Linnuse tüüpe oli keskajal Eestis kolm. Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535 Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas
OHUTUSMÄRGID ELEKTRIOHUTUS Valdis Jõgi Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Elektriohu Märk Eluohtliku elektrilöögi märk Elektrostaatikale tundlikud seadmed Lüliti asendi muutmise keeld Märja käega kasutamise keeld Silt: Mitte Lülitada Silt: Ronida siit Silt: Elektrioht Teimipinge Silt: Maandusmärk Silt: Ohtlik 240/415/...V Euroliidu Märgid Tänan kuulamast!
1200 - Ristisõdijate vägi tuleb Liivimaale VALLUTUSE ALGUS 1201 - Riia linn 1202 - Mõõgavendade ordu 1206-1207 - Liivlased alistatud 1207 - Võnnu (Cesise) linnuse ehitamine (mõõgavendade keskus) 1208 - Ristiti seelid 1208 - Lätgalid õtsid vastu ristiusu SÕDA JÕUAB EESTISSE 1208 - Ungandisse tunditi sisse 1210 - Ümera lahing MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ESIMENE POOL (1208-1218) 1211 - Mõõgavennad liitlastega piirasid sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähsaim keskus. Rünnak löödi tagasi. Kuna oli eestlaste poolel ka palju haavatuid, sõlmiti kuuendal päeval rahu. Üritati hävitada saksa kolooniat. Piirati sisse Turaida linnus saarlaste, läänlaste ja harjulaste poolt. Eestlased said raske kaotuse. 1212 - kolmeks aastaks sõlmiti vaherahu. Toreida rahu. 1215 - Tapatalgud Läänemaal. Piirati sisse Lõhavere linnus, mis kuulus vanemale Lembitule. Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu.
Margus Targus Peoleo 55 15646, Viljandi Tel: 56677845 Pr Marju Kuusk, Koerte Värvimise AS'i personalidirektor 29.veebruar.2013 AVALDUS Soovin lõpetada minu ja Koerte Värvimise AS'i vahel 1.01.1996.a. sõlmitud töölepingu. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks ja ühtlasi ka viimaseks tööpäevaks palun lugeda 31.märts.2013.a. Lugupidamisega, Margus Targus, vanemvärvija
enne mitte midagi teadnud lugeja põgusa ülevaate selle kultuuri olemusest ja peamistest iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt.
Huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala I kursus Laeetri tee 36-8 Taia 45789 Tel 51 234 567 Anzori Barkalaja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor 30. oktoober 2008 AVALDUS Palun lubada mind alates 1. septembrist 2009 akadeemilisele puhkusele seoses kaitseväeteenistusse minekuga. Lugupidamisega (allkiri) Lisa: Elulookirjeldus 1 lehel 1 eksemplar
Harju Tartu Ida-Viru Pärnu Lääne-Viru Viljandi Valga Järva maakond Joonis 2. Kinnis- ja vallasvara notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingute arv Eestis 2003. aastal Allikas: Lisa 1
6. 8. 8. 9. 9. 11. 10. 2. 13. 14. 17. 18. 19. 20. 1. 22. 3. 24 26. 25. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. . 47. 48. 49. 50. 51. 52. 54. 53. 55. 56. 57 58. 57. 59. 60. 61. 62. 63. 65. 64. 66. 68 . 67. 69. 70. 71. 72. 73. 74 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 83. 1. K...
Ainuke teadaolev varalinnaline asula hakkas kujunema Tartus. Pärast sõda oli jaotatud Eesti 4 feodaalriigiks Tartu piiskopkond, Saare Lääne piiskopkond, Eestimaa hertsogkond ja Orduriik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Linna eristas külast linnaõigus. Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsamaiks kaubateeks, mis säilis ka pärast Vabadusvõitlust. Tegeleti peamiselt vahetuskaubandused Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi, peenemaid riidesorte ja muud luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Oluline osa oli ka vahenduskaubandusel - kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi näiteks vilja ning sealt
5. Lembitu- Sakala maakonna vanem(tema linnus Lehola e Leole), suri madisepäeva lahingus Kaupo- liivlaste vanem, suri madisepäeva lahingus(linnus Turaida) 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1201 asutati Riia linn (varasem keskus oli Lübeck) 1202- rajati Mõõgavendade ordu e Kristuse sõjateenistuse vennad 1210- Ümera lahing, eestlaste võit Ümera jõe ääres sakslaste, liivlaste üle. 21.sept 1217- Madisepäeva lahing e Pala lahing, Viljandi lähistel, eestlaste kaotus, venelaste abi jäi hiljaks, Kaupo ja Lembitu said surma. 1219- langeb Põhja-Eesti k.a eestlaste linnus Lindanise(Taani kuningas Waldemar II-le, Tanebrogi lipp(euroopa vanim)). 1240-1480 mongolite ülemvõim Venemaal 1220- rootslased vallutavad Lihula linnuse. 1242 aprill- Jäälahing Peipsi järvel, Mõõgavendade ordu ja venelaste vahel 1240- Neeva lahing, venelased panid seisma rootslaste sissetungi Venemaale Neeva jõe suudme alal.
ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kuramaale jõudes välja Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. Juba 1560. aastal tungis suur Vene vägi uuesti Eestisse, rünnates Härgmäe Oomuli mõisa ning piirasid ümber Viljandi ordulinnuse. Vahepeal vaibunud venelased alustasid uusi sõjategevusi Ivan Julma juhtimisel. 1572-1577. aastatel vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. Venelaste käes olid küll kindlused, ent nende ümber asusid aktiivselt tegutsema talupoegade sissisalgad. Vallutuste jagamisel Ivan Julma ning Magnuse vahel läksid nad omavahel tülli ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. Sellega lakkas Liivimaa kuningriik olemast.
Viljandi Gümnaasium Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine Referaat Viljandi 2017 Johannes Voldemar Veski sündis 27. juuni 1873 Vaidaveres ning elas kuni 1968. aasta 28. märtsini. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Veskil tuli teha koostööd peaaegu kõigi erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara. Ta ise on omalt poolt rikastanud eesti keelt paljude uudissõnadega, mis peamiselt on
Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid kohustusi kahes vahetuses. Linnaõigused saadi maaisandalt. Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas nende seltsielu ja pakkus häda korral abi ja toetust. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu, kvaliteeti. Läbi Eestimaa viidi käsitöötooteid, toiduaineid, nahku, vilja, lina, vaha. Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Eesti alale rajati Tallinna dominiiklaste klooster, naiskloostrid – Püha Brigitta ordu nunnaklooster ja tsistertslaste naisteklooster Tartus. Ordud: kerjusmungaordud. Maarahvas võttis omaks katoliku usu jättes oma kõrgjumalad ja hakates austama kristlaste jumalat. (sest vabadusvõitluses oli nende jumal jäänud ristiusu jumalale alla) Asemele tõusid kristlikud pühakud. Reformatsioon jõudis Eestisse 1523.a.
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Statistika Koostaja: Karin Kiilaspä 12a Viljandi 28.11.10 Andmete kirjeldus Minu töö eesmärgiks on uurida kõikide Päri Spordihoones käivate 18- aastaste tüdrukute kehakaalu. Kehakaal on arvuline ja pidev. Päri Spordihoones käivate 18-aastate kehakaalu tulemused on järgmised, kehakaal on kilogrammides: 1. Karin 57 26. Emmeliine 62 2. Mari 55 27. Margit 55 3. Kristi 48 28. Piret 59 4
Rootsi ja Norra turismi populaarsus Eestisse vähenes ka see aasta, kõige enam külastati Pärnut ja Tallinnat. Samas Läti turistide arv Eestis saavutas uue rekord taseme. Läti turistide ööbimisi lisandus peaaegu kõigis Eesti sihtkohtades, suurim kasv oli Tartus ja Pärnus. Siseturism Eestis 2012.aastal on kasvanud tänu majanduskriisist tingitud nõudluste vähenemisele. Kõige kõrgem ööbimiste arv oli Tartu linnas ja maakonnas. Samuti väärivad mainist ka Harju, Lääne-Viru ja Viljandi maakonnad. Kõige suurem kasv Eesti siseturistide seas oli just puhkusreiside ööbimisel. Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2013.aasta esimesel poolel kogu maailmas. Aasta esimesed kuud on näidanud, et välisturistide ööbimiste arv Euroopa riikides on kasvanud mõnevõrra vähem kui reiside arv, kuna tarbijad on endiselt hinnatundlikud ja teevad sellest tingituna lühemaid reise. Eesti sissetuleva turismi arv 2013.aasta algusel võrreldes 2012
Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust
Sights in Estonia Kadriorg Palace Built by a Russian Tsar Designed by an Italian architect Home to foreign art collection St.Olav`s Church Built in 1267 Named after the Norwegian king Was the world`s tallest building Maritime signpost Viljandi Castle Ruins Built in 1224 Most powerful castle in 13th cetury Destroyed in 1558 A stage in the middle of the ruins
Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Mikson mees 39 Pärnu Roosimägi mees 40 Kallaste Roosimägi mees 40 Kallaste Roosimägi mees 40 Kallaste Roosimägi mees 40 Kallaste Roosimägi mees 40 Kallaste Roosimägi mees 40 Kallaste
· 1471 - Reformimeelse ordumeistri Johann Wolthus von Herse vangistamine. Seetõttu jäi ära ka liit Novgorodiga. · 1478 - Novgorod liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani. · 14801481 - Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. · 1481 - Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu · 1492 - Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. · 14941535 - Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. · 1494 - suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. · 1498 - Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. · 1500 - sõlmitakse liit Leeduga
saarlaste põgenemist kuuldes tagasi omale maale. Madisepäeva lahing Pikapeale laastati maa, kurnati rahvas. Ikka enam ja enam tunti, et tarvis on maad vaenlastest vabastada ning need tagasi mere taha paisata. Asja etteotsa astus Lembitu. Ta sõitis maakonnast maakonda ja kutsus kogu rahhvast otsustavale võitlusele sakslastega. Võidu kindlustamiseks paluti abivenelastelt. Venelaste abi jäi aga hiljaks. Eestlaste malev, 6000 meest suur, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Nende sihiks oli murda eestlaste jõud lõpplikult. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut alustada, tulid eestlased lahinguvalmis äkki metsadest välja ja lahing algas
haarata sealt omale midagi meelepärast. Kui sooviks on just mõni toiduaine, mida inimene on omale kasvatanud. Ühtlasi on ka tarbimine väga suur kuna kõik on kättesaadav ning 5-10 minuti jalutuskaugusel. SSamamoodi ka asutused. Koolid, huviringid...paljud muud teenused on inimestele kättesaadavad, kõik asuvad lähedal. Väga palju tarbitakse ühistransporti kuna sellega on mugav ja tihe sõidugraafik. Võin võrrelda nii Tallinnat kui ka Viljandit, et Tallinn oleks linn ja Viljandi ,,maakoht" . Miks nii mõtlen? Kuna Viljandi on väike linn saan võrreldada seda maakohaga. Kõigepealt toon esile Tallinna: esiteks väga palju kauplusi, kus saan valida oma meelejärgi. Kui ühes poes ei meeldi riided mulle, siis küll teistest poodidest ikka midagi leidub. Pidevalt ehitatakse suurde linna juurde palju suuri kauplusi, kus inimesed saaksid oma vajadusi rahuldada ning raha raisata igasugu tühja tähja jaoks. Sest tegelt neid oste tehakse tuju järgi
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Raul Jaak Ervin-Üks Jalgvärav 10b klass SIBULAST, ÕUNAST JA PIRNIST Uurimistöö Juhendaja: Ants Antiloop Viljandi 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................ 2 1.1 Lähemalt sibulast :............................................................................................. 3 1.2 Sibula toiteväärtused: ...............
AS KOOGIKESED Pr Mari Meelits Teie: 23.03.2012 nr 2-5/101-1 AS Poekene Metsa 2 Meie: 26.03.2012 nr 6-9/103-2 33040 VILJANDI Koogikeste tellimine Lugupeetud proua Meelits Täidame teie tellimuse 27.märts 2012. Lisatud arve. Lugupidamisega Kalev Kehv juhataja Lisa: 1 lehel Leila Leeli: 510 34693 Lennuki pst 9 Tel +372 559 68271 Arvelduskonto 22106861716 19283 TALLINN Faks +372 627 3627 Swedbank Registrikood 186867173 E-post [email protected]
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul?
Valisin Mart Laari, sest ta on huvitav poliitik, kes on olud kõva tegija alates eesti iseseisvumisest ja aitab praegu oma kogemustega teisi riike, kes on saavutanud juba iseseisvuse.Praegu aitab ta Gruusial sõjajärgsest olukorrast taastuda. Referaadi koostamise käigus tahan rohkem Mart Laarist teada saada. Sooviksin teada saada millised autasusi ta on saanud ja milliseid raamatuid kirjutanud. ELULUGU Mart Laar on sündinud 22.aprillil 1960. aastal. Sünnilinnaks on Viljandi. Mart Laar on abielus ja tal on kaks last.Poeg ja tütar. Ta õppis Tallina 46. keskooli kunstikallakuga klassis. Peale keskhariduse omandamist läks Mart Laar Tartu ülikooli ajalooeriala õppima. Tartu ülikooli Ajalooeriala lõpetas ta 1893. aastal cum laude. Ta on töötanud Tallina 24. keskkoolis ajalooaõpetajana. 1986. aastal lõi Mart koos aatekaaslastega Eesti Muinsuskaitse Seltsi. POLIITIKUTEE Mart Laari Poliitikutee on olnud pikk. Aastal 1992 kandideeris ta valimisliidu
Viljandi Paalalina Gümnaasium Polümeerid Õpimapp Helen Linnas 11.b Viljandi 2009.03.30 I Polümeeridega seotud mõisted 1. Polümeer Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest 2. Monomeer - Monomeer on keemiline aine, millel on kalduvus moodustada polümeere. 3. Elementaarlülide arv ahelas arv, mis näitab mitu elementaarlüli on polümeeri ahelas ehk polümerisatsiooniastet (tähis n) 4
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Uurimustöö Kas kinga number ja matemaatika hinne on omavahel seotud? Viljandi 2009 Sissejuhatus Selle uurimustöö käigus püüan ma välja selgitada, kas matemaatika hinne ja kinga number on omavahel kuidagi seotud? Valim koosneb 12C õpilastest ja valimi suuruseks on 22 inimest. Andmed Jrk. Kinga Matemaatika Nr. number hinne 1 41 4 2 46 3 3 38 3
seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt kaupa ja sellega nõuti tagasimaksmist. Latgalid õhutasid ja toetasid sakslasi. Nõudmisi ei võetud vastu. Läbirääkimised paraku üksteise vahel ei õnnestunud. 1208. aasta sügisel ründasid sakslased Ugandisse. Kohe algas rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugandlased kutsusid appi sakalased ja tegid kiire vasturünnaku latgalitele. 15. Viljandi piiramine; Sõda muutus julmemaks. 1211 aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse piiramine. Algselt ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati. Osad vangid toodi linnuse juurde, kus nad tapeti hirmuks teistele. Esimesel kokkupõrkel suudeti sakslased tagasi hoida eduga ja saadi vaenlase sõjavarustus. Siis kasutasid sakslased esimest korda kiviheitemasinat, millega tekitati suurt kahju (öösel). Sakslased
Allikas on kirjutatud ladina keeles ja on tervikuna säilinud. 8. Rootsi kuninga üritus 1220 Eestis oma osa haarata. Kava: Rootslate tulek, Lääne-Eesti vallutamine ja Lihulasse oma meeste paigutamine, saarlased tulevad läänlastele appi, rootslaste tapmine / põgenemine. 9. Subj: Koostöö puudus. Ei suheldud. Ei tehtud naabritega koostööd. Mitu vastast korraga. Obj: Meeste vähesus, puudus sõjatehnika. 10. Lääne ordu <- Viljandi, Paide, Sakala ja hiljem Järvamaa. Tartu Piiskop <- Tartu. Saare- Lääne piiskopkond <- Läänemaa, saared. Eestimaa hertsogkond <- Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. 11. Kohustus maksta makse maa omanikule. Õigus oma maale ja ta on vaba ees. Kohstus ehitada kirikuid, sildu jms. 12. Dorpat Tartu. Fellin Viljandi. Hapsal Haapsalu. Narwa Narva. Pernau Pärnu. Reval Tallinn. Weissenstein Paide. Wesenberg Rakvere. 13
Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Lään anti vasallile kui madalamal astmel seisvale feodaalile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maa-alal elavate talupoegadega ja muude tuluallikatega. Vahel läänistati ka linnu või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu. Eestis läänistati linnadest Haapsalu, Narva, Paide ja Viljandi. Läänimees- sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Sunnismaisus - talupoegade kinnistatus maa külge, pärisorjuse põhitunnuseid. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud mõisniku loata elukohta vahetada. Eestis sai sunnismaisus valdavaks 16. saj I poolel, kaotati 1816. a.
tuntud maalija, kelle loodud on teos surmatants, mickhael sittow eesti kuulsaim keskaegne maalikinstnik, kes sündis tallinnas, melchoir hoffmann saksamaalt pärit kasuksepp, kes oli pildirüüste juht, burchard von dreilebem jüriöö ülestõusu aegne ordumeister, linnad linnaõigus dokument, millega asula muutus linnaks ning sai suuremad õigused, kinnitati lübecki või riia poolt, hansalinnad tallin, tartu, viljandi, uus pärnu, keskaja linnad tallinn, rakvere, narva, tartu, viljandi, uus pärnu, paide, vana pärnu, haapsalu, kauplemine väljä peamiselt teravilja, lina, kanepiheie, puit, paekivi ja sises soola, vein, õlu, vürtsid, maarahvas õigused: võis osta ennast raha eest koormistest lahti osta, kohustused: sõjaväe teenistus, maksud, isanda põllul töötamine, palgatöö, koormised, maa harimine, kihid: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba talupoeg, vabadik,
Albert Kivikas Elulugu Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma
transiitkaubanduse võrgus jõudis siia hulgaliselt kvaliteetseid importkaupu. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikuks tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Tallinn, Tartu, Viljandi ja uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Kauplemist seal reglementeeriti eriti rangelt, et kaubahoovi ei toodaks liiga palju kaupu, sest see Oleks löönud hinnad alla. Novgorodi sõitmisel olid Liivimaa sadamad niigi harjumuspäraseks pestuspaikadeks. Alevikud Linnuste, kihelkonnakirikute, laada- ja palverännukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14
lapsevanema ja lapse suhe? Esitage ühe raamatu pealkiri. Leidke ka, milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada? 50 raamatut on sel teemal. Autori Malinda Jo Muzi teos „The experience of parenting“. Laiendada saab, kui panna märksõnadeks lapsevanema or lapse or suhe. Sõna: lapsevanema ja lapse suhe Keel: inglise Eksemplari asukoht: TÜ Pärnu Kolledž Teaviku laad: raamat 11. Mitu teavikut, mis on ilmunud Viljandi Kultuuriakadeemias 2013. aastal, on TÜ sotsiaalteaduste raamatukogust leiavad. Millega tegemist on? 15 teavikut ja tegemist on käsikirjadega. Kirjastus, koht, aasta: Viljandi Kultuuriakadeemia Ilmumisaasta: 2013-2013 Eksemplari asukoht: TÜ sotsiaalteaduste raamatukogu 12. Mitu eestikeelset trükist leidub Rahvusraamatukogus, mille pealkirjas esineb sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage ühe pealkiri. Üks trükis. Pealkiri: „Arheoloogia salatoimikud“.
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul?
Lembitu paistis kroonikas silma sõjaretkedel. Esimest korda mainitakse teda seoses Sakala väe tasuretkega üle Ümera jõe 1211. aastal, kui eestlased rüüstasid Rubene kanti, kus Henrik preestriks oli. Tal võis olla koguni isklik kokkupuude Lembituga, võibolla pööras ta osaliselt ka seetõttu talle oma kroonikas rohkem tähelepanu kui teistele eestlaste vanematele. 1212. aastal saatsid ristisõdijad Sakalasse preester Salomoni, kes asus Viljandi ümbruskonnas rahvast ristima. Samaaegselt tungisid Novgorodi ja Pihkva venelased Novgorodi vürsti juhtimisel Ugandisse ja hiljem ka Harjusse, kus nad piirasid Varbolat ja rüüstasid ümbruskonda. Seepeale hakkasid ugalased ja sakalased koguma oma sõjaväge, et teha tasuretk Pihkva alla. Sellest kuulda saanud preester Salomon lahkus Viljandist, kuid
ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad.
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Suure algustähega: · Nimed (isikud, olendid, kohad, maad, raamatud, taevakehad vms.) Martin Laadoga, Tallinn, Jupiter · Nimi ja nimetus koos õde Mare, Viljandi järv, Pärnu mnt, muinasjutt ,,Pöial-Liisi" 1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4
OÜ MAASIKAS AS Eesti Post Jaama tn 7 11200 VILJANDI 12.10.2007 nr 1.2-1/300 VOLIKIRI OÜ MAASIKAS, asukohaga Aiamaa 5, Jõhvi, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhataja Mari Maasikas isikus, volitab KIRSIKA KIRSS´i (isikukood 47210203333) võtma vastu OÜ Maasikas nimele tulnud saadetisi ja panderolle. Volikiri kehtib 1 aasta. Allkirja näidis..................... Allkiri ja pitsat Mari Maasikas Juhataja ____________________________________________________________________________
1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail ja kumbki pool tahtis muinas-eestlasi pöörata oma usku konflikti kronoloogia: I periood 1208-1212 1208. sakslasedtungisid koos abivägedega Ugandisse algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210. Võnnu piiramine ja Ümera lahing 1211. Viljandi linna piiramine 1212. 3ks aastaks Toreida vaherahu (põhjusteks üldine kurnatus ja katk) II periood 1215-1221 1215. alguses rikuvad sakslased vaherahu 1215. suvel alistuvad Ugandi ja Sakala 1217. meie võit Otepää all (liitlasteks venelased) 21.IX.1217. Madisepäeva lahing (hukkusid Kaupo ja Lembitu) 1219. taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220. rootslased Lihulasse saarlased tapavad nad peaaegu täielikult maha (oluline võit meile) III periood 1222-1227 1222
Linnad · elanikud olid peamiselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed · varaseim teade eestalstest majaomanike kohta on 1277. aastast: Tallinnas oli maja Undelembil ja tema pojal Johannesel. Esimesed Eesti linnad olid: Tallinn (linnaõigus 1248) Rakvere (1302) Tartu (1262) Uus Pärnu (1318) Haapsalu (1279) Narva (1345) Viljandi (1283) Vana Pärnu (1251 asutati sinna piiskop- Paide (1291) konna keskus, mille leedukad hävitasid Kaitseehitised Esimesena ehitati paekivist müüte Tallina ümber 13. sajandil. 14. sajandi jooksul järgnesid teised linnad. Samal ajal ehitati eestlaste muinaslinnused ümber kivilinnusteks. 1244 esimene teadaolev kiviehitis Eestis, Otepää linnud. Suurim ja tugevaim kastell-linnus rajati Toompeale
sunnitud tagasi tõmbuma. · Eestlased ajasid vaenlasi taga osa neist surmati ning osa vangistati. o Sajast kinnivõetust olevat ühed samas maha löödud ning teised ümera äärde viidud. · Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. VILJANDI PIIRAMINE · Sõda muutus järjest ägedamaks. · 1211 kevadel oli sakslaste suurimak ettevõtminseks Viljandi piiramine. · Esmalt rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati küladesse jäänud inimesi. · Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlaste sõjavarustus. · Sakslased kasutasid siin esmakordselt kiviheitemasinat. · Lõpuks õnnestus sakslastel üks kindlusesein maha lõhkuda aga selle taga oli viljandlastel veel teine.
TUSTI MÕISA PARK (METSAPARK) Tusti mõis oli pikka aega Viljandi mõisa karjamõis, mis omaette mõisaks eraldus 1878.a. Eelmise sajandi neljakümnendatel aastatel kuulus mõisasüda Tartu ülikooli teadlasele professor Karl Schlossmannile. Mikrobioloog oli ostnud selle kindral Pulga käest, kes saanud selle omakorda endale teenete eest Vabadussõjas. Endisest tervikust on jäänud järele üsna vähe, muuhulgas varemed 1904.a. ehitatud suurepärasest maakivimüüridega karjakastellist, kus
Mari Kalkun Kes ta on? 1. aprill 1986 Tütar Linda Taavi Tatsi elukaaslane Muusik Laulukirjutaja Laulja Mõtiskleja Haridustegevus Kivilinna gümnaasium Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Tallinna Muusikaakadeemia pärimusmuusika magistrantuur (Helsingi Sibeliuse Akadeemia) Muusikaline tegevus Pani kahe soomlase ja ühe austraallasega kokku ansambli Runorun Upa-upa ubinakõnõ Piigavagi Muusikaline tegevus Albumid: "Üü tulõk" "Vihmakõnõ" "Tii ilo" Tal on ka oma plaadifirma Haki Helü Mari Kalkun & Runorun Jakopi unõnägo: https://www.youtube.com/watch?v=llEf24j_8J4
Pla22 1900 NV21 0,29 68,30 Pla36 2100 NV24 0,40 45,80 Pla43 2300 NV30 0,35 52,30 Pla51 2800 NV33 0,35 66,30 Pla61 1800 NV56 0,32 58,90 Tellijad Nimetus Asula Firma OÜ MaaR ind Kr/kg OÜ Sepad Tallinn Muu_pr 5 OÜ Kärumees Keila AS Liiv Viljandi AS Velo Pärnu AS Buss Narva FIE Olav Väino Pärnu OÜ Figaro Tallinn OÜ Ain ja Pojad Viljandi AS Mikser Narva FIE Timo Tuum Tallinn St =ab+2( br 2 r V= + 2 c
Tartus. Johann Köler suri 73-aastasena 1899. aastal Peterburis ning on maetud Suure-Jaani . 4 5 6 1. ELULUGU 08.03.1826 Viljandimaal Vastemõisa vallas Kõõbra Tõnise talu saunikute Peet ja Kai Köhleri peres sündis poeg Johann. 1835-1837 õpib Johann Köhler (ka Koeler, Köler) Viljandi poiste elementaarkoolis ja hiljem kreiskoolis, mis jääb lõpetamata. 1839-1845 õpib Võnnus maalriametit ja saab tsunftiselliks. 1846 siirdub Peterburgi, kus töötab algul maalrina. 1848-1855 õpib Peterburgi Kunstide Akadeemias maalikunsti, akadeemia kursuse lõpetab võistlustööga ,,Herakles toob Kerberose põrgust", mille eest saab väikese kuldmedali ja 14. klassi kunstniku kutse ajaloomaali alal.
Tartus. Johann Köler suri 73-aastasena 1899. aastal Peterburis ning on maetud Suure-Jaani . 4 5 6 1. ELULUGU 08.03.1826 – Viljandimaal Vastemõisa vallas Kõõbra Tõnise talu saunikute Peet ja Kai Köhleri peres sündis poeg Johann. 1835-1837 – õpib Johann Köhler (ka Koeler, Köler) Viljandi poiste elementaarkoolis ja hiljem kreiskoolis, mis jääb lõpetamata. 1839-1845 – õpib Võnnus maalriametit ja saab tsunftiselliks. 1846 – siirdub Peterburgi, kus töötab algul maalrina. 1848-1855 – õpib Peterburgi Kunstide Akadeemias maalikunsti, akadeemia kursuse lõpetab võistlustööga „Herakles toob Kerberose põrgust“, mille eest saab väikese kuldmedali ja 14. klassi kunstniku kutse ajaloomaali alal.
36405130719 Erki Ainsaar Valga 46605150941 Maarja Ambros Tallinn 34708140585 Erki Arsenov Loksa 45711080030 Kristel Astok Kiili 47110070151 Erika Bachmann Tallinn 35404050446 Reijo Bauman Tartu 44203130136 Mirja Bergmann Tartu 47110060467 Elvi Berk Rakvere 34404190222 Kaivo Berk Rapla 33904050217 Olav Berk Viljandi 38302070214 Priit Burmeister Jõgeva 47102200902 Ene Burmeister Paide 36802240722 Ahto Danilov Paide 48305030944 Laine Eek Tallinn 48007150516 Erna Eek Narva 47302150417 Mare Eesmaa Kiili 47311270496 Vilma Eesmaa Valga 34103030178 Einar Ehala Jõhvi 47110240441 Ene Elmik Loksa 36110090988 Aadu Elson Haapsalu
CV Nimi NIPI TIRI Isikukood 41234567890 Sünniaeg ja -koht 15. juuni 1989, Eesti Aadress Leeti tee 16-14, Kapa, 12345, Põlvamaa Telefon 51 234 567 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2008 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, huvijuht loovtegevuse õpetaja, I kursus 1996 2008 Kapa Muusikakool Täiendkoolitus 1999 2006 Kapa Muusikakool (klaveri eriala) 2007 ,,Otsi Otti" koolitus (40 tundi) 2008 Keevitamiskursus (30 tundi) Täiendav info Arvutioskus Keskmine tase (Word, Excel, Internett) Keelteoskus eesti keel emakeel inglise keel kesktase
68711 VALGAMAA e-post: [email protected] Lp personalispetsialist Veiko Roosileht Astri Buffet OÜ personaliosakond 21. veebruar 2013 Ringtee 75 50110 TARTU AVALDUS Soovin kandideerida Astri Buffet OÜ poolt väljakuulutatud vabale koka ametikohale (CV Keskus 20.02.2013). Lõpetan 2014. Aastal Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli koka eriala ning leian, et Teie pakutaval töökohal saan rakendada omandatud teadmisi ja praktikakogemusi. Olen meelsasti nõus vastama täpsustavatele küsimustele. Lugupidamisega /allkiri/ Kadri Uuspalu Lisad: 1. CV 1 lehel 2. Kutsekooli hinneteleht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
