rahulasse Tallinna Matsakalmistul Tema vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega oli tal 2 poega- Leo ja Viktor Päts. Helma Päts suri 1910-aastal, siis kui Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust Peterburis. Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 22.12.1868-1941 Elulugu Sündis 22.12.1868 Viljandi vallas, Mursi talus. Õppis 1878-1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892-aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse.
Baltiketi lugu Kas Te osalesite Balti ketis? Jah Kus Te seisite? Viljandi rajoonis, Võhma-Viljandi teel Kui vana Te olite 23.08.1989? Olin 22. aastane Mõtted Millest Te mõtlesite Balti keti päevil? Eesti vabaduse ihast, sõltumatusest, eestlusest Kust Te saite informatsiooni Balti keti organiseerimisest? Kuulsin televisioonist, sellest räägiti ka ülikoolis. Veel sain informatsiooni sellest endisest töökohast ja vanemate töökohast. Kellega Te arutasite oma võimalikku osalemist? Endiste töökaaslaste ja sõpradega, vanematega
EESTI KESKAJAL 1. Milliste võõrvõimude vahel jagunes Eesti? Taani, tartu piiskopkond, saarelääne piiskopkond ja liivi ordule 2. Põhiline koormis. Kümnis 3. Keskaegse Eesti linnad. Tallinn, Viljandi, Pärnu(Vana- ja Uus-), Tartu, Haapsalu, Paide, Narva, Rakvere 4. Millisteks väiksemateks haldusüksusteks jaotati Liivi ordu alad? Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9
Eduard Viiralt Koostaja: Eva Hein Klass: 12 A Ülevaade elust E. Viiralt on sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana 1909 a siirdus perekond Eestisse Maailmasõja puhkedes kolis perekond Tallinna ning Viiralt valis õppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi...
VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM HANS KRUUS Koostaja : Annett Lymar Juhendaja: Alari Maimre Klass: 10.B Viljandi 2011 HANS KRUUS : Hans Kruus sündis 22. oktoobril 1891 Tartus ja suri 30. juunil 1976 Tallinnas. Ta oli eesti ajaloolane ja poliitik. Ajaloolane ja poliitik Hans Kruus oli väga kireva elusaatusega tegelane. Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) esimeheks, kaldudes lõpuks iseseisvust toetama. 1920. aastatel taandus ta poliitikast ning pühendus ajalooga tegelemisele
Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poola kuningale Sigismund II Augustile. Alad jagatakse kaheks: Kuramaa hertsogiriigiks ja Üleväina-Liivimaaks. Seesama leping annab Liivimaa aadlile privileege: usuvabaduse,
Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus 12. veebruar 1884. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Ta oli Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (18511938) esimene laps. http://www.geni.com/people/Ma ri- Laidoner/60000000053899319 19 Haridustee Johan oli väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke. 1902. aastal pääses ta Vilniuse sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. Ta lõpetas aastal 1905 ning sai nooremleitnandi auastme. Teenistuskoha võisid paremad lõpetajad ise valida, nii otsustas Laidoner minna 13.
VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade
8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 2002 0 0 0 10 Rapla 2002 0 0 0 11 Saare 2002 0 0 0 12 Tartu 2002 0 0 0 13 Valga 2002 0 0 0 14 Viljandi 2002 0 0 0 15 Võru 2002 0 0 0 16 Harju 2001 1 0 0 17 Hiiu 2001 1 0 0 18 Ida-Viru 2001 1 0 0 19 Jõgeva 2001 1 0 0
ja paljule muule, mis kaupluse külastuse meeldivaks muudavad. Samas peame aga tõdema, et just väljapanekud aitavad kaupa müüa ja kategooriaid juhtida. Meie rühmatöö eesmärgiks oli analüüsida ning võrrelda ja kirjeldada kolme erineva kaupluse põhjal lemmikloomatoidu kategooria alamkategooriat koeratoit. Vaatluse käigus külastasime kolme kauplust. Võrdluse jaoks vaatlesime koeratoidu väljapanekuid Viljandi Konsumis, Säästumarketis ning Meie kaupluses. VALITUD KATEGOORIA ASUKOHA KIRJELDUS MÜÜGIKOHAS Vaadeldav Turu Konsum on supermarket, mis asub Viljandi kesklinnas Turu tänav 16, kohe turuplatsi ääres. Konsumid on supermarketi-tüüpi kauplused, mis asuvad suuremates keskustes ja pakuvad kliendile laiemat kaubavalikut. Kaupluses on üldpinda kokku umbes 880 m2, sellest 728 m2 müügipinda. Turu Konsum on avatud E- L 8-20, P 9-17. Juurdepääs kauplusele on hea ja mugav
Jakobson eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. C.R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. Üldiselt tuntakse Carl Robert Jakobsoni koolimehe, kirjaniku ja poliitikuna. Hoopis vähem
lühiiseloomustusega. 1) adratalupojad- perede vanemad pojad, kes said talu omale (pärandus) 2) Ükssälk talupojad- Perede noorimad pojad, kes ajasid oma talud ääremaadele 3) Talupoeg- 4) Maavabab talupojad- Eesti ülikute pojad, ei maksnud koormisi. KAUBANDUS ja LINNAD *1247 Tallinn sai esmakordselt linnaõigused. *1283 Viljandi said esmakordselt linnaõigused. (Viljandi vapilill on valgeroos) *raad- linnavalitsus (Valitsusmehed, ehk raehärrad, keskajal saksa rahvusest) *bürgermeister linnapea, praegu Viljandi linnapea Loit Kivistik. *gild kaupmeeste ühendus. Jagunesid kauheks: Suurgild (abielus kaupmehed), Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed). *tsumft Ühe eriala küsitööliste ühendus. *skraa tsumfti põhikiri, seadused, pani paika töö ülesanded ja tööaja, kui palju võib olla selle jne.
pärinevad 14.saj, mil kirikumõisa lähedal asus küla. Asula hakkas kasvama 19-20.saj vahetusel tänu puupapivabriku rajamisega, millega kaasnes ka raudtee. Türi linna ilme kujundamisel väikeste eramutega aedlinnaks mängis suurt rolli Türi Aiamajanduse Ühisgümnaasium. Sealt pärinesid ideed rajada hekid piirdeaedade asemele ning majalähised iluaiad. See komme sai kiiresti populaarseks üle Eesti. Asustuse kujunemisel said määravaks linna läbivad põhi mnt-d Tallinna, Paide ja Viljandi. Nende ristmikule ja viimase äärde kerkisid esinduslikud äri- ja eluhooned, mis jäid sõjas kahjustamata ja on tänaseni säilinud. [11] Linnasüdamesse kerkinud majad kuulusid Baumverkile, Länkurile, Taavetile, Wöhrmannile ja Türi Tarvitajate Ühisusele. [1] 1930. aastatel ehitatud ärihooned moodustavad ühtse ansambli ja annavad Türi kesklinnale tuntavalt EW aegse hõngu. See on miljöö, mille väärtust kohalikud elanikud ei pruugi adudagi
Kooriliikmena on Vilgats osalenud enamikus muusikalides, mis Eestis viimase kümnendi jooksul mängitud. Kaire laulab albumil "Family We are Family". Ta on sage taustalaulja paljude solistide ja ansamblitega. Aastatel 2000 ja 2002 osales ta Eurovisiooni lauluvõistlusel, olles Eesti ja Malta esinduslugude taustvokalist. Valguskunstnik Margus Vahur Ta on tunnustatud valguskunstnik, kes teinud silmapaistvat tööd nii Eesti teatrites kui välisriikides. On lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi valguskujunduse erialal. Aastatel 1994-2002 töötas Viljandi draamateatris Ugala. Aastast 2002 on Pärnu teatri Endla valgusala juht. Vahur teeb valguskujundust ka Tallinna Linnateatri, Birgitta festivali, Smithbridge Productionsi, Vaasa Ooperiteatri jt teatrite lavastustele. Koreograaf Vahur Agar Sündinud 1984.aastal. Ta on tantsija ja koreograaf, kes valdab paljusid tantsustiile nagu hip-hop, house, breik-, klubi- ja võistlustants ning eesti rahvatants.
Viljandi Jakobsoni Kool Billie Eilish Referaat Anne Mari Mõttus 8.a Klass Juhendaja Marje Maasen Viljandi 2018 Sisukord Vanemad................................................................................................................ 4 Vend Finneas....................................................................................................... 5 Teosed.................................................................................................................... 6 Kokkuvõte...........................................................................................................
Viljandi Gümnaasium Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias Referaat Autor Annabrita Kalda, I HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2018 Johannes Aavik (1880-1973) oli Eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt
Linnad kaubandus ja tööstus Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva Neile lisandus 1563 Kuressaare ning Valga. 17. sajandil Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga purustati sõjas Ning kaotasid oma sensed linnaõigused ning nad liideti ümbruskonna mõisatega. Linnade ebamäärane õiguslik seisund sai kindla aluse alles 1783 aastal. Tulid 2 linna juurde: Paldiski ja Võru. Vene aja lõpuni püsiski Eestis 12 linna. Nii Vene kui ka Rootsi ajal püsis suurimaks linnaks Tallinn, kus oli pisut üle 10000 elaniku. Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel
Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Elu Keskaegses linnas Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oliTallinn, kus elas keskajal umbes 70008000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva,Rakvere, Paide, Viljandi,Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Hansa kaubalinnade liitukuulusidTallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu.Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüürm ääras ära linna territooriumi.Väljaspool müüri asusid eeslinnad-agulid,kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitisedolid kirikud,millepüstitamisekskulus palju aastaid
Kevin Kohjus Ewert and the two dragons 16. septembril toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas Ewert and The Two Dragonsi kontsert. Bänd kes on saanud tuntuks oma muusika stiiliga peaaegu kõikjas riikides, on tegemas suurt tegu maailmas. Valisin nende kontsertile mineku ühel suurel põhjusel, nimelt mulle väga meeldib nende muusika, ning kuidas nad seda esitavad läbi oma emotsioonide. Viljandis pole tõesti nad varem käinud, seega ei saanud sellist head võimalust käest lasta. Ostsin esimesel võimalus piletid ära,
· Läänimehed pidid tasuma saadud maade eest, kohustusega teenida sõjaväes · Enamus läänimehi olid sakslased · Paljud Balti Saksa aadlisuguvõsad olid eesti päritolu · Teavet erinevatest suguvõsadest ja nimedest saab 1241 aastal koostatud Taani hindamisraamatus · Balti Sakslased on osa eesti ajaloost · Läänepoolsetel eesti aladel elasid rannarootslased · Uus nähtus 13.saj. linnade teke:Pärnu ,Tartu, Tallinn, Haapsalu, Paide, Viljandi · 12. saj. kuulusid Hansa liitu Tallinn, Tartu, Uus Pärnu, Viljandi · Hansa oli Saksa kaubalinnade ühendus (peeti sidet ka Venemaaga) · Linnadel olid oma linnaõigused · Linnade ülemkiht Saksakeelne · Ordu välispoliitilised huvid olid olid vastuolus Hansa huvidega · 14. saj. Hansa tähtsus suurenes
Ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad- >usuelu allakäik.Kerjusmungaordud-kloostrid linnades, dominiiklased Tln ja Tartu, frantsisklased Viljandi, Tartu, Rakvere. Põhitegevus jutlustamine,rahva vaimulik hooldamine->avarad kirikud,et linnarahvas mahuks jum.teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku haridusele.Kerjusm.ordutel polnud suuri maavaldusi, elasid kogutud annetustest, avatud eelkõige linlastele. Nende hulgas tõenäoliselt hulga eestlasi.naiskloostrid keskajal olid naised isa või abikaasa eestkoste all, leseks või
ehitatud pärast Jüriöö ülestõusu ning seda pole praktiliselt piiratud ega vallutatud. · Enamik Eesti linnuseid on kastell-linnused. Meenutasid Itaalia palazzosid. Katus oli vastupidiselt kõrge. Nende keskne osa on neljatiivaline ja kolmekorruseline konvendihoone, mille keskel on siseõu. Konvendihoonet ümbritsevad eelkindlustused (kivist kaitsemüürid). Kõige rohkem kaitsemüüre (kolm, koos linnamüüriga isegi neli) on Viljandi linnusel. Seal asus Viljandi komtuur. 16. sajandi lõpust (Poola-Rootsi sõdadest) on Viljandi linnus varemetes. Seda pole kunagi õnnestunud tormijooksuga vallutada. · Eestis on 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses restaureeritud mitmeid linnuseid (Rakvere linnus, Narva linnus, Paide tornlinnus ehk donjon) · Toompea linnus väike linnus, mis on tugevasti ümber ehitatud. Algsel kujul on
1196- liivlaste ristiusustamise etteotsa sai Berthold 1198- Berthold tõi liivimaale esimesed ristisõdijad 1200- 1201-Riia linna asutamine 1202- loodi mõõgavendade ordu. 1206-1207- liivlaste allutamine viidi lõpule 1208- ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda 1210- piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asulal; toimus Ümera lahing 1211- tegid mandrieestlased ning saarlased ühise retke vaenlase tagalasse 1212-1215- 21.09.1217- toimus Madisepäeva lahing. Lahingupaik oli Viljandi lähedal 1219- randus taanlaste suur laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna alla. 1220- suvel ilmus arvukas rootslase vägi Lääne-Eestisse ja vallutasid Lihula linnuse 1222- tulid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale ning asusid kibekiiresti kivilinnust ehitama 1223- 1224- Tartu langes. Ning läks võõravõimu alla 1227- ajasid vallutajad kokku tohutu väe- Hendriku järgi 20 000 meest ning suundusid üle jää Saaremaa poole
1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-rootslased tulid Lihula linnusesse, eestlased ajasid nad sealt minema *1224- Tartu langes viimase kohana mandri eestis ristisõdiate kätte. *1227- Viimased lahingud Valjalas-Saaremaal ja Muhul, Muistse vabadusvõitluse lõpp!! Lüüasaamise p
1) Kannan kaartskeemile 8 suuremat maakonda (Sakala, Ugandi, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Virumaa, Saaremaa), naabrid (semgalid, soomlased, liivlased, isurid, vadjalased, hämelased, seelid, kurelased), lahingud (ümera, madisepäeva, ugandi,tartu,saaremaa, tallinna all), linnad (Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu) 2) Kiviaeg > 11 000a. Tagasi 2000 a eKr. Asulad Pulliasula 9000a tagasi, Lammasmäe 7000a tagasi. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalapüük. Matriarhaat. Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi. Patriarhaat. Tegevused: +karjakasvatamine, põlluharimine. Asulad: avaasulad, kindlustatud asulad. 3) Vabadussõja põhjused: ristiusu levitamine, saada maad, saada kauplemisvõimalusi. Keskused: Riia, Gotland e
sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 12.Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 13.Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud,ordumeister koos orduametnikutega, vasalkondade esindajad nende seas juhtivalt Harju- Viru omad, linnade esindajad. 14.Reformatsioon- usupuhastus, kirik korraldati ümber. 15.Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. 16.Tsunfti põhikiri e skraa reguleeris nii liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi:kontrolliti toodangut,kvalitiiti,üheskoos kaisti end tsunftivälise toodangu eest. 17.Sissetuleku said linnad peamiselt kauplemisega.Eriti soodne oli olukord hansalinadel:Tallinn, Viljandi,Tartu,Pärnu.Tähtsamaks sisseveo kaubaks oli sool, tubakas ja väljaveoks oli teravili, lina. 18.maahärra- on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör. raad- linnavõimu organ; linnavalitsus
Paalalinna Gymnasium Viljandi Der Wolf Referat Viktor Tund Klasse 8b Viljandi 2010 Inhalt Einleitung .............................................................................................................. 1 Lebensraum ........................................................................................................... 1 Aussehen ............................................................................................................... 2 Ernährung ...................................................
Kaunid on ka nn krahvi kabinet ja saal. Hoones oli juba ehitamise ajal elekter, keskküte ning veevarustus. Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi. Liigirikast parki kaunistavad tiigid, neid ühendavad kanalid ning malmsillad, samuti kaunis piirdeaed. Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest.Kõrvalhooned on jaotataud mitmesse põhigruppi. Viljandi maantee äärde jääb lauda- ja tallikompleks, samuti kuivati ja ait. Suure-jaani suunas paiknevad aida- ja laokompleks. Otse peahoone kõrval asub barokne nn vana proua maja, mis oli varem peahoone. Pargi servas tiigi kaldal on viinavabrik ja nuumhärgade tall. Kogu kompleksi piirab suurejooneline kivimüür. Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks.
Maakonnad ja omavalitsused Kadri Taim Eestis on 15 maakonda Maakond on riiklik haldusüksus Viljandi maavanem Maakonda juhib maavanem. Viljandi maavanem on Erich Palm. Kuidas valitakse maavanem? Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Ülesanded: 1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest 2) juhib maavalitsuse tööd 3) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele Maavalitsus Tegemist on riigi täitevvõimu asutusega ja seda finantseerib riik. Ülesanded:
...................................................................7 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................7 14. Lisad......................................................................................................................................7 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on toitlustusteenuste osutamine Viljandi maakonnas Mustla alevikus kõigile inimestele. Kavas on luua kohvik kogu perele, kus saab aega veeta ja sealjuures ka keha kinnitada. Konkurents Mustlas on peaaegu olematu, sest söögikohta seal ei ole, ainult on toidukauplus. Ettevõtte lühiajaliseks eesmärgid – - Rentida ruumid ja remontida, korrastada. - Soetada kaasaaegne ja mugav sisustus. - Sõlmida koostöölepingud hankijatega. - Palgata töötajad. Ettevõtte pikaajalised eesmärgid –
Eestis teisel kohal. Vallas on üks vallasisene linn-Suure-Jaani, üks alevik- Olustvere ja 46 küla. Kõige rohkem inimesi elab Suure-Jaani linna -umbes 1250, kõige vähem alla kümne- aga Karjasoo külas. Territooriumilt on suurim Sandra küla , mis on ühtlasi Eesti suurim küla. Vallas elab pisut alla 6000 inimese ehk umbes 11% Viljandimaa elanikest. Muuseumid Heliloojate Kappide majamuuseum Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseum asub majas mille ehitas aastal 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile. Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muuskatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt
8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lavastus "Nipernaadi" mis toimus Viljandi järve ääres. Isegi lapsed teavad kes ta on - just tema mängis Buratinot ETV lastesaates. Elulugu Noorena elas Priit Rapla lähedal Alul. Oli väga aktiivne ja õppis koolis neljadele-viitele. Keskkoolis muutus käitumine «rahuldavaks» ja reaalained viletsateks. Algas puberteediaeg. Teda peeti kõige üldisemas mõttes tavaliseks noormeheks: Kuulas Red Hot Chilli Peppersit, käis Rapla muusikakoolis ja kandis oma pikki juukseid patsis mood oli selline
kogu mandri-Eesti allutatud. 1222.-1223. aasta ülestõus 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn).1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartu, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Pärast linnuse vallutamist olid sakalased sunnitud abi küsima venelastelt Novgorodist, kust saabus ka Viljandisse väikesearvuline vene kaitsesalk. 1223
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I kursus Suure-Jaani valla keskkonnaseisundi analüüs Referaat Koostaja: Tanel Säde Tartu 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Suure-Jaani valla keskkonnaseisundit. Suure-Jaani vallas elab 01.01.2015 seisuga kokku 5402 inimest. Suure-Jaani vald asub valdavalt Viljandi maakonna põhjaosas. Vallas on üks alevik, üks vallasisene linn ning 46 küla. Suure-Jaani valla vapp 3 Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Suure-Jaani valla pindala on 742,61 km2. Seisuga 01.01.2015 elas vallas 5402 elanikku, nendest 2703 meest ja 2699 naist. Asustustihedus 7,27 inimest ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Suure-Jaani linn, kus elab 1068 elanikku. Suure-Jaani vallas asub ka Eesti
Aineklassid Lihtained: Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3... o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Nimetused oksiididele: Mittemetallioksiididel kasuta indeksi märkimiseks kreeka keelest tuletatud arvsõnu: mono, di, tri, tetra, üheksa, hepta, okta, nona, deka; näiteks P2O5 difosforp...
Viljandi ühendatud kutsekeskkool Margus Konnula (Contra) Referaat Rait Saar EL-07 Viljandi 2010 Sisukord 1. Elulugu ..........................................................................................3 2. Contra ...........................................................................................4 3. Contra teosed ..................................................................................5 4. Lisad ............................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus...............
Nendel kunstnikel olid oma ära tuntavad tunnused, näiteks silmadeks ristikesed või siis säravad päikest meenutavad silmad. Kui olime esimesed kaks ruumi läbi käinud siis liikusime kolmandasse ruumi kus oli Paul Kondase maalinäitus. Ta on kokku teinud 26 maali, millest neist 6 on kahepoolsed. Kondase keskuses oli 4 kahepoolset maali. Paul Kondas alustas maalimist 50 aastaselt. Ta polnud selleks õppinud ja tegi lapsemeelseid ning naiivseid maale. Viljandi linnale maasika idee tuli Paul Kondase maalilt(kui ma õigesti aru sain). Kondas ise oli pühendunud kooliõpetaja. Mõned maalid kondaselt kirjutasin ma ka ülesse : Maasikasööjad, H. Unenägu, Drezden, Suplejad naised, Suplejad Mehed, Näärivana kalastab. H. Unenägu oli mõistatuslik. Arvatakse et see räägib küüditamisest. Drezden rääkis sõjajärgsetest purustustest Tallinnas, seal peal olid Estonia, Kaarli kirik ja Kaleviste kirik. Kõik tema maalid olid erksad.
Elektritööd ( alarmid, kesklukustus, lisatuled jne) Rehvide ja velgede müük, rehvitööd Laias ulatuses varuosade müük ja tellimine On võimalus ka soetada endale uus auto ( uus ja kasutatud auto ) Liiklus- ja kaskokindlustuse sõlmimine Rael Autoteenindus OÜ 4 Rael Autokeskus teostab uute PEUGEOT, KIA, RENAULT ja DACIA sõidukite hooldust ning garantiiremonti Viljandi maakonnas. Rael Autoteenindus pakub järgmiseid kvaliteetseid teenindusi: Diagnostika ja reguleerimistööd Sõidukite kliimaseadmete- ja ventilatsioonisüsteemide puhastus Autopesu ja poleerimine Plekksepa- ja värvimistööd Varuosade letimüük ja tellimine Sõidukite turuväärtuse- ja liikluskahjude hindamine GreBert OÜ 5
Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased vastasid omapoolsete sõjakäikudega. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. Eestlased
Sandra Retrofestil Viljandis Sandra Cretu on Saksamaa lauljanna, kes saavutas oma edu 80-ndate lõpul. Peale mõningast edu esilauljana diskotrios Arabesque, alustas Sandra 1984. aastal oma soolokarjääri. Teda võib müstilise naishäälena laulmas kuulda ka ansamblis Enigma. Aastaid ei ole Saksa laulja Sandra enam lavalaudadel laulnud, kuid käesoleval suvel 16. juulil astus naine üles Viljandi Retrofestil koos mitmete teiste kuulsate 80-90-ndate värvikate esinejatega, näiteks C.C. Catch, Thomas Anders, Tõnis Mägi ning paljude teistega. Üritus algas kell 19:00, soojendusbändidega, kelle esinemine ei kutsunud lava ette just kuigi palju inimesi. Suurem osa rahvast oli mööda ürituse ala laiali. Aja möödudes, siiski rahvas hakkas kogunema ning Sandra lavaletuleku ajaks oli juba umbes 1000 inimest lava ees. Lauljanna tuli lavale lauluga "Hi! Hi! Hi!"
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool EL 10 Must töö Essee Õppeaine Tööseadusandluse alused Juhendaja: Aule Sulaoja Koostaja: Roland Gerassimov Viljandi 2013 Mida ,,mustalt" töötamise all mõista? Tavaliselt puudub sel juhul kirjalik tööleping , töötasu makstakse sularahas ja riigimakse ei maksta. Õigem on seega öelda, et tegemist on deklareerimata töösuhtega, kus pooltevahelised kokkulepped on just kui kriidiga jääle kirjutatud. Mida ,,mustalt" töötamise all mõista? Kuhu pöörduda või mida saab ette võtta inimene, kes on ,,mustalt" tööle läinud ega saa oma palka kätte?
enne mitte midagi teadnud lugeja põgusa ülevaate selle kultuuri olemusest ja peamistest iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt.
1200 - Ristisõdijate vägi tuleb Liivimaale VALLUTUSE ALGUS 1201 - Riia linn 1202 - Mõõgavendade ordu 1206-1207 - Liivlased alistatud 1207 - Võnnu (Cesise) linnuse ehitamine (mõõgavendade keskus) 1208 - Ristiti seelid 1208 - Lätgalid õtsid vastu ristiusu SÕDA JÕUAB EESTISSE 1208 - Ungandisse tunditi sisse 1210 - Ümera lahing MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ESIMENE POOL (1208-1218) 1211 - Mõõgavennad liitlastega piirasid sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähsaim keskus. Rünnak löödi tagasi. Kuna oli eestlaste poolel ka palju haavatuid, sõlmiti kuuendal päeval rahu. Üritati hävitada saksa kolooniat. Piirati sisse Turaida linnus saarlaste, läänlaste ja harjulaste poolt. Eestlased said raske kaotuse. 1212 - kolmeks aastaks sõlmiti vaherahu. Toreida rahu. 1215 - Tapatalgud Läänemaal. Piirati sisse Lõhavere linnus, mis kuulus vanemale Lembitule. Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu.
Lugemispäevik 8A ,,Vari" Juhan Liiv * Raamatu pealkiri: Vari * Autor: Juhan Liiv * Ilmumiskoht ja aeg: ,,Eesti raamat", 1981 * Tegevuseaega ja koht: 1880-ndad Eesti ¤ Ühised ja erinevad jooned Viljandi ja Kukulinna vahel Kukulinn Ühised jooned Viljandi * Soo äärde ehitatud linn. * Mõlemas linnas vähemalt * Maismaale ehitatud linn. * Peipsi ääres. üks kool. * Järve ääres. *Ehitati leivaanujatele ja * Mõlemates elavad * Ei ehitatud ainult vaestele. vaestele. inimesed. * Uhke hansaaegne * Halva mainega. hansalinn. * Elati hüttides. * Ei ole vaeste linna. * Porimülgas
1. Miks Eesti alal linnad? 2. Kuhu kujunesid linnad? Muistsete kauplemiskohtade tähtsamate teede sõlmpunktidesse 3. Loetle linnad Haapsalu, Narva, Paide, Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi, Rakvere 4. Mis on linnaõigus? Linnaõigus on keskaajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Selle andis maaisand ja tagas autonoomia linnakogukonnale. Tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 5. Millise õiguse Eesti linnad said? Tallinn, Narva, Rakvere-Lübecki õigus Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu-Riia õigus Vana-Pärnu-piiskopiõigus 6. Kes said linna kodanikuks?
käsitöö ja kaubandusega. Nad olid vabastatud ka tollimaksust. Linna kolisid paljud inimesed, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu.Linna valitses Eestis raad, kuid Saksamaal juhtis linnaelu nõukogu. Kaupmeeste ja käsitööliste töö kasvatas linna jõukust. Linnaelanikud pidasid loomi, kapsamaasid.Kuid need maad asusid siiski linna müüridest väljaspool. Kui linn kasvas, siis muutus elamine seal järjest kitsamaks. Majad paiknesid väga lähestikku. Linna keskuseks oli turuplats, selle vastas asus tavaliselt raekoda. Turuplatsil elu kees koguaeg,
Linnuse tüüpe oli keskajal Eestis kolm. Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535 Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas
Andrus Veerpalu and Kristina Smigun-Vähi, decathlonist Erki Nool, tennis player Kaia Kanepi, cyclists Jaan Kirsipuu and Erika Salumäe and discus throwers Gerd Kanter and Aleksander Tammert. culture Traditionally, Estonia has been seen as an area of rivalry between western and eastern Europe on many levels.The Estonian Academy of Arts (Estonian: Eesti Kunstiakadeemia, EKA) is providing higher education in art, design, architecture, media, art history and conservation while Viljandi Culture Academy of University of Tartu has an approach to popularize native culture through such curricula as native construction, native blacksmithing, native textile design, traditional handicraft and traditional music, but also jazz and church music. In 2010, there were 245 museums in Estonia whose combined collections contain more than 10 million objects.
ning peagi sai ta ka sõltumatuks ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Mõõgavendadele sai saatuslikuks lahing leedulastega aastal 1235. kui ordu kaotas palju vendi ning arvatavasti sellepärast otsustati see liita Saksa orduga. Alates liitmisest saadi uus nimi Liivi ordu. Eesti oli oluline kaubanduskeskus, kuna kuulus kaubanduslikku ja poliitilisse liitu Hansa liit. Siin olid idakaubandust monopoliseerivad Hansa linnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Liidu eesmärk oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks. Hansa liit andis Eestile võimaluse oma kaupu eksportida ning saada ise neid asju, mida polnud siin saada. Võõrvallutuse järjel tekivad Eesti aladele, praeguseks kõige suuremad, linnad. Linnaks saamiseks oli vaja linnaõigust, mis saadi vanemalt ja suuremalt linnalt. Kokku sai keskajal linnaõiguse üheksa linna
4. Katariina II asehalduskorraga kaasnenud muutused haldusjaotuses · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nimetati ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühinse asehalduriga Riias · Maakonnad nimetas ajutiselt ümber maavanem, suurenes maakondade arv: Ajutiselt loodi Paldiski maakonnad (Paldiski, maakonna keskus sai linnaõiguse) Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond (Püsib ka peale Kat II ahk-d) Tartust eraldati Võru maakond (Võru linn sai linnaõiguse maakonna keskusena) (Püsib ka peale Kat II ahk-d) · (Linnade arv läks 10lt 12le, lisandus Paldiski ja Võru) 5. Demograafiline olukord 13-18 saj Lk 32 Kaart 3 Eesti muinasmaakond/ Kuni 1220. Sakala, Ugandi, Mõhu Eesti muinasaja lõpul enne MVV- a-d neid pole kunagi hiljem/ 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
