Mootori Väljalaske võimsus aasta Tüüp Maakond Linn Arv 12 1958 Füüsiline isik Harju Maakond 1 12 1991 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 13 1991 Juriidiline isik Harju Maakond Saue 1 24 1993 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 7 1992 Füüsiline isik Viljandi Maakond Viljandi 1 14 1999 Füüsiline isik Viljandi Maakond Viljandi 1 7 2008 Füüsiline isik Harju Maakond 1 14 2010 Riigiasutus Harju Maakond Tallinn 1 35 2011 Juriidiline isik Harju Maakond 1 35 2011 Juriidiline isik Harju Maakond 1 35 2011 Juriidiline isik Harju Maakond Tallinn 1
asub Karksi vallas) ja Labidakivi, mille mõõtmed on järgmised: pikkus 10,4 m, laius 6,0m, kõrgus 3,3 m, ümbermõõt 24,4 m ( asub Suure-Jaani vallas).( www.egk.ee) Jämejala liustikuliste setete paksus on 42,5 m. Esineb kaks erinevat moreeni, mida teineteisest eraldab 9,5 m paksune jääsulamisvete settekiht. Alumine moreen (30 m paksune) on tõenäoliselt eelviimase jäätumise aegne, mis näitab, et org oli olemas veelgi varem. Siit järeldub, et ka Viljandi org eksisteeris enne eelviimast jäätumist, sest eespool nimetatud org suubub Viljandi orgu. Ümbruskonna pinnakatte paksus on kuni 10 m.(www.hot.ee)(vaata ka Joonis 2) Joonis 2 6 MULDKATE Maakonnas on leostunud ja leetjad mullad, madalsoo mullad, näivleetunud ehk kahkjad
Kui alguses paistis ta tegevus lihtsalt naljaka ja ,,hulluna", siis ühel hetkel hakkas tunduma, et konkreetse projekti aluseks sobiks see päris hästi. OLEMUSEST Projekti aluseks on idee tekitada kunstlikult olukord, milles osutame varjamatut ja pealetükkivat tähelepanu mingite konkreetsete võõrase inimeste (inimgrupi) tegevuse vastu, seistes pimedas avalike ruumide akende ette ja jälgides läbi klaasi pikalt ja põhjalikult nende kulgemist. Käisime kolmes erinevas kohas - Grand Hotell Viljandi restoranis, kus toimus sünnipäevapidu suurele seltskonnale vanuses umbes 35 70 a, TÜVHK akende taga, kus niisama istusid kolm varases puberteedis tüdrukut ja Viljandi kohviku juures, kus aknaaluses lauas istus kaks umbes keskkooliealist tütarlast. Kasutasime erinevaid taktikaid: 1) jätsime mulje, et suvaline möödakäija tunneb lihtsalt elavat huvi ruumis toimuva vastu ja jälgib seda (TÜVHK fuajee, Grand Hotell Viljandi restoran).
aiandusele. Tööstust esindavad põhiliselt mujal asuvate ettevõtete tsehhid, osakonnad ja jaoskonnad; erandid on vaid kombinaat "Järvakandi Tehased", Kohila Paberivabrik ja Kohila Eksperimentaalne Remondi- ja Mehaniikatehas. Olmeteenindusega tegeleb Rapla Teenindustootmisvalitsus, kaubandusega Rapla ning Märjamaa Tarbijate kooperatiiv. RAPLA LINN Rapla linn on Rapla maakonna administratiivne, majanduslik ja kultuuriline keskus. Asub Konuvere jõe kaldal Tallinn - Viljandi mnt. ääres, 50 km Tallinnast lõuna pool. Rapla elanike arvult seisuga 1 jaan. 1989 (6249) oli Eesti suurim alev. Alevi staatuse sai Rapla 1945. aastal, alates 1959. aastast oli ta maakonnakeskus. Linna staatuse sai Rapla 1993. a. (1995.a. - 6500). Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. Loode - kagu - suunaliselt väljavenitatud linna pindala on 460 ha. Peatänavad on Tallinna ja Viljandi mnt., olulised on veel Välja, Mahlamäe, Sulupere ja Jõe tänav ning Alu tee.
Kõrgustiku lõunanõlva kruusast ja liivast mõhnastike ning kaldpindsete liivikute leetunud ja leedemuldade ala on hõredasti asustatud metsalaam. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis asub Viiratsi-Holstre- Rutu-Taagepera joone. . Põhjaservas paiknev Koorküla ümbrus on kõrgustiku järverikkaim piirkond. Sakala kõrgustiku suurimad järved on Veisjärv (4,81 km²), Õisu järv (1,934 km²), Viljandi järv (1,62 km²), Kariste järv (0,62 km²) ja Ruhijärv (0.996 km²). Kõrgustiku suurimad jõed on Halliste jõgi (99 km, valgala 1891 km²), Raudna jõgi (63 km, valgala 1122 km²), Õhne jõgi (102 km, valgala 573 km²), Kõpu jõgi (69 km, valgala 399 km²) ja Tänassilma jõgi (40 km, valgala 450 km²). Veisjärv Õhne jõgi Kokkuvõte Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis on suure maastikualaga.Samuti on Sakala
,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) apelsin baarmen brosüür duplikaat millennium skanner sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon ,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik
Tähtis, sest sealt sai alguse laulupidude traditsioon. 2. Eurovisiooni võit Eesti poolt (Tanel Padar & David Benton looga „Everybody“) Eurovisioon, mis tõi võidu Eestile, toimus 12. mail, aastal 2001 Taanis, Kopenhaagenis. Tanel Padar ja David Benton esitasid loo „Everybody“ ja kogusid 198 punkti. Aastal 2002 viidi Eurovisioon läbi Eestis, Tallinnas Saku Suurhallis. Tähtis, kuna see on Eesti ainuke võit Eurovisiooni lauluvõistlusel. 3. Viljandi pärimusmuusika festival (Viljandi Folk) Toimus esimest korda Viljandis 22. – 24. juuli, aastal 1994. Sellest ajast peale toimub see rahvamuusikaüritus Viljandi linnas igal aastal juulikuu lõpus. Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus. 4. Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Pärt on sündinud 11. Septembril 1935 Paides. Üks tuntuimatest teostest on „Spiegel im Spiegel“, tõlgitult „Peegel peeglis“
Friedrich Karl Johann Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) ·
Viljandis sattus kalamees uppumisohtu Eile peale lõunat vajus Viljandi järvest läbi kalamees, kuid tänu kiiretele ja tublidele sõpradele sai ta külmast veest kohe päästetud. Päästeteenistuse abi jääl ei vajatud. Päästeteenistuse töötaja sõnul oli seltskond kalamehi läinud õhukesele järvejääle kalsatama, kui üks neist läbi jää vajus. Koheselt helistati paästeteenistusse ja kutsuti abiväge. Sündmuskohale sõistsid Viljandi päästjad. Päästjad ei pidand inimest külmast veest välja tooma seda tegid tema kaaslased. Kiirabi kohale jõudes anti alajahtund mees meedikute hoolde. Pele seda lubati ta kodusele ravile. Päästeteenistuse töötajad mainitsevad inimesi õhukesele järvejääle veel minemast. Sest inimene kes sinna läheb paheb ohtu nii enda kui teiste elu.
Viljandi Kutseõppekeskus Hansa Tehnik OÜ ETTEVÕTTE PRATIKA ARUANNE Juhendaja: Ago Mõttus Koostas: Tõnis Soa Viljandi 2014 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Ettevõttest.............................................................................................4 Hinnang enda kohta..................................................................................5 Hinnang praktika ettevõttele........................................................................6 Kokkuvõte.......................................
Pinska külalistemaja Pakutakse soodsat võimalust ööbida ise või majutada oma külalisi koduselt mugavas majas. Asub Viljandi kesklinnast 5 km kaugusel, Viljandi- Pärnu mnt. 2 km. Soovivad anda endast parima, et tuntakse end hästi ja mugavalt kogu seal veedetud aja jooksul. Külalistemajas on hetkel 7 ilusat numbrituba 10 voodikohaga. Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Saunas saab vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi 12 sõpra.
Arvamuslugu koolitulistamisest Mullu oktoobris vapustas tervet Eestit Viljandi Paalalinna koolis juhtunu. 15-aatane nooruk tulistas saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes saadud vigastustesse hukkus. Inimesed olid šokeeritud, sest kool peaks olema turvaline keskkond õppimiseks ning koolis pole tavaline, et keegi haarab relva ja laseb inimese maha. See sündmus on pannud avalikkuse küsima, kuidas sellised sündmused juhtuvad ja kas neid on võimalik kuidagi ära hoida. Ameeriklastel on palju kogemusi koolitulistamisega, seega peaksid nad oskama niigusuguseid
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson Pseudonüüm C. R. Linnutaja 26.07.1841 – 19.03.1882 Ühiskonnategelane Kirjanik Pedagoog Õpingud Algharidus isalt 1856- 1859 Valgas Cimze seminaris Õpetajaamet 1859 Torma kihelkonnakool 1862 Jamburgis 1864 kooliõpetaja Peterburis Ajalehed 1865 koostöö Eesti Postimees 1872 – 1874 Vana- ja Uue-Vändra vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi Eesti Põllumeeste Selts „Teadus ja Seadus põllus“ Eesti Kirjameeste Selts Asutaja 1881 Jakob Hurda asemel 3 isamaalist kõnet Propagandakõned I kõne 1868 II kõne 1870 III kõne 1870 Mälestussambad Viljandis Tormas Tänapäev Kurgja talu – talumuuseum 500 kroonine C.R
Asub Võrtsjärve lõunatipus, valla juurde kuulub ka Võrtsjärves olev Pähksaar. Vald asub Sakala kõrgustiku ida nõlval ning Väikse-Emajõe vesikonnas. Valla idaosa on kaetud okasmetsadega ning esineb ka soostunud alasid. Valla territooriumil on turba- ja kruusavarud, muud majanduslikult olulised loodusvarad puuduvad (Maa-amet). Joonis 1. Põdrala valla asukoht Eestis. Vald on märgitud punasega (joonis Wikipedia) Tõmbekeskusteks on Tõrva, Valga, Tartu, Viljandi ja Tallinn, allpool olevas tabelis 1 on toodud nende keskuste kaugused Põdrala valla keskusest Riidajast. Tabel 1. Riidaja kaugus tõmbekeskustest. Linn Kaugus (km) Tõrva 14 Viljandi 41 Valga 41 Tartu 68 Tallinn 201 Tõmbekeskustes on rohkem töökohti. Lisaks on rohkem meelelahutusvõimalusi (teatrid, kinod, klubid poed). Suuremates keskustes on parem tervishoiusüsteem (haiglad,
C.R. Jakobson kohtas oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. 10.novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Julia suri 26.02. 1940. aastal 89.- aastasena. 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. 1877.aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks.11. märtsil 1878. ilmus "Sakala" esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Jaan Soots Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Noorus Jaan Soots sündis Juliuse kalendri järgi 27.veebruaril/ Gregoriuse kalendri järgi 12.märtsil 1880 ja suri 6.veebruaril 1942. ta oli Eesti sõjaväelane(kindralmajor) ja poliitik. Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes. Oma õpinguid jätkas Jaan Soots Riia Õpetajate Seminaris kuigi koolmeistrit temast ei saanudki
Töö lõpus on lisad, millest leiab tutvustavaid pilte erinevatest objektidest, millele on töö põhiosas viidatud. Töös on kasutatud kahe erineva autori raamatut, ühte aastaraamatu teksti, ühte ajalehe artiklit ja 13 erinevat internetiallikat. 3 ABJA-PALUOJA Asend ja halduspiirid Abja-Paluoja on vallasisene linn Viljandi maakonna Abja vallas (Lisa 1-2). Ajalooliselt kuulub Abja Halliste kihelkonda. Abja vald asub Viljandimaa edelapoolseimas osas ning hõlmab umbkaudu poole muinaseesti Halliste kihelkonnast. Abja ja Halliste valla vaheliseks administratiiv- ja halduspiiriks on Kariste järve lõunakallas. Pöögle oja, mis suubub Halliste jõkke, on Abja valla põhjapoolseks piiriks. Läänest piirab Abja valda Saarde vald ning idast Karksi vald. Läti Vabariik on Abja valla lõunapiiriks.
Linnad ja kaubandus Rootsi ajal Tallinn Keskaeg Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide,Rakvere, Narva, hiljem saab linnaks ka Valga. Rootsi võimu ajal ei asutanud ühtegi uut linna. Linna valitsemine Linna valitses raad Raad koosnes linnapeadest ja raehärradest Väikestes linnades raadi ei olnud Rae võimu alla kõisid kohtu- , valitsus-, kiriku- ja kooliasjad. Keskaegne Narva Narva kindlus
See kulges aeglaselt, sest nõudis suuri summasid. Ehitas Balti Raudtee Selts, hiljem oli abiks riigi raha. Raudteeehitus tingis raudteeasulate tekke, nende hulgas ka hilisema Türi linna kujunemise. Viljandist Türi kaudu Tallinna Majanduse, sealjuures siseturu areng tekitas vajaduse ehitada laiarööpmelise raudtee kõrvale kitsarööpmelisi nn juurdeveoteid. Nende ehitamise eesotsas oli Juurdeveo Raudteede Selts. Valmis kitsarööpmeline raudtee Valga Pärnu koos Viljandi haruteega, ees ootamas Viljandi ühendamine Tallinnaga raudteed kaudu. Trassi valikul eelistati Järvakandile Paidet. Raudtee Paide kaudu kujunes lühemaks ja võimaldaks maakonnalinna ja selle tagamaade paremat arengut. Paide raad oli vastu. Kardeti, et rong toob linna sulisid, odava kauba tulek vähendab kaupmeeste kasusid, inimestel tekivad unehäired, vedurisuits tekitab tuberkuloosi ja vähki, vähendab lehmade piimaandi.
Stiina Nelg Looduse 5 96 315 Viljandi Tel: 535 543 50 Lgp Kaie Mänd 19.05.09 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Marini kokteilibaar ettekandja leidmiseks. Informatsiooni teie pakkumise kohta leidsin CV online tööpakkumistest. Leian, et minu haridus ja töökogemus tulevad selle töö puhul kasuks. Õpin hetkel Viljandi Kutsekoolis toitlustusteeninduse eriala, lisaks olen kogemusi saanud töötades
Hajuvuse karakteristikud: a) minimaalne element: xmin= 1 maksimaalne element: xmax= 5 b)variatsioonrea ulatus: xmax xmin = 4 c) alumine kvartiil : : 1, 2, 2, 2, 2 ülemine kvartiil: 3, 3, 3, 4, 5 d) dispersioon: 2 = 1,344 e)standardhälve: == 1,159 f) variatsioonikordaja: V= = = =0,429 Viljandi Paalalinna Gümnaasium Laste arv peres Statistiline uuring Viljandi 2011
Vanamuusikafestivalid Ingrid Tagel, Liina Kokk, Pille-Riin Sootna, Kristiina Moosel, Hele- Andra Kuulmets · Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. · Keskaegsed pillid. · Tantsijad. Tartu Vanamuusika Festival · 1996 · Euroopa keskaja muusika · Tihedad sidemed Schola Cantorum Basiliensis'ega Sveitsist · Raho Langsepp · Festivitas Artium · 6.-9. oktoober Viljandi Vanamuusika Festival · 1982. aasta · Neeme Punder · 26. korda · 12.-17. juuli · Öökontserdid · Paolo Pandolfo,Trio Mediaeval, Haapsalu Vanamuusika Festivalid · 1994. aasta · Haapsalu Festivalikoor · CEFEMA · Paul Dombrecht, Sirkka-Liisa Kaakinen- Pilch · Toomas Siitan Rakvere Vanamuusika Festivalid · "Fiori musicali" · Rohkem pille kui varasemal korral. · "Händel Bachil külas" · "Puukingatants" Saaremaa Vanamuusikafestival
Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 6,8 6,8 6,8 6,9 6,9 6,9 6,9 6,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 57 57 57 57 57 57 57 57 Keskmine Ph 6,8-6,9 vahel. Lõimis kerge liivsavi. Huumuse tüsedus vahemikus 25- 28 cm. 3. Uurimisalade üldiseloomustus 3.1 Sügavkaeve asukoht kaardil Rohumaa sügavkaeve on tehtud Viljandi maakonnas, Tartastu vallas, Kivilõppe külas. Maaametist võetud info: X=6456157, Y=616292. Joonis 1. Rohumaa asukoht mullakaardil (Maaamet) 4 Joonis 2. Rohumaa asukoht ortofotol (Maaamet) Metsa kaeve on samuti tehtud Viljandi maakonnas, Tartastu vallas, Kivilõppe külas. Maaametist võetud info: X=6456157, Y=616292. Joonis 3. Metsa sügavkaeve mullakaardil ( Maaamet)
1210.a. korraldasid eestlased järjekordse tasuretke Võnnu linnuse vastu (tseesis- Läti). Piiramise lõpetas Riiast tulev rüütlite abivägi. Eestlased taganesid ja jäid varitsema Ümera jõe äärde metsa. Ootamatu rünnakuga võitsid nad neid jälitavat rüütlite väge. Võit Ümera jõel andis eestlastele eneseusku ja näitas, et ka rüütleid on võimalik võita. Teade võidust Ümera all, saadeti kõikidesse maakondadesse. 1211.a. piirasid sakslased Viljandi linnuse, jällegi põletati ja rüüstati külasid. Linnust rünnates moodustati vangidest inimkilp. Linnust asuti piirama ja kuuendal päeval lubati preester ristima. Vastuseks Viljandi piiramisele korraldasid eestlased mitmeid sõjaretki ja kavatseti vallutada Toreida linnus ja Riia linn. Mõlemad vallutused ebaõnnestusid. Lahingu katkestas katku epideemia ning näljahäda ja 1212.a. sõlmiti vaenupoolte vahel Toreida vaherahu kolmeks aastaks. 1215.a. rikkusid
Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul moraalne eneseusku sisendav tähtsus Vastastikused Ugandi ja Sakala, 1211 Viljandi piiramine 1.2. 1211 1212 rüüsteretked Ridala, Saaremaa, 1211 vastastikused rüüsteretked *eestlaste aktiivsed laieneval Rävala Läänemaale ja latgalide aladele rünnakud territooriumil 1211.nov. Toreida piiramine Albert
tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas ,,Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. 1871. aastal asus Jakobson Tallinna, kuid ei saanud sealgi eestikeelse ajalehe asutamise luba ja lahkus sealt. 1872-1874 oli ta Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja. 1874 ostis Vändras asuva Kurgja talu ja kavatses teha sellest näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta ka Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Valituna Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks, pidas ta neis seltsides põllumajanduslikke teadmisi ja uuendusi propageerivaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid, esitas põllumajanduse edendamise kava. Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai 1878. aastal ilmuma hakanud ajaleht ,,Sakala". Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides
Peatükk I Johan Laidoneri lapsepõlv ,,Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba renditalus, kus tema isa oli sulane, ema aga talu peretütar. Lugema õppis ta kuue aastasel ja kaheksa aastaselt läks ta kohalikku vallakooli. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, kus mõlemad leidsid tööd ehitusel, siis pandi Johan linna sakskeelsesse algkooli. Selle lõpetamise järel jätkas ta õppimist venekeelses Viljandi linnakoolis. Vaatamata raskustele õppemaksu tasumisel- peres oli 4 last õnnestus kool 1900 a. lõpetada." Raba talus veetis Johan kokku kuus esimest aastat. Edasi kolis ta Viljandi linna ja elas seal. Tal polnud lapsepõlvest midagi iseäralikku jutustada see sarnaneb sadade teiste eesti meeste omaga, kes on kasvanud ja sündinud eesti oludes" Peatükk II Teenistus vene sõjaväes ,,1900. aastal lõpetas Laidoner Viljandi linnakooli
Järve veemaht võib aga kõrge ja madala veeseisu ajal erineda ligi kolm korda. Püsivat hoovuste süsteemi järves ei ole. Järv on jäätunud keskmiselt 135 päeva aastas, novembri lõpust aprilli lõpuni. Vee kvaliteet Võrtsjärv on rohkelt toitaineid sisaldav järv. Järve reostavad väetisained (lämmastik ja fosfor) pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Seetõttu on viimastel aastatel järvekallastel roostik kiirelt laienenud ja elustiku liigilisuse mitmekesisus vähenenud. Võrtsjärve vee soolsus 0. Vesi on sogane, kollakasroheline või rohekaskollane, läbipaistvusega 1 m ringis. Vetikate seas on valdavad sinivetikad. Sogasust suurendab ka lainetuse poolt põhjast ülestõstetud 4 muda. Elustik- taimed, loomad
aastal Tartus. Ta on aastaid uurinud seoseid bambusflöödi kasutamisel Ida kultuurides ja Euroopa keskaja muusikas, mis on viinud väga huvitavate avastusteni. Neid on ta tegevmuusikuna rakendanud nii Euroopa keskaja kui Ida muusika interpretatsioonis. Vanim eesti vanamuusikafestivali traditsioon sai alguse 1982. aastal. Festivalil on esinenud Paolo Pandolfo, John Holloway, Paul Hillier, Trio Mediaeval, Tõnu Kaljuste, Conrad Steinmann, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Hortus Musicus, Viljandi Linnakapell ja teised. Sellel aastal toimus Viljandi Vanamuusika Festival juba 26. korda ning leidis aset 12.-17. juuli. Seekordne festival oli eriline öökontserdite poolest pooled kontserdid algasid kell 22. Viljandi Vanamuusika Festivali kunstiline juht on Neeme Punder. Ta on sündinud 1958. aastal ja on eesti flötist. Ta on lõpetanud Tallina Konservatooriumi flöödi erialal ning täiendanud end Rootsis ja Hollandis. Lääne-Eesti ühes kaunimas kuurortlinnas 1994. a
Aarne Saluveer . Sündinud 28. juulil 1959.a Lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala On Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. 13. jaanuaril anti Aasta Muusiku auhind koorijuht Aarne Saluveerile. Aasta Muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ning keda seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta Muusiku pidulik kontsert toimus 13
BERK Adelina Sklj Vahe 1 July 22, 2012 Footer text here Sündinud 30. juunil 1975 Kohtla-Järvel Eesti kirjanik ja kriitik Töötab Tartu Ülikooli Hariduskäik Pärast Viljandi 5. Keskkooli lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialale, mille lõpetas cum laude Magistrikraadi sai ta with distinction Inglismaal Warwicki Ülikoolis Kirjutas Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorandina dissertatsiooni eksootikast kirjanduses. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees. Ta oli esimees ka aastatel 2005 2011. Aastatel 2002 2006 oli ta ajakirja Vihik
rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak abiväed, sakslased põgenesid - võit andis usku Viljandi piiramine - 1211 kevadtalvel sakslased piirasid Viljandi linnust rüüstati naabruskonda, tapeti vangistati inimesi - I kokkupõrkes õnnestuti sakslased tagasi lüüa saagiks nende varustus - Sakslased kasutasid kiviheitemasinat lõhuti kindlusesein selle taga oli veel teine eestlased suutsid taastuda - Ei suudetaud 5 päevaga linnust vallutada läbirääkimised sõlmiti rahu ulatuslikku ristimist ei olnud - Vaenuvägi lahkus pantvangideks vanemate ja ülikute pojad Eestlased pealetungil
Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3 Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Viljandi-Pikasilla mnt lähedal Õhne jõe vasakul kaldal, Suislepa pargis (Eelis). Lähimad asulad viie kilomeetri raadiuses on Unametsa, Roosilla, Marjamäe, Vooru, Maltsa, Karu ja Järveküla (Regio kaardid). Suislepa paljand asub Vooru tammest kahe kilomeetri kaugusel (Suislepa paljand Protected Natural Monument). Suislepa paljand on 15 meetrit pikk ja kaks meetrit kõrge (Mulgi kultuuri instituut) ning kuulub burtniekki lademetesse
pinnamoelt on ta orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Pinnavormid Kõrgustiku servaaladel (Suure-Jaani, Leebiku, Suislepa ja Tarvastu ümbrus) on madalaid voori ja voorelaadseid künniseid, jääkulutusnõgudes soid (Pahuvere, Rubina, Lagesoo) ja järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv). Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes
24832522.473505 27830 Kuressaare linn 33569 5100001-1Abaja 58.92028825.966447 33569 Koeru vald 22856 5100003-1Abaja kool 58.91101125.941077 22856 Koeru vald 33567 5100004-1Abaja kool 58.91101225.941297 33567 Koeru vald 127975 23920-1 ABB 59.35700624.928424 127975 Rae vald 25578 8400001-1Abja-Paluoj58.12657025.357227 25578 Abja vald 24357 8400002-1Abrami 58.33944925.673184 24357 Viljandi vald 20902 8400003-1Abrami 58.33960625.673567 20902 Viljandi vald 123526 7400893-1Abruka sa 58.16221922.528098 123526 Abruka Lääne-Saare vald 91986 5900008-1Aburi 59.18094126.266682 91986 Väike-Maarja vald 30454 5900009-1Aburi 59.18095726.266427 30454 Väike-Maarja vald 30455 5900011-1Adaka tee 59.50441826.120793 30455 Vihula vald 30456 5900010-1Adaka tee 59.50422626.120960 30456 Vihula vald
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Villem Reiman Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Elulugu (9.III 1861 Suure-Kõpu vald - 25 V 1917 Kolga-Jaani) Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Kogu oma elu oli Villem Reiman seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1883 oli ta EÜS-i põhikirjale alla kirjutanud kaheksa asutajaliikme hulgas, 1884 osales seltsi suure sini- must-valge lipu pidulikul pühitsemisel Otepääl, 1886 oli seltsi esimees
Vanad kihelkondade piirid taasmärgistati Eesti Rahva Muuseumi algatusel ja selle sajandaks sünnipäevaks. Projekt toimus koostöös Maanteametiga. Sildid on kavandatud nii, et kohalikel teedel liiklevatel inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb. MULGIMAA Mina valisin Mulgimaa ja selle piirkonna rahvariiete kirjeldamise sellepärast, et mu esivanemad on Hallistest ja Viljandi kihelkonnast pärit. Mulgimaa -Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku ,,Liivimaa Kroonikas ,, mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga-
*Taani hindamisraamat- pärineb 13. sajandist (1241 a.) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit
Rahvustunne Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud Organisaatorid ja juhid Idee väljakäijaks oli Edgar Savisaar Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded ja Balti nõukogu Andrus Öövel oli kordineerijaks korraldustöödel Marsruut Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Tagajärjed Tänu ketile juhiti väga suur tähelepanu Balti riikidele Peale Balti keti korraldati taolisi aga väiksemaid inimkette mitmel pool Balti ketiga saavutatud suur avalikkuse tähelepanu ja toetus sundis NSV Liidu
TÖÖLEPING nr. 1243 Käesolev Lepingu on sõlminud 02. mai 2006 a. Viljandis. AS Kunstikoda registrikoodiga 10674253, aadressiga Pikk tn 4, Viljandi mk, 71003 (edaspidi: Tööandja) keda esindab juhatuse liikmena ................. ja Anett Sõlg, isikukoodiga 47806256014, elukohaga Kauge tn 36-57, Viljandi mk, 71002 (edaspidi: Töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu, (edaspidi nimetatud LEPING) alljärgnevatel tingimustel: 1. Tööle asumise aeg, töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja asub tööle 02. mai 2006. a. Tööleping sõlmitakse määramata ajaks. 1.2.Töötaja võetakse tööle katseajaga 4 kuud. Katseaja viimane kuupäev on 02.09.2006a. 1.3. Pidevat tööstaazhi Tööandja juures arvutatakse alates 02. mai 2006. a. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle kunstniku ametikohale. 2
Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Paulus mees 39 Viljandi Mikson mees 39 Pärnu Roosimägi mees 40 Kallaste Roosimägi mees 40 Kallaste Roosimägi mees 40 Kallaste Roosimägi mees 40 Kallaste Roosimägi mees 40 Kallaste Roosimägi mees 40 Kallaste
Viljandi Lembitu 85 13 102 202 810 4525 2805 Viljandi Olustvere ST 85 20 83 242 153 3993 1575 Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244 Viljandi Paistu 85 14 106 214 1439 3955 1604 Viljandi Suislepa 85 13 119 246 759 3753 1777 Viljandi Tarvastu 85 19 153 218 1334 4196 2356 Viljandi Vambola 85 25 235 221 913 4203 3136 Viljandi Viljandi NS 85 14 107 231 2286 3928 6184 Viljandi Vhma 85 20 212 252 1486 4388 3816 Viljandi Vit 85 17 151 329 642 4033 1605 Viljandi Õisu 85 12 68 204 826 3017 1343 Viljandi Abja 86 20 148 253 1014 3818 3508 Viljandi Gagarini nim 86 26 198 287 2233 4072 38811 Viljandi Halliste 86 17 84 220 985 3893 3432
Vakusepidu talupoegade ühine sõõmaaeg, kui vasall võttis vastu oma andameid. Sõjateenistus vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade õigused ja kohustused 13.saj. · Isiklik vabadus · Maakasutusõigus · Maks maapidamissaadustest (hinnus) · 1/10 saagist (kümnis) · Kohustuslik töö mõisapõllul (teotöö) Dorpat Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Pernau - Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg - Rakvere Jüriöö Ülestõus 1343.a. 23.aprill Eesmärk taashaarata võim enda kätte. Toimus Harjumaa (padise kloostri ründamine), Läänemaa, Saaremaa. Padises tapeti 4 kuningat. 2. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa koosnes peale 1346.a. viiest väikeriigist: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond
KÄSIPALL Pane siia ikka ENDA nimi Tutvustus 6 mängijat, 1 väravavaht Kaks kohtunikku Mängijad söödavad vastastikku palli Vahepeal põrgatavad Eesmärk väravate saavutamine Eestis tegutsevad võistkonnad: Chocolate Boys, Viljandi HC, Põlva Serviti, Kehra Klubid Eestis tegutsevad meeste käsipalliklubid:Chocolate Boys,Viljandi Hc,Põlva Serviti ja Kehra Eestis tegutsevad naiste käsipalliklubid:Reval Sport,Mella,Dvigatel,Põlva Serviti,Põlva Super Attak,Tapa Käsipalliklubi Käsipalli populaarsus Üks populaarseimaid spordialasid Saksamaal Eestis on käsipall jäänud korvpalli ja jalgpalli varju Praegune meeste Euroopa Karikavõistluste tiitlikaitsja THW Kiel Valitsev meeste olüpiavõitja käsipallis on
18. Ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing feodaalajal 19. Linnavalitsuse ametihoone; linna kõige esinduslikum hoone 20. Keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda 1 H LADU N M ÜLESTÕUS Õ HENRIK S LADINA KIRIK U S V LINNAÕHK GILD F M T JÄÄLAHING RAUDRÜÜ MÕÕGAVEND EPIDEEMIA KLOOSTER O VILJANDI D S RIIA T I S Õ D A Vastused Horisontaalis 1. ladu 2. ülestõus 3. ladina 4. Henrik 5. kirik 6. linnaõhk 7. gild 8. Jäälahing 2 9. raudrüü 10. mõõgavend 11. epideemia 12. klooster 13. Viljandi 14. Riia Vertikaalis 15. Hansa 16. mõis 17. Liivimaa 18. tsunft 19. raekoda 20. ristisõda 3
Eelkõige müüaksegi võrkpallialaseid tooteid. Tooteid müüakse nii noorukitele, meestele kui ka naistele. Pood pakuks klientidele spordijalanõusid, - särke, -pükse, -sokke, põlvekaitsmeid ning võimalik on soetada endale ka oma isiklik võrkpall. Peamised firmatooted, mida pood pakkuma hakkaks on: Macron, Asics, Mikasa, McDavid, Rucanor. Firmatoodetest oleksid veel Puma, Adidas ja Nike. Eeldatavaks sihtgrupiks oleks spordihuvilised vanuses 16-40 aastat. Ettevõte asuks Viljandi linnas. Plaanis on luua kolm töökohta: kaks töötajat, juhataja. Spordipoe omanikuks oleks Krete Allik. Reklaamikanaliteks oleks kindlasti spordipoe enda isiklik kodulehekülg, kus klientidel on võimalik tutvuda toodetega. Samuti reklaamimiseks hakatakse kasutama suhtlusvõrgustikke. (nt Facebook) 1.2 Asukoht Ettevõte asuks Viljandi linnas Leola 61. Ruumi üüritasu on 3.50 €/m², millele lisandub kommunaalmaksed, mis on 1,5 €/ m²-1,8 €/ m². Kogupinnaks on 350m²
sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond,
Märksõnad Tsunftid ja nende teke, gildid ja nende teke, Hansa Liit (Tallinn, Esimesed talurahvakoolid, Tartu Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi), Jüriöö ülestõus, reformatsiooni Ülikooli asutamine, luterluse võit linnades, katoliiklus, 9 linna (Tallinn, Rakvere, Narva, võidukäik, Õpetajate seminar e. Paide, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu), Forseliuse seminar, esimesed esimesed koolid, esimene eestikeelne raamat (1535), esimene gümnaasiumid, pärisorjus, säilinud trükis, sunnismaisus, pärisorjus, erinevates reduktsioon, Suur Nälg, kategooriates talurahvas, feodaal- ehk läänikord, nõiaprotsessid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
