Ülestõusmisi esines mitmeid, aga need olid Balti rahvastele kasulikud. Võideldi välja õigus emakeelsete erakoolide(ka keskkoolide) loomiseks, lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus. Baltikumi areng Revolutsioon ei katkestanud kiiret arengut. Eestis asuti agaralt kasutama emakeelsete erakoolide asutamise võimalust. Esimesena avas uksed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium(Tartus) ning järgnesid poisslaste gümnaasiumid Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Avati Vanemuise uus maja ning Tallinnas valmis Estonia teatrimaja. Lätis rajati 1906.a Läti Põllumeeste Selts. Arenes põllumajanduslik ühistegevus, suurenes maaelanikkond. Unistati iseseisvumisest.Leedus levis iseseisvumise taastamise idee, millele andis jõu ning sisu sajanditepikkune oma suurriigi kogemus. Leedu hakkas otsima tuge Venemaa suurimalt vaenlaselt Saksamaalt kui Eesti ja Läti pidasid Saksamaad oma rahvuslike püüete suurimaks takistajaks.
omavalitsuste volikogude valimised. · Kõik erakonnad hakkasid tegema valimispropagandat, suurvõitu võisid loota vapsid. · 1933. a. augustis suletud EVK asemele loodi EVL. 1934. a. algus 1934. a. 7.-8. jaanuaril toimusid kohalike volikogude valimised: MAAL Põllumeestekogud 23.4% Asunikud 18,3% .... Vapsid 8,9% Sotsialistid 8,7% 1934. a. algus LINNAD Keskmiselt 37,6% häältest. · Tallinnas 46,1% · Tartus 43% · Narvas 38,3% · Viljandis 35,8% · Pärnus 27,8% Väikelinnades 15-25% Riigivanema kandidaadid Riigivanema kandidaate sai kokku neli: Larka Laidoner Päts Rei - 1934. a. algus Vapsid alustasid laimukampaaniatega. Avaldati ``Võitluse`` erinumber J. Laidonerist. Märtsi algul 1934. a. ähvardasid mõned EVL liikmed, et kui valimised ei too vapsidele võitu, võetakse see võimuga. Valitsus keelas vastuseks sõjaväelastel liikmeksoleku poliitilistes organisatsioonides. 1934
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi.
Lübecki linnaõiguse leviala on üks omaaja suurimaid üle 300 000 inimese allus sellele. 3.2. Lüübeki õiguse levik Vana-Liivimaal Vana-Liivimaale jõuab Lübecki linnaõigus 13. sajandil. Arvatakse, et Tallinn sai Taani kuninga Erik IV käest 1248. aastal linnaõiguse. Eestis levib Lübecki linnaõigus veel Rakvere ja Narva linnadesse ning alates 17. sajandist on see ka Haapsalu linnaõiguseks. Teistes Eesti linnades, Tartus, Pärnus ja Viljandis ning kuni 17. sajandini ka Haapsalus oli Magdeburgi linnaõiguse baasil arenenud Riia linnaõigus1. 3.3. Linnaõiguse üldiste tunnuste olemasolu Lüübeki õiguses. Lübecki linnaõigus oli orienteeritud peamiselt merekaubandusele, selle sisu oli väga konservatiivne ning püsis väheste muudatustega 12.-19. sajandini. Nagu teisedki linnaõigused, reguleeris see linna elukorralduse olulisemaid tahke: omavalitsust, tsiviil- ja kriminaalõigust, ehitustööd, heakorda jne.
,,Nagu professor Köleri pilt kõnelejat tulise isamaa tööle olla vaimustanud, nõnda saada ta ikka ka edasi iga Eesti poega ja tütart selle vaimustava püüdmisele äratama, Eesti kõige kallimat vara, tema keelt ja rahvaust, riisumise voli alt peasta". Köler, kes kohal viibis, olnud nii liigutatud, et ei suutnud rääkidagi. 2.8.1 Eesti Kirjameeste Selts Kölerit võib pidada üheks Eesti Kirjameeste Seltsi asutamise mõtte algatajaks. Kui 25.veebruaril 1872 peeti Viljandis seltsi avakoosolek, olid tulevaste juhtidena esile kerkinud peamiselt Tartu haritlased, kes koondusid J. V. Jannseni ja J. Hurda ümber. Kui oma positsiooni ei olnud kaotanud ka Jakobsni-Köleri demokraatlik rinne. Juba 1869 aastal võis CRJ ennast kujutleda tulevase seltsi presidendina ja aupresidendiks pidi saama J. Köler. Kuid nii siiski ei läinud, aupresidendiks sai Fr. R. Kreutzwald, auliikmeteks J. Köler ja J. V. Jannsen, presidendiks J. Hurt, tema esimeseks abiks W. Eisenschmidt ja
aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. ·Balthasar Russow- umbes 1536 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 15561561. ·Dionysius Fabricius- oli 17. sajandi algul katoliku kiriku praost Viljandis. Teos ,,Liivimaa ajaloo lühiülevaade" jutustab üksikasjalisemalt Poola aja sündmustest Liivimaal, eriti 1600. aastal vallapääsnud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena annab meie kodumaa ajaloo tollest lõigust teistsuguse pildi kui üldisemalt harjumuspäraseks kujunenud Rootsi võimule ja luteri usule häälestatud ajalookäsitus.
Kõige väiksem on konkurents Võrumaal (üks autoremondi teenusepakkuja 1579 registreeritud auto kohta) ja Põlvamaal (üks autoremondi teenusepakkuja 1246 registreeritud auto kohta). Kõige tugevam on konkurents Pärnumaal, kus on üks autoremondi teenusepakkuja 498 registreeritud auto kohta. Aktiva andmetel on Viljandi maakonnas autosid ühe remondi koha kohta 800 piires ja oleks kasulik remondikoda sinna teha. Sest ise ma elan Viljandis ja oleks kasulikum sinna teha kui teise linna kolida. Joonis.1 Autosid ühe autoremonditöökoja kohta. 4 Siis ka plaanitavaks kohaks oleks Viljandi linna ääres, sest siis ei oleks rendi pind nii kallis kui on viljandi sees. Oleks vajalik ja odavam kui hoones oleks eelnevalt tegutsenud autoremondi töökoda. Selline hoone asub Viiratsis, seal tegutses enne kahe kohaline autoremondi töökoda
Võrumaa Kutseharituskeskus Ärikorralduse õppetool Jaanika Vichterpal MK-14 ÖKOMÄRGISTUSED JA MAHESAADUSED Õpimapp aines „Kaubaõpetus“ Juhendaja Kristel Ojavere Väimela 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 ÖKOMÄRGIS............................................................................................................ 4 Mis on ökomärgis?............................................................................................... 4 Milleks ökomärgis?................................................................................................. 6 Euroopa Ühenduse ökomärgis – lilleke.........................................
" ning see levis mööda ketti kuni Vilniuseni välja. Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad!" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks kirjutatud. Kokku osales ketis umbes 2 miljonit inimest, neist kuni 400 000 Eesti alal. MRP ohvrite auks jäeti keti trassile küünlaid. [2, lk 66] Joonis 6. Foto: Peeter Langovits 2.7. Protestiüritused Enne ja pärast ketti korraldas RR rahvarohked protestiüritused Võhmas, Viljandis, Nuias, Raplas ja Türil. Väiksemaid koosolekud toimusid üle Eesti. [2, lk 65] Eesti-Läti piiril korraldati õhtul kell 9 meeleavaldus. Peeti kõnesid, põletati MRP-sisulisi plakateid. Meeleolu oli ülev ja rahva üksmeel hästi tajutav. [2, lk 66] 10 3. Järelkaja Kogu maailma hämmastas omapärane meeleavaldus, Balti riikide ühtsus ja keti suursugusus. Seda kajastati kui tähtsat sündmust või koguni peauudist
aastal Tallinnas G. Eggersi käivitatud tuletikumanufaktuuri. Üsna väikesest puidukogusest saab valmistada väga suure hulga tuletikke: poolest kuupmeetrist puidust saab üle miljoni tuletiku [4]. 1920. aastatel töötas Eestis viis tuletikuvabrikut, mis tarvitasid umbes 12 000 m³ (või ka enam) haavapuitu aastas, 1970. aastatel vajas meie ainuke – Viljandi tuletikuvabrik – aastas umbes 14 000 m³ haavapuitu. Praegune tuletikkude tootja AS Estonian Match Viljandis kasutab tikuvineeriks vaid 2000 m³ aastas. Peale tuletikkude on haavapuidust hakatud tegema ka hambatikke ja jäätisepulki. Tuletikkude tootmiseks hakati metsadest otsima paremaid, südamemädanikust kahjustamata haavapuid. On arvatud, et paremate puude väljaraiega tikutootmise tarbeks soodustati omal ajal halvema kvaliteediga haabade levikut metsades. Toona ei rakendatud ju mingeid meetmeid paremate haabade paljundamiseks. Paberipuu
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas ...
vanaema ja ema. Laps oli iseseisev ja fantaasiarikas, õppis juba kolmeaastaselt veerima ning luges edaspidi kõike, mis kodust, naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo "Hüljatud", Romain Rolland'i "Jean- Christophe", Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno...). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (19541959), Kalmetul (19591963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965 1967 õppis meie tärkav lüürikTallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Viivi Luige esimene luuletus ilmus Viljandi rajoonilehes 1962. Järgmisel aastal võidab ta Pioneeri kirjandusvõistlusel esimese auhinna, kuid enne seda külastavad teda kodus toimetuse kolm tarka veendumaks, et luuletused ei olnud täiskasvanu saadetud. 1964. aastal debüteeris ta kirjandusajakirjas Looming.
funksioneerinud, siis oli Punase Risti ülesaneks haavatute esmaabi andmine, nende evakueerimine eesliinilt, haava ja haiguse järi jaotamine, pesemine ja puhastamine, toitmine ja pesuga arvutamine ning Punase Risti ja sõjaväe tervishoiuvalitsuse asutusse paigutamine. Rasket tööd tuli sõjast laastatud maal teha Punase Risti varustusosakonnal, mida juhatas dr B.Voogas. Transpordiosakonna töövõimaluste avardamiseks asutati üle riigi 8 eakuatioonipuntki: kaks Tallinna, teise Tartus, Viljandis, Pärnud, Haapsalu,Võrusja valgas. Ettransport kulges aeglaselt tuli eakuatsioonipunktide juures moodustada ka toitlustuspunktid. Haavatuid veeti tagalasse algul kaubavagunites hiljem soetas Punane Rist 14 sanitaarvagunit laiarööpmelisel ja 3 vagunit kitsasrööpmelisel raudteel. Eraldi vagunid olid raskesti ja kergelt haavatute jaoks. Sanitaarvagunitega transporiditi Vabadussüja ajal 43 463 haavatut ja haiget. Lisaks sanitaarvagunitele oli transpordi kaks desifektsioonivagunit, üks
1.3 Tere Light jogurt Tere AS on kaasaegne ning laia, ent samas efektiivse tooteportfelliga müügi- ja tootmisettevõte, mis on tõusnud piimatöötlejast hästi organiseeritud innovaatiliseks ettevõtteks. Tere AS peamisteks tegevusaladeks on toorpiima kokkuost, piimatoodete tootmine ja müük. Tooteportfelli täiendamiseks turustame ka mujal valmistatud kastmeid, sojajooke ning ka teisi mittepiimapõhiseid tooteid. Tere tootmisüksused asuvad Tallinnas, Kosel, Viljandis, Paides ja Põlvas. Tere tütarettevõtteks on Meieri Transport. Ettevõttes töötab üle 615 töötaja. Väärtustame kõrgelt kodumaist toorpiima ja traditsioone, olles samas innovatiivsed ja uutele suundadele avatud. Tundes tarbija ootusi kasutame uusi tehnoloogiaid ja arendame tervislikke tooteid, pakkudes nendega elujõudu ja rahulolu igas eas inimestele. Tere AS missiooniks on uuenduslike ja tervislike toodete kaudu pakkuda tarbija
• Narva linnus, esialgne linnus Tallinas Toompeal Konvendihoone • ... ehk kindlustatud klooster (alates 14.saj.) • Oli korrapärane linnusetüüp. Pärit Preisimaalt, valitses Saksa ordu • Nelinurkse sisehoovuga, mida ümbritsesid 4 hoonetiiba • Sisaldas endas kirikut, refektooriumi (söögisaal), dormitoorium (magamissaal), komtuur (eluruum), kapiitlisaal (koosolekuruum). • Eesti esimene konvendi hoone asus Viljandis, kõige paremini on säilinud Kuressaares. Tallinna Toompea linnus • Oli kastell tüüpi linnus Tallinnas, Toompea kõrgustikul • Selle ümber ehitati konvendihoone, eeslinnuse nurkadesse rajati tornid: Pikk Hermann, Pilsticker Landskrone, Stur den Kerl • 19.saj.-l muudeti vanglaks • 1920. aastal ehitati ümber Eesti Vabariigi Riigikoguks. Tallinna linnus • 13.saj. Hakati kindlustama kogu paelava (7ha) • 14.saj
leidmiseks.“ • „Faktor analüüs on mõeldud nn. muutujate vähendamise (data reduction) tehnikana“ (Pallant, 2001: 151) • Faktor analüüs on mõeldud valiidsuse (st. kas mudel mõõdab mida peab) kontrolliks Dispersioonanalüüs (ANOVA) • Eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust • Võimaldab võrrelda enam kui kahte gruppi nende keskväärtuste põhjal – Näit. Kas Tallinnas, Tartus ja Viljandis tegutsevate ettevõtete tulemused on erinevad • Analüüs sisaldab: – Iga üksiku vaatluse võrdlus üldise keskmisega – Gruppidevahelised erinevused – võrreldakse gruppide keskmisi üldise keskmisega – Gruppidesisesed erinevused – võrreldakse iga väärtust grupi keskmisega • T-test - kahe muutuja keskväärtuse võrdlemiseks. Eeldused: pidevad muutujad, normaaljaotus. • ANOVA – kahe või enama muutuja keskväärtuse võrdlemiseks Piirangud/soovitused:
Poliitika kujunemine Eestis Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks poliitilist suunda, kes eestlaslikult omavahel üldse läbi ei saanud: 1. Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) pidas tähtsaks ennekõike majandusarengut. 2. Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) pooldas esmalt kultuuri ja vaimuelu arendamist! 1872a. Eesti kirjameeste selts kujunes peamiseks Eesti kultuuriinimesi ühendavaks seltsiks. Hakkas levitama eestikeelset kirjandust. 1878-1882 ilmus Viljandis ajaleht Sakala. Jakobsoni surmaga lõppes esimene ärkamisaeg Eestis. Venestusaja põhjused: 1. Aleksander III võimuletulek (1881-1894) alustas venemaa ääremaade venestamist. 2. Venestuse peapõhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871a. saksa keistririigi loomine ja sellega kaasnenud oht, et Baltikum taasühineb Saksamaaga. 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine 1863. Venestus tähendas venemaa seaduste kehtestamist eestis: 1887-1892 Viidi läbi tähtsamad venestusreformid:
METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimu...
Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma ning hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin. Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid pärast Vabadussõda Venemaale põgenenud Eesti kommunistid, riigipööret aitas organiseerida ka Nõukogude Liidu VK(b)P Keskkomitee ja Komintern. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud
Toetas kirikut. Oli sakslaste vastane. F.R.Kreutzwald- eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu ülikooli. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema peateoseks on rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg". Seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. C.R.Jakobson-(1841 -1882)-eesti ühiskonnategelane, kirjanik, rahvusliku liikumise juhte, ajakirjanik, õpetaja ja põllumees. Õppis Cimze seminaril Valgas.1878.a. asutas Viljandis esimese eesti poliitilise ajalehe "Sakala". Tegi häid kooliõpikuid. Kuulsaks on saanud tema "Kolm isamaakõnet". Juhtis põllumeeste seltse Pärnus ja Viljandis. Tal oli Vändras Kurgjal oma talu. Suhtus kirikusse kriitiliselt ja astus kirikuõpetajatele ja mõisnikele vastu. Pooldas vene ideoloogiat ja suhtus sakslastesse tõrjuvalt. Tema poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale, ta ei omistanud linnakodanlusele mingit tähelepanu
maapäevi, kus arutatakse ja otsustatakse sise- ja välispoliitilisi küsimusi (määratakse maksud, võetakse ette samme talupoegade pagemise tõkestamiseks). Maapäevadest võtavad osa kõrged vaimulikud, ordumeister ja tähtsamad ordukäsknikud, piiskopi-ja orduvasallide ning Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Frantsiskaanlased Eestis on mainitud frantsisklasi esmakordselt 1241. aaastal. Frantsiskaanidel rajasid oma kloostrid Viljandis (1472), Tartus (1514) ja Rakveres (1503). Nagu dominiiklased olid ka frantsiskaanid rändmungad ning nende eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu ning kandma halli mungarüüd (,,hallid vennad"). Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Nad olid lihtrahva seas väga populaarsed, kuna selgitasid
1868 tõttu. 1868–70 Carl Robert Jakobsoni kolm isamaa kõnet. 1869, 18.–20. I üldlaulupidu (Tartus). juuni 1870 Kunda tsemenditehase asutamine. Eesti rahvusliku teatri esimene etendus (Lydia Koidula „Saaremaa Onupoeg” 24. juuni Vanemuises). 24. oktoober Avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski-Tallinna-Narva ja edasi Peterburi suunas). 1870–71 Asutati esimesed põllumeeste seltsid – Tartus, Pärnus ja Viljandis. 1872–93 Eesti Kirjameeste Selts. 1875 Laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus. 1880 Eduard Bornhöhe „Tasuja”, sai paljudele esimeseks rahvuslikuks innustajaks. 11.–13. III üldlaulupidu (Tallinnas esimene). juuni Venestusaeg (1881–1904) 1881, 15. Tsaar Aleksander II tapeti pommiatentaadiga; troonile tõusis Aleksander III, tagurlik märts ja šovinistlik valitseja.
asutasid nad kloostri Tartu lähedal Kärknas ja XIV sajandi algul Padisel. Hiljem moodustus tsisternlaste naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Eestisse asusid ka ühiskondlikus elus palju aktiivsemaid dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud. Dominiiklasni min tegevusepõhjal "jutlustajateks vendadeks". Neil olid kloostrid Tallinas ja Tartus, XVI sajandil ka Narvas. Frantsisklasi hüüti riietuse järgi "hallideks vendadeks", kloostrid rajasid ma Tartus, Viljandis ja Rakveres. Mõlemad ordud panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjamisrännakutega, jõudes nii paljudesse paikadesse. Rännates oli vaja osata kohaliku rahva keelt. Dominiiklastel oli see üks elukorralduse nõuetest. Nii muututi omamoodi rahvaõpetajateks. Oma Tallinna kloostris pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui ka eesti keeles. Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. Selline populaarsus ei meeldinud ametlikult aga vaimulikeherarhia liikumistele
6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena. Sisseostetava teenuse täpseima võimaliku turuinfo saamiseks tegin suunatud päringud ettevõtte spetsiifikat võimalikult täpselt kirjeldades. Kutsed pakkumise saatmiseks tegin sellistele ettevõtetele Tabel 2: Veoteenust osutavad firmad Asso-Trans AS Peakontoriga Paides asuv sise- kui rahvusvahelisi transpordivedusid teostav ettevõte. Ettevõte omab Ehitusveod OÜ Viljandis asuv kuid peamiselt Tallinnas tegutsev väikevedudele spetsialiseerunud transpordifirma, mis loodi AS Puumarket klientide teenindamiseks ning hiljem lisandus ka Ehitusservice-Bauhof. Autopargis oli ehitusbuumi ajal 30 autot, pragu 9 Tõsteveod OÜ Tallinnas asuv väikevedudele spetsialiseerunud
(enne eestistamist Karl Otto) on 29.06.1899. Vokas Aluoja talus sündinud ja 04.02.1975. Viljandis meie seast lahkunud näitleja ja lavastaja. Pärast kohalike koolide lõpetamist jäi Kaarli vend isatalu pidajaks. Kaarli aga lõpetas 1924.a. Draamastuudio teatrikooli ning 1924-1948 aastani (vaheaegadega) töötas ta Tallinna Draamateatris näitleja ja lavastajana.
Mitmed inimesed vastasid teisena, et nad on kuulnud saartel asuvatest tuulikutest, kuid täpsemalt ei osanud nad asukohta nimetada. Joonis 4. Nimetatud tuulepargid Milliseid hüdroelektrijaamu oskate nimetada? Joonis 5. Nimetatud hüdroelektrijaamad 17 Vastanute elukoht on erinev. Peamiselt on küsitletud Tallinnas, Põltsamaal, Viljandis ja Viljandi maakonnas elavaid inimesi, siis vastustest selgub, et küsitluses osalenud teavad enamasti oma kodukohas toimivaid hüdroelektrijaamu. Kahele nooremale ei meenunud ühtegi hüdroelektrijaama. Kaks vastajat oskasid öelda jõe nime, kus jaamad asuvad. Jõed on Väike- Emajõgi ning Pedja. Täpsemat asukohta ei osanud nimetada. Üheksa inimest nimetasid Linnamäel asuvat hüdroelektrijaama, 6 teadsid Keila-Joel olevat jaama, 6 vastasid Väike-
Ülemaid klassides toimus õpetus ladina keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. Avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal: Pärnus oli triviaalkool, samasugune oli Narvas, kahe õpetajaga kool töötas Kuressaares, ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a
keskuseks Viin. 13saj Liivi ordumeister kõrgmeistri määratud. Hiljem valiti Liivimaa ordu kapiitli poolt, esitatakse 2 kandidaati ja kõrgmeister valib neist ühe. Hiljem valiti täitsa ise (15saj). Ordumeister resideerub Riias, 15saj Võnnus. Maamarssal – ordumeistri lähim abi. Valdusi haldasid foogtid ja komtuurid. Nemad olidki need, kes kõrgmeistri kandidaadid esitasid. Algul, 13saj on foogt tähtsam, aga see kaob õige pea. Osad alad allusid otse ordumeistrile. 16saj komtuurid Viljandis, Pärnus, Lihula ning foogtid Järvas, Karksis, Narvas, Rakveres jne Oli kitsam nõukogu ka – osad olulised komtuurid koos. Läänistus oli küllaltki vähene – oli oma sõjavägi olemas ju. P-Eestis jäi läänistus püsima Taani aegadest. Ka ebakindla võimuga Läti osad alad läänistati. 16saj sai läänistamine massiliseks ja Kettleri ajal on pea kõik läänistatud. Põhja-Eesti Kui 1346 Taani maha müüs, oli hertsog eesotsas
Jakobson jagas eesti rahva senise ajaloo kolme suurde põhiajajärku: Muistne iseseisvus kui kadunud kuldne Valguse Aeg; Pimeduse Aeg, mitmesaja-aastane ajajärk peamiselt sakslastest vallutajate all; Uus Koidu Aeg, rahvusliku ärkamise aeg. Oluline Jakobsoni mõttelaadis oli arusaam, et eestlased elavad kahe sarviku vahel: üks pärit idast, teine läänest. Vabadussõda, mida peeti 1918-1920, oli nii venelaste kui saksa parunite vastu. Aastal 1878 hakkas Jakobson Viljandis välja andma uut ajalehte Sakala. Tema eesmärgiks oli eestlaste ja sakslaste võrdõiguslikkus Eestis. Neli aastat peale Sakala asutamist suri Jakobson suhteliselt noore mehena kopsupõletikku. Tol ajal oli ta juba Kurgja talu pärisperemees ja ühel pikemal hoburetkel rängalt külmetanud. Peale kojujõudmist lasi ta kohe sauna soojaks kütta, et kuri tõbi ihust välja vihelda. Tulemus oli vastupidine saunale järgnes ränk kopsupõletik, mis noore mehe enneaegselt hauda viis.
eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata jäi Eesti- ja Liivimaa läänelaste võimu alla. 14. Linnad keskajal (60-61, 75-76, 78-79) : 9 linna - Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana- Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Linnaõigus(linnakogukonna pärinev õigusnormide kogum) - Tallinnas, Rakveres ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus-Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop).Kuressaare linnaõigus 1563. a. Raad - Linnavalitsus. Ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Rakendati abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsti linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kanti hoolt kirikute ja koolide eest, korraldati vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Kõrgeim kohtuvõim linnas
Olla parim. Teie Terviseks! Tere AS on kaasaegne ning laia, ent samas efektiivse tooteportfelliga müügi- ja tootmisettevõte, mis on tõusnud piimatöötlejast hästi organiseeritud innovaatiliseks ettevõtteks. Tere AS peamisteks tegevusaladeks on toorpiima kokkuost, piimatoodete tootmine ja müük. Tooteportfelli täiendamiseks turustame ka mujal valmistatud kastmeid, sojajooke ning ka teisi mittepiimapõhiseid tooteid. Tere tootmisüksused asuvad Tallinnas, Kosel, Viljandis, Paides ja Põlvas. Tere tütarettevõtteks on Meieri Transport. Ettevõttes töötab üle 615 töötaja. Tere tootenimekirjas on kokku üle 250 kõrge kvaliteediga toote. Tuntumad kaubamärgid, mille all tooteid müüme on Tere, Hellus, Haps, Merevaik, Emma, Kohuke, Black Mama ja Muu-muu. Lisaks oma toodetele turustab Tere Eestis ka Joya sojajooke. Tere kaubamärk loodi enam kui kümme aastat tagasi - aastal 1996. Tere oli uue aja kõige esimene piima kaubamärk
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
a.1265; kindlustuste intensiivne ümberehitamine ja täiustamine toimus alates a. 1311. Tallinna kindlustuste osadest on tuntumad XVI saj alguses ehitatud, hiljem veel kõrgendatud võimas torn Kiek in de Kök ja a. 1529 valminud Paks Margareeta. Alates XIII saj lõpust hakati ehitama Saksa ordu arhitektuurile iseloomulikke konvendihooneid. Need koosnesid neljast hoonetiivast, mille vahel asuvasse hoovi pääses kindlustatud värava kaudu. Võimsamad konvendihooned olid Viljandis, Tallinnas, Narvas, Põltsamaal; kõige paremini on oma esialgse ilme säilitanud Kuressaare linnus (LISA 12). Seoses tulirelvade levikuga XV saj muudeti paljud linnused suurteks ringmüüriga laagerkastellideks (Laiuse, Paide, Vastseliina, Põltsamaa). 2. Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest
See umbes kümneliikmeline härrasmeeste seltskond oli tulevaste maleklubide eelkäijaks. 18. sajandi male reisiversioon 11 Tallinnas levis maleharrastus peamiselt Suurgildi kaudu, kuid malet mängiti veel mõnedes kondiitriärides ja võõrastemajades. 1852 tegutses malekoondis Kuressaares ja 1860.1870. aastatel tekkisid maleringid Pärnus, Viljandis, Narvas ja Valgas. Esimeseks silmapaistvalt andekaks maletajaks oli üliõpilane Lionel Kieseritzky (18061853). 17. 19. eluaastani tegi Kieseritzky läbi ebatavalise malelise tõusu ja 15 aasta jooksul ei leidunud talle Tartus võrdset vastast. 1839 oli Kieseritzky seoses kohtuprotsessiga mõjukate isikute vastu sunnitud lahkuma Pariisi, kus ta sai kiiresti kuulsaks. Kieseritzky osales ka esimesel rahvusvahelisel turniiril Londonis 1851, kus teda tabas ebaõnn
nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega. Tsistertslaste naisharul olid kloostrid linnades: Tallinnas ja Tartus, aga ka Lihulas. Dominiiklased oli kerjusmungaordu, mis kuulutas jumalasõna ka kloostrimüüridest väljaspool, muuhulgas ka eesti keeles. Dominiiklased tegelesid ka hariduse andmisega, nende kloostrid asusid Tallinnas, Tartus ja lühikest aega ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordu sarnanes üldjoontes dominiiklastele, nende kloostrid asusid Tartus, Rakveres ja Viljandis. Birgitiinide ordu tegutses alates 15. sajandi algusest Pirita kloostris, mis oli ainus kaksikklooster Eesti alal. 16. sajandi alguses kerkis Liivimaal üles kohaliku kõrgema kooli idee, mida toetasid eriti Saare-Lääne piiskopid, 1540. aastatel ka Liivi ordu. Finantsvahendite ja huvipuuduse tõttu ei saanud ideest siiski asja ja ka reformatsiooni järel ei osutunud see võimalikuks. Mitmed Liivimaalt pärit vaimulikud, nende seas ka üksikud eesti päritolu inimesed,
Võttis jalast kõrge kalossi, mille voodri vahele oli peidetud kaks õhukest paberilehte iseseisvumismanifestiga. Nüüd oli vaja see rahvale teatavaks teha enne sakslaste sissemarssi. Manifest toimetati trükikotta ja telliti sellest 60 000 eksemplari. Õhtul kella 8 aeg luges Hugo Kuusner selle teatriesisel väljakul ette. Pühapäeval 24.veebruaril oli jõudnud iseseisvuse manifest rahvale ette lugeda ning sel moel Eesti Vabariik välja kuulutada. Peale Tallinna toimus see veel Viljandis ja Paides. 24. veebruaril nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. (Palamets 2010). Ajutine valitsus kogunes esimest korda 11.11.1918. Peale ajutuse valitsuse asus kohe tegevusse ka Maanõukogu vanematekogu. Ajutine valitsus oli koalitsioonivalitsus, kust olid välja jäänud ainult äärmiselt pahempoolsed sotsialistid - revolutsionäärid ja enamlased. Moodustatud Maanõukogu volitusel, haaretes oma koosseisu ka kodanlased. (Eesti
(Saku Läte koduleht: http://www.sakulate.ee/ ) 11 TERE AS Tere on väga efektiivne ja laiahaardeline tootmis-ja müügiettevõte, mis on tõusnud piimatöötlejast hästi organiseeritud uuenduslik ettevõte. Tere peamisteks eesmärkideks on piimatoodete tootmine ja müük ja toorpiima kokkuost. Samuti turustatakse kastmeid,sojajooke ja mittepiimapõhiseid tooteid. Tere tooteid toodetakse Paides, Tallinnas, Viljandis ja Põlvas. Tere tütarettevõte on Meieri Transport. Ettevõttes töötab ligikaudu 615 töötajat. Tere pakub kodumaiseid traditsioone ja rahulolu igale tarbijale. 11.1 Ajalugu Tere kaubamärk loodi 1996.aastal ning see oli esimene piima kaubamärk. 2006.aastal muudeti ettevõtte nimi Tallinna Piimatööstusest Tere AS-iks. 2007.aasta juulil asutas Tere aktsiaselts struktuuri korrastamiseks uue tütarettevõtte, kuhu koondus piima
Moodustati ka Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu. Eestis algas sel ajal kaubandusorganisatsioonide juhtimise tsentraliseerimine. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 10.07.1957.aasta määruse nr. 24 alusel moodustati Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Kaubandusvalitsus, kellele allutati kõik kaubastud Tallinnas ning Tallinna Sööklate, Restoranide ja Kohvikute Trust. Kaubandusvalitsused olid loodud ka teistes linnades (Tartu, Pärnu, Narva), Rakveres ja Viljandis jäid alles kaubastud. Kaubandusvalitsuste peamisteks ülesanneteks oli oma linna kaubanduses kui ka toitlustamises kõrge teeninduskultuuri tagamine, kaubakäive igakülgne arendamine ning riikliku ja kolhoosikaubanduse organiseerimise parandamine. Kui ühiskondlik toitlustamine oligi kohaliku võimu juhtida, siis muu kaubandusvõrk anti 1958. aasta lõpuks kohalike organite alluvusse seoses NSV Liidu liidulis-vabariikliku Kaubandusministeeriumi likvideerimisega.
1864 nov. Mulgimaa talupojad esitavad Aleksandr II palvekirja, mis taotleb eestlastele suuremaid õigusi 1865 Uus talurahvaseadus Saaremaal 1865 Tartus luuakse "Vanemuise" laulu- ja mänguselts 1866 Vallaseadus paneb aluse talurahva omavalitsusele 1868 Keelustatakse teoorjus 1869 18.-20. juuni I üldlaulupidu Tartus 1870 valmib Peterburi-Paldiski raudtee; esimene raudtee Eestis 1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts 1878 Viljandis ilmub "Sakala" esimene number 1882 kevad sureb C. R. Jakobson 1887 venestamine Eestis: koolid viiakse üle vene keelele 1889 talurahvaasutuste reform, millega kärbitakse vallavalitsuste õigusi; asjaajamine läheb üle vene keelele 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1896 J. Tõnisson määratakse Tartusse "Postimehe" peatoimetajaks 1896 ilmus esimene kriitilise realismi teos eesti kirjanduses Ed. Vilde "Külmale maale"
usku. Üldlaulupeod 1869 I laulupidu. Zanr oratoorium pärit 17.saj E. De 'Cavalieri ,,Hinge ja keha etendus." Lavastamata ooper. Pärit Itaaliast. Passion oratooriumi erikuju, räägib Kristuse kannatustest (Bach ja Händel). Valga Cimze seminar. Ei öeldud orkestrid vaid pillikoorid. I üldlaulupidu seotud laulu- ja mänguseltsidega. 1865 esimesed laulu- ja mängu seltsid Estonia ja Vanemuine, Narvas Ilmarine, Pärnus Endla, Viljandis Koit. I üldlaulupidu toimub Tartus, korraldab Vanemuine. Algataja J. Voldemar Jannsen. Teine tugev korraldaja Karl Robert Jakobson. 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Enamik tekste Jannsenilt. Paciuse ,,Mu isa maa, mu õnn ja rõõm," 2.soome laul Karl Collan ,,Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa." A. Saebelmann-Kunileid 2 eesti laulu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Koidula tekstiga. Kokku 822 lauljat, 56 pillimeest, kuulajaid ja vaatajaid oli kuni 15 000.
Prantsusmaal hakkasid ümberkorraldused.. Esialgu jäi püsima kuninga võim, aga ta pidi alluma keneraal staatidele. Kuningas üritas Prantsusmaal põgeneda, aga ta võeti piiril kinni ja pandi vangi. 22.sept. 1792 saab Prantsusmaast vabariik ja kuningas hukatim1793.aasta talvel. Pilet nr. 5 ; (2) Calr Robert Jacobson elas 1841-1882 . Ta oli Peterburgis koduõpetaja, kuid pöördus Eestisse tagsi ning ostis Vändra lähedale Kurgja talu. 1878.a. hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala,mis tõusis loetavamaks eesti leheks. Eestis sai C.R.Jacobson tuntuks 1868.a. kolmeisamaalsie kõnega valguse, pimeduse ja koidua ajast, kus ta jagas eesti rahva ajaloo kolme suurde ajajärku: kuldne muistne iseseisvuse aeg, mitmesaja-aastane orjapõlv ning koiduaeg. Jacobson on küsinud: ,,Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud
Mayeri keemiavabrik ei olnud streigiga ühinenud, ja vabriku juhtkond oli sõjaväesalga vabriku kaitseks pannud, kokkupõrke tõttu sai surma 6 inimest. Pärast seda hakkas olukord linnas rahunema. 23.01ks oli üldstreik lõppenud. Saavutati väga vähe: lõpetati vaid läbiotsimised vabrikuväravates. Mõnedes ev-s tehti pisut rohkem järeleandmisi. Suurem streigilaine vallandus umbes samal ajal Narvas (2000 streikijat), suuremaid juhtumeid ei toimunud. Ka Pärnus ja Viljandis väiksed streigid. Tartu vältis jaanuaris streiki. 13-14 olid küll Raekoja platsil kogunemised toimunud, kuid tööliste väljaastumisi ei esinenud. Esitati küll nõudmisi, kuid streikima esialgu ei hakatud, kuid 7.02 algas Tartus puuseppade streik, mis kasvas ülelinnaliseks streigiks. 13.02 jõudis streik rahumeelselt lõpule. Tartu töölised saavutasid oma nõudmistes üsna suurt edu, mis omakorda innustas uuesti tallinlasi streigile, mis mahult jüi küll
On tuntud ajakirja väljaandja. Virginia sureb 1847 a lõpul tuberkuloosi, haiguse ajal langeb Poe alkoholo küüsi... Pärast naise surma pole mehe elus enam midagi ja ta püüab sõita tädi juurde NYC. Kuid kuuendal reisipäeval Poe sureb (1849). Alates Poe'st võib nimetada selliseid zanre nagu ulme, põnevus, õudusjutt. Novelle "Must kass", "Reetlik süda", "Mõrv Rue Morgne'il", "Berenike" jpt Pilet VII · Visnapuu elu ja loomingu ülevaade Elas 1890-1951, sündis 21. detsember Viljandis,. Visnapuu tähendab kirssi. Perekond on vaesevõitu, kolib palju parema elu otsinguil. Peres üheksa last, neli surid. Tema vend Eduard lõpetas konservatooriumi, õpetas seal, kirjutas natuke. Peaaegu iga sügis alustas uues koolis, lõpetab Tartu Linnakooli, õppis algklasside õpetajakse, kutse saab 1907. Viis aastat on mitmel pool õpetaja, tegelikult tahaks ise hoopis õppida. Sunnib ennast edasi minema, tahab Tartu Ülikooli saada.
- suurenes elukutseliste loovinimeste arv - soodustas eesti keele kaasajastamine ja selle kasutusvaldkonna laiendamine - haritlaste kutseliidud (Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit) - Eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest - 1920ndatel valitses luule (mõjutas kõige enam Siuru rühm, 1920ndate keskel tõusis esikohale proosa, ennekõike realistlik romaan, kõrgeima taseme saavutas A.H.Tammsaare) - Teatrid - Tallinnas, Viljandis, Pärnus, Tartus, Narvas - silmapaistvam roll Estonial - muutus rahvusteatriks - kunstnikud: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud - graafik Eduard Viiralt, skulptorid: Jaan Koort, Anton Starkopf - üleminek emakeelsele õppele, uued õppekavad, õpikud, koolimajad, 6 klassiline koolikohustus - 1930ndatel probleem - liiga palju gümnaasiumilõpetajaid, kellel pole erialaoskusi, et hakkama saada tööjõuturul - 1934. haridusreform
mõisnike lepitamatu vastuolu. Keelelt ja stiililt eesti romantilise proosa paremaid näiteid. Kuigi Bornhöhe märgib, et teos on ajaloo põhjal, pole faktiliste andmete nappusest tingitud ajalookäsitlus kõiges täpne. "Tasuja" on läbi aegade aidanud mõista vabaduse väärtust ja sisendanud selle nimel peetava võitluse vajalikkust. "Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus - "Villu võitlused" (1890), milles käsitleb kroonika nappide teadete alusel 1343. aasta sündmusi Viljandis. Sakala talupojad valmistasid ette ja tegid katse vallutada Viljandi loss kavalusega. Üritus ebaõnnestus, sest salanõu reetis naine, kes tahtis päästa poega. Romantilise ajaloolise seiklusromaani "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" (1893) tegevus toimub Liivi sõja ajal Tallinnas ja selle ümbruses. Seiklusliku tegevuse taustal on autor tabavalt kujutanud üldist ajaloolist olustikku.
"Te olite süüta!" Emale saadeti dokumendid ja ta ei pidanud enam tagasi minema. Kuna meilt võeti ära talu, läksime elama Elvasse tädi juurde. Olen nüüd pensionär, elan Konguta vallas, olen abielus ja 57- aastane. Mul on kolm täiskavanud last ja neli lapselast. Olen kontaktis tänapäevalgi Siberi venelastega ja sakslastega, lapsepõlve ja koolikaaslastega. Paljud saklsased on sõitnud tagasi Saksamaale. Saatusekaaslastega kokkutulekuid on tehtud Tartus, Viljandis, Tõrvandis. Igal aastal Elvas saame kokku küüditatute mälestusmärgi juures märtsikuus. Siiamaani peetakse meie peres 25.märtsit meeles. Saame sellel päeval alati peredega (õde, vend ja minu pere) kokku. Sellel aastal ei olnud meiega enam meie ema. See küüditamine on mõjutanud palju mu elu. Mind ei võetud Elvasse kooli, kästi tagasi Venemaale minna. Ka tööle ei tahetud mind võtta, aga sain lõpuks Elvasse tööle pagariks
Tartu Kutsehariduskeskus Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus Referaat Koostaja:Klaarika Leppik 2008 Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23 Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24 Kokkuvõtte lk 25 Kasutatud kirjandus lk 26 2 Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viima...
(esimene Eesti ajaleht) 1864. a. toimus Eestis palvekirjade aktsioon Vene keisrile, kaebamaks talupoegade raske olukorra vastu Eestis. 1869. a. ärkamisaja kõrghetk I Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks suunda, kes omavahel läbi ei saanud a) Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) Eelistas majandust b)Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) Pooldas esmalt kultuuri arengut 1878 1882 trükiti Viljandis ajalehte "Sakala" Jakobsini surmaga lõppes ka esimene ärkamisaeg ja asendus venestusega Jakob Hurt lahkus Eestist Venestamine Eestis (1885-1905) Aleksander III (1881-1894) Alustas Venemaa äärealade venestamist Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871. a. toimunud Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale Venestus tähendus Venemaa seaduste kehtestamisega Eestis 1. 1887. a. Haridusreform 2. 1888. a. Politseireform 3
Usupuhastus algas Riias, esimeseks kuulutajaks Andreas Knopken 1521 lõpul. Eesti aladel algas reformatsioon 1523(Tln), Narvas 1524 aprill v 1523 talv, Tru 1523 lõpp v 1524 algus. 14.sept 1524 pildirüüste Tln dominiiklaste kirikus, Olevistes, Pühavaimus 1524 sügis Trtusse rahva seast tõusnud radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann-vähese haridusega, kuid tundis hästi Piiblit, hea kõneanne, saavutas alamrahva seas poolehoiu. Pildiüüsted ka Trt jaan, Viljandis 1.nov, Uus-Pärnu 15.mätrs 1526, Narvas. Pildirüüsted kukutasid katoliku kiriku valitsuse ja aitasid võidule evangeeliumi usutunnistuse. Lutheri nimi oli külll tundmata, aga tema esindatud usu-uuenduslik vool levis siin küll. Katoliku piiskopikohtade, toomkapiitlite ja kloostrite likvideerimisega vähenes vaimulik seisus miiinimumini, kaotas suured varandused. Liivimaal jäi konföderatiivne riikkond lääninduse alusel püsima, kuigi p-d 1526 end Ordu
hulgaliselt vaidlusõhtuid. Tänu Pallase Kõrgeima Kunstikooli ja Riigi kõrgeima Kunstikooli tegevusele lisandus vanameistrite kõrvale ka noorem põlvkond. Silmapaistva tuntuvuse saavutasid Eduard Viiralt, Jaan koort, Anton Starkopf. Teatri- ja filmikunst: Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Kõige silmapaistvam oli rahvusooper Estonia, kus näidati oopereid, ooperette, ballette. Kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas, poolkutselised Kuressaares, Valgas, Võrus. Arenes ka filmikunst. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas. Sport: Kõige populaarsemad spordialad olid maadlemine ja tõstmine, tegeldi palju ka pallimängude, kergejõustiku ja laskmisega. Korraldati suuri spordipidusi, osaleti maailmameistrivõistlustel ja olümpiamängudel. Kuulsaimateks said maadleja Kristjan Palusalu ja maletaja Paul Keres.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
