Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. 8 Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis
o Range kodanike kasvatamise süsteem- al 7ea elavad poised kodust eemal eakaaslaste rühma ja tegelevad sõjaliste harjutustega. 20 a täieõiguslikud kodanikud. Nad olid elukutselised sõjamehed. Seega Kreeka võimsaim relvajõud. Kreeka jumalad: Zeus-peajumal, taeva ja tuulte valitseja Hera- Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja Poseidon- Zeusi vend, vete valitseja Hades- Zeusi vend, allmaailma jumal, surnute valitseja Demeter- maa ja viljakusjumalanna Apollon-kunstide ja muusade kaitsja Artemis-jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Aphrodite. ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, sündis merevahust Küprose lähedal Ares- sõjajumal, Zeusi ja hera poeg Hephaitos- sepajumal, Aphrodite abikaasa Hermes- kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ja jumalatekäskjalg Dionysos- veini ja viljakusjumal Hestia- kodukolde jumalanna.
Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanhutluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213x29m) ja hipodroom (730x336m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium,
jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Hellenismiperioodil võeti lisaks kreeka jumalatele omaks ka mitmeid ida jumalaid, eriti populaarseks muutus egiptuse jumalanna Isis. Surematud jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud. Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose (taeva). Nende järglastena ilmale tulnud vägevad titaanid aga häirisid
ning võimetud riiki rajama. Antinormannid peavad eelnevat legendiks ja arvavad, et vene riigile ja rahvale andis nime idaslaavi hõim, kes elas Dnepri väikes lisajõe Rossi ääres. Riigi tekkeajas langevad nende arvamused kokku, see on aasta 882. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus. Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, pikse-ja sõjajumal Perun ja viljakusjumalanna Mokosa. 998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Gregoriuse reformid kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu
Atum tekkis ürgveest. Pärast jumalust ühendamist tõusis ta peajumaluseks, jumaluste isaks. Atum ühendati Raga päikesejumaluseks ja temast sai ,,loojuv õhtupäike". Tema sümbolid on sitasitikas ja madu. 8 Su Su on Egiptuse mütoloogias õhu- ja tuulejumal. 9 Tefnut Tefnut on Vana-Egiptuse mütoloogias vee- ja viljakusjumalanna. 10 Geb Geb oli Egiptuse maajumalus ja surnute kaitsja. Geb oli taevajumalanna Nuti kaksikvend ja mees ning Isise, Osirise, Neftüse ja Sethi isa. 11 Nut Nut on Egiptuse taevajumal, maajumal Gebi õde. 12 Osiris
Akad oli esimene riik, mis suutis kõik liinriigid alistada. Esimene valitseja kuningas Sargon III. Riik püsis kuninga surmani. 1 Vana - Babüloonia kultuur Mütoloogia ja usund Enamus jumalaid oli seotud põlluharimisega. Jumalaid kujutati müütiliste olenditena. Veejumal La Taevajumal Am Maajumal Bil Päiksejumal Samas Kuujumal Sin Armastus-, emaduse- ja viljakusjumalanna Istar Loodusjumal (aastaajad) Tamruz Tuule, tormi ja kõrbejumal Adad Vaimud ja deemonid on pahatahtlikud. Nende vastu kasutati amulette. Preester ennustas jumalate tahet. Igal linnal oli oma kaitsejumal. Hammurapi ajal tegeleti astronoomiaga, jumalad seostati taevakehaga. Istar Veenus Samas Marduk Jupiter Tunti 7-5 planeeti Elu on nagu pilliroog, jumalad otsustavad, millal läbi lõigata, inimene muutub saviks, läheb surnuteriiki, kus on igavesed piinad
aigis.Ateena linna kaitsejumalannana võitis ta Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse.Teda austati kui võidutoojat,kes võitles gigantidega ja kaitses mitmeid kreeka kangelasi. Roomas kutsutakse teda Minervaks. Athena Artemis Zeusi ja Leto tütar,Apolloni kaksikõde,kelle sünnipaigaks oli Kynthose mägi Deelose saarel.Artemis oli metsloomade emand,jahijumalanna,abielusõlmimis- ja sünnitusjumalanna, taimekasvu- ja viljakusjumalanna ja nooruse kaitsja.Teda seostatakse enamasti hirve ja karuga, kuid tema sümboliks sai põder ning taimedest küpress.Tema saatjateks olid nümfid.Kuna ta vend Apollon oli päikesejumal,siis teda ennast peeti kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega.Teda kujutati enamasti lühikeses rüüs,noolt ja oda käes hoidvana,saatjaiks hirv ja nümfid. Roomas kutsutakse teda Dianaks. Artemis Phoibos Apollon
tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid ainult osa võtta vabad Kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need kelle ettevalmistusi ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida Kreeka viljakusjumalanna Demerti naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises endises asuvas kultusekoha Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Hera, Zeus jt. jumalate templid (Zeusi tempel ahitati 5. saj. e.m.a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X336m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn
marmorist. Kõige viimasena ehitati templi katus ja pärast seda asusid tööle skulptorid, et kaunistada templit kunstiteostega mis tegid ta kuulsaks. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänu viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi-ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Templi varemed vajusid aegamisi pinassesse ja kadusid vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha. (http://web.zone.ee/7maailmaimet/, raamat- peatükke kunstiajaloost) Pharose tuletorn oli kavandatud Aleksandria õpetlaste poolt. Arvukate madalike ja veealuste
(Templiprostitutsioon on Uku Masingu arvates mõeldud selleks, et sundida jumalat tulema võõra kujul ja sigitama messia.) Tempel ehitati arvatavasti 6. või 7. saj. e. Kr. Aphroditele oli linnas pühendatud teisigi templeid. Arvatakse, et Aphrodite koos idast laenatud Astarte ja Urania joontega tuli Kreekasse Küproselt, kus Aphroditest kujunes armastuse ja viljakuse jumalanna ning sõjakas linnade kaitsejanna. Astarte (Aštarte) oli Foiniikia ja Süüria muistne viljakusjumalanna, kelle babüloonia vaste oli Ištar. Teda austati kogu Lähis-Idas (Väike-Aasiast läbi Süüria ja Egiptuse Lõuna-Araabiani), mainitud on teda ka Vanas Testamendis (Aštoret). Süüria kaupmeeste vahendusel jõudis Astarte kultus Küprosele, Kreetale, Sitsiiliasse (Eryx) ning Kartaagosse. Kreeklased seostasid teda Adonise- ja Europe-müüdiga. Astartel oli selgelt sõjakas ja kaitsev funktsioon, mis võis mõjutada Aphrodite kultust Korintoses. Aphroditet on peetud ka
Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses
Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Väidetavalt heideti nad kõrvalasuva Typaeoni kaljult alla, kuid õnneks ei ole ühtki kindlat teavet selle kohta, et nii oleks kunagi toimitud. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. (Olümpiamängud 1980: 7) On teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega Peisistratost võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu.( internet - wikipedia) Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias.
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, m...
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
· Apollon- kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. · Artemis- jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. · Demeter- maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Mütoloogilised tegelased · Athena- tarkuse jumalanna ja sõdurite ja meeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli
Teised aga peavad seda legendiks ning seostavad vene päritolu idaslaavi hõimuga. Tekkeajas ollakse ühel nõul 882. Aasta. Idaslaavlaste usundis tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel ühissööminguga nii peietel kui hiljemgi. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks. Jumalad - päikesejumalad Svarog, Dazbog; karjajumal Veles, pikse ja sõjajumal Perun; tuulejumal Stribog; viljakusjumalanna Mokosa. 980.aasta üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. See jäi olemata, kõrgkihile polnud vastuvõetav. 988.aastal algas ristimine. Ristiusu tulekuga kaasnes bütsantsi kultuurimõjude tugevnemine, suur tähtsus kirjaoskuse levikul. Tähestikud glagoolitsa ja kirillitsa. Viimane jäi püsima. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus. Kirjaoskus levis ka madalamatele kihtidele. §12Bütsantsi ja vanavene kunst
truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega
· Maat õigus, tõde, keeld · Arvati, et kuninga kukutamine või surm võib tekitada kaose maailmas · Kuujumal Thot Ibise või paaviani kujuline. Kreeklased samastasid teda Hermesega. Maa loomise uskumus. Tekib maalapike, mille peale lendab Thot linnukujul ja muneb sinna muna. · Härjakujuline Apis oli üks esimesi viljakusjumalaid. · Ennustamiseks kasutati härga, kes pärast surma palsameeriti · Viljakusjumalanna Isis, keda austati kogu Egiptuses. Teda kujutatakse naisena kellel on sarved või lehma pea. Laiemalt tuntud seoses pärimusega heast ja halvast vennast. Osiris oli seal Isise vend ja abikaasa ühes. Osirisest valmistati seal esimene muumia. Temast sai surnute kuningas. · Memphise linna jumal nimega Tah. Temaga tekkis kujutlus maailma tekkimisest. Tah loob maailma oma sõna ja mõtte abil · Jumalad on siinpoolsed, osa sellest millega inimesed tegelevad.
Poseidon merejumal, kes oma tekitas kolmhargiga torme ja maavärinaid Hades allmaailma ja surnute valitseja => surnute jumal Ares sõjajumal, Zeusi poeg Athena sõjajumalanna, sündis Zeusi peast Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning ennustaja Hermes rändurite, kirjanduse, spordi ja varaste jumal, jumalate sõnumitooja inimestele Aphrodite - armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna, võõramaise päritoluga Dionysos - veini-, sigivus- ja taimekasvujumal Aristokraatlik eluviis kõige olulisem osa Kreeka poliitilises elus ja kultuuris. Sügavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liitmisel olid abiks sümpoosionid, kus arutati tähtsate asjade üle. Sport aristokraadid kandsid hoolt kehalise arendamise eest. Kreeklased sportisid alasti => gümnaasion. Kuulsad
Hades - Zeusi teine vend, kes valitses surnuteriiki. Athena - Zeusi tütar, sõja, käitöö ja tarkuse jumalanna. Apollon - Zeusi poeg. Ta oli muusika ja luulekunsti edendaja. Sageli kujutati teda lüürat mängimas. Artemis - Apolloni kaksikõde, kes kaitses elavat loodust. Tema sümboliks oli vibu Aphrodite - ilu ja armastuse jumalanna. Ta oli jumalannadest kõige kaunim. Merevahust Ares - sõjajumal, hukatuse ja hävingu looja. Kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Demeter - Zeusi õde ja viljakusjumalanna ja vilja, kujutati viljavihkudega. Dionysos - taimede viljakuse, viinamarjade ja veini jumal. Tema auks korraldati Kreekas pidustusi. TÄHESTIK Kreeka tähestik alfabeet on loodud foiniikia tähestiku alusel u 800 eKr. Tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale. Kreekas tundis iga inimene elemetaarsel tasemel kirja KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a eKr. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased
Poseidoni loomaks oli hobune. Apollon- kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis- jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Demeter- maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Athena- tarkuse jumalanna ja sõdurite ja meeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja 17 odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull
Zeusil oli kaks venda merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Surematud jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud. Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose (taeva). Nende järglastena ilmale tulnud vägevad titaanid aga häirisid oma isa, kes hakkas nende vastu kurje plaane hauduma. Temast jõudis ette titaan Kronos, kes kastreeris oma isa ja võttis maailma valitsemise üle
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
Ra vana riigi tähtsaim jumal Thot kuujumal Min viljakusega seotud jumal, esiletõusva fallosega Kottose? Linn Hnum austati Lõuna-Egiptuses, peeti inimese loojaks, tema maailmaloomine toimus pottsepa kedral Pottsepa keder pärit 3000 aastast e.m.a. Osiris kultuse esiletõus oli I ajaperioodil, u 2250-2040 e.m.a., allilma kohtumõistja Vana riigi ajal oli arvamine, et igavese elu pärib vaarao ja need, kellele kuningas peab õiguse selle annetada Isis tähtsaim viljakusjumalanna Anubis saakalipeaga jumalus Egiptuses oli tähtsaim inimese organ süda, aju polnud nii tähtis kui süda. Ühel kaalul süda, teisel Maat, kui süda oli patte täis, ilmus elukas, kes saaks ampsu! Teised, kes õigeks mõistetud, pääsevad õndsuse maailma (Iaru naudivad igavest küllust; põllud ja viljapuud annavad lõputut saaki) Maapealses elus tuli toit raskesti kätte. Hauatagune elu võis olla sarnane maapealsele elule, kõik oli haua taga korras. Naudinguterohke elu Iarus
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA...
Hades allilma valitseja; Hadese naine Persephone valitseb tegelikult pigem allilma (sarnane Dumuzile; mõlemad pendeldavad all- ja ülailma vahel Hera Zeusi naine, koos 2/1,5 last, kes on üsna tähtsusetul kohal mütoloogias, Zeusi olulised lapsed on teistega; abielu jumalanna, mütoloogias peamiselt armukade naine, kultuslikult oluline jumalanna, taeva ja maa abielu sümbol Demeter Zeusi üde, viljakusjumalanna, kuldsete juustega; naistejumalanna II: Athena neitsilik (aseksuaalne) ja sõjakas jumalanna; tihe suhe kangelastega, seotus madudega, võitu- toov jumalanna (sarnane Istarile); vaid Zeusi laps (sündis tema peast) Ares Athena vastand; sõjakoleduste jumal, toob kaotust ja kaost ning paanikat Hephaistos sepakunstide jumal, käsitöö jumal, anius ebatäpne jumal lonkur, naeruväärne kuid seksuaalne, Aphrodite mees
põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk. Artemis ehk Diana metsloomade emand, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja, kuujumalanna, pimedate ööde perenaine, teeristsete jumalanna. Küpress, metsloomad, põder, karu, hirv, vibu, nool Aprodithe ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna, viljakusjumalanna. Mirt, tuvi, varblane, luik, roos, ülane, õunapuuõis. Hermes ehk Mercurius Zeusi käskijalg, kaubanduse- ja turujumal, kaupmeeste kaitsja, varaste jumal, spordijumal. Ares ehk Mars sõjajumal. Raisakull, koer, oda, kiirver, kilp Pilet 2 - Allmaailm, selle kirjeldus Allmaailma valtseb Hades koos oma kuninganna Persephonega. Tataros ja Erebos on allmaailma osad. Tataros on sügavaim, maa poegade vangla. Erebosse lähevad hinged kohe pärast surma.
Kõige viimasena ehitati templi katus ja pärast seda asusid tööle skulptorid, et kaunistada templit kunstiteostega mis tegid ta kuulsaks. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, ebenipuust ja mustast kivist. Templi varemed vajusid aegamisi pinnasesse ja kadusid vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha. Zeusi kuju Olümpias Asus Peloponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene
00ndate keskpaigas aga pigem mütopoeetika (erinevate maade pärimuskultuuride võrdlemine jm teemad). Nendeks 2004 „Meeter ja demeeter“ ja 2014 „Kui kivid olid veel pehmed“. Esimene on nö loomiseepos, moodne tänapäevane kosmofoogiline? eepos. See koosneb kahest osast, esimene osa keskendub hävingule (veeuputus) ja tp kujutab loomist, maaila taasloomise lugu. Jutustab keegi Meeter, esindab ratsionalistliku maailmapilti (meeter kui mõõt), teine tegelane Demeeter ehk viljakusjumalanna. Kokkuvõttes taandub teos loomisnarratiivi küsimustele, kõrvalnarratiivina tekib tõdemus , et maailm ei kukkunud täiuslik välja. Krull ise nim seda multi-kulti eeposeks (eeposed vilksatavad paljude erinevate pärimuste mõjud/elemendid). Tänapäeva peegeldus, nt kaubanduskeskuses elustub iidne labürendi kujund. Võib vaadelda ka kui ökoloogilist katastroofi.. Teose ülesehitus on kreeta kaksikkirves, st algul
Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv.
Zeus peajumal, taeva-, tormi- ja piksejumal Hera Zeusi õde ja abikaasa, taevakuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Demeter Zeusi õde, musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna Ares Sõjajumal (Zeusi poeg) Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon valgusejumal, luule-, muusika- ja vaimuteravuse eestseisja, oli ka tuleviku ennustaja Hermes tiivuliste sandaalide ja kübaraga jumalate käskjalg Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusjumalanna Dionysos viinamarjakasvatuse-, veini- ja sigimusjumal Inimkonna tekkimine Lk. 120 Pühamud Pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Templis asus jumala kuju. Jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Jumalate ettemääratut võis välja lugeda lindude, ohvriloomade siseelunditest jne. Olid olemas eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimas, neid nimetati oraakliteks, nt Delfi. 3
Iiri tähtsamad jumalad. Dagda ilmselt suurim iiri jumal, kuj kodukootud riites mehena, kes veab vankril suurt nuia. Ühe otsaga võis vaenlasi tappa ja teisega surnuid ellu äratada. Ta oli jumalate isa, Danu rahva isa ja druiidide kaitsja, Danu rahva juht/isa. Talle kuulus ka maagiline katel. Ta oli ka Morrigani, sõjajumalanna armuke. Seostati küllusega. Danu emajumalanna, Danu rahva ema, Dagda ema. Seostatakse tarkusega. Brigid Dagda tütar. Ravitsemis- ja viljakusjumalanna. Seppade-, poeetide- ja ravitsemisjumalanna. Tema sümboliks on valge luik. Ogma Dagda poeg, kangelasjumal. Õpetlaste, loitsimise ja nõidusejumal. Juhatas ka hingi allmaailma. Bres on iiri põllu- ja viljakandvusjumal. Bres ka Brigiti mees. Aonghus on Dagda ja Boanni poeg ja iiri armastusjumal.Ta on Erose iiri vaste. Anghus oli ilus, kuid üsna tujukas ja tema pea kohal hõljus alati neli lindu, kes esindasid suudlusi. Mor Muman suur naisjumal Iirimaal
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam-...
Muistseid peatempleid kutsutakse tsikuraadiks, kuhu ümber hakkas kujunema asula. Esimesed müüdid on säilinud eKr. Religioon võis seisneda viljakuse aspektis. Keskendub selle, mis on ühiskonnale vajalik ja kasulik, tekivad ka seetõttu keskused. Üks kõige kuulsam ese, mis on Mesopotaamiast teada on vaas, aga ei tea milleks seda kasutati. Universumit kujuatati vaasil alt ülesse: veetaimed, siis loomad, siis inimesed, kes kannavad veest välja toiduained ja siis üleval linna viljakusjumalanna. Toimus muuseumi rüüstamine, mille käigus hävitati palju skulptuure ja tõlkimata tahvleid. Vaasi varastas mingi lihtne mees ja kui kuulis et võib karistada saada, siis ta mattis selle enda tagaaeda. Uruk oli linn, kust on leitud väga palju vanu asju ja seal asus ka see muuseum, mida rüüstati, ka ühte kõige kuulsamat jumala kuju oli kahjustatud. Varajane usund oli toidule keskendunud. Ningiru – põllumaade omanik Materjalid: http://ut-ee.academia.edu/PeeterEspak/Papers
Apollon - Artemise kaksikvend, Zeusi poeg; kunstide ja muusade kaitsja, valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis - Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, jahijumalanna. Aphrodite - Zeusi tütar, kes sündis merevahust; ilu ja armastuse jumalanna Hephaistos Hera poeg, Aphrodite abikaasa; sepatööjumal ja seppade kaitsja. Hermes Zeusi poeg, kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. ----- Demeter Zeusi õde, maa- ja viljakusjumalanna. Dionysos - veini- ja viljakusjumal. Eros Aprodite ja Arese poeg, armastuse jumal Nike võidujumalanna Helios päikesejumal Selene Heliose õde, kuujumalanna Eos - koidujumalanna Kreeka kultuur: 1)filosoofid: Sokrates, Platon, Aristoteles 2)skulptorid: Myron(pronksi-valumeister, Kettaheitja looja), Pheidias (Olympias asunud Zeusi kuju looja) 3)matemaatikud: Pythagoras, Eukleides, Archimedes 4)kirjanikud: Homeros (Ilias ja Odüsseia), Sophokles(tragöödiad), Aisopos (valmizanr)
maad viljakaks muuta, kuidas jumalaid asutada. Ka inimlik viljakus. Hästi kaval ja petlik jumal, tihe seos inimkonnaga- aitab inimest, aga võib ka petta. Lisaks neile kolmele oli jumalik kangelane Enlili poeg Ninurta. Müütides tegutses looma ja koletiste taltsutajana. Lõi ka maailmakorralduse, kui sai jagu ürgkoletisest, paiskas ta tükid laiali ja lõi mäed nimega Hursagi vööndi. Maa kinkis ta oma emale, kes on viljakusjumalanna Ninhursag. Lisaks viljakusele oli seotud ka metsiku loodusega. Nö toitis oma piimaga kuningaid. Päikese nimi oli Utu Samas. Öösel on allilmas. Näeb kõike, seega oskab ka õigust mõista ja on jumalik kohtunik. Võib olla ka allilma kohtunik, kui seal viibib. Nanna Sin- kuujumalanna ja Uri linna kaitsja. Taevase tarkuse valdaja, tarkuse isand. See oli astraalne tarkus, seotud kalendriga. Taevatähtede liikumine seostus jumalate tahtega ja seega seostus see tegelane ennustamisega.
maapinna maisijumala sünniks. Teda austatakse Yucatanil rahvausundis siia maani (tema auks peetakse pidusööke). Kuujumalannal oli kaks aspekti nn jumalanna I, kes oli noor ja ilus (kuusirp) ja jumalanna O, kes oli vana ja hirmus. Selles aspektis oli ta seotud vikerkaarega ning kandis nime Ix Chela. Vikerkaar oli maiade arust ebameeldiv, selle otsad viisid allilma (vikerakaar kasvas välja allilm pärakust ning oli nö allilma peeretus). Samas oli ta ka viljakusjumalanna. Maisijumal taas on kaks aspekti: lehismaisi jumal (kehastab noort võrsuvat maisi) ja tonsuurmaisijumal (kujutati maisitõlviku sarnase peaga). Maisijumal samstub osaliselt ka Hun Punahpuga (aga mitte täielikult). Kisin surmajumal, kujutati luukere aga ka kõduneva surnuna. Pot Pol Puhh (rahvaraamat) Maiade maailmaloomise eepos, pandus kirja hispaania keeles ümberjutustusena. Kaks jumalikku tegelast lõid maailma oma dialoogi käigus (nimetades asju). Lõpuks sündisid nn
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
En Ki oli nende apsu-de valitseja. Selletõttu oli ta ka viljakuse jumal. Inimestele kultuuri ja maa viljakuse parandamist õpetav jumal . Kindlasti ka kaval ja petlik jumal- aitab inimkonda/inimest, kuid vüib ka üle kavaldada/petta inimest. Lisaks neile kolmele tähtsale oli veel: Ninurta- En Lili poeg. Jumalik Kangelane, kes müütides tegutses erinevate loomade/koletiste alistaja/taltsutajana. Rajas selle kivirinnatise, mis piirab seda mesopotaamia ala põhjapoolt Ninhursag – viljakusjumalanna. Ta ongi see kivirinnatis, Ninurta kinkis selle talle kui oma emale. Oli kiningatele tähtis jumal. Utu/Šamaš- Päikesejumal, tema näeb kõike, seetõttu oskab ka õogust mõista. On jumalate kohtunik , inimliku õigluse tagaja. Selles fuktsioonis on ka Hammurapi seaduseamba peale pandud. Nanna/Sin- ( kuuga seotud jumal) Ur-i linna kaitsejumal oli, seotud Uri linna III dünatiaga palju. Tema oli taevase tarkuse valdaja, seotud ka kalendriga (kalendri eest seisja). Kontrollib taevatähtede
taaskord muutuvad. Kogu see struktuur on nn Kreeta kaksikkirve kujuline. See viitab teatud kultuuriarengule. See kaksikkirves on aluseks sellise ruumi nagu labürint loomisel olnud. Selle struktuuriga ja Kreeta teemaga osutatakse Euroopa kultuuri legendaarsele sünnikeskkonnale. Meeter on I osa jutustaja, see tähendab selles eepose kontekstis mõõtu. Meeter kui väljamõõdetud üksus, ratsionaalne alus, millelt kõik otsused tehakse. II osa jutustaja Demeeter on viljakusjumalanna ja vastandiks Meetrile. I pool räägib nö vanast ja hukkuvast maailmast ning see osa lõpebki fataalselt maailma hävitab veeuputus. II osa räägibki loomisest veeuputusejärgse maailma ülesehitamise lugu. Selle jumala Meetri tegevus on viinud maailma olukorda, kus katastroof on vältimatu. Kui me käsitleme Meetrit kui inimest, siis tähendab see seda, et kogu uueaegse inimese tegevus suundub vältimatult katastroofi poole. Inimeste tegevus hävitab nende maailma
Ares oli sõjajumal ja jumalate sepp. Hephaistos oli lonkur ja tulejumal. Athena oli sõja- ja tarkusejumalanna, kes sündis Zeusi peast. Apollonil olid kuldsed juuksed ja ta oli valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Artemis oli jahijumalanna, Apolloni kaksikõde. Hermesel olid tiivulised sandaalid, ta kaitses teekäijaid, oli jumalate käskjalg ja saatis surnuid allmaailma. Aphrodite oli ilu-, armastuse ja viljakusjumalanna. Dionysos oli veinijumal. Kreekas levinud arusaamise järgi olid inimesed alguses kaitsetud ja väetid (polnud karva ega küüniseid), kuid neid asus kaitsma kaval ja riukaline Prometheus. See titaan oli Zeusiga heades suhetes. Ta õpetas inimestele tule kasutamist ja jumalatele ohverdamist nii, et nad saaksid söögiks kõlbmatud palad. Zeus sai selle peale pahaseks ja peitis inimeste tule Olümposele. Inimkonda ähvardas hukk, kuid hea Prometheus varastas tule tagasi inimestele
Foiniiklased olid ka suurepärased meresõitjad. See tõi kaasa kaubandusliku ekspansiooni Vahemerel. Rajati tugipunkte Küprosele, Põhja-Aafrikasse, Hispaaniasse, Vahemere lääneosa saartele. U 600 sooritasid foiniiklased retke ümber Aafrika. Jumalatest figureerivad maailma looja ja taevaisa El. Eli naine Asarat oli merejumalanna. Kangelaseepikas figureerib piksejumal Baal (Enlil). Baali kõrval oli oluline tema õde, viljakusjumalanna Anat. Baali kangelastegudest on olulisemad merekoletis Yami võitmine (vt Marduki ja Tiamati lugu) ning surma Motu alistamine (Baal vahepeal tapeti). Hilisematest tekstidest on jumalad veidi teisenenud. Baalide arv suurenes, tähtsaim oli Tyrose Baal, kujunes ka armastusjumalanna Astarte (Istar). Astarte juurde kuulus ka Adonis (Tammuz), kes on samuti surev ja taassündiv jumal. Palestiina allutamine (XIII XII saj-l) ? vallutasid iisraellased, pärimuse järgi Joosua juhtimisel, Kaanani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
