pungade puhkemist karbamiidi või raudvitrioliga. [15] Mida paremini muld taimi toitainetega varustab, seda viljakam ta on ja seda suurem on saak. Viljapuud kasvavad normaalselt, kui põhjavesi on 1,2..1,5m sügavusel.Pinnalt kobestatud muld takistab niiskuse auramist sügavatest kihtidest ja säilitab seda taimejuurte tarvis. Mulla kobestamine parandab ka mulla õhusisaldust. Viljapuud võtavad rohkesti mullast lämmastiku, fosforit, kaaliumi ja kaltsiumi. Viljapuu vajab ka magneesiumi, väävlit, rauda, boori, mangaani, vaske, molübdeeni ja tsinki, mida mulla son tavaliselt piisavalt. Kui aga viljapuude kasvus ilmnevad mõningad häired või puudushaigsued, tuleb tingimata anda ka mikroväetist, mis sisaldavad eespool loetletud elemente. Kõik need elemendid on viljapuude kasvuks vajalikud ja mitte üksi ei ole asendatav teisega. Järelikult on vaja hoolitseda selle eest, et mullas oleks kõiki mikroelemente.
Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid Loodusvarade majandamise ökonoomika Koostaja: Kati Zoobel Sissejuhatus Põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad) 1.nov 1991 hakkas kehtima maareformi seadus- selle eesmärk oli anda maa eraomandisse ja soov luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Tänaseks on Maa-ameti andmetel reformimata alla 10% maismaast. Põllumajanduse kokkutõmbumine 90ndatel avaldas mõju ka põllumaa kasutusele 90ndate algus hakkas põllumajandusmaa kasutus vähenema, aastal 1990 oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, 1995. aastal 873,8 tuhat/ha. 2001 oli põllumaa kasutuse suurus 6...
Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel imevad nad ka ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla, mida nad saavad viljapuu aedadest.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUS UURIMUSTÖÖ Koostaja: Tõnis Kaska EV 2. kursus Juhendaja: lektor Ü. Roosmaa Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................3 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK.......................................................4 1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal..............................4 1.2. Netosissetulekute ja väljaminekute struktuur linna- ja maaleibkondades Eestis 2003. ja 2007. aastal......................................................................................................6 2. ERI VÕIMSUSKLASSI TRAKTORITE KASUTA...
Viljad on neil kõigil kollased (mõnel liigil roheka varjundiga), neist tehakse marmelaadi, karastusjooke ja muud sellist, pomelipuu ja maguslaimipuu vilju süüakse ka toorelt, näsaviljalise sidrunipuu koorest valmistatakse maitseainet tsitronaati , seda tarvitatakse kulinaarias. Hapulaimipuu on kõige külmaõrnem tsitruseliik, seda kasvatatakse ainult troopikas. Eestis kasvatatakse apelsini ja harilikku sidrunipuud toataimena. SIDRUN: Sidrunipuu on igihaljas viljapuu. See astlaliste okste, igihaljaste lehtede ja lõhnavate roosade õitega puu kasvab 38 meetrit kõrgeks ja on külmahellem kui mandariini, greibi ja apelsinipuu. Õied, eriti sigimik hävib juba siis, kui kraadiklaas näitab 0,8 kraadi, lehed ja üheaastased kasvud külmuvad 66 kraadi juures. Tähtsaim on tõenäoliselt LoodeIndiast pärinev harilik sidrunipuu, mida kasvatatakse kõige rohkem Itaalias, USAs (Californias), Indias ja Argentinas
Diospüür sisaldab kuni 20% suhkruid ja A vitamiini. MILLAL ON HURMAA VALMIS? Poolvalminult on viljaliha rohke tanniinisisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Valminud viljad muutuvad mahlakaks ja magusaks. Täisküpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisum, mis paistab läbi õhukese koore. PÄRITOLU JA KASVATUSKOHAD Kakiploomipuu on pärit IdaAasiast, kus teda kasvab ka metsikult. Hiinas, Jaapanis ja Koreas on ta kauatuntud viljapuu, mis 19.sajandil viidi ka USAsse ja LõunaEuroopasse. Kasvatatakse ka Austraalias Eestile lähimad kohad, kus hurmaad viljapuuna kasvatatakse, on Vahemere ja Musta mere ääres. HURMAA KASUTUSALAD Puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel Moosi keetmisel ja küpsetistes või jookide valmistamisel Juustu, linnuliha või jäätise lisandina. Säilitatakse ka kuivatatult KUIDAS HURMAAD SÜÜA?
PLOOMIKASVATUS Ploomikasvatus saaks laieneda Ploomid on virsikute järel tähtsuselt teine luuvili. Kui neid aga maailma ulatuses võrrelda pirnidega, siis on ploomitoodang ligi kaks korda väiksem. Ploomikasvatus 2 Koduaia viljapuu Kõige rohkem ploomipuid kasvab Harjumaal (koos Tallinnaga): ligi 30% Eesti ploomipuudest. Teisel kohal on IdaVirumaa (12%), järgnevad Tartumaa (11%), Pärnumaa (9%), Raplaja Viljandimaa (mõlemas umbes 6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn
haiguskindlamate sortide aretamiseks. Keskajal kasvatati õunapuid Eestis peamiselt kloostrite juures. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Tänapäeval on teada üle 30 000 õunasordi, kuid paljud neist on ohustatud, sest suures mahus kasvatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte. Levik Õunapuu on Eestis levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu, levinud kultuurtaim kogu parasvöötmes ja lähistroopikas. Suurimad õunatootjad on Hiina, Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Iraan, Itaalia ja Türgi. Maailma kogutoodang on üle 50 miljoni tonni aastas. Eesti aastane õunasaak on 10 000 – 20 000 tonni. Õunapuu õisik on kännas. Õitsemine ja viljumine Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Viljumine toimub juunis ja juulis. Vaarikamardiklased
sademeid aastas. Kõige tähtsamad on mais, juunis ja juulis langevad sademed, sest siis toimub õitsemine, viljade moodustumine, kasvamine ning õiepungade tekkimine. Pärast seda algab toitainevarude ladestumine ning siis ei vaja õunapuu nii palju sademeid. Keskajal kasvatati õunapuid Eestis peamiselt kloostrite juures. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse. Õunapuu on Eestis levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu, levinud kultuurtaim kogu parasvöötmes ja lähistroopikas. Suurimad õunatootjad on Hiina, USA, Poola, Prantsusmaa, Iraan, Itaalia ja Türgi. Maailma kogutoodang on üle 50 miljoni tonni aastas. Eesti aastane õunasaak on 10 000 20 000 tonni. Õunapuud on tähtsad eelkõige viljapuudena, kuid heade mehaaniliste omaduste tõttu kasutatakse ka puitu ulatuslikult, peamiselt tisleritöödel. Mitmed liigil on rikkaliku õitsemise ja sügisel ilusate viljade ka dekoratiivne tähtsus.
SIDRUN Triin Terepson K210 SIDRUNIPUU Ø Sidrunipuu (Citrus x limon) on tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu. Ø Hariliku sidrunipuu vili on sidrun. Ø Sidrunimahl sisaldab 56% sidrunhapet, mis on iseloomuliku väga hapu maitsega ja selle pH on kõigest 23. Ø Ta kasvab kõigest 58 m kõrgeks. Ø Vilja hakkab kandma 23-aastaselt, täiskandeikka jõuab 1012-aastaselt ja annab siis 10001200 vilja puu kohta. Mis on sidrun? Ø Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Ø Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest. Ø
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud 13. Augustil 2011 Tallinnas (1) UÜ Black Art Consult, registrikoodiga 22288888, aadressiga Viljapuu 89, Tartu linn (edaspidi: Tööandja) keda esindab UÜ juhataja Vassili Parmakovi ja (2) Viktoria Ivanova, isikukoodiga 48711115235, elukohaga Kaunase pst 17299, Tartu linn (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd alates 7. juulist 2011.a. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. 1.3
* Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad * III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais- ja kesksugu) nimisõnad. * III käändkonna ainsuse nominatiivil puudub kindel lõpp. Nominatiivi lõpu järgi pole sageli võimalik otsustada sõna soo üle. III käändkonna ainsuse genitiivi lõpp (tunnus) on -is!
Vanemas pomoloogiaalases kirjanduses ongi mägi-õunapuud linna nõukogudeaegse nime Alma-Ata järgi nimetatud alma-ata õunapuuks. [1] Mägi-õunapuu on vastupidav mitmetele taimehaigustele ja teda kasutatakse tänapäevani aed-õunapuu haiguskindlamate sortide aretamiseks. Aed-õunapuu arengus on teatud osa olnud ka mets-õunapuul (Malus sylvestris) ja kitaikal e ploomilehisel õunapuul (Malus x prunifolia). [2] Eestis on aed-õunapuu levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu. On teada, et õunapuid kasvatati Eestis kloostrite juures juba keskajal. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Saja aasta vanustest sortidest kasvatatakse Eestimaa aedades tänapäevani 'Valget Klaarõuna', 'Martsipani', 'Suisleppa', 'Liivi Kuldrenetti', 'Pärnu Tuviõuna', 'Sügisjoonikut' ja 'Antonovkat' [2]. Tänapäeval on maailmas teada üle 30 000 õunasordi, kuid paljud neist on ohustatud, sest
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng............................................................................................ 4 Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5 Kokkuvõte..........................................
sisaldab 80–85% vett, 6–14% sahhariide, 0,1–0,6% happeid, ka mineraalaineid ja vita miine, paljude sortide viljalihas leidub kivisrakke. Kasvunõuded Pirnipuu on valgust armastav taim ja nõuab väga päikesepaistelist asukohta, kus õhk vabalt vahetub.Pirnipuu juurekava ei talu niiskuse üleküllust: vesi tõrjub mullast õhu välja.Tähtis on ka õhuniiskus. Kui relatiivne õhuniiskus on 60-70% piires, kulgevad kõik viljapuu eluprotsessid normaalselt. Õhu normaalseks vahetuseks on vaja tuule kiirust vähemalt 0,5m/s. Suur õhuniiskus soodustab seenhaiguste levikut. Pirn kasvab hästi sügavapõhjalistel prasniisketel muldadel ega talu hästi happelisi muldi. Muld peab oleme toitaineterikas ja küllalt niiske. Liigid harilik pirnipuu (P. Communis) Pyrus pyraster; Mets-pirnipuu - Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad.
· Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, mustikas · Puhmikud-maasikas · Ronitaimed- viljapuu · Vääntaimed- aktiniidja Vilja ehituse alusel: Õunvili- on palju seemneline marjataoline vili, seeme on koondunud vilja keskossa seemnekambrisse ( õun, pirn). Luuvili- on üheseemneline vili, mille seeme on kaetud tugeva kestaga (kirss, ploom) Koguvili- areneb paljude emakatega õiest (maasikas , vaarikas) Marjad- on paljuseemneline lihakas vili, mille seemned paiknevad viljalihas hajusalt (viinamari)
ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Mee produktiivsus on kuni 50 kg/ha kohta. 1.9 Aedõunapuu ladinakeelne nimetus: Malus domestica. Õitsemise aeg: 15. mai - 5. juuni. Meeproduktiivsus: kuni 30 kg/ha. Õunapuu on tähtsaim viljapuu liik. Õitseb mai keskelt kuni juunini. Meeproduktiivsus ca 15-30 kg/ha. Õunapuu mesi on helekollane ja aromaatne. Õietolm on määrdunudkollane. 1.10 Harilik Tamm ladinakeelne nimetus: Quercus robur. Õitsemise aeg: 20. mai - 5. juuni Meeproduktiivsus: kuni 10 kg/ha. Tamm on üle eesti levinud parkide puu. Õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu.
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saava...
Impressionism 1860datel aastatel koondusid noored Prantsuse kunstnikud uuendusmeelse Claude Monet ümber. Nad pidasid koolides õpetatavat akadeemilist kunsti rangete reeglite tõttu aegunuks. Rahvas suhtus nende loomingusse esialgu vaenulikult. Ametlikesse näitusesalongidesse neid ei lastud. Asutasid ise nn hüljatute salongi, kus korraldasid 1874 esimese näituse. Uue stiili tähistamiseks võtsid ajakirjanikud pilkavalt kasutusele sõna impressioon(mulje). Claude Monet impressioon ,,Tõusev päike". Levis 1874-1886 Prantsusmaal, 80datel, 90datel mujal Euroopas. Tuntumad impressionistid:Renoir,Pissarro ja Degas. Impressionismi vaadeldakse murrangulise nähtusena kunstiajaloos. Ta lõpetab arengu loodustruuduse poole, mis algas renessanssist. Stiilina leidis üldise tunnustuse 1890ndatel aastatel, kui enamus kuulsaid impressioniste olid oma tegevuse juba lõpetanud. Tunnused : · Kunstnikud olid võlutud loodusest ja liikumisest · Maalitaks...
kaevutabelite lugemiseks vajalikku torude numeratsiooni. 29. Kõik uuritud kaevud nummerdatakse. 30. Skemaatiline kaevude numbrite kujutamine: 31. Truup läbimõõduga 5000mm, materjal plast, väljuva toru kõrgus 3.52 sissetuleva toru kõrgus 3.67 , maapinna kõrgus 5.12 32. 5 kordne ühiselamu 33. Asfaltkattega tee A Munakivi tee Mk Soojatrass T Õueala õu Lillepeenar lill Viljapuu ja marjaaed vpa Elamu E Alajaam AJ Raudteejaam rdtj Betoonkivist parkett bet kivi
· Sigaretikonid 12 aastat · Plastkott 1020 aastat · Mähkmed (Pampers) 75 aastat · Konservikarbid 100 aastat · Õllepurgid 200500 aastat Kompseerimine. Oma majas elavatel inimestel tasuks kõik lagunduvad köögijäätmed koguda kaanega suletavasse mahutisse, mis tühjendatakse vähemalt kordpaar nädalas kompostihunnikusse. Kui aga koduaias pole mingil põhjusel kompostihunnikut ja ka jäätmeid tekib vähe, võib kaevata maasse, näiteks viljapuu alla augu, kuhu kallate ämbri sisu ning katate selle mulla või rohumättaga. Õige pea hakkavad seal vilkalt tegutsema vihmaussid. Kompostimaterjaliks sobivad paljud köögijäätmed: kartuli ja köögiviljakoored, kohvipaks koos filtritega ja teejäägid, pühkmed, veeslagunev majapidamispaber, toidujäägid ja hallitama hakanud leib. Viimane küll patuga pooleks, sest lugupidamisest leiva vastu peaksime seda poest ostma vastavalt söömisvajadusele
Tume aroonia ´Aronia melanocarpa´ Eestis levinud põõsa süstemmatikas pole täit selgust, ilmselt on tegemist tumeda aroonia(mittesöödavad viljad) ja punase aroonia (A.arbulifolia) hübriididega, praeguse teadusliku nimetusega A.x prunifolia, meil on juurdunud eestikeelse nimetusena must aroonia.Arvatav sünonüüm on Venemaal ja Soomes ning teistes Põhjamaades kasutatav A. mitchurinii Mitsurini aroonia. Tume aroonia pärineb Põhja-Ameerika idapiirkonnast. Aroonia nimi tuleneb Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud tuhkpihlaka kreekakeelsest nimest aria, mille viljad on pisut sarnased musta arooniaga.Aroonia kultuuristati viljapõõsana 20. sajandi keskel Siberis. Vaatamata suhteliselt lühikesele ajaloole, on tume aroonia Eestis marjakultuurina elanud üle nii tõuse kui mõõnu. Venemaal pööras aroonia perekonnale, kui puuviljandustaimele esimesena tähelepanu I.Mitsurin.Ta tellis 1900.a saksamaalt tumeda aroonia istikuid ning kasuta...
pritsub nagu apesinilgi. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane kibeka maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse kosmeetikatööstuses ja alkohoolsete jookide lisandina. Tuhande sidruni koorest pressitakse 475 grammi õli. Eeterlikku õli sisaldavad ka sidrunipuu õied ja lehed. Nii sidruni- kui apelsiniõli toodetakse peamiselt Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. MANDARIIN : Mandariinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast. On kirjeldatud ka teisi mandariiniliike, neid käsitletakse nüüdisajal kui mandariini sorte, sordirühmi või hübriide. Mandariinipuid kasvatatakse eriti Jaapanis, Vahemeremail ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Gruusias. Mandariinipuu talub lühiajalist kuni -9 kraadist külma, mida teised tsitrused välja ei kannata. Täiskandeiga saabub mandariinipuul 8.-12. aastal ja kestab 40.-45. eluaastani.
Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Millest koosneb geodeetiliste tööde aruanne? 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Mis kujul edastatakse tellijale maa-ala plaan? Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul §-s 10 nimetatud aruande n...
Suhteliselt suur on ka magneesiumi sisaldus. Sidrunikoores on palju õlinäärmeid. Pressimisel saab koorest väärtuslikku ja kasulikku sidruniõli. Sidrunimahl on tuntud eelkõige oma tervistavate omadustetõttu: isutus, palavik, bakteriaalne põletik ja külmetus.Sidruneid saab osta aastaringselt ja nad koristatakse enne täisküpsust. Sidruneid kasutatakse nii värskelt kui töödeldult. Apelsinipuu Apelsinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast, tuntuim ja levinuim tsitruseliik. Apelsinipuid kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas, eriti USA-s, Brasiilias, Kesk- Ameerikas, Vahemeremaadel, vähesel hulgal ka Gruusias. Apelsinipuu kasvab kas puuna või põõsana. Apelsinipuud on enamasti madalamad kui 5 meetrit. Leidub aga ka selliseid, mille latv küünib 20 meetri piirini. Igihaljad nahkjad lehed kannavad rootsu servades kitsaid tiibu. Oksi kaitsevad kuni 10 cm pikkused astlad
puud enne pungade puhkemist karbamiidi või raudvitrioliga. Mida paremini muld taimi toitainetega varustab, seda viljakam ta on ja seda suurem on saak. Viljapuud kasvavad normaalselt, kui põhjavesi on 1,2..1,5m sügavusel.Pinnalt kobestatud muld takistab niiskuse auramist sügavatest kihtidest ja säilitab seda taimejuurte tarvis. Mulla kobestamine parandab ka mulla õhusisaldust. Viljapuud võtavad rohkesti mullast lämmastiku, fosforit, kaaliumi ja kaltsiumi. Viljapuu vajab ka magneesiumi, väävlit, rauda, boori, mangaani, vaske, molübdeeni ja tsinki, mida mulla son tavaliselt piisavalt. Kui aga viljapuude kasvus ilmnevad mõningad häired või puudushaigsued, tuleb tingimata anda ka mikroväetist, mis sisaldavad eespool loetletud elemente. Kõik need elemendid on viljapuude kasvuks vajalikud ja mitte üksi ei ole asendatav teisega. Järelikult on vaja hoolitseda selle eest, et mullas oleks kõiki mikroelemente.
käeluu. Puud võivad saada kahjustatud külmaga ja koor võib praguneda. Samuti on sagedane puude mürgitus. See juhtub ebaõige väetamise korral või ka siis, kui tahetakse puid parasiitide ja nakkushaiguste vastu kaitsta ja pritsitakse üle tugevatoimeliste kemikaalidega. Lahti saadakse küll haigusest, kuid kemikaalid mõjuvad vale kasutamise korral ka puudele enestele. Nakkushaigustest, mida tekitavad viirused, bakterid ja parasiidid võib rääkida viljapuu seenvähist: okstel ja tüvel tekivad haavandid. Haavandi kohal on koor sisse vajunud ja kuivanud. Hiljem variseb koor kahjustatud kohalt maha. Vähihaavand võib ümbritseda kogu tüve ja seega põhjustada puu surma, sest kui koor on ümberringi kahjustatud, siis ei saa vesi ja toitained enam juurte ja puu võra vahel liikuda. Puuviljamädanik kahjustab õunu ja pirne. Nakatatud vilja pinnale tekib väike pruun laik, mille all viljaliha muutub pehmeks. Laik laieneb ja paari nädala
Kasvatamine : Eestis eelkõige sügiseti müügile jõudev Diospyros kaki kuulub diospüüriliste sugukonda ja diospüüri perekonda, kuhu kuulub ka näiteks musta puiduga eebenipuu ehk eebendiospüür. Meie puuviljalettidel umbes 1823- kroonise kilohinnaga lebavate viljade päritolumaaks on kõige sagedamini märgitud Hispaania, aga tegelikult on kaki-ploomipuu pärit Ida-Aasiast, kus teda kasvab ka metsikult. Hiinas, Jaapanis ja Koreas on ta kauatuntud viljapuu, mis 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Eestile lähimad kohad, kus hurmaad viljapuuna kasvatatakse, on Vahemere ja Musta mere ääres. 5 Granaatõun : (pilt 1.5 , Pilt 1.6 ) Granaatõun on hariliku granaadipuu vili. "Granaatõun" tähendab sõna-sõnalt "paljude seemnetega õuna". Sõna grenade, viidates väiksele lõhkevale pommile,
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
kuid nad annavad kevadise elatuskorje, soodustades seega pere tugevnemist peakorje ajaks. [2] Ebaküdoonia pole väga levinud Eestis. Kasvatatakse rohkem ilupõõsana. Õitseb alates mai lõpust kuni 12 päeva. Meeproduktiivsus on kuni 340 kg/ha. [3] Aedvaarikas hakkab õitsema hiljem kui teised marjapõõsad juuni esimesel poolel. Õites on rikkalikult nektarit ja õietolmu. Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha. [2] 7 Kirss on väga levinud viljapuu Eestis. Õitseb mai keskelt kuni mai lõpuni. Hea õietolmu taim. Õietolm on pruun. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha, mis võib mitmekordistuda viljakamal mullal. Eestis kasvatatakse veel magusat ja lõhnavat kirsipuud. Produktiivsus umbes sama. Üldiselt külastavad mesilased kirsipuid rahuldavalt, tagades nende tolmeldamise. [3] Külvatavad meetaimed Mesilaste korjemaa parandamiseks ja laiendamiseks külvatakse meetaimi
Taimesordid: · Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kartul , Jõgeva piklik ", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett" · Erialakokkuleppe kohaselt käsutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid. · Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia 'Spring Beauty' · Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus: nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla. Kaubad: · Kaubanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Vikerkaare kommid, Viljaveski leib, Vanapoisi sai. Ammapäts (sai), Veskimees (teraleib), Lossivein 27, Kolme Koka kook. · Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud. · Kõigil kaupadel ei ole nimesid
Iluõunapuud (malus) Haljastuses koguvad populaarsust iluõunapuud. Sageli küsivad inimesed, kas nende viljad ka süüa kõlbavad. Kõlbavad küll, aga on väiksemad, kõvemad ja hapumad kui aedõunapuu sortidel. Seevastu õitsevad iluõunapuud enamasti igal aastal ennastunustavalt, õied on imetlusväärselt kaunid, ja kollased või punased viljad püsivad söögiõuntest kauem, vahel uue aasta või kevadeni välja. 'Van Eseltine' puhkedes on õienupud nagu fuksial, rasked ja rippuvad, poolenisti täidetud. Puu ei kasva väga suureks ning on meie talvede suhtes leplik. Iluõunapuu seast on valida ka rippuva võraga nn leinaõunapuu sorte, nt 'Red Jade'. Suureks ja laiavõraliseks kasvab ida-mariõunapuu. Alles hiljuti sai eestikeelse nimetuse meil haruldane japani õunapuu. Kes aga paradiisiõunapuud tahab istutada, peab taimeärist küsima sorti 'Dolgo'. Üleni tumepurpurpunase lehestiku ja tumepunaste õitega on iluõunapuu 'Royalty'. Loodusele o...
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mi...
Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) kokku. Aed-ploomipuu tekkis Kaukaasias, Väike-Aasias või Balkani poolsaarel.
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformats...
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema tr...
Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks metafüüsikaks, füüsikaks ja rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on Descartesi arvates vaja metafüüsikat? Vali üks: a. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks. b. Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks Õige vastus! c. Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et Vali üks: a. teadmistega varustatuna saame võimaluste piirides muuta loodust, kuid ei saa rikkuda loodusseadusi. Õige vastus! b. miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega
väetusnormidegas thetud kulutused. Xmaj=b(P1-ce)-cv/2c(P1-ce). Kus P1- saagi väärtus; ce saagi kulud; cv väetamise kulud 1kg toiteelemendi kohta. 38. .viljapuu-ja marjaaedade väetamine pH suhtes tundlikeim mustsõstar, siis vaarikas ja punane sõstar. Istutusaasta - väetised istutusauku. Org väetised viljakatel mudladel 2-3 a. järel. Väheviljakatel aga igal aastal. P, K väetised sügisel. N kevadel. Noores viljapuu aias mitte varem kui juuni keskel. Kandpealises viljapuuaias kõige olulisem õitsemisjärgne periood (õrepungade moodustamine). Marjakultuurid - tudlikkus mulla happesuse suhtes erinev. Kõige tundlikumad on mustsõstar, vaarikas ja siis punanesõstar.Vähem tundlikud maasikas, tikrid, karusmari, sõstrad -> rajamisel antakse väetised istutusauku vaid väheviljakatel muldadel. Esimesel aastal peale istutamist kevadel pealtväetisena ainult N
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja...
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – väga olulise tähtsusega on taimede toitumise seisukohalt mullalahus, sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu ...
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
Mõningad suurkujud arvati pärinevat jumalatest, sealhulgas Sigurd, Helgi ja Harald, kes oli olnud mõningate allikate alusel vaid kuulsamad ja mõjuvõimsavad sõjardid. Ragnarok , ehk viimne võitlus ei paista olema nii lõplik. Hoolimata faktist, et ellu pidi jääma vaid kaks inimest, räägib mütoloogia paljude asjade edasi ,,pärimisest" uude maailma. Siit võib paralleele tuua ka Vana Testamendi alguslugudest , kus on sees Aadam, Eeva, ürgne viljapuu, madu ja oja mis neid joodab. Minu arvamus jääb kogu Põhjala mütoloogiat kokku võttes, et 13-14 sajandi kirjamehed kes tõepoolest kirjutasid ajaloo ümber, või juba aegadest algusest teati, et üks maailm lõpeb ja teine algab. Vanad jumalused saadetakse ajalukku selles piirkonnas Ragnarokiga ja uued jumalused sünnivad Uues maailmas ehk siis kristluse näol. Võime ju oletada, kuid eks kindla veendumuse mõtleb valmis igaüks ise. -12-
Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia 'Spring Beauty', roosid 'Super Star' ja 'Brennende Liebe', 'Warley White' krookus, 'Lange Rote' porgand, paprika 'California Wonder', kartul 'Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort 'Samõi severnõi', söögipeedid 'Ranneje tsudo' ja 'Krasnõi sar' (muu tähestikuga keelest transkribeeritud). Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus: nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla, ostis valgeid klaare. 11. Kaubad Kaupade nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Fantaasia küpsised, Vikerkaare kommid, Viljaveski leib, Saare sai, Kolme Koka kook, Estonia klaver, kakao Meie Mark, sokolaadikarp Punased Roosid, klaasikomplekt Trips-Traps-Trull, liköör Vana Tallinn ~
täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim aeg istutamiseks on kevad, kuid sobib ka sügis. Väetiseks sobib marjaväetis. Ploomipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid, ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida haiguste ja kahjurite tõrjeks (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). 8.1 Harilik ploomipuu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (ladina k. Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja-Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamusse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Ploomipuu õitseb hiliskevadel. Ta on meetaim. Õitseajal suudavad mesilased 1 ha ploomipuumetsalt korjata kuni 10 kg mett. Ploomid sisaldavad hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid. A-vitamiini on eriti palju tumedates viljades
I rühm: 1. ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini. · Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab pal...
Ruunid ja nende ajalugu Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, saladus, sosin). Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju -- pikad püstkriipsud ning lühikesed rõhtkriipsud -- on väga sobivad puu sisse lõikamiseks.Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr ladina tähestiku eeskujul. mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Germaani rahvaste vana kirjaviis. Esimest korda võivad Eesti ajaloohuvilised saada põhjaliku ülevaate viikingite ajaloost ning uudistada, mis need ruunid siis ikkagi on. Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist...
Tänu värskendusvihmutusele paraneb saagi välimus ja suureneb suhkrute sisaldus.Värskendusvihmutust tehakse päikesepaistelisel päeval. Paiksed vihmutussüsteemid võimaldavad efektiivselt teha öökülmatõrjet. Esimest korda tuleb kasta enne õitsemist , kastmisnorm( 20..40mm), teist korda viljade arenemise ajal. Kolmandata korda sügisel pärast saagi koristamist.Viljapuid võib kasta ka tilkniisutusega. Tavaliselt pannakse iga viljapuu juurde kaks tilgutit( 0,5 m kaugusele puust), vooluhulgaga 4-5 l /ha. Marjapõõsaid tuleb kasta tihemini, sest nende juurekava on väikesem, ka kastmisnormid on väikesemad( 30..50 mm). Marjapõõsaid tuleb kasta nii vihmutusega kui ka tilkniisutusega.Kuna marjapõõsaste istandikud pole suured, siis rajada paikne vihmutussüsteem , mis võimaldaks öökülmatõrjet teha. Tilkniisutussüsteemi puhul paigaldatakse iga põõsa juurde üks tilguti. Vaarika
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
