ning kirjeldada toote selliseid omadusi nagu värvus, aroom ja maitse. Keelatakse ka alkoholi välireklaam. Eelnõu kohaselt tuleb alkohoolsed joogid paigutada müügikohtades teistest kaupadest eraldi. Samuti on minister teinud ettepaneku keelata 1. jaanuarist 2017 alkoholimüük tanklates. Toitlustus- asutustes keelatakse võimalus pakkuda mingitel tundidel alkoholi “kaks ühe hinnaga” või tavapärasest soodsamalt. Kohus mõistis Viljandi koolis õpetaja tapnud nooruki üheksaks aastaks vangi Tartu maakohus tunnistas teisipäeval 16-aastase noormehe süüdi Viljandi Paalalinna kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Kohus mõistis süüdistatavale üheksa-aastase vangistuse. Kohus määras täna 16-aastasele Vahurile liitkaristusena üheksa aastat vanglakaristust, millest tal on veel jäänud ära kanda kaheksa aastat.
Tartu: Tartu Ülikool, 2013. [WWW] http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31137/liina_liivsoo2013.pdf? sequence=1&isAllowed=y (20.10.2016) [5] Hillep P., Pärnamets R., Trubetskoi E., Olev H. Koolinoorte toitumisharjumused ja rahulolu koolitoiduga: uuringu aruanne, 2012. [WWW] https://intra.tai.ee//images/prints/documents/134564581422_Koolitoidu_uuring. pdf (22.10.2016) [6] Martin J., Tsäro K. Psühholoogilised toitumishäired Viljandimaa noorte näitel: uurimustöö. Viljandi: Viljandi Gümnaasium, 2014. [WWW] Tänapäeval kajastatakse seda valdkonda nii meedias, koolis kui ka avalikus elus. See aitab vältida psüühiliste toitumishäirete all kannatajate osakaalu kasvu ning suurendab juba haigestunud inimeste ravivõimalusi ja tervenemisprotsenti.
Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Moodustamine ja seadusandlik areng · Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala, mis moodustati 1957.a.ja neli sookaitseala: Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi · Kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi. Nende poolt tehti ettepanek moodustada Viljandi ja Pärnu maakonnas olemasolevate kaitsealuste objektide baasil ühtne terviklik kaitseala, mille põhieesmärk oleks säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. · Soomaa kaitseala loodi vastavalt Pärnu Maavalitsuse määrusega 15.02.1993.aastal nr.12 ja Viljandi Maavalitsuse määrusega 12.04.1993.aastal nr.40, ühtlasi kinnitati ka Soomaa kaitseala kaitse korraldamise eeskirjad. · Soomaa Rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Auto hooldamine Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Ago Mõttus Viljandi 2013 Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid.
..................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 14 Lisa - antropoloogilise materjali analüüsi tulemused tabeli kujul .................................. 15 2 1. SISSEJUHATUS 1.1. Kalme asukoht. Kaubi külakalme paikneb Viljandi maakonnas, Halliste vallas, Kulli külas. Endisaegse territoriaalse jaotuse järgi aga Halliste kihelkonnas, Kaubi külas. Kalme jääb Raudsepa karjääri alale, Abja-Paluoja-Sultsi teest umbes 120 m lõuna poole. 1.2. Kalme asukoha avastamine. Kalme on olnud kohalikus rahvapärimuses tuntud (suuline rahvapärimus, ERA II 236, 322/3 (4) < Halliste, Pornuse v., Kaubi k.), kuid selle päris täpset asukohta ei olnud võimalik seni määrata
Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. lammialad ja märjad metsad. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kaitseala haldab LKÜ Kotkas. Kaitseala piirid kulgevad valdavalt mööda järgnevaid jõgesid: põhjapiiriks on Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed, Idas laevajõgi , lõunas Emajõe luha lõunaserv ning läänes Pede ja Põltsamaa jõgi. Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Alam-Pedja Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Pool piirkonnast kuulus kuni 1991. aastani Nõukogude armeele ning osa sellest kasutati pommituspolügoonina. Alam-Pedjas on loendatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, mis mujal Euroopas on kadunud. Need laialehehelised metsad on botaanilised haruldused, seega tuleb neisse suhtuda kui
RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- Üksküla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- ...
Esimesed Bigbändid Koostaja: Eduard Kaiva 2005 Viljandi TKA Bigbändi sünd Bigbänd jazz orkestri tüüp, kus pillid jagunevad gruppideks, rütmilised (banzo, tuuba või kontrabass, trumm, klaver) ja meloodilised (kornet või trompet, klarnet või saksofon, tromboon). Selle orkestri tüüb sündis 1920 aasta lõpus ja seotud swingi ajastuga. Esimesena "swingi" orkestriks võib arvata Fletcher Henderson bigbändi, mis loodud 1923 aastal New Yorgis, kus mängis Louis Armstrong. 1901-
jaanuaril, selle võtsid vastu Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. * Ugala teatri nimi viitab kahele muistsele Eesti maakonnale: Sakala ja Ugandi, sellise ettepaneku tegi asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. *Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. *Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt
· Membership is generally lifelong · Degrees: 1.Entered Apprentice 2. Fellow Craft 3. Master Mason Stages of personal development Famous freemasons · George Washington · Franklin Delano Roosevelt · Wolfgang Amadeus Mozart · Aleksandr Sergeyvich Pushkin · Jean Sibelius Freemasonry in Estonia · Re-established in Estonia in the year 1992 · Ten lodges plus one research lodge are in Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu and Viljandi. · Freemason symbol on money Suspicion · Money ??? · Conspiracy ??? · Satanism ??? Humour · A man is walking throw the local park suddenly he notices a huge fight on a football pitch he is passing."What is going are?" he asks a spectator watching from the side lines. The other replies "It is a match between the masons and The Kings of St Columbus." "What is the score?" asks the first man. "I do not know, it is a secret." Sources · http://www
Inimesed olid piirkonnati ära jaotatud, kes kuskil seisma peab. Inimestele öeldi, mis kellaajal peab kätest kinni võtma. Väga kihvt oli, emotsioonid olid head ja uhke tunne oli. Hiljem sai telekast vaadata, kuidas see kõik välja nägi. Ema: Võttis samuti Balti ketist osa. Oli siis 23 aastane. Läksid sinna koos minu isa, õe ja vanaemaga. Vanaema võttis väikse Eesti lipu kaasa ja hiljem hoidis Mairit seda kärus olles käes. Läksid sinna jala. Seisid Viljandi maantee ääres, näoga Tohisoo mõisa poole. Inimesi oli väga tihedalt. Ilm oli ilus, päike paistis, inimesed olid rõõmsad ja kallistasid üksteist. Eriti kaua seal ei seistud. Natuke aega räägiti veel tuttavatega juttu ja siis mindi rahulikult koju. Pärast vaadati seda televiisorist. Isa: Kohilas koguneti ausamba juures, seal jaotati ära, kus keegi seisma peab. Mindi siis oma seisu kohale ja seisti seal. Kõigil oli tuju väga hea, ärevust oli palju. Kui rivi oli
1869,1879,1880,1891,1894,1896,1910,1923,1928,1933,1938 Vanem rahvalaul regivärsiline rahvalaul muutumatu 18.sajandini .Regilaul e. Rundelaul on laulnud naised ,keda on nimetatud leelotajad. Regivärsil on kasutatud algriime. LõunaEestis kasutati ka refräänsõna(kaske,ülesüles) Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadus...
Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle. Enamikel EPS süsteemidel on muutliku võimendusega roolivõimendi, mis tagab rohkem võimendust väikestel kiirustel ja väiksemat võimendust kiiruse suurenedes. Selline funktsionaalsus on kasutusel olnud vaid viimastel aastatel. Lähitulevikus EPS süsteem vahetab välja hüdraulilise roolivõimendi ja on määratud põhitavaks tuleviku autonduses Viljandi Ühendatud Kutsekeskool Roolivõimendi Referaat Juhendaja õp. Jaan Mätas VÜKK 2011
külastuste maakonnad külastusi tuhandetes arv Tallinn 131,7 131700 Tartu maakond 108,1 108100 140000 Pärnu maakond 96,2 96200 Saare maakond 84,9 84900 120000 Ida-Viru maakond 78,1 78100 Harju maakond (v.a Tallinn) 55,6 55600 100000 Võru maakond 48,8 48800 Lääne-Viru maakond 45,4 45400 80000 Viljandi maakond 37,8 37800 131700 60000 Lääne maakond 36 36000 108100 96200 Jõgeva maakond ...
3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja korral. Vana-Liivimaa maahärrad: Harju-Viru maahärraks Taani kuningas Tartu piiskopkond Tartu piiskop
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson on sündinud Viljandi vallas Mursi talus 22. Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks
juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirjanik Kristjan Palusallu-Eesti maadleja, olümpiavöitja Berliinis 1936 Paul Keres-Eesti maletaja 7. Saaremaa- Kuressaare Läänemaa-Haapsalu Harjumaa-Tallinn, Nõmme, Keila, Paldiski Pärnumaa-Pärnu, Sindi, Kilingi-Nömme, Möisaküla Järvamaa-Paide, Tapa, Türi Viljandimaa- Viljandi, Põltsamaa, Suure-Jaani, Mustla Virumaa-Rakvere, Kunda, Narva, Jöhvi Tartumaa-Tartu, Jögeva, Otepää, Elva, Kallaste, Mustvee Valgamaa- Valga, Törva Vörumaa-Vöru, Antsla Petserimaa-Petseri 8. Nad üritasid sooritada riigipööret 1.09.1924, vägivaldselt tahtsid kukutada riigivöimu 9. Suhteliselt heal positsioonil, riik sekkus majandusse ja eksport/importi.
............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub Mulgimaale, seega kirjutangi mulgi rahvarõivaist ja Tarvastu vallast. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna- Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad
Villu sai jällegi Krõõda peale vihaseks ja läks ära. Priidu oli poiss kellele meeldis mööda metsi ja külasid luusida. Ükspäev sattus ta Jõemäe külla. Seal olles õhutas Priidu külamehi komtuurile vastu hakkama sest see nõudis neilt liiga palju makse. Korraga astus rahva keskele munk kes rääkis, et asjatu on minna rüütleid ärritama, sellega toovad nad ainult pahandusi kaela omale. Korraga ilmusid välja ordurüütlid. Viljandi komtuur süüdistas neid selles, et nad tema sõna ei kuula. Nõuti süüdlasi. Priidu astus ette ja ütles et tema on süüdlane. Valiti välja paar meest keda taheti piinama hakata. Munk võttis sõna. Komtuur vihastas aga veelgi munga sõnade peale ja munk seoti kinni. Korraga sai aga Priidu oma käed vabaks, võttis hobuse ja põgenes. Mitu meest hakkasid teda jälitama, ülejäänud ordurüütlid läksid teise külasse edasi.
Kaspar Mälgand Viljandi Paalalinna Kool Kaitsealused Taimed Referaat Kaspar Mälgand 7.c Juhendaja: Katrin Kuldmaa Viljandi 2015 Referaat Kaspar Mälgand Sisukord Kärbesõis................................................................................................................... 7 Püramiid-koerakäpp................................................................................................... 9 Valge tolmpea.......................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus..........................................................
Liivarand ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. 4)Jõelangus. Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 5)Jõed saavad vee.... Sademetest, lumesulamisest, põhjaveest. 6)Järvede tekketüübid. Voortevaheline Saadjärv Moreenküngastevahelised Pühajärv Mõhnadevaheline Kurtna järved Orujärv Viljandi, Rõuge Suurjärv Rannajärv Harku Meteoriidijärv Kaali Looduslik paisjärv Ülemiste Tehisjärv Narva veehoidla 7)Vettpidav kivim savi Vett läbilaskev kivim paekivi, moreen, liivakivi 8)Põhjavesi. Kasutamine joomine, pesemine, söögi valmistamine, taimede kastmine. Saamine (joonis) 9)Sood maismaa-ala, iseloomustab liigniiskus, turbakiht paksusega +30cm. Tekkepõhjused põhjaveetaseme tõus (savine pinnas, kopratammid), veekogude
Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus haridus, tõlkimine, sport. Vabadussõda 11. 11 1918 Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I ms. ja okupatsiooni Baltimaades. Eesti iseseisev, ohustas > Venemaa eesmärk kommunistlik maailmarevolutsioon + taastada vene impeeriumi suurus. 28.11 1918 ründas Punaarmee Narvat. Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel aastal hea positsioon tallinna, paide, põltsamaa, viljandi, pärnuga. Eesti poolt sõdisid tavaliselt väikesed vabatahtlikud salgad(ohvitserid ja koolipoisid ) Ülemjuhataja Johann Laidoner Abi välismaalt. 1919 esimestel päevadel peatati punaste pealetund. 7.01. 1919 said eestlased endale Põhja Eesti 18.01 tõrjusid soomlased punaarmee narva jõe idakaldale 14.01 hõivati (kuperjanovi partisandid) tartu Võnnu lähedal kokkupõrge rahvaväe ja landeswehrlaste vahel landeswehri sõda Võit eestlastele, võidupüha 23 juuni
süvikuid. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamiteks. Aasta jooksul registreeritakse täpsete mõõteriistade abil umbes 80 000 maavärinat. Valdav osa on väga nõrga jõuga: inimene märkab 6000 maavärinat, purustavaid on umbes 140. Suuri katastroofe põhjustavad vaid üksikud maavärinad juhul, kui need toimuvad asulate ja linnade lähedal. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Eesti üks suurimaid maavärinaid on olnud Osmussaarel 25.oktoobril 1976. Selle epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel. Maavärina võimsus oli 4.75 magnituudi Richteri skaala järgi ja Mercalli skaala järgi oli see 5 palli. Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani
Johann Köler 1826-1899 Johann Köler oli... ...maalikunstnik, ...poliitik ...ärkamisaja suur tegelane Johann Köler 8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum). 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus
Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA Tsunfti liikmeks astumine eeldas abiellumist Meistrikandidaadil tuli meistrikoha saamiseks korraldada teistele tsunfti meistritele joodud Veneetsia klaaspeeker 14.sajandi algusest. Koonilise põhjaga, 9-13 cm kõrged. Kujutatud on kolme pühakut kaks naist ja üks mees Kaubandus Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed Hansa Liidu tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis Liivimaa sadamad olid harjumuspärasteks peatuspaikadeks 1346. aastal said Tallinn, Riia, Uus-Pärnu Novgorodi- kaubanduse laokohaõiguse Eksport Läänest Venemaale viidi käsitöötooteid Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet Liivimaa tähtsaim ekspordiartikkel oli teravili Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel
N: Juuru Mihkli kirik, Rapla maakonnas. SAKRAALARHITEKTUUR - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. N: Jumalaema kirik Pariisis e. Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. N: Paistu Neitsi Maarja kirik, Viljandi maakonnas. TERAVKAAR- kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga; iseloomulik gooti stiilile. N: Strassbourg'i toomkirik, Saksamaal. BASIILIKA - pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks või enamaks lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast. N: Reimsi katedraal, Prantsusmaal
Preestrid pidasud jumalateenistust, õpetasid ja juhtisid rahvast kristlikus vaimus. Linnade teke: Linnade asutamisel olulist rolli mängisid maaisandad, kes andsid linnaõiguse Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis väiksemaid asundusi alevikke. Linnaõigused said: · Taanlaste valdused: Tallinn, Rakvere, Narva · Tartu piiskopi valdused: piiskopkonna keskus Tartu · Mõõgavendade ordu valdused: Viljandi, Uus - Pärnu · Saare Lääne piiskopi valdused: · Vana Pärnu (hävitasid leedulased), hiljem Haapsalu Jüriöö ülestõus: Põhjused: Taani kunungas Valdemar IV Atterdag otsustas Eesti alad Saksa ordule maha müüa.Eestlased kasutasid selle asjaolu ära ja otsustasid oma vabadusetagasi võita. 23. aprillil 1343 algas eestlaste relvastatud mäss.Ülestõusnud põletasid mõisaid ja kirikuid, Padise kloostri, tapsid sakslasi, valisid neli kuningat ja asusid Tallinna piiramac
Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. Õe eriala ON eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis Õe eriala EI OLE eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud väärtustatud 1. Argument Väide Tuleb tõsta kõigi tervishoiutöötajate gruppide Väide Viljandi Haiglas napib õe eriala spetsialiste, kuid nagu miinimumtasusid mujalgi Eestis, sunnib ühiskonna vähene tunnustatus õdesid tööle välismaale või hoopis teisele erialale. Seletus Lepe hõlmab kõikide erialade õdesid ja ämmaemandaid. Seletus Kindlasti tunnustaks õe eriala ja tooks uusi õdesid
saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu.Endla teater korraldas 11. märtsil esimese üle-eestilise Koolinoorte Teatripäeva, kus maakonna õpilastele pakkusid töötube ja etendusi kokku 15 teatrit, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia. Endla teatri programmis „Teater 1 päevaga“ said gümnaasiumiealised noored ise lavale tuua lühietenduse, käies selleks läbi kõik etapid alates näidendi kirjutamisest, lavastamisest, kujundamisest kuni näitlemiseni. Teiseks korraldamisaastaks anti teatepulk edasi Kuressaare Linnateatrile.
Kuna Venemaa koondas oma väed Krimmis sõdimiseks. Vana-Liivimaa lagunemine Märast esimest lööki hakati tuge otsima väljast pool ja kahjuks puudus ka üks meel. Saare-Lääne ja Kuramaa müüsid oma osa Taanile. Ordumeister Gothart Kettler lasi end aga Rootsil kaitsta. Liivimaa lagunemine 2. augustil 1560. Härgmäe lähedal Oomuli mõisa juures toimus lahing. Ordu tegi viimase katse venelasi tagasi tõrjuda. Kohe peale seda võeti maha ka tähtis Viljandi linnus 1561. läksid Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile. 1562 sõlmiti alistumisleping Poolaga ja Vana-Liivimaad ei olnud enam. Sõda jätkus Liivimaad küll enam ei olnud, kuid ordu endale saanud Poola pidi võitlema veel Rootsi, Taani ja sõja alustajaga Venemaaga 1563. algas Rootsi ja taani vahel seitsme aastane sõda. Edu küll kumbki ei saavutanud kuid Taani pidi lõpuks leppima ainult Saaremaaga Jõudude muutumine 1569
Suri: 22.aprill 1899 Peterburis Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/ media/File:Johann_K%C3%B6ler.jpg Elukäik Viljandi elementaar- ja kreiskooli (maaler) 1846-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia 1857 täiendusreis Pariisi 1858 Roomas töötas maalijana Sai akadeemiku nimetuse 1862 õpetaja Kunstide Edendamise Seltsi koolis 1867 professori tiitel 1872-1893 Tartu Eesti Kirjameeste Selts Tähtsus ärkamisajal Alus Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile Jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale
Nigula looduskaitseala 2013 Geograafilised objektidNigula Looduskaitseala läbib Pärnu , Sauga, Reiu, Audru, Raudna ja Halliste jõgi Linnadest- Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme, Viljandi Nigula looduskaitseala asub Sakala kõrgustikul, Pärnu madalikul Nigula kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse loodusliku linnustiku kaitse looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
● ELKNÜ kirjandus-ja kunstipreemia(1968) ● Eesti NSV muusika-aastapreemia (1982,1984) ● Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitel(1993) ● Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (1997) ● Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001) Auhinnad ● Eesti Raadio Kuldmikrofon (2002) ● Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ● Raimond Valgre pärandi auhind( 2005) ● Eesti Vbariigi elutööpreemia( 2008) ● 2006. aastal valiti Ojakäär Viljandi Kultuuriakadeemia audoktoriks ● 2008.aastal pälvis ta Pärnu aukodaniku tiitli Teosed „Tihemetsa Tiina“ „Sõpruse polka“ „Oma laulu ei leia ma üles“ „Olematu laul“ „Sõit pilvelaeval“ „Tantsukursus“ „Mu ema“ „Sõbratarid“ „Kõvad pillimehed“ „Kollase liblika suvi“ ● https://www.youtube.com/watch? v=IKpGN7I4d3E „Rasked veosed“ ● https://www.youtube
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool SKype Imre Mäetalu AV11 08.12.2014 Skype tutvustus Skype on programm, mille kaudu saab tasuta suhelda teiste inimestega, kes kasutavad ka Skype programmi. Suhelda saab nii omavahel lihtsalt kirjutades, kui ka läbi mikrofoni ja kõlarite rääkides või isegi veebikaameraga videokõnet kasutades. Skype'i kasutamiseks on vaja: arvutit, internetiühendust ja veebikaamerat (videokõnede jaoks). Skype on IP-kõnedel põhinev internetitelefoni P2P-võrgustik, mille idee autoriteks olid Niklas Zennström ja Janus Friis. Tehnilise lahenduse töötasid välja kolm Eesti meest: Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu. Ettevõtte rajajad on rootslane Niklas Zennström ja taanlane Janus Friis, kes asutasid 2003. aastal ettevõtte. Kaks aastat hiljem müüsid ettevõtte 2,6 miljardi dollari eest ...
Kaali Külastuskeskus Tudengipäevad Taevaskojad A.H.Tammsaare Seto muuseum Lõunakeskus Õllesummer ausammas Vembu-Tembu Maa A.H. Tammsaare Järva- XXI VILJANDI Muuseum Viikingite Küla Eeden Madisel PÄRIMUSMUUSIKA Vargamäel Pärnu Ooper FESTIVAL (FOLK) August Maramaa Pokumaa Kadrioru Tasku keskus Taasiseseisvus paraad
LINK Peab Otsima VASTUS Küsimus Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1. Millistes muinasmaakondades asusid: - Viljandi asus muinasmaakonnas sakala - Varbola asus muinasmaakonnas läänemaa - Soontagana asus muinasmaakonnas läänemaa - Valjala asus muinasmaakonnas Saaremaal - Otepää asus muinasmaakonnas ugandi 2. Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas?-Jurjevi kindlus asub Tartus ja selle rajas Jaroslav Tark https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnus 3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist
Eesti 20. sajandi esimese poole tuntuim ja silmapaistvaim graafik Eduard Wiiralt (Viiralt) sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909. aastal siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal, kuid maailmasõja puhkedes asusid nad edasi Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. 1914. aasta oktoobris avatud Tallinna Kunsttööstuskool oli esialgu ainuke kunstiõppeasutus Eestis, mis andis üldise ning kunsttööstusliku keskhariduse ja kus õpetasid valdavalt Peterburi Stieglitzi Kunstikooli lõpetanud kunstnikud. Neist suurimaks autoriteediks oli Wiiraltile kahtlemata kunstnik Nikolai Triik. 1916. aastast pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. 1918. aasta jõulukuul, haaratud kaasa üldisest rahvuslikust ...
organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevusest. 15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17
Kasutatavad andmed LOOKUP(E5:E28;$A$5:$B$13) Linn Maks Nimi Linn Maks Paide 190 Sinivee Võru 150,00 kr SORTEERIMINE Puhja 100 Elevant Võru 150,00 kr Tabeli sorteerimiseks: Pärnu 250 Laas Viljandi 220,00 kr selekteeri vajalikud lah Rakvere 210 Vaher Tartu 300,00 kr omavahelises sõltuvus Tallinn 310 Usin Tartu 300,00 kr Data-Sort-Sort by:Linn Tapa 120 Tare Tartu 300,00 kr või AZ nupp nupurealt Tartu 300 Talu Tartu 300,00 kr
Rootsi aeg Põhja Eesti läks Rootsi kätte Pljussa lepinguga 1583. Lõuna Eesti läks 1629. aastal Altmargi lepinguga Rootsi kätte (Poolalt). Saarema läks Brömsbro lepinguga 1545 Rootsi kätte (Taanilt). Põhja Eestis moodustus Eestimaa kubermang. Lõuna Eestis ja Põhja Lätist moodustati Liivimaa kubermang (Riia keskus). Tegemist oli (kindral) kubermanguga. Viljandi ?, Järva, Harju ja Lääne kubermang moodustati Eestimaa kubermangus. Liivimaa kubermangus aga Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu kubermang. Selline haldusjaotus oli kuni 1783. Aastani, mil Venemaal asehaldusaeg. Saaremaad põhimõtteliselt võeti Liivimaa kubermangu alla, aga see oli eristaatuses, mida juhtis Kuningale alluv juht. Ingerimaa moodustasid Narvas ja sellest idas olevad alad. Setumaa (Piusa ja Võhandu jõgi piiriks) ei kuulnud Rootsile vaid Venemaale.
Johann Laidoner Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. 1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis. Eraelu 1911 abiellus Maria Kruszewskaga. Oli poeg Michael, kes sooritas enesetapu 15 aastaselt. Elasid
Viljandi Valuoja Põhikool Kunstieksam Juhendas: Virve Neerot Koostas: Merilin Aardevälja 8b Viljandi 2009-05-29 Sisukord Lk Miks valisin............................................................... 3. Teema...................................................................... 3. Vesivärv................................................................... 4. Pastapliiats............................................................... 5. Guass...........................................
ühinemisele ning selle kaudu tugevdada linnade eneseteadvust c. propageerida hansalinnade ühiseid jooni, edastada informatsiooni d. tugevdada majandus- ja kaubanduskontakte e. korraldada teadmiste ja kultuurivahetust f. arendada turismi 21. Mitu linna oli keskajal Eestis? Keskajal oli Eestis üheksa linna – Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Uus Pärnu, Vana Pärnu, Viljandi ja Tartu. 22. Millal asutati esimesed tarbijate ühistud Eestis. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917.aastal. 23. Millistest Eesti linnadest kujunesid tähtsad transiitkaubanduse keskused? Tallinn ja Tartu. 24. Milline on kaubanduse roll käesoleval ajal ühiskonnas? Käesoleval ajal on on kaubandus oluline majandussektor, kus luuakse ligi 15% riigi lisandväärtusest.
Üldhaigla 2 1) erakorraline meditsiin; 2) sisehaigused; 3) üldkirurgia; 4) anestesioloogia; 5) laborimeditsiin; 6) radioloogia. Ööpäevaringselt peavad töötama 2 arsti, kelles üks on erakorralise meditsiini arst või anestesioloog Teeninduspiirkond 50 000-100 000 elanikku Üldhaiglad 2 1) AS Järvamaa Haigla; 2) Kuressaare Haigla SA; 3) SA Läänemaa Haigla; 4) AS Rakvere Haigla; 5) AS Lõuna-Eesti Haigla; 6) SA Narva Haigla; 7) SA Viljandi Haigla; 8) AS Valga Haigla; 9) SA Hiiumaa Haigla; 10) AS Põlva Haigla; 11) SA Rapla Maakonnahaigla. Urmas Lepner: sotsiaalministeerium õigel teel Postimees 2008 8 Kavandatav määrus muudatus vähendaks osa haiglajuhtide arvates arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Ainult Viljandi, Rakvere ja Narva haigla vastavad üldhaigla teeninduspiirkonna kriteeriumile Vähene töökoormus kui ka personali puudus Haiglavalve nõue on sageli täidetud formaalselt
töökohas. Ka minu praegused tööandjad ei tea paraku midagi teadmusjuhtimisest. Kirjeldus sellest, kuidas töötajaid kaastakse kogu firma tegvustesse ja neid väärtustakse igati, kõlab kui ilus muinasjutt. Võimalik, et selliseid organisatsioone siiski on Eestis, aga ma ei usu et kuigi palju. Kuna õpin Avatud Ülikoolis, siis olen mingil määral kursis ka Eesti hariduseluga. Minu aastakäigu õppekaval oli õnn õppida esimesel õppeaastal Viljandi Kultuuriakadeemias. Seal tundsingi seda süneneregiat, mis meid kõiki selle kooliga ühendas. Seal oligi see tunne, et olen kooliga ja kõigi tema töötajate ja tudengitega üks organism. Et selliseid koole veel mõned on, seda isegi usun ja tahan uskuda. Olen kuulnud ka haridusreformist, mis liidab maakonnakeskuste koolid üheks Riigigümnaasiumiks, aga see on vist sootuks kokkuhoiupoliitika.. Olen ju väikses Viljandi
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium xxxxx 11b klass EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: xxxx Viljandi 2012 Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7
lahkusid hirmus olevad orduväed Ida-Eestist ja kõik Ida-Eestis olevad kindlused läksid venelastele ilma tülideta. Natuke hiljem Goddert Kettler proovis venelastelt tema kodu koha kindlusi kätte saada aga ta kahjuks ei saavutanud sellega mitte midagi. Umbes Liivisõja keskpaigas tulid venelased uuesti Eestimaad ründama. Venelasi ründas väikene väesalk Härgmäel Oomuli mõisa juures. Kahjuks see oli Liivimaa ordu viimane välilahing. Pärast seda venelased piirasid sisse tugeva Viljandi ordulinnuse, mille kaitset juhtis ammune ordumeister Fürstenberg. Vihased pikka aega ilma palgata sõdurid hakkasid mässama ja nad avasid venelastele väravad. Need sõdurid hiljem lasti Goddert Kettleri soovil üles puua. Kui venelased lahkusid Eestist siis puhkes Läänemaal ja Harjumaal talupoegade ülestõus. Talupojad võtsid endale kuningaks ühe sepa. Nad veel piirasid Koluvere lossi ja nad tahtsid liitu Tallinnaga. Tallinnaga liitumine neil aga ei läinud õnneks. Hertsog
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusika osakond Koolimuusika õppekava Tiina Tinn II kursus AÜ OLULISI MOMENTE KASVATUSEST HIINA TRADITSIOONIS Referaat Viljandi 2014 Hiina kasvatuse ajalugu on läbi põimunud paljude erinevate muutustega, mis kaasnesid eri dünastiate valitsusaegadega. Hoolimata pidevast võitlusest trooni pärast on aga hiinlased läbi aja truuks jäänud oma iidsetele traditsioonidele ja kommetele. Hiinlaste kultuuris on eriti tugev side olnud loodusega. Nad on näinud alati ka ennast looduse osana tõsi küll, parima osana loodusest. Kuna mütoloogiline maailmanägemine hingestas kogu looduse, kujunes sellest ka feng shui
Viljandi Paalalinna Gümnaasium ARVUTIEHITUS Referaat Elis-Meryl Tiido 8a klass Juhendaja: Margit Nerman Arvutiõpetaja Viljandi 2010 1 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti................................................................................................................3 Klaviatuur(keyboard)..................................................................................................................4 Emaplaat............................................
05.1558 Narva langeb Ivan Julma kätte 18.07.1558 Venelased vallutavad Tartu 08.1558 Venelased piiravad esmakordselt Paidet 10.1558 Ordu vastulöögi katse 13.05.1559 Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale. 31.08.1559 Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla 10.1559 Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda 02.08.1560 Härgmäe lahing 21.08.1560 Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal. 09.1560 Venelased piiravad uuesti Paidet 09.1560 Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal 04.06.1561 Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule 28.11.1561 Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülemvõimule 1562 a. Rootslased vallutavad Paide 1563 a. Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal 21.08.1570 Venelased piiravad esimest korda Tallinna 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
