% ekspordiks. Valmistamine AOC süsteemiga määratletud regioon hõlmab kolme suuremat kasvuala: Pays d'Auge, mis on parim, Calvados ning Domfrontais. Ühtekokku teatakse seal olema 800 erinevat õunasorti ning enam kui 9 miljonit viljapuud. Vanimad umbes 50 enamlevinud sordist on bisquet, marin onfroy jt. Siidrivalmistamiseks sobivad õunad on kas magusad, mõrkjas-magusad, mõrud või hapud, lisaks neile kasutatakse joogi happesuse tõstmiseks ka väikesi rohelisi pirne. Pudelitäie kalvadose valmistamiseks on vaja 1011 liitrit siidrit, milleks kulub omakorda umbes 12 kg õunu. Suhkru lisamine toormahlale on teadagi välistatud, õunte endi
Seeg atuleb kirsiaiad rajada väga valgusrikastele ja tuulte eest varjatud lõuna-, edela- või läänenõlvadele. Nõlva kalle peab olema 5...10°. Soojuse suhtes on kirsipuud vähemnõudlikud kui ploomipuud. Kirsipuu maapealne osa võib hukkuda alles siis, kui temperatuur on - 40°C või madalam. (Jaama 1976) 28 Muld ja lupjamine Ka muldade suhtes ei ole kirsipuud nii nõudlikud kui teised viljapuud. Ta ei kannata kergetel liivmuldadel ka veepuuduse all, kuid siiski annab parimat saaki vaid hästi toitainete- ja lubjarikastel keskmise raskusega saviliiv- ning hea õhureziimiga liivsavimuldadel. Lõuna-Eestis on kirside jaoks head nõrgalt leetnud liivsavi- ja saviliivmullad, mis on kujunenud lubjavaesel punakaspruunil moreenil ja on happelised ning huumusvaesed. Põhja-Eestis tuleks valida kirsi jaoks sügavamapõhjaline tüseda künnikihiga kamarkarbonaatmuld, mis on lubjarikkas. Sobib ka
objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont. 6) KOV tasandil kaitstavad loodusobjektidmaastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Selle ümber 50 m kaugusele ulatuv kaitsevöönd. Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, va kasvav mets ja viljapuud, tohib raiuda üksnes KOV loa alusel. Menetlus: reeglina avatud, algatab kkministeerium eksperdi vm isiku (igaüks!) ettepanekul. Ettepanek > ekspert vaatab üle > KKmin või KOV algatab menetluse > ilmub teade (AT, KOVile ja maaomanikule tähitud kiri) > avalik väljapanek > avalik arutelu > ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla VV määrusega, samuti liigid // püsielupaigana kaitse alla
04.2013) Calmia. Enelad. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Artiklid/enelad.htm (viimati külastatud 18.04.2013) Calmia. Lodjapuu. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Lodjapuu/viyldinfo.htm (viimati külastatud 29.04.2013) Calmia. taimed. Hekid: Ungari sirel. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/syjosikaea.htm (viimati külastatud 17.04.2013) Calmia. taimed. Kaunis deutsia. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm (viimati külastatud 17.04.2013) Calmia. Viljapuud. Kättesaadav http://calmia.ee/fviljapuud.htm l (viimati külastatud 18.04.2013) Dekoratiivsete okaspuude aastaringne hooldamine. Harju Elu, 4.mai.2012, lk 6. Delfi. Elulõngad ilmestamas kodumaja. Kättesaadav http://naistekas.delfi.ee/kodu_ja_aed/kodu/elulongad-ilmestamas-kodumaja.d? id=1483236 (viimati külastatud 18.04.2013) E, Vool. ILUPUUD JA PÕÕSAD HALJASTUSES. Kättesaadav http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3044/Ilupuud%20ja%20-poosad.pdf (viimati külastatud 17.04
a oli kombeks anda puhkus veoloomadele. Orjade halvaks kombeks peeti kalduvust religioossesse fanantismi. Põllumajandusse tuuakse vähe uuendusi sisse, aeglaseslt arenev. Alles keskajal reformiti ümber härjarakend- põhiliseks tõmbejõuks muutub pea. Viinamarjakasvatuses erinevate sortide valik, paremad sordid püüti osta, sordi väljavahetamine nõudis palju aega. Teatud mõttes kultuure parandada, osta paremat külvivilja. Viljapuud õunad, ploomid olid pikka aega metsikud, ei andnud iga aasta saaki. Spetsialiseerumine tegi tootmise tundlikuks konjuktuuri muutustele, kui mingil põhjusel õli või veini nõudlus vähenes, tekistas suuri tagasilööke, monokultuur oli ohtlik. Osaliselt jäeti suured istandused maha ja jäid karjakasvatusele, valdavas osas orjadele tegeleda. Spetsialiseerumine põllumajandus edenes rooma riigi laienemise tõttu, vallutati gallia, kus oli suur
• Interneti leheküljed, pildi – ja videomaterjalid – õpetaja jaoks on lihtne võtta ja kasutada. • Üldse on suureks tugevuseks kogukondliku elu tutvustamine ning selle võimalik sobitamine lasteaia ellu, keskkonna hoidliku, austava suhtumise kujundamine, vanemaate kaasamine. 6. Mida peale kavandatud õppetegevuste või õppekäikude nõrkadeks külgedeks? • Võib tekkida majanduslik pool – puupakud, viljapuud Kui on mõistev juhtkond, kes näeb kasu, siis leiab vahendid. Kindlasti saab loota lapsevanemate abile. • Prügikorjamisel, peab õpetaja suutma jälgida, mis prügi lapsed leiavad , sest rannas võib olla laste jaoks ohtlikku prügi – süstlaid, katkisi pudeleid jms. Kuidas võetakse liinibussiga sõites kaasa ka lõunasöök, see tundub natuke ebareaalne. Samas kui iga laps võtab võileiva ja oma joogi, siis võimalik, aga seda ei saa
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
saatused, iga inimsurmaga kukub ka leht puult. Antud kontekstis võib maailmapuud nimetada nii elu- kui ka surmapuuks. Maailmapuu mõistes ühinevad nii ettekujutused maalima ülesehitusest ja hierarhiast kui ka elu, surma ja inimsaatuste mõiste ( 2006: 22-25). Tuginedes eesti rahvapärimusele, oli oluline mitte niivõrd püha puu liik, vaid selle parameetrid: suurus, kuju, lehestik (Viires 2000: 64). Niiviisi sümboliseerivad igihaljad puud nagu mänd, kuusk, jugapuu ja elupuu surematust, viljapuud omakorda eluringi liigkestvust (Torp- Kõivupuu, Hinged puhkavad puudes. Raamatu käsikiri töö autori valduses). Ilmapuu all mõeldi ainult tamme, kaske, lehist, kadakat ja kuuske, mis olevat olnud Metsaema ja Metsaisa vahendajad ning sidusid ilma ja taeva (Heintalu 2006a: 319). Eesti esivanemate õpetuste järgi oli puu elu ka inimeste elu. Ilmapuu juured ja oksad ühendasid maad taevaga, tüvi sümboliseeris aga inimeste igapäevaelu
Näiteks pikaajaliste ilmavaatluste põhjal on võimalik välja tuua ilmastikuseisundite esinemissagedused varasematel aegadel (objektiivsed tõenäosused). Neid võib kasutada ilmastikuseisundite kaaludena, et leida alternatiivide oodatav (tõenäosuslik) kasulikkus E(xi). Alternatiivi valik kõrgeima oodatava (tõenäosusliku) kasulikkuse alusel õigustab end eriti sel juhul, kui on tegemist korduva valikuga (rutiinne otsustus) (näiteks viljapuud ja marjapõõsad peavad erinevates ilmastikuoludes saaki andma aastakümneid). Mida suurem on kordumiste arv, seda kindlamini peaks ilmastikuolude kujunemisel avalduma erinevate seisundite tekkimise sageduste pikaajaline seaduspärasus. - Kui puudub igasugune ettekujutus väliskeskkonna seisundite kujunemise seaduspärasustest (unikaalne otsus), siis on tegemist suurima määramatuse astmega. Sellisel juhul loetakse kõigi olulise
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
