Elu lõpuaastad möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Ta tahtis Kurgjast teha näidistalu, et näidata talumeestele kuidas talu pidada. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski, suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C. R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on
maha ilma erilist õnnetust kaasa toomata. Kohalik talumees Puusepataat öelnud: kui tulli, küll mürises ja aas tuld välja, hobesed nakkasid lõhkuma. Ajutine regulaarne rongiliiklus Viljandi ja Tallinna 150,6 km pikkusel teelõigul algas 1900. aasta 21. juunil, Türi Paide haruteel 8. oktoobril. Ametlikult võeti raudtee vastu 1901. aasta 21. augustil. 1900. aasta 4. juuli Linda nr 27 kirjutab: «Rongid käivad üks kord päevas õhtul väljub Tallinnast ja jõuab Viljandisse hommikul, olles teel 11 tundi ja 5 minutit. Viljandist väljub rong päeval ja jõuab Tallinna 10 tunni ja 40 minutiga. Õine sõit on ettevaatlikum. Siia lisab naljahammas juurde, et kitsarööpmeline kardab vist pimedal ajal komistamist.» Raudtee esimesed aastakümned Raudtee rajamine tingis puupapivabriku ehitamise kohalike mõisnike eestvõttel. Esimene toodang valmis 1900. aastal. Asula hakkas kiiresti arenema. 1
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala 2KK2 Anneli Raud MINU KODUKOHA JÄÄTMEKÄITLUS Analüüs Räpina 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1.TARTU ÜLEVAADE.......................................................................................................4 1.1 Haldusjaotus ja elanikkond......................................................................................... 4 1.2 Majandus.....................................................................................................................4 1.3 Loodus.....................................................................
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keer...
5.VIIMANE VASTUPANU JA MANDRI-EESTI ALISTAMINE Taas algasid vastastikused sõjaretked Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel. Üks suur lahing peeti veel Ümera jõel (1223), paraku aga oli saabunud Saksamaalt uus hulk ristisõdijaid ning eestlased said lüüa. Kuna kardeti, et Eesti maakonnad üksinda ei suuda Taani ja Riia jõududele vastu seista, otsisid Ugandi ja Sakala kuningad abi Vene valitsejatelt. Novgorodi ning Pihkva vürstid saatsidki oma väesalgad Tartusse ning Viljandisse. Vladimiri-Suzdali suurvürstilt Juri saatis Eestisse koguni oma venna Jaroslavi koos 20 000 sõjamehega. Saarlased meelitasid venelaste hiigelmaleva Tallinnat piirama, kuid peale neli nädalat kestnud tulemusteta piiramist sai venelastel isu täis ning nad pöördusid koju tagasi, rüüstates enne korralikult Revala külasid. 1223. aasta suve lõpul alustasid sakslased vastupealetungi ning kaotatud linnuste tagasivallutamist
Helistage numbril/numbrile.., saatke kiri aadressil/aadressile.. Alati on õige alalütlev! Alaleütlevat saab sellistes lausetes kasutada vaid siis, kui lauses puudub päris adressat ning aadressina mõtestub number või aadress. Helistage numbril/numbrile 1234. Helistage mulle numbril 1234 Kutsete vormistamisel kasutatakse kuhu-käändeid nii verbide kutsuma ja paluma kui ka ootama puhul. Olete oodatud kaupluse avamisele. Ootame teid Viljandisse (aadressil) pargi 4a. Palume Teid Sakala keskusesse pidulikule koosviibimisele. Täna, hetkel, momendil. Täna kasutamine sõnade praegu, nüüd, tänapäeval asemel on bürokraatiakeele ilmingud. Ei tasuks liialdada ka sõnade hetkel ja momendil kasutamisega. Kaasaeg tänapäev Bürokraadi seoses /seonduvalt, raames, korras Halvem Parem Näitleja haigestumisega seonduvalt/seoses Näitleja haigestumise tõttu jääb etendus ära.
Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (18511938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, kus Johan asus õppima linna algkooli, mille juhatajaks oli meie ärkamisaegne luuletaja Friedrich Kuhlbars. Selle lõpetamise järel 1897. aastal sooritas ta edukalt sisseastumis eksamid Viljandi linnakooli ja asus õppima kohe selle 4. klassi. Selle kooli juhatajaks oli tollal energiline N. K
Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Saanud 29. jaanuaril 1223 innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Seejärel võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartu, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Pärast linnuse vallutamist olid sakalased sunnitud abi küsima venelastelt Novgorodist, kust saabus ka Viljandisse väike vene kaitsesalk. 1223. aasta augustis aga vallutas linnuse tolle aja andekamaid ja kogenumaid väejuhte kogu Liivimaal – Lippe Bernhard, pärast kahenädalast piiramist. Samal ajal tekkis aga Taani kuningas Valdemar II-l, kes oli sel ajal kogu Põhja-
Sellest abielust sündis 5 last: 3 tütart (Anne-Marie-Jenny-Aleke; Birgitte-Jenny-Anna; Doreothea-Jenny-Anna-Ida) ja kaks poega: Alfred-Dietrich-Alexander-Reinhold (1906-1944) ja Alexander- Reinhold-Karl (1900-1940). Alfred-Georg-Alexander langes vabadussõjas vabatahtlikuna võideldes bolsevike vastu ühel öisel rünnakul Külvando küla juures Kose kihelkonnas. Sõjaliste auavalduste saatel maeti ta Tallinnasse Ziegeskoppeli surnuaeda. Hiljem on ta ümber maetud Viljandisse nn sakslaste surnuaeda. On huvitav teada, et neile kuulus üle 21 mõisa. Ajastu ja elu kohta Suure-Kõpu mõisas ei saa rääkida ilma Alfredi vanemaid iseloomustamata. Nad olid igatahes väga omapärased inimesed. Ema oli äärmiselt võimukas mitte ainult oma majas, vaid väljaspool majapidamistki. Ta oli väga tark naine, tohutu energiline, sihikindel, orienteerus hästi maailma asjades ja teda peetigi maailmatargaks
KINDRAL JOHAN LAIDONER (12. veebruar 1884 13. märts 1953) Oma maailmavaate poolest olen optimist Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja Mari neiupõlve nimega Saarseni (18511938) esimese pojana. Johani isa Jaak oli töökas ja mitmekülgsete vaimsete huvidega mees, oskas põllu-, tisleritööd ning oli hea vankrimeister ja puusepp ehituste peal. Ema Mari oli julge ja tahtejõuline naine. Teda huvitas nii küla- kui ka linnaelu, nii võis teda näha igal pool osavõtja või vähemalt pealtvaatajana. Johani vanemad armastasid palju lugeda. ...Kõik raamatud, mis olid minu isal, olid ka emal läbi loetud.... J. Laidoner Johanil oli kolm venda Villem (18861915), Peeter (1888, jäi kadunuks I maailmasõja ajal) ja Oskar (18901914). 1891. aastal koliti Viiratsi kooli Asumaa tallu (seal elati kolm aastat).1894. aastal kolisid ...
19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780) ...
osales kogunemis- otsusel maha Oktoobrirevolutsioonis korteripidaja Jaan Rea 1924 TÜV liige Viibis Eestis, Pärnu Põgenes Venemaale mässuliste juht Johannes Punaarmee sõdur, Saadeti Hans Lasti sõjaväljakohtu Mõttus mobiliseeriti Kominterni Pöögelmanni poolt otsusel maha Eesti sektsiooni käsutusse Viljandisse, jõudis kohale 28. novembril Retsensioon Harles Jahnsoni uurimistööle 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Tallinn 2013 Autori teema on väga tähelepanuväärne ja aktuaalne, kuna sel teemal pole viimasel ajal ilmunud põhjalikke ja üksikasjalikke käsitlusi. Riigiarhiiv on koostanud 1994, 1999 ja 2004.
Naine oli endale uue mehe leidnud kahe aastaga. Praegu on Elmo abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga, kellega ta abiellus 17. mail 1990. aastal. Peres on kolm tütart: Saara Nüganen (18-aastane) , Maria-Netti Nüganen ( 15- aastane) ja Sonja Nüganen ( 8-aastane). Vanim tütar õpib klaverit ja keskmine balletti. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) 1.5 Töö Pärast kooli lõpetamist asus Elmo tööle Viljandisse teatrisse ,,Ugala", kus ta töötas 1992. aastani, näitlejana. Esimene aasta kujunes Elmole väga töiseks. Oli kaks lavastust ja kuus osa. Tema esimene osa oli Kolu-Per Peeter Tammearu lavastuses A. Lindgreni ,,Röövlitütar Ronjas." (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 33-35) Alates 1992. Aastast on Elmo Linnateatri peanäitejuht. Sinna tuli ta esialgu kolmeks aastaks. Oma lepingut pikendab ta rangelt aastakaupa. 1.6 Elmo Nüganeni Linnateatri lavastused
ajal välja kuulutada Eesti Vabariik. Peale volitatud isikute oli tarvis ka konkreetset teksti, iseseisvusmanifesti. See valmis mitme rahvusmeelse haritlase palavikulises koostöös. Esile võib tõsta hilisema riigivanema Juhan Kuke panust. Tulemuseks oli lühike, sisutihe ja lennukas tekst. Käskjalad iseseisvusmanifesti käsikirjaliste koopiatega saadeti mitmele poole Haapsallu, Pärnusse, Viljandisse, Tartusse ja Paidesse. Kõige soodsamaks osutus olukord Pärnus, kus manifest 23. veebruaril ,,Endla" teatri rõdult pidulikult ja suure kuulajaskonna ees ette loeti. 24. veebruaril avalikustati manifest Tallinnas ja seda kuupäeva loetaksegi Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Eesti tema ,,ajaloolistes ja etnograafilistes piirides" kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Ametisse astus Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Pätsiga ja Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp.
{648}{697}Ahase vend pidi ka tulema. {701}{766}Kas nad tõesti teevad seda?|- Mis sa siis mõtled, täpselt kell 3. {969}{1010}Proosit! - Proosit! {1159}{1225}Nii et ikkagi oma riik? {1242}{1351}Jah, praegu on selleks|ülisoodne hetk! {1359}{1429}Ja kuidas kohalikud sellesse|suhtuvad? - Vaimustunult. {2115}{2164}Tulge! {2268}{2372}Siia see tuleb.|Balti Hertsogiriik! {3457}{3517}Ajalooliselt on see põline Saksa ala. {3524}{3581}Mina arvasin, et Vene.|- Ei, Saksa! {4205}{4271}Varsti lehvib siin uus lipp! {4710}{4759}Tule nüüd! {4783}{4834}Ants, vaata! {5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lä...
Paul Kondas (31. märts 1900 Uue-Põltsamaa vald, Pauastvere 7. august 1985 Viljandi) oli eesti maalikunstnik, naivist. Ta lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Osales Vabadussõjas. 19211923 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. 1924. aastal omandas Valgas õpetajate kursustel pedagoogikutse ning alates 1925. aastast töötas Suure-Jaani 6-klassilisse algkooli õpetajana, hiljem juhatajana kuni 1941. aastani, mil asus elama Viljandisse, kus töötas kooliõpetajana. Suurem osa tema maalidest sündisid pensionieas. Kondase eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust.Viljandis asub Kondase Keskus, kus on 36 Kondase õlimaali. Paul Kondas elas Viljandis Hiire ja Oru tänava nurga peal asuvas suures kivimajas teisel korrusel. See maja hävis 1943. või 1944. aastal. Ta töötas Viljandis Valuoja koolis. Oskas mängida viiulit. Andis eratunde oma kodus, kus käisid peale tunde õpilased õppimas lisaks
tuli teha. ,,Inimesel, kel on jõudu töötada, pole õigust ennast kunagi nimetada kerjuseks" see kujunes noorele J. Kölerile elujuhtmõtteks. (Pukits 1997: 7) Sünnikodu foto Viljandi Muuseumi kogudest (kuulus minu vana-vanaemale). Kui Johann oli sirgunud 9-aastaseks, kerkis päevakorda küsimus, mis temast edaspidi saab. Kuna kodus oli tööjõudu küllaldaselt ja poiss tundus vanematele vaimselt võimekana, otsustati ta esialgu saata Viljandisse vanema venna juurde, kes töötas tislerisellina. Meistri loaga sai ta eluasemeks nurgakese töötoas, kus vend õpetas talle pisut saksa keelt ja arvutamist, millele paari kuu pärast järgnes õppeaeg linna algkoolis. Uus võõras ümbrus pakkus poisile palju huvi, kasvatas teatavat iseseisvust ja õpetas elule arvustavalt vaatama. Õppeaeg algkoolis jäi aga lühikeseks, sest varsti suri kooli ainuke õpetaja, aga uut tema asemele niipea ie leitud
tuli teha. „Inimesel, kel on jõudu töötada, pole õigust ennast kunagi nimetada kerjuseks“ – see kujunes noorele J. Kölerile elujuhtmõtteks. (Pukits 1997: 7) Sünnikodu foto Viljandi Muuseumi kogudest (kuulus minu vana-vanaemale). Kui Johann oli sirgunud 9-aastaseks, kerkis päevakorda küsimus, mis temast edaspidi saab. Kuna kodus oli tööjõudu küllaldaselt ja poiss tundus vanematele vaimselt võimekana, otsustati ta esialgu saata Viljandisse vanema venna juurde, kes töötas tislerisellina. Meistri loaga sai ta eluasemeks nurgakese töötoas, kus vend õpetas talle pisut saksa keelt ja arvutamist, millele paari kuu pärast järgnes õppeaeg linna algkoolis. Uus võõras ümbrus pakkus poisile palju huvi, kasvatas teatavat iseseisvust ja õpetas elule arvustavalt vaatama. Õppeaeg algkoolis jäi aga lühikeseks, sest varsti suri kooli ainuke õpetaja, aga uut tema asemele niipea ie leitud
Kirjutamist talurahvakoolides üldse ei õpetatud. Põltsamaal oli üks kihelkonnakool ja 12 külakooli ning enamik lapsi sai õpetust kodus. Nende teadmisi kontrollisid koolmeistrid ja hiljem pastor isiklikult. 1786. aastal avas uksed Hupeli palvel rajatud Põltsamaa saksa rahvakool. Põltsamaa rahvakool andis haridust kohaliku keskkihi lastele, aadlike lapsed said tavaliselt koduõpetust. Hupel püüdis hoolitseda pastorileskede saatuse kergendamise eest. Lasi tartusse ja Viljandisse rajade pastorileskede toetuskassad. Need olid olemas ka Tallinnas ja Pärnus. Enne Paidesse lahkumist 1805. aastal andis kooli üle oma järeltulijale Temlerile. Hupeli sõpruskond ja seltsielu Põltsamaal Hupel pidas seltsielu etendamist korraliku pastori kohuseks. Ta asutas 1770. aastate algul lugemisseltsi. Ta külastas sageli übruskonna aadliperekondi, kellega oli sõprussidemetes. 1782. aastal talvel külastas Põltsamaad tuntud saksa portreemaalija Joseph Friedrich August Darbès,
Peagi tuli ratsavägi, sest teised mehed olid kohe kaebama läinud. Ohvitser oli kõrgema astmega ja teda austati, siis veel eriti kui kuuldi millega omamehed hakkama olid saanud. Kui mehed edasi liikusid jõudsid na varsti võrsijärve juurde ja peatusid seal ühes talus. Kui öösel ukse peale koputati hõikas ohvitser et siin magab Eesti sõjaministeeriumi esindus. Peale seda oli õhk puhas. Talumees oli nii õnnelik, et pääses suurest rüüstamisest. Ta viis mehed Viljandisse Enne Viljandit nägid nad suurt koormat (lk 86) seal sõitis Balahhovits oma rüüstelt saadud saagiga. Mees küttis hobust piitsaga nii mis jaksas ja kihutas voorist tuulekiirusel mööda. Ahas jõudis nüüd siis oma isa koju. Ega ta eriti ei tahtnud seal olla, sest vanematel polnud raha ning Ahas ei tahtnud neid veel endaga koormata. Samuti oli kodus igav. Kõik raamatuid oli ta juba lugenud ka neid mis raamatukogus olid. Jõulud möödusid suures viletsuses.
Peagi tuli ratsavägi, sest teised mehed olid kohe kaebama läinud. Ohvitser oli kõrgema astmega ja teda austati, siis veel eriti kui kuuldi millega omamehed hakkama olid saanud. Kui mehed edasi liikusid jõudsid na varsti võrsijärve juurde ja peatusid seal ühes talus. Kui öösel ukse peale koputati hõikas ohvitser et siin magab Eesti sõjaministeeriumi esindus. Peale seda oli õhk puhas. Talumees oli nii õnnelik, et pääses suurest rüüstamisest. Ta viis mehed Viljandisse Enne Viljandit nägid nad suurt koormat (lk 86) seal sõitis Balahhovits oma rüüstelt saadud saagiga. Mees küttis hobust piitsaga nii mis jaksas ja kihutas voorist tuulekiirusel mööda. Ahas jõudis nüüd siis oma isa koju. Ega ta eriti ei tahtnud seal olla, sest vanematel polnud raha ning Ahas ei tahtnud neid veel endaga koormata. Samuti oli kodus igav. Kõik raamatuid oli ta juba lugenud ka neid mis raamatukogus olid. Jõulud möödusid suures viletsuses.
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning...
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkiri...
Kui hagi oleks esitanud vale hageja, siis § 423 lg 2 p 2. 22. H esitas Viljandi Maakohtusse hagi K vastu pärandvara jagamiseks. Hageja esitas hagis järgmised põhjendused kohtualluvuse valikul: Hagi esitasin kohtule, kelle piirkonnas asuv notar andis välja pärimisõiguse tunnistuse. Pärandaja vara on nii Viljandi, Tartu kui Tallinna kohtu piirkonnas. Kostja K elab Tallinnas ja pärandaja viimane elukoht oli ilmselt Tallinnas, kuid ta elas põhiliselt Venemaal ja sisse on ta registreeritud Viljandisse. Mida peab kohus tegema? kõigepealt tuleb küsida, ega tegemist ei ole hagita menetlusega ei ole TsMS § 96 pärandihagi kohtualluvus TsMS § 72 vaieldava puhul Harju Maakohus aga valikulise puhul ei saa vaidlust tekkida TsMS § 79 üldine valikuline on lisaks üldisele (st hageja võib valida) üldine oleks Harju Maakohus hagi on K vastu, kes on asjas kostja; K elab Tallinnas
komme pidas kauem vastu vaid Setumaal, Mulgimaal ja saartel. Nii põllumajandusele, tööstusele kui kaubandusele mõjus elustavalt jätkuv raudteede ehitamine. 1870.aastal rajatud Peterburi-Tallinna raudtee oli Tallinnast hoobilt taas tähtsa sadamalinna teinud. Kuid raudteevõrk mähkis järk-järgult endasse ka ülejäänud Eesti: 1876.aastal jõudsid rööpad Tartusse, 1887.aastal Valka, 1897.aastal Pärnusse ja 1900.aastal Viljandisse. Raudtee ei suurendanud oluliselt mitte ainult kaupade ja toorme, vaid ka inimeste liikuvust. Suurem liikuvus tähendab suhtlemise tihenemist ning see omakorda kiirendab ühiskonna kultuurilist arengut peale asjade hakkavad kiiremini levima ka ideed ja arvamused. Niisiis kujunesid eesti rahvast laulupidude kõrval ka raudteed. Tartu renessanss Venestamine oli alanud 1880ndate keskpaiku ja juma kümne aastaga oli tema kampaanialik hoog tunduvalt raugenenud
rahvarohkus kui meil. Samaks oli jäänud varasemaga võrreldes see, et koolides käis endiselt palju külalisi ja üksteiselt õpiti, mis on hea märk hariduse kvaliteedi tõusu suunas, kui käib pidev üksteise täiendamine. 2 4. Eesti uudised 4.1. Kolhoosnik 26. Möödunud laupäeval sõitis grupp Jõgeva rajooni ühiskondlikke autoinspektoreid külaskäigule Viljandisse. Kuna viimastel aastatel on Viljandi rajooni ühiskondlike autoinspektorite kollektiiv saavutanud häid tulemusi võitluses liikluseeskirjade rikkumiste vastu, tundsime huvi eeskätt selle üle, kuidas seal on korraldatud organisatsiooniline töö. Tõime Viljandist kaasa nii mõndagi kasulikku, mida meie rajooni ühiskondlike autoinspektorite nõukogu edaspidi tegevuses rakendada saab (Allas: 1961). Taolised retked on kasulikud kogemuste omandamiseks - vahetamiseks. Üheskoos saab
katoliiklaste vastu vaenulikult meelestatud Tartus oli esimeseks protestantlikuks jutlustajaks 1523. aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks) Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus) Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas
SISSEJUHATUS Majandusarvestuse ja finantsanalüüsi praktika sooritati AS Viljandi Aken ja Uks 12.04.2010- 11.06.2010. Firma põhitegevusalaks on tööstuslikult valmistatud kõrgkvaliteediliste akende ja uste tootmine ja turustamine. AS Viljandi Aken ja Uks on Eesti turul olnud juba kakskümmend aastat. Ettevõttele kuulub kokku kolm tehast aknatehas ja uksetehas Viljandis ning komponenditehas Võrus Raamatupidamine ja peakontor on koondunud Viljandisse Puidu tänav 6. 5 Finantspraktika eesmärgiks oli omandada teadmisi ettevõtte raamatupidamise töös ning analüüsida AS Viljandi Aken ja Uks majandustegevuse tulemusi ja anda ülevaade firma finantsseisundist aastatel 2007, 2008 ja 2009. Töö on jaotatud peatükkideks esimene pool on pigem teoreetiline ja ettevõtte tegevust ning raamatupidamise korraldust tutvustav
masinaehitust seal siiski veel ei ole, see-eest on aga ehitusmaterjalide tootjaid (klaas, kuivsegud). Paide tööstus asub suures osas linnast väljas Mäol, kus hakkab kujunema tehnopark. Viljandi ja Rakvere on elanike arvult (vastavalt 20800 ja 17100) ja majandustegevuselt üllatavalt sarnased. Mõlemas on ülekaalus toiduainetetööstus (tänu lihakombinaadile Rakveres tugevam), metsatööstus ja õmblustööstus (Viljandis tugevam). Viljandisse on siginenud ka väikesi masinaehituse alltöövõtjaid, metallkonstruktioone valmistav Viljandi Metall aga on Eesti kohta juba päris suur ettevõte. Alevid ( Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Koeru, Suure-Jaani, Karksi-Nuia jt.) on peamiselt ümbruskonna kauplemis- ja teeninduskohad. Vahel on neis mingi väiksem tööstusettevõte. Näiteks Järva-Jaani suurim
Kerberose põrguväravast”. Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal Lääne-Euroopas reisida ja peatuda pikemalt Itaalias, kus ta maalis maastikke ja rahvatüüpe. Esimest korda kasutas Köler teose signeerimisel lisanime Wiliandi (mis viitas tema sünnimaale) Pariisis maalitud ristilöödud Kristust kujutaval altaripildil, mis jäi Cesise kirikule. Koju Viljandisse sattus ta uuesti 1863.aastal ja siinne olukord tundus tema jaoks eriliselt masendav. Ta säilitas oma elu lõpuni balti aadli vastase meelsuse. 1863.aastast paaril järgmisel aastal maalis ta osad oma eriti populaarsed teosed (akvarellid “kunstniku sünnikoht”, “Hiiu naised kaevul” jne). Edaspidi elas ta aga Peterburis ja maalis enamasti vene ülikutest paraadportreid. Ta õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
eestlaste juhte ning kehtestati kõrge koormised. 1222. aastal Taani kuningas Valdemar ehitas Saaremaale kivilinnuse, et tagada oma võim. Kui kuningas lahkus Saaremaalt siis saarlased ründasid kivilinnust. 1223. aastal tapsid sakalased Viljandi linnuses oma preestreid ja ordurüütleid. Oli selge, et eestlased ei suuda vastu panna sellisele võimule ja tunnistasid Novgorodi ja Pihkva vürstide ülemvõimu, kes saatsid oma väesalgad Tartusse ja Viljandisse. Raskes olukorras rüütliordu vajas piiskopi leeri toetust, kuid nad nõudsid 2/3 maadest endale ning rüütliordu pidi nõustuma. Viljandi alistus peale 2 nädalat piiramist, hiljem alistus ka Lõhavere linnus. Venelased kindlustasid oma garnisone Tartus ja Otepääl. Taani seisund Eestis nõrgenes. 1223. aastal vangistas Schwerini krahv Heinrich Taani kuninga. Valdemar II oli vangistuses kuni 1225
et sel perioodil oleks kasutatud veel tori-roadstereid, kuid neid ei saadud kätte. Vabadussõja ajal hobuste arv langes. Neljas periood algas peale 1920-daid, kui tuli Mihkel Ilmjärv, (kes oli loomaarst) Torisse ja võttis kasutusele tagasiristamise eesti hobusele. Hetmani järglased paaritati eesti täkkudega. Ning kasutati ka inbriidingut. 30-te põhiteema oli soode üles harimine ja kuivendamine. Ja kuna traktoreid ei jätkunud, siis hakati tori hobust kasutama. 1920 loodi ju Viljandisse tori hobuste Kasvatuselts. Mandri-Eestis muutus tori hobune põhihobuseks. Selleks toodi sisse 5 postjee-bretooni täkku 1937 aastal. Nemad jäid postjee- bretooni liini alustajateks. Uhke(hea iseloom,korrapärane eksterjöör, hea töövõime) Loots, Virk(tugev ja sammur) , Tugev, Sammuv, Lembo(kõrge kasvulised ja suured hobused- nende veri pääses võimule peale II maailmasõda. Postjee-bretooni ristandid olid tüsedamad ja mitte nii hea välimusega. Peale 1936. aastat tuli tori tõust uus
VÄIKE VÄIKE VEOSEPARTII SUUR Joonis .10 Transpordituru segmentimine Näide Kui on vaja transportida Kanadast 50 kg kaupa 2 päeva jooksul Tallinna, siis tuleb kõne alla üksnes õhutransport. Kui on vaja Kundast transportida 10.000 t tsementi Rootsi, Taani või Hollandisse, tuleb kõne alla üksnes meretransport. Kui on vaja transportida 5 t veoseid Vändrast Viljandisse, siis võib kõne alla tulla üksnes autotransport. Üldine turg, kus konkureerivad mitmed transpordiliigid, ei ole eriti suur. Pealegi on iga riik kui transpordituru reguleerija huvitatud vedude mahu võimalikult ratsionaalsest jaotamisest eri transpordiliikide vahel ning nende töö koordineerimisest, sest see võimaldab märkimisväärselt tõsta transporti investeeritud kapitalimahutuste efektiivsust ning vähendada rahvamajanduse transpordikulusid
Eesti 4. juuli – 22. territoriaalkorpuse lahingud sakslastega Pihkva ja Staraja Russa lähedal, 5500 august mehest sattus 4500 sakslaste kätte vangi (suur osa neist tuli ise üle). Sakslased jõudsid Eesti piirile, punavägi tõmbus Pärnu-Viljandi-Tartu joonele; 6. juuli Lõuna-Eestis taastati Eesti Vabariigi aegsed omavalitsusorganid. Sakslased jõudsid Pärnusse ja Viljandisse. Tallinnas puhkes nõukogulaste hulgas 8. juuli paanika, valmistuti evakueeruma. Punavägi laskis õhku Tartu Kivisilla, Tartu vanglas tapeti 192 inimest, Kuressaare 9. juuli lossis ja selle ümbruses 84 inimest, Tallinna lähedal Kosel 78 inimest. 9.–15. juuli Märjamaa lahing, sakslaste liikumine Pärnu-Tallinna suunal pandi seisma. 10. juuli Põhjarannikule jõudis Soomest esimene osa Erna salgast. 12.–13
Tuleb alistuda ja kogu Sakala ning Ugandi on vabad sakslastest. Plaan suvel minna venelastega Riia alla ja nad minema lüüa. Sakslased retkega Sakalasse, toimus Madisepäeva lahing, et enne Vene tulekut sõtta. Miks Vene väed hiljaks? Meelega? Järgnevatel aastatel venelased eriti ei sekku Eesti asjadesse, sõjakäigud Läti aladele. Vsevolod Suurpesa poja Juri juurde Suzdali maale eestlased 1220-23, see saadab siia venna Jaroslavi. Vägi ei suuda ära võtta Tallinna. Ka Tartusse ja Viljandisse Vene vägesid kutsutud. Vjatzko enne KOknese linnuse valitseja. Vjatzko 1224 augustis suri Tartu linnuses. Vjatzko oma vibuküttidega soome ugri rahvaste esindajad Novgorodi põhja osast kütid? Pärast 1224 on Eesti langenud võõrvõimude kätte, esialgu sidemetest Vene aladega juttu pole. Ristisõja jätk, usk Venemaale, selle taga oli Rooma paavst. Kaubad äraVene vürsti dünastiate vastuolud. Tähtsal kohal Pihkva vürst Vladimir, tema poeg Jaroslav Vladimirits
Sarnane leping sõlmitakse ka peapiiskopi alasid silmas pidades. Liivimaalased nii ordumeister kui ka peapiiskop,lubasid paljusid ordu losse, mis nende aladel olid, panti anda ( ükski neist ei ole tp Eesti aladel), peale sõda pidid nad lossid tagasi ostma. Lossis pidid säilima kõik senised õigused. Lisaks sõjalisele abile on Sigismund lubanud anda ordule ka raha. Septembris 59 Würstenberg lõplikult kõrvaldatakse ametist, Ketler on täiel määral ametis nüüd. Läheb Viljandisse, tegeleb lossi kaitsega. Ketler sünd 1517 a, surnud 1587 aasta mais. Vaadetelt arvab ta, et Liivimaa peab säilitama terviklikkuse aga sekulariseerima selle ala ( Poola-Leedu alla).Ketler oli paljuski kaitselepingute taga, kuid Poola kuningas lepinguid ei täida. Sigismund on ettevaatlik venemaa suhtes. Siiani toetab oma aja teooriat. 1560 detsembris hakkab Sigismund II saatma Liivimaa tähtsamatesse kindlustesse oma kaitsemeeskondi. Saadab kaugemale kui esialgne meeskond ette nägi. Sh Tln
Linnust Saarlased lahkusid, sest nägi, et Taanlastele tuleb abiväge. piirati 14 päeva. 1222 Taani vägi maabus Saaremaale kus hakati ehitama kivilinnust. Kasutati kiviheite masinat kui Linnus anti üle Saarlastele, võeti pantvange ja linnus lammutati maha. saarlased hakkasid linnust piirama. 1223 Eestlaste ühine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus. Tungiti Viljandisse ja Tänu kiirele tegutsemisele saadi taas Eestimaa enda kätte ning hävitati kõik mis tapeti. Mindi edasi Leola linnusesse. Otepäe ja Tartu talitsesid samamoodi, saades vabaks. puudutas ristiusku. Pöörduti tagasi esivanemate kommete juurde. Linnuseid kindlustati veelgi, ehitati kiviheite masinad. 1223 Eestlaste sõjakäik Ümerasse
mille käigus hukkus 16 saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitati Vene vägede poolt Peeter Suure merekindluse rannapatareid Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24. veebruaril jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse (8. armee) väeosad 25. veebruaril Viljandisse, Tallinna, 26. veebruaril Paidesse ning 4. märtsiks Narva. Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas Väljaspool Eesti loodi Arhangelskis liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee Slaavi leegioni Eesti kompanii. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik Johan Laidoner, kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne Saksa okupatsioonivägede poolt Eesti okupeerimist läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus lõi ta põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude
9)A.Kitzbergi elu ja looming. (29 dets. 1855- 10 okt. 1927) Elulugu- Sündis 1855 Penuja külas suniku peres. Tema isa Peeter Kits pidas alguses rätsepa ametit, hiljem oli Puldre talu sulane. Noorpõlves oli Augusti kasvatajaks ja vaimseks suunajaks tema vend Jaan, kes pidas koolmeistri ametit. Ta õppis Niitsa vallakoolis, hiljem töötas Karksi-Nuia ümbruse valdades koppkirjutajana. 1893 lahkus Kitzberg Mulgimaalt, siirdudes alguses Viljandisse, siis Lätti kus kõikjal töötas kontoriametnikuna. 1901 aastal asus elama Tartusse, tolleaegsesse eesti kultuurielu keskusesse, kuhu jäi elu lõpuni. Ta võttis osa kultuuriorganisatsioonide tööst, suhtles nooreestlastega ja pühendus loomingulisele tegevusele. Kitzberg suri Tartus 1927 10 okt. Looming- Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Proosalooming: Alguses kirjutas ta eamiselt külajutte, mida iseloomustas eelkõige realism ja oskuslik karakterikoomika.
Koosolekule saabus August Jürmann. Eesti vabariik on loodud rahvatahtel. Eesti iseseisvuse väljakuulutamist Eesti maapäeva vanematekogu poolt. Ning võeti erapooletu seisukohta välisriikide vastu. Pärnu, 23. veebruaril saabus Pärnusse iseseisvusmanifestid, mida kleebiti igale poole linnas ning saadeti laiali. Endla seltsimajja kogus palju rahvast. Hugo Kuusner luges avalikult iseseisvusmanifesti. Iseseisvusmanifesti trükiti nii palju, et saabus ka teiste linnadesse. Viljandisse saabus iseseisvusmanifest 24. veebruaril. Gustav Talts luges Viljandi kohtumaja trepilt iseseisvusmanifesti Viljandi rahvale. Tallinna sündmused 24./25.02.1918: 24. veebruar 1918 Kasutades ära enamlaste lahkumist, hakkasid eesti üksused ning omakaitse üle võtma Tallinna ametiasutusi, sealhulgas Balti jaama, kesktelegraafi, riigipanga hoonet ning Punakaardi maja praegusel Estonia puiesteel. 24. veebruaril kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik.
Vangist pääses ta imelikul viisil lahti ja põgenes Saksamaale. Siin õppis ta peenema sepakunsti selgeks ja käis keiser Ludwigi väega Itaalias, kus papistid ta valusaid põhjalase hoope kaua mäletasid. Rändamishimu kihutas teda mitmest maast läbi; kui tugev sõjamees ja osav sõjariistade sepp oleks ta päriselt võõrale maale võinud jääda ja toredasti elada. Aga igatsus isamaa järele-ärkas ja läks aegamööda nii tungivaks, et sepp Viljandisse tagasi tuli ja ise ennast jälle orjusesse päkkus. Komtuur Herike oli aus mees ja mõistis tänulik olla. Ta ehitas oma elupäästjale linna sisse sepapaja ja andis selle täiesti Villu hooleks; orjapäevi ei nõudnud temalt keegi. Aga Villu ei võinud kõrgete kivimüüride vahel elada; ta hakkas kurvastama ja läks laisaks. Siis baskis komtuur talle ligi kaks penikoormat Viljandist eemale, põlise laane keskele, vana Pärnu maantee aarde uue sepapaja ehitada.
üldse. Tööd leidis ca 1000 inimeset, mis muutis Pärnu tööstuslinnaks. Tlna tselluloosivabrik ja Pärnu Walhof kokku andsid 70% Ve tselluloositoodangust. Tselluloosi veeti ka SB-sse, Belgiasse ja USAsse. Siiski oli kasulikum tselluloosist kohapeal paberit valmistada, mitte poolfabrikaadina välja vedada. Tlnasse 2, Kohilasse ja Türile paberivabrikud. See hakkas ohustama Eesti metsi, kuid selle pärast toona eriti ei muretsetud. Tuletikuvabrikud Tlnase, Viljandisse, Paidesse. Tlnas ka (Martin) Lutheri vineerikombinaat. Sinna hakati toorainet puitu sisse vedama ka Lätist ja Venemaalt. Ilmasõja eel andis vineerivabrik 77% Ve vineeritoodangust. Lisaks valmistati Lutheri vabrikus ja mööblit. Ilmasõja eel ca 2300 töölist. Veel peaks märkima ehitusmaterjalide tööstust, mida esindasid eelkõige tsemenditehased Aseris ja Kundas. Tsemendi järele kasvas vajadus järsult enne I MS.
mille käigus hukkus 16 saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitati Vene vägede poolt Peeter Suure merekindluse rannapatareid Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24. veebruaril jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse (8. armee) väeosad 25. veebruaril Viljandisse, Tallinnasse, 26. veebruaril Paidesse ning 4. märtsiks Narva. Bresti rahuleping. Bresti rahu sõlmisid 3. III 1918 Brest-Litovskis Nõukogude Venemaa ja Keskriigid Bresti rahulepingule kirjutati alla 3.märtsil 1918 ja mitte enam varasematel tingimustel, mida Saksamaa oli soovinud, vaid raskendatud kujul. Sakslased tegid selge vahe sisse: need alad, mis olid vallutatud sõjalsielt enne 1918.aastat, pidid minema täiesti Saksamaa kontrolli alla- Kuramaa, Riia linn ja Lääne-Eesti saared
manifest 2 eksemplari. Kohalik ajalehetoimetaja Jaan Järve korraldas kohe manifest trükkimise mitmes tuhandes eksemplaris. Õhtul kell 8 kogunes rahvas Endla seltsimaja ette platsile ja Maanõukogu saadik advokaat Hugo Kuusner esimest korda Iseseisvusmanifest rahvale ette. 24. veebr peeti esimene Eesti sõjaväeparaad, peeti miiting, kõneldi, lauldi hümni ja koostati ametlik akt Eesti demokraatia väljakuulutamise kohta. 24. veebruaril jõudis üks pakk manifest Viljandisse. 24. veebr pärastlõunal kogus Viljandi kohtumaja ette rahvahulk, kellele Viljandi linnapea luges rahvale manifest ette. 24. veebr õhtul jõudis manifest tekst ka Paidesse. Ka Paides trükiti manifesti tekst. 25 veebr keskpäeval loeti manifest ette Paides. 24. veebruaril oli olukord Tallinnas alles segane. Enamlaste võim oli Tallinnas olnud kõige tugevam ja püsinud üsna kaua. Enamlased hakkasid Tallinnast lahkuma alles ööl vastu 24. veebruari ööd
John Pori, kes Hans Speegi asemel orkestrisse tuli, kui viimane kodumaalt lahkus (Ojakäär 2003: 297–299). Antud orkestri puhul polnud küll kindlasti tegemist džässmuusikaga, selle välistas juba ametlik kultuuripoliitika, kuid selles ainsas täiskohaga riigipalgal töötavas suures levimuusikat mängivas orkestris leidsid töökoha paljud džässpillimehed. H. Speegi erakogus on foto orkestri 1943. aasta märtsis toimunud väljasõidust Viljandisse (vt foto 54). Fotol on ka üks muusik, kelle nime ei ole õnnestunud tuvastada, samuti 16. mehe nime, kes tõenäoliselt sel hetkel fotograafiks oli. Kahe foto võrdlemisel selgub, et koosseis püsis aasta jooksul stabiilne – vaid V. Trojanski asemele tuli H. Speek, pildil pole ka Vallimäed ja Tammelit; 1943. aasta kevadel ühines orkestriga Vladimir Sapožnin (Ringhääling 1944: 29–30). Nagu näeme, tingisid alanud sõda ja okupatsioonid küllaltki karme muutusi meie kultuurielus,
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
