Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis
Suure-Kõpu Mõis Liisa Tamm Ajalugu · Mõis on asunud vähemalt aastast 1593; · Rootsi ajal Jacob de la Gardie käes; · 1624.-st aastast Valentin Schillingi valduses; · 1699. aastal läks mõis riigile; · Keiser Paul I ostis mõisa riigilt; · 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse; Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool; Kõpu Mõis · Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt ja tiibadeosas kahekorruseline · Keskosas joonia kapiteelidega pilastrid · Peasissekäigu ees sammastega rõdu · Sarnaneb Tartumaal oleva Kuremaa mõisaga · Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool omaette kobarana) Kõpu Mõ...
veoste transpordil, suur läbilaskevõime 6) Leia internetis võimalikult palju infot selle maakonna kohta ja kirjuta jutuke. Suur osa Viljandimaast paikneb maalisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Viljandimaal valitsevad puuliigid on mänd, kuusk, kask, hall lepp ja maavaradeks liiv, kruus, savi ja turvas. Viljandimaal asub ka Soomaa Rahvuspark Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitsmiseks asutatud. Viljandi maakonnas antakse lastele alusharidust 38-sas lasteaias. Viljandimaal on 32 päevast üldhariduskooli. Neist 5 on algkoolid, 3 lasteaed- algkooli, 19 põhikooli, 8 gümnaasiumi. Kõrgharidust annab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
2 ALUSKORD Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tardkivimitest (graniit, rabakivi) ja moondekivimitest (gneiss, kvartsiit, kildad) ( kristallsed kivimid ) aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorrakivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluskord ei paljandu. See lasub Viljandimaal ~400m sügavusel Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra moodustavad kogu Eestis Aguaegkonna ehk Prterosoikumi kivimid, mis on ~2500milj aastat vanad. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta. 3 PEALISKORD Viljandimaal moodustavad pealiskorra Devoni liivakivid, (Vanaaegkond ehk Paleosoikum) mis tekkisid ~416 milj
HENRIK VISNAPUU (1889-1951) Marindra Soikka 9.A ELULUGU Sündis Viljandimaal sulase pojana. Õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Õppis Taru ülikoolis klassikalist filosoofiat. Töötas vabakirjanikuna Tartus, oli rühmituse Siuru üks asutajaliikmeid, abiellus Hilda Elfriede Franzdorfiga (Ing). 1934. aastal asus Tallinnasse. Töötas dramaturgina, ajalehes Uus Eesti, kultuurinõunikuna ja ajakirja Varamu toimetajana. 1944
eelkõige oma rahuliku oleku, kauni looduse ja huvitavate arhitektuuriväärtuste poolest. Linna iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Viljandimaa monumendid: Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. August Kitzbergi monument Vilandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel. August Kitzberg on üks oma aja tuntuimaid näitekirjanikke. Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja
pagaritööstus. Riideid annavad meile selga enamasti Tallinn. Kergetööstuse allharudest on Eestis tähtsamad tekstiilitööstus ja õmblustööstus, mis moodustasid 1996. aastal ligi 90% tööstusharu müügimahust. Väiksem osa jääb naha-ja jalatsitööstusele. Kuressaares asub tekstiilitööstus. Pärnus puudub aga jaltsitööstus, ülejäänud kaks on täiesti olemas. Lõuna-Eestis asuvad rohkem jalatsitööstused. Põllumajandusest rääkides on suurim sigade arv Viljandimaal ja Lääne-Virumaal. Kõige vähem sigu on Hiiumaal, Ida- Virumaal ja Valgamaal. Sealihatoodang põllumajandusliku maa kohta aastas oli kõige suurem Saaremaal, Raplamaal,Viljandimaal ning Lääne-Virumaal. Linnukasvatus aga on suurem Harjumaal ning Lääne-Virumaal. Väike aga Ida-Virumaal, Läänemaal, Hiiumaal ja Võrumaal. Mis kõige tähtsam meie jaoks, on kartulikasvatus. See on meil kõige suurem Pärnumaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal.Ülejäänud paikades on see enamasti võrdne toodang
Andekamad vene realistid: Ilja Pepin (1844-1930) ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi Andekamad vene realistid: Ilja Pepin (1844-1930) ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile", ,,Burlakid Volgal". Esimene eesti kunstnik oli Johannes Köler. Tähtsamad tööd: sultanile", ,,Burlakid Volgal". Esimene eesti kunstnik oli Johannes Köler. Tähtsamad tööd: ,,Ema", ,,Isa". Sündis viljandimaal põllumehe pojana. Esialgu töötas maalrina, õppis Peterburi ,,Ema", ,,Isa". Sündis viljandimaal põllumehe pojana. Esialgu töötas maalrina, õppis Peterburi kunstiakadeemias, hiljem Pariisis. Elas Peterburis. Võnnu kiriku jaoks altarimaali, mille lõpetas kunstiakadeemias, hiljem Pariisis. Elas Peterburis. Võnnu kiriku jaoks altarimaali, mille lõpetas Itaalias (alustas Pariisis). Töötas pedagoogina, tegi fresko TLN Kaarli kirikule. Tegi vea!
Johan Laidoner Kristi Ahjupera 11.A klass Tallinn 2013 1. Johan Laidoneri noorus ja haridus Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurmeeste hulka, et tema tegevust mõista tuleb teada algmõjutusi ja tegureid. Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas.
VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970. Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilm...
välis-ja siseturistide arv 2011. aastal. Allikas: EAS 2012:1 Piirkond Turistide arv, mln/tuh Osakaal, % Maailma välisreiside arv 980 mln 100 Euroopa riikidesse tehtud reiside arv 503 mln 51 Eestis ööbinud välisturistide arv 2.46 mln 0,25 Eestis ööbinud siseturistide arv 0,92 mln 0,09 Viljandimaal ööbinud välisturistide arv 39 tuh 0,04 Viljandimaal ööbinud siseturistide arv 32 tuh 0,03 Tabelist on näha, et kogu maailma välisreiside arv on 980 miljonit. Eestis ööbinud välisturistide arv on 0,25% maailma välisreiside arvust, sealhulgas on 0,004% Viljandimaal ööbinud. Tabelist järeldub, et Euroopasse tehtavaid reise on palju arvestades Euroopa suurust. Eesti kohta nii öelda ei saa
Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. 1922-1923 I Riigikogu esimees. 1919-1920 Asutava Kogu liige. Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Pilistveres, Viljandimaal, suri 8. jaanuaril 1942 Malmõz, Kirovi oblastis. Ta oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. 19021917 Vene armee staabiohvitser. 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister. 19181919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem. 19191925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi. 19301933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees. 19331934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees. 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel.
poolt represseeritutele. Kavandi autoriks on kunstnik Aate-Heli Õun. Monumendi asukoht valiti just selle põhjusega, et endises Viljandi mõisa härrastemajas asus Nõukogude ajal miilits ja julgeolekuorganid, kes olid repressioonide elluviijateks. Selles hoones algas paljude kannatanute teekond Siberi vangilaagrisse. Kindral Laidoneri mälestussammas Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. Kindral Laidoneri plats 1933. aastani oli Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904. aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks
Mart Saar 28.09.188228.10.1963 Sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Helilooja, organist, pedagoog ja ajakirja ,,Muusikaleht" toimetaja. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass
"Koerte kasvandik" Olaf Rebane Koostas: Olaf Rebane (surnud 1988) Elas Karksi-Nuias. Ta mängis rahvapilli, komponeeris valsse, maalis. Kirjutas raamatu 1970. aastal. Raamat on kirjutatud Juhan Kulli päeviku põhjal. Sisu tutvustus Raamat on ajaloolise taustaga ja räägib kahe poisi, Jaagu ja Juhani, uskumatust lapsepõlvest 18. sajandil Lõuna-Viljandimaal. Poiste elu keerdkäikude taustaks on tolleaegse Õisu mõisa elu-olu ja sakste suhted maarahvaga. Tegelased Jaak ja Juhan Kull Sivers Mihkel Kubjas Heins ehk Ints. Jaan Jakob Kärner Karjamees Jüri Koeraposs Hart Julie Mai Mihkel
Koostajad: Liina Treisalt Mare Vilbach Hanna Seeder Kodupoed o Kett loodi 2008. aastal. o Ühine kaubamärk ja reklaamikampaaniad 2009. aastast. o Koondab enda alla väikekaupmeeste nn. külapoed. o Kodupoodide ketti kuulub 30 väikekauplust üle Eesti. Kauplused o Harjumaal (11) o Lääne-Virumaal (1) o Pärnumaal (6) o Raplamaal (1) o Saaremaal (5) o Valgamaal (1) o Viljandimaal (2) Meierei pood Raasikul Missioon ja visioon o Visioon: Koos on kergem! o Missioon: Olla eelistatud ostukoht kodukandi elanikele ning usaldusväärne kaubamärk möödasõitjatele. Reklaamikampaania Aitäh kuulamast!
.......................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 19202:001:0030ja mille nimi on Lilleoru. 3. PRIA andmetel on terve massiiv maaparandusala. 4. Ala ei ole ei LFA ala, NATURA ala ega ka nitraaditundlik ala, 5. Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 38 meetrit. Loomakasvatushoone eest on vastutav Raivo Kull. Hoone asub Viljandimaal
juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee se Teine tase olmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Elulugu Sündis 2. jaanuaril 1890 Viljandimaal Alustas õpinguid 1899. aastal Osales Vabadussõjas (1919-1920) Oli abielus luuletaja Ingiga (suri 1941. aastal) 1944 põgenes Saksamaale 1949 emigreerus USA-sse 1951 suri New Yorgis Long Islandil Haridus: -Reola valakool -Tartu linnakool -Tartu Ülikool -sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooli kutseeksami töötas: õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna Loomingu põhiteemad Ajaluule Armastus Loodus Kodu ja kodumaa
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallinn) Elulugu ● Sündis Viljandimaal Pahuvere kooliõpetaja pojana ● Õppis Peterburi ülikoolis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis ● 1926-1927 elas Pariisis ● Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ● Töötas Tartu Ülikooli õppejõuna Looming "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927)
Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid
..……………10 Luuletus ’’Sinilill’’…………………………………………………………………………...11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...12 Lisa……………………………………………………………………………………………13 Sissejuhatus Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. On eesti luuletaja ja proosakirjanik. Referaadi eesmärk on näidata Viivi Luike kui tänapäeva edukamat naisluuletajat. Peale luuletuste on ta kirjutanud veel romaane, lasteraamatuid, esseesid, artikleid, kuuldemänge, tõlkeid jms. Luige luulet iseloomustab paljuski tema loodusearmastus, kuna ka tema lapsepõlv möödus maal, kus loodus oli käega katsutav iga päev ja iga hetk. Ta tunneb looduse igat väiksematki nüanssi ja oskab seda naiselikult luuleridadesse seada.
aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 10 000 võrra. See toimub tänu negatiivsele loomulikule iibele kui ka negatiivse rändeiibe tõttu. Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2009. aastal 1179 inimest, mis on peaaegu kaks korda suurem samal aastal sisserännanute hulgast ( 698 inimest). Sama aasta loomulik iive oli miinuses lausa 209 inimese võrra. Negatiivne on see näitaja püsinud juba kaks kümnendit. Loomulik iive oli Viljandimaal viimati positiivne 1990.aastal. Viljandimaa on oma näitajatelt üsna unikaalne haldusüksus. Üle 90% Viljandimaa rahvastikust moodustavad eestlased ning asustustihedus 14,8 elanikku km² kohta on samuti suuresti erinev Eesti keskmisest näitajast 29 in/km². 1.2 Soo-vanuseline koosseis Vaadeldes Viljandi maakonna rahvastikupüramiidi 1. Jaanuari 2010 seisuga (Joonis nr. 1) võime täheldada kontrastseid erinevusi võrrelduna terve Eesti rahva soolis-vanuselise koosseisuga
· võimalik rentida saali loodusteemaliste ürituste tarbeks. Vaata hindasid siit. Loodusõppeprogrammid Tasulised programmid üldhariduskoolidele ja lasteasutustele: · Üks päev metsamehena ehk metsamatemaatika praktikum · Kasva, kasva, puukene · Omadega rappa · Metsapealinn Viljandi · Metsa, meeltega · Mine metsa! Miks sinna minna? · Täna mõõdame metsa 4 Parika järv on järv Viljandimaal Kolga-Jaani vallas, asudes Kolga-Jaanist 10 km edela pool Parika külas. Parika järv on Võrtsjärve nõos asuv liigestatud kaldajoonega loode-edela suunas piklik madal rabajärv, mille suurim sügavus ilma lendmudata on 1,6 m. Tema kaldad on õõtsikulised. Järv oli 1953. aastal 120 ha suur (enne melioratsiooni töid ümbruskonnas 20 sajandi alul suurem ja sügavam), asub merepinnast 43,7 m kõrgusel. Järv on soostumas, koos ümbritseva raba ja naaberjärvedega kuulub
radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kultuuritraditsioonid. Toimuvad iga- aastased maakonna laulu- ja tantsupeod, korraldatakse zanripäevi, toimuvad folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja Pärimusmuusika Ait. Ugala teater, Eesti üks innovaatilisemaid, on juba aastakümneid alternatiiviks traditsioonilisemale teatrile
Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel – mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kultuuritraditsioonid. Toimuvad iga- aastased maakonna laulu- ja tantsupeod, korraldatakse žanripäevi, toimuvad folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja Pärimusmuusika Ait. Ugala teater, Eesti üks innovaatilisemaid, on juba aastakümneid alternatiiviks
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu (18901951) Elulugu · Sündis Viljandimaal sulase pojana · Õppis erinevates LõunaEesti koolides · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna · Osales Vabadussõjas · Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind
Johann Köler Jõhvi Gümnaasium 11BV 2016 Johann Köler 8. märts 1826 (Vastemõisa) – 22. aprill 1899 (Peterburi) Maalikunstnik, poliitik ja ärkamisaja suur tegelane. Lapsepõlv Sündis Viljandimaal Vastemõisa vallas Kööbra Tõnise talu saunikute Kai ja Peet Köhleri seitsmenda lapsena. Elulugu Reisis Köler mitmel pool Euroopas, läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias, jne.. Surm Köler suri 22. aprillil 1899. aastal oma ateljees Peterburis Vassili saarel südamerabandusse. Eestis Köler võttis osa eestlaste
Johannes Vares-Barbarus 2017 Elulugu Sündis 12.01.1890 Viljandimaal Õppis Kiievis arstiteadust I maailmasõja ajal oli vene sõjaväes Osales Eesti vabadussõjas Peale vabadussõda alustas luuletuste kirjutamisega Luule oli sotsiaalkriitiline, kuid jäi siiski pigem elitaarseks Esimene luulekogu „Fata-Morgana“ 1940. aastal sai peaministriks Peale Eesti okupeerimist muutusid luuletused Nõukogude liitu ülistavaks Suri 29.11.1946 Tallinnas Kirjaniku foto Ürgelemendid Algusen polnud sõna — oli joon.
................................2 Tegevus Nõukogude Venemaal Eesti okupatsiooni ajal Saksa vägede poolt................................................................3 Vabadussõda....................................................3 Poliitiline tegevus........................................3,4,5 Elu Nõukogude okupatsiooni ajal, vahistamine ja surm..................................................................5 2.Sissejuhatus Johan Laidoner sündis 12. veebruar 1884 Viiratsi vallas, Viljandimaal suri 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimiri linn Venemaal.Ta oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Elukohad Viimsi mõis, (tänapäeval kindral Laidoneri muuseum) ja eramaja Õllepruuli tänav 6, Tallinnas. Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem
AS Tulitikuvabrik Ed. Pohl likvideeriti peakoosoleku 23.11.1928 otsuse põhjal. 1937. a kuulus 99,4% AS Eesti Tuletikumonopoli aktsiatest Stockholmi finantsgrupile Continental Investment A/G. 1930. a-tel Viljandi tuletikuvabrik rekonstrueeriti, paigaldati uued seadmed. Alates 1932. a-st oli Viljandi tuletikuvabrik ainuke tikuvabrik Eestis ja varustas oma toodanguga Eesti siseturgu. Ta oli suurim oma toodangut eksportiv tööstus Viljandimaal. Ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 11.02.1941 määrusega nimetati Eesti Tulitikumonopol ümber ENSV Tulitikutööstuseks. 1961. a ühendati Viljandi tuletikuvabrik Viljandi metsakombinaadiga, senisest iseseisvast ettevõttest sai üks metsakombinaadi seitsmest tsehhist. https://sakala.postimees.ee/2152665/viljandi-tikke-vois-osta-inglismaal-ja-usa-s
Johan Laidoner Lapsepõlv · Sündis 12. veebruaril 1884 · Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talust · Isa Jaak Laidoner · Ema Mari Saartsen · 3 venda Haridus · Algkool Viljandis · 1897. Viljandi linnakool · Rahapuudus · 1902 õpib Vilno jalaväe junkrukoolis · 1909 Peterburi Sõjaväeakadeemia Teenistus · Teenistus Vene tsaariarmees: 1901 110. Kaama jalaväepolk Kaunases 1903 Allohvitseriks 1904 Vanemveebel 1905 13. Jerevani Tema kõrguse
Lõhavere Linnamägi Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid
Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannito...
JÜRI VILMS Elulugu • Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889. aastal Viljandimaal • Jüri Vilms alustas oma kooliteed Pilistvere kihelkonnakoolis • Tänu headele õpitulemustele jätkas oma haridusteed Pärnu poeglaste gümnaasiumi teises klassis • Vilmsi vanemateks koolivendadeks olid Konstantin Päts ja Jaan Teemant Jüri Vilms koos abikaasa Mariega, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis • 1904. aastal asutas Vilms koos klassivendadega salaseltsi Taim • Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid
Vaatame mis Leopold veel räägib Teose autor on Viivi Luik. Sündinud 6. novembril 1946 aastal Viljandimaal Tänassilmas. Ta on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Esimene luuletuskogu ilmus 1965 aastal. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. Teose pealkiri ,,Vaatame mis Leopold veel räägib,, läheb hästi kokku sisuga, sest peategelane ise ongi Leo,kes jutustab oma elust. Raamat on välja antud 1974 aastal ja kuulub noorsoo raamatute valdkonda, kuigi endal oli ka suht põnev lugeda,tuli meelde enda lapsepõlv. Tegu on lühiromaaniga, mida on hea ja
Juhan Kunder (1852 1888) Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog. Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat
Johannes Vares Barbarus Johannes VaresBarbarus Sündis 12.detseber 1890 Viljandimaal Suri 26. November 1946 Tallinnas Ta oli Eesti luuletaja, günekoloog ja EKP( Eesti Konstitutsiooniline Partei) liige aastast 1940. Haridus Viljandi kihelkonnakoolis. Pärnu gümnaasiumis aatatel 1904 1910 omandas ta keskhariduse. Peale seda õppis meditsiini Kiievi ülikoolis aastatel 19101914. Töö Peale oma õpingute lõpetamist alustas ta tööd ta Esimeses maailmasõjas rindearst, aastatel 19201939.
Eesti Vabariigi esimese presidendi nime-ja sünnilugu. Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi esivanemate asukohaks oli 19.sajandi esimese pooleni Holstre vald Viljandimaal. Perekonna mälestuste järgi oli nimi ,,Päts" juba igivana ja tuletatud sõnast ,,leivapäts". Nimi olevat Põhjasõjas antud hüüdnimena ühele Holstre möldrile, kelle nimeks olnuks Pisku. Suure nälja ajal olevat see Pisku heldesti aidanut kehvi ja jaganud näljastele leiba pätsiviisi üteldes: ,,Mis sulle poolest pätsist saab, sul suur pere, võta juba terve päts." Helde leivajagaja saanudki siis nüüd nimeks ,,
Ado Reinvald Ado Reinvald oli 19. sajandi lõpu rahvalik luuletaja, jutu- ning näitekirjanik, talupoeg- boheem, sündis 21.novembril 1847. aastal Viljandimaal talurentniku pojana. Tema hariduskäik oli lühike. Reinvaldi koolitee kestis vaid ühe aasta. 14-aastaselt õppis ta ühe talve Soone külakoolis. Edaspidi täiendas ta end iseõppimise teel. Alates 1867. aastast oli Reinvald Ilissa talu peremees ja ta tegi suuri plaane, et luua oma talust kohaliku kultuurielu keskus. Kuid 1894. aastal läks talu pankrotti ja see müüdi oksjonil, Reinvald rändas ringi, kuni ostis maja Elvas, Kulbilohu külas, kus tegeles peamiselt kalendrite koostamisega.
JOHANNES VARES- BARBARUS (12.01.1890 - 29.11.1946) Elulugu Sündis Viljandimaal Sai alghariduse Viljandis, keskhariduse Pärnus ja kõrghariduse Kiievis (meditsiinis) Ei vajanud teoste avaldamiseks toetusi Oli sõjaväearst nii I maailmasõjas kui ka Vabadussõjas Vasakpoolse maailmavaatega poeet st tal oli kommunismist idealistlik mulje 1941 põgenes Venemaale 1946 leiti surnuna, täpsed asjaolud teadmata (kõige tõenäolisem on enesetapp) LOOMING Varajasem looming oma uusromantilistes suundumustes ei
Henrik Visnapuu (1890-1951) Lapsepõlv Sündis 2. jaanuaril 1890. Viljandimaal Suure pere laps Alustas õpinguid 1899. aastal Pere kolis pidevalt 1906. aastal läks Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi 1907. aastal omandas algkooliõpetaja kutse töötas 1907-1912 õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides Teenis raha eesti keele õpetajana tütarlastekoolis Lõpetas õhtukoolis gümnaasiumi Õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat Visnapuu üliõpilasena Temast kujune loominguline isiksus
Eesti Aleksandrikool Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata.
Näitetrupp oli tulnud Viljandist Ugala teatrist. Näidendis mängiti väga palju ajaga. Etendus ise algas raamatusündmuste lõpuga, millest liiguti sujuvalt üle varasemastele sündmustele ja taaskord mingi ajast ette. Selline ülesehitus muutis näidendi põnevaks, kuid inimesele, kes pole varem end teosega ,,Keisri hull" kurssi viinud, võis näidendi sisu segaseks ja arusaamatuks jääda. Raamat on kirjutatud reaalselt elanud inimeste põhjal. Peategelane aadlik Timothues von Bock on Viljandimaal Võisiku mõisas elanud ning hulluks kuulutatud. Ta abiellus toatüdruk Eevaga. Näitlejate kohta võib öelda, et nad said oma rolliga väga hästi hakkama. Meeldejäävamad karakterid on: Peeter Tammearu, kes mängis Timotheus von Bocki ning ühtlasi ka lavastas selle näidendi ja Ott Aardam, kes mängis keisrit. Näitlejat Karol Kuntselit oli lihtsalt huvitav näha vahelduseks sellises näidendis, sest varem olen teda vaid televisioonis kohanud lastesaateid tegemas või lasteüritusi juhtimas
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine
Johann Köler Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Ta käis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Césises maalriametit. 1846. a asus ta elama Peterburi ja õppis seal 184855 Kunstiakadeemias maalikunsti ning sai lõputöö «Herakles toob Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta 1858.a Césise kiriku altarimaali. 1858. a läks Köler Rooma, esitas seal 1859. a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai
Eesti Aleksandrikool Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemän...
· "Karuskose" (Tallinn 1943) romaan · "Nimed marmortahvlil II" (Vadstena 1948) romaan · "See on see maa" (Lund 1950) poeem · "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) romaan · "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) romaan · "Tulililled" (Lund 1957) lühijutud · "Kodukäija" (Lund 1963) romaan Kirjutas novelle, sonette, proosat, lühijutte, jutustusi. Erinevad stiilid futuristlik, realistlik. Sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kanguri pojana, kolis sageli, 1907-1909 Reeguldi Vallakool -> 1909 -1913 Vastsemõisa kaheklassiline ministeeriumkool, üritas pääseda Viljandi linnakooli, kuid ei saanud, kuna ta oli liiga vana, läks Andres Kamseni kaubanduskooli, osales Vabadussõjas, peale seda läks ülikooli, toimetas ajakirja ,,Odamees", lahkus Eestist aprill 1944. Suri 80-aastasena Rootsi linnas Lundis.
Mart Saar 1882-1963 Elulugu Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6- aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure- Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks.
Albert Kivikas ja "Nimed marmortahvlil." Elu ja loominguga tutvumine. Ülevaade peateosest. 9.klassile. A. Kivikase elu ·Sündis 18. jaanuaril Viljandimaal taluteenija pojana. Lapsepõlv möödus Olustvere mõisa moonamajas. ·1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts- gümnaasiumi. ·1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. ·1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. ·Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. ·1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 mail 1978. a. Loomingust
Albert Kivikas ja “Nimed marmortahvlil” Elu ja loominguga tutvumine Ülevaade peateosest 9.klassile A. Kivikase elu •Sündis 18. jaanuaril Viljandimaal taluteenija pojana. Lapsepõlv möödus Olustvere mõisa moonamajas. •1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts- gümnaasiumi. •1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. •1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. •Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. •1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
