EGIPTUSE JA KREEKA JUMALAD Egiptuse jumalad JUMAL MIDA VALITSES? Ra Päikesejumal Amon Loomisjumal Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal
KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD
5.) Miks olid Hammurapi seadused vajalikud? Karmusest hoolimata olid seadused vajalikud. Nad kaitsesid inimese elu ja omandit, kuid hoolitsesid ka vaeste, lesknaiste ja orbude õiguste eest. 6.) Loetle ehitisi ja kindlusi, mida kuningas Nebukadnetsar II lasi püstitada Babüloonia kuningas Nebukadnetsari korraldusel algasid pealinnas Babülonis suurejoonelised ehitustööd. Üks Babüloni väravatest kandis viljakusjumalanna Ištari nime. Linnasüdamesse rajati umbes 90 meetri kõrgune Babüloni kaitsejumala Marduki tempel, mida tuntakse ka Paabeli tornina. Seda peeti maailma kõrgeimaks torniks, mis ulatuvat taevasse. Selle läheduses asus kuningaloss, mille katusele ja terrassidele olid rajatud aiad, mida nimetati Babüloni aedadeks. 7.) Võrdle Mardukit ja Ištari (valdkond ja planeet) Marduk käsutas tuult ja tormi, kuid tema kaitse all olid ka kuningad. Tema planeet oli Jupiter.
HAUMEA Koostanud: Krista Kallavus Lühidalt Haumeast.. Haumea on kääbusplaneet Avastatud 2004 Nime saanud Hawaii maa- ja viljakusjumalanna järgi Haumeal on kaks kuud Haumea on ovaalne Haumea on kääbusplaneet.. Ta on viies meie päikesesüsteemi kääbusplaneet. Haumea on kääbusplaneet ehk plutoid. Seni on ta tuntud koodi 2003 EL61 järgi. Avastamislugu.. Esimeseks avastajaks Mike Brown, Palomari Observatooriumist (2004) Teiseks avastajaks J.L. Ortiz Sierra Nevada Observatooriumist (2005) 17. septembril 2008 kanti ta kääbusplaneetide nimekirja
stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Artemise tempel See asub Pühendati Artemise Ehitatud joonia Ephesoses.Ehitati eelkäijale, stiilis, Tempel oli u. aastal 850 eKr. viljakusjumalanna 110 meetrit pikk ja Kybelele. 55 meetrit lai, seal oli 127 sammast, mis olid 18 meetrit kõrged. Vana-Kreeka ehitusmälestused
1. Zeus peajumal, taeva ja tuulte valitseja, kujutati piksenoolte ja tamepärjaga. Sümboliks oli tamm. 2. Hera Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja, tohutult armukade 3. Poseidon Zeusi vend, vete valitseja, habetunud, sümboliks oli kolmikhark, sümbolloomaks oli hobune. 4. Hades Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja, sümboliks oli granaatõun 5. Demeter maa- ja viljakusjumalanna, kujutati koos viljapeadega 6. Apollon kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend 7. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas, kujutati lühikeses kitoonis koos jahikoer, vibu ja noolega. 8. Athena tarkuse jumalanna, sündis Zeusi peast, kujutati kiivri ja odaga, sümboliks oli öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist. 9
Kuid mul on ka endal tiivad, mis on kaetud valgete sulgedega. Minu safrani värvi rüü on kaetud tikitud või kootud lilledega ning minu pea on kroonitud sädeleva, ümber pea ulatuva diadeemiga. Minu sümboliteks on kollased nelgid ja kastepiiskadega täidetud veeanum. Mind teatakse kui kõigi tähtede ja planeetide ema ning minu pisaratest on tekkinud hommikune kaste. Nagu räägitakse, oli minu armukeseks sõjajumal Ares. Kuid Aresel oli ka naine, armastus-,ilu- ja viljakusjumalanna Aphrodite. Suurest armukadedusest needis Aphrodite mind lõppematu seksuaalse ihaga. Sellel põhjusel omastasin ma mitmed noored mehed. Silmapaistvaimad neist olid Cephalus, Tithonus, Orion ja Cleitus. Minul ja Tithonusel oli ka kaks last, Memnon ja Emathion, kellest said Etioopia kuningad. Ühel päeval pöördusin ma Zeusi poole, palvega muuta Tithonus surematuks. Kuid ma unustasin paluda tema igavest noorust ning seega muutus ta ajapikku vanaks meheks, kes siiski aina edasi elas
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
Tagada tuleks ühiskonna ja looduse vaheliste suhete tasakaalustatud areng, mere- ja maismaaökosüsteemide, loodusvarade, erilise teadusliku või esteetilise väärtusega territooriumide, loodusmälestiste, haruldaste ja hävimisohus olevate taime- ja loomaliikide kaitse. Looduse kaitsmise põhieesmärgiks on inimesele elukõlbliku looduskeskkonna tagamine, eluslooduse liigirikkuse ning loodusvarade säilitamine. Abikäe võiks ulatada siinkohal vanakreeka jumalanna Demeter, kes oli maa- ja viljakusjumalanna. Arvan, et just tema suudaks selles vallas olukorda parandada. Eesti olukord vajab hetkel tõesti parandamist, kuid nende jumalannade ja jumala abikäsi on ebatõenäoline ning lausa müütiline. Seetõttu peaksime kõik alustama maailmaparandamist, sealhulgas Eesti edasiviimist ja elu peremaks muutmist just iseendast ning lähedastest meie ümber.
Ares sõjajumal (polnud kreeklastele meelepärane) Athena sõjajumalanna, linnade jumalanna, austati ka kui tarkusejumalannat Apollon valgusejumal; luule, muusika ja vaimuteravuse jumal ning tuleviku kuulutaja, kreeklastele üks armastatumaid, kuldjuukseline. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde; elava looduse ning metsloomade kaitsja Hermes kaubanduse jumal, teiste jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalidega Aphrodite ilu- , armastus- ja viljakusjumalanna. Sündis merevahust. Dionysus veinijumal, ainuke inimlikku päritolu. Nike võidujumalanna Inimeste suhtlemine jumalatega oli vahetu, selleks polnud preestreid vaja. Preestrid ei moodustanud omaette seisust. Nende ülesanne oli usutalituste läbiviimine. tempel jumalatega suhtlemise paik Athena Minerva; täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning linnade kaitsja ratsutamiskunsti rajaja
APHRODITE 10. Klass Kultuurilugu 2012 Aphrodite Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna. Lisanimi on "magusalt naeratav." Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad ja ilusad lilled. Lisaks omas ta võimu ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Teda peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Jumala sünd Arvatakse, et kaunitar pärineb laine merevahust, Küprose lähedalt, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene (laineist tõusnu). Hilisema versiooni esitab "Ilias" mille järgi Aphrodite oli Zeusi ja Dione tütar.
· Artemis- Apolloni kaksikõde, jahijumalanna. · Athena- Kreeka kunstide ja sõjajumalanna. Sündis oma isa Zeusi peast. · Atlas- Oli titaan keda kreeklased pidasid taevavõlvi ülevalhoidjaks. Atlas- ,,see kes kannab" · Kentaurid- olendid, kellel on inimese pea, käed ja rind, kuid hobuse jalad ja alakeha. · Kerberos- kolme peaga koer, kreeka allmaailma valvur · Kronos- taevajumala ja maaema poeg, Zeusi isa · Demeter-Kreeka taimede-ja viljakusjumalanna · Dionysos-Kreeka viljakuse, veini ja naudingute jumal · Eos- tiivuline Kreeka koidujumalanna · Fuuriad- Kreeka kättemaksujumalannad · Gaia- maa, kes sündis Kaosest · Hiiglased- kreeka mütoloogias inim ese keha ja maotaolise sabaga · Hades- Kreeka allilma, surnute kuningriigi jumal · Hektor- Trooja kangelane · Helena- Leda ja Zeusi tütar, Trooja sõja põhjustaja · Helios- Kreeka päikesejumal · Hephaistos- Zeusi ja Hera poeg, sepakunstijumal
Templil kõiki 127 sammast kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud samba osa viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Artemise tempel
· Cheopsi püramiid Egiptuses · Semiramise rippaiad Babülonis · Artemise tempel Ephesoses · Zeusi kuju Olümpias · Halikarnassose mausoleum · Rhodose koloss · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Artemise tempel Ephesoses Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja paljude Kreeka linnade
❖ see kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga ❖ suurele reedele järgneb vaikne laupäev Suur reede kui halb enne ❖ suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reede on tervikuna nädala õnnetuim päev ❖ üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede Reedest üldiselt ❖ nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freya nimest ❖ halb päev juba selle pärast, et oli tegu paaritu päevaga ja oli halvendeline mitmete ususündmuste tõttu ❖ sobis hästi näiteks putukate ja teiste kahjurite hävitamiseks Suurest reedest lähemalt ❖ rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ka keeldu töötada ❖ hommikul tõusti vara ( mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ja kasevitsaga magajaid peksmas) ❖ majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenutada
Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. · Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega
S A N 1. Antiikaja silmapaistev matemaatik ja füüsik. 2. Inimese ülakeha ja hobuse kere ning jalgadega metsikud olendid. 3. Jalanõu, mida kasutati näidendite mängimisel, et paista 4. Jumalate vangla. 5. Vana ja Uue Testamendi kanoonilisest osast pikemana. välja jäetud osad, nt Juuditi raamat. 6. Vanim kolmest kreeka klassikalisest näitekirjanikust. 7. Viljakusjumalanna. 8. Kreeka kangelas- eeposte autor. 9. Raskesti ligipääsetav mägismaa Peloponnesose keskosas. 10. Linn, kus toimub "Kuningas Oidipuse" tegevustik. 11. Apolloni ennustaja. 12. Elise kuningas, kelle juures töötas Herakles. 13. Surematuks tegev jumalate toit 14. Vana- Kreeka teine nimi 15. Üks üheksast muusast 16. Jumal, kelle sümboliks oli viinamarjakobar 17. Allmaailma jõgi 18. Kreeklaste armastatuim kangelane. VASTU S: Maurice Maeterlinck 1. 2. 3. 4. 5. 6
Jumalad olid nähtamatud, inimesekujulised ja üliinimlikud ning surematud olendid. Ürgmeri NAMMU sünnitas taevajumala AN ja maajumalanna KI Jumalad AN- taevajumal, peaks olema kõrgeim jumal ENLIL- õhujumal ja taimede jumal NERGAL- sõjajumal ENKI- ,,Maa isand" ka maaaluse mageveeookani isand NINHURSAG- ,,Kõrge valitsejanna". On kõigi elusolendite ema INANNA- taeva jumalanna, ka armastuse- ja viljakusjumalanna INANNA- taevajumalanna Kultus Inimene loodi jumalaid teenima Keskuseks oli tempel Templid rajati jumalate eluasemena Tähtsamaks pühaks oli uusaastapüha Täiskuu ajal ohverdati Kultuse juurde kuulusid ka laul ja muusika Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Sumer http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:gLSly http://www.para-web.org/viewthread.php?fid=8&tid=6564&actio http://www.gardenvisit
Isegi kui ta käib inimeste hulgas, jääb temast maha ainult uduvine. Hades on ka rikkuse jumal, sest valitses kõike, mis jäi allapoole maapinda. Sinna alla kuulusid ka maavarad. Harva lahkus ta oma pimetuseriigist, sest Olümposele ega maapealsusesse polnud ta oodatud. Tundes üksindust allilmas, tuli ta maa peale ja röövis endale naise, Zeusi ja Demeteri tütre, Persephone, kes oli sellest ajast saati vanakreeka mütoloogias surnute-, allilma- ja ka viljakusjumalanna. Joonis 2. Hades (http://www.comicvine.com/profile/shootingnova/blog/hades-respect- thread/99878/) 5 1.3 Styx Jõgi, mis on tuntud nime all Styx, paistab elavale surelikule kui meri. Sinna viib tee mürgiste jugapuude varjus, mida valvavad hiljuti surnute vaimud. Jõe üks põhielemente on paks udu, mis lasub paksu ühtlase kihina üle vee. Mitte kunagi ei jää allilmas ruumist puudu, sest Styx võtab vastu
oli kala, naereid, marju ja õunu. KIRIKLIK TÄHNDUS Kristuse kannatusnädal. Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma. Suurele reedele järgneb vaikne laupäev. MIDA TEISED TEAVAD Inglased istutavad aedvilju, panevad maha kartuleid ja ube, sest kurat ei saa kahjustada pühal päeval külvatut ja istutatut. Hoiduti pesu pesemisest, mis toovat kaasa õnnetusi või rikkuvat pesu vereplekkidega. Küll aga küpsetati kooki ja leiba. REEDE Nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja nimest. Reedet peeti kõige halvemaks nädalapäevaks juba keskajal kogu Euroopas. Esiteks oli tegemist paaritu päevaga, teiseks oli see mitmete ususündmuste tõttu neetud ja halb päev: suur reede ehk Kristuse surma, kuradi taevast allaviskamise päev jm. Reede ei sobinud tööde alustamiseks ja suuremate muudatuste ettevõtmiseks, kolimiseks, reisideks, pulmadeks, kosjadeks, ristseteks ega isegi matusteks. Keelatud oli karjalaskmine; lammaste niitmine, loomade tapmine
Pluuto Pluuto avastati 1930.aastal ning seda kogemata. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowelli observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto. Pärast selle avastamist leiti, et Pluuto on liiga väike, et mõjutada teisi planeete. Seda kääbusplaneeti pole külastanud ükski kosmoselaev ja Hubble'i teleskoop suudab näidata ainult kääbusplaneedi iseloomulikke joone. Pluutol on kuu Charon ning enne selle avastamist arvati, et Pluuto on palju suurem, kuni 1978.aastani, kui James Christy avastas Charon'i. Pluutol on teadaolevalt veel 4 kaaslast Nix, Hydra, P4 ja P5. Pluuto raadiust pole täpselt teada, kuid diameeter on umbes 2390 kilomeetrit ja mass on Maast 10 korda kergem. Pluuto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni om ja orbiidi kalle on samuti palj...
viirukit, palsameerimine, matuse kohaks püramiidid, hauakambrid( kuningate org) , surmajärgsus aint ülikutel, surnute raamatud sarkofaagis, Amon-Ra - tähtsaim päikesejumal, peajumal, Karnaki tempel tema pühamu. Osiris Amon-Ra lapselapselaps, Viljakuse jumal, surnute riigi valitseja, Isis- Osirise mees ja õde Seth osirise ja isise vend, tappis osirise, Horos Isise ja Osirise laps, Hathor viljakusjumalanna Anubis surnute jumal Thot kuujumal, kirjatarkuse kaitsja EHNATON püüdis tõsta Amon-Ra asemele Atoni. KIRI JA HARIDUS Hieroglüüfid- esinduslikumad tekstid Hieraatiline kiri igapäevaseks asja ajamiseks Papüürus- sellele kirjutati Õpiti preestrikoolides Teadus: 1) Päikesekalender 2) Geomeetria 3) Arstiteadus Kirjandus:
Usuti, et kõik surnud peavad oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Egiptlased uskusid, et vaarao on oma eluajal Horos, kuid pärast surma saab temast Osiris. Peale jumalate austasid egiptlased pühi loomi. Erilise au sees olid sõnnikumardikad ehk skarabeused ja must, valge lauguga härg Apis. Egiptlaste jumalad olid: Ra: päikesejumal Amon: loomisjumal Hathor: Taevajumalanna Horos: taevajumal Isis: viljakusjumalanna Osiris: viljakusjumal Ptah: saatusejumal Thot: tarkusejumal Seth: kuri jõud Anubis: surnutejumal Teaduste kujunemine Selleks, et üleujutuste algust paremini kindlaks määrata, koostasid preestrid täpse kalendri. Aasta jagunes 12 kuuks, igaühes 30 päeva. Kanalite rajamine ja losside ning püramiidide ehitamine tõi kaasa arvutuskunsti ehk aritmeetika ja maamõõtmise ehk geomeetria arengu. Palsameerimise käigus aga tutvusid egiptlased siseelunditega. Nii sai alguse arstiteadus
1.Kunstiliigid :ARHITEKTUUR Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused TARBEKUNST -Keraamika, Metallehistöö, Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö 2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga. 3.Stiil on ühiste joonte kogum kunstiteosel. Stiili mõistet on kasutatud kunstiteoste rühmitamiseks. Tuleneb sõnast ,,stilus". St...
Kes ta oli? : Zeus oli vanakreeka peajumal ja samas ka taeva ja äikese jumal ,tema tunnusmärkideks oli piksenool,kotkas ning valitsuskepp. Sugulussudemed: Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. Vanemad ja sünd: Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli
muusika jumalateenistuste ja rituaalide ajal GALA ülemlaulja, kes juhtis jumalateenistust, GALATUR tema abiline LITAANIA jumalateenistus HETEROFOONIA juhuslik mitmehäälsus ANTIFOONILINE VASTULAULMINE kahe lauljategrupi vaheline vastulaulmine püsiv mitmehäälsus I.LU tõlkes ,,õnn ja trallitamine", termin muusika jaoks pitseritel flööte mängivad karjused pillid: reljeefidel: harfid, trummid, salmeid õukonnaorkester SISTRUM ehk käristi seotud viljakusjumalanna isisega plagistid, taldrikud, trummid, lüürad, harfid lüüraga sai alguse muusikateooria ülestähendused lüüra, harfi ja lauto häälestamisest ning keelte hankimisest 2070 ekr häälestussüsteemid seitsmeastmelised diatoonilised laadid aluseks Gregoriuse kaheksale helilaadile keelpillid 5 või 7 keelega intervallide nimetused seotud aastaaegadega väga rikas muusikaelu Egiptus varasematel aegadel muusika pidulik, väärikas hiljem elavam, meelelisem (Aasia orjade mõju)
lapsed. Theia on Uranose ja Gaia tütar, Hyperioni abikaasa, Heliose, Selene ja Eose ema. Themis on Uranose ja Gaia tütar, Zeusi abikaasa, hooride ja moirade ema. Keda titaanid kehastasid Titaanid kehastasid loodusjõude ja nähtusi. Need jõud valitsesid maailma tema loomisele järgnenud ajajärgul. Näiteks: Hyperion oli valguse jumal (päikese, kuu, koidu ja eha isa), Kronos e. aeg oli lõikusejumal, Rhea oli olümpose jumalate ema,maa- ja viljakusjumalanna, Atlas kandis taevavõlvi oma turjal. Okeanos oli jõgede jumalanna. Intellektuaalseid omadusi esindasid vaid Themis e. õiglus seadusliku korra ja õigluse jumal ja Mnemosyne kui mälu jumalanna. 4 Olemus Titaanid olid ülbed ja ohjeldamatud. Isa Uranos vihkas neid ja hoidis vangis. Gaia oli vihane Uranose peale sellise laste kohtlemise pärast ja tahtis teda troonilt tõugata. Seepärast tõukaski Kronos ema Gaia palvel Uranose võimult
ZEUSI LAPSEPÕLV JA SÜND Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes ,,noored mehed") kaitse all. Zeusi sünni ja kureetidega on seotud järgmine müüt: Kui Zeus sündis oli oht, et tema isa Kronos kuuleb tema nuttu ja tuleb teda ära sööma. Seetõttu hakkasid kureedid ümber koopa, kus vastsündinud Zeus nuttis, pöörast sõjatantsu vihtuma, lüües oma sõjariistu kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüat...
Poseidoni loomaks oli hobune. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane, siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra
Ühel päeval pidi Apollon peaaegu Atoolia kuninga tütrega abielluma. Apollonil oli ka kaks poega: metsajumal Paan ning arst Asklepios. Kaupmeeste ja varaste jumal Hermes oli Maia ja Zeusi poeg. Ta sündis Arkaadias, kõrgel Kyllene mäel ühes koopas. Kord varastas ta Apolloni 50 lehma ära. Hermesel oli ka poeg, Daphnis, kes oskas väga ilusat muusikat mängida. Kord metsas jõi Daphnis printsessi antud unustustusevett ning unustas Lykei. Põllundus- ja viljakusjumalanna Demeter oli Rhea ja Zeusi tütar. Tänu temale muutus maa pärast suurt sõda jälle viljakaks. Kord kadus ta tütar ära ja südamevalus läks Demeter Eleusisse. Et Demeter oleks õnnelik ja maa oleks viljakas, lubas Zeus Persephoneil tulla kuueks kuuks aastas tagasi maale. Demeter saatis kuningas Keleose vanima poja, Triptolemose Sküütiasse inimesi õpetama. Kord karistas jumalanna puude mõrtsukat, Erysichthoni.
polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Võistlejad ja pealtvaatajad Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid hellenid - vabad kreeklased. Orjad, barbarid ja abielus naised pidid ürituselt kõrvale jääda. Viimastele oli rangelt, surmanuhtluse ähvardusel, keelatud publiku hulgas viibida, küll aga võisid vallalised naised mänge pealt vaadata. Erandiks oli viljakusjumalanna Demeteri preestrinna, kellele oli eraldatud eriline koht kohtunike tribüünil. Osalejaid kogunes nii Kreekast kui selle kolooniatest. Erilise tähtsusega oli makedoonlaste lubamine olümpiamängudele - see tähendas, et ka nemad on arvatud hellenite hulka. 4 Võistluses osalejad pidid treenima vähemalt 10-11 kuud ning seejärel osalema katsetes
elama asusid. Võeti kasutusele enda keelele kohandatud kiilkiri ja kirjutati üles seadusi. On leitud hulk kiilkirjatahvleid, mille sisu on aga väheoriginaalne. Hetiitide vahendusel levis Mesopotaamia kultuur juutide, kreeklaste ning foiniiklasteni. Jumalatest austasid nad eelkõige Taevaisa (Tesub), kes saadab vihma ja piksenooli. Tema atribuudid olid kaksikkirves ja kahe peaga kotkas, mis hiljem kandus läbi Bütsantsi Venemaale. Mõjukas oli Suure Ema, viljakusjumalanna Kybele ehk Rhea austamine. Tema partneriks oli poeg Attis. Nende kultus oli orgialik, sisaldades enesekastreerimist ning templiprostitutsiooni. Attis oli end kastreerinud, et mitte oma emaga vahekorda astuda. Ta suri, kuid teda armastav jumalanna äratas ta ellu. See on igaaastane sümboolne taimede ärkamine märtsis. Üldiselt on nende kultuuris vähe originaalset, kuid hetiitide teeneks loetakse 1300 eKr raua kasutuselevõttu esimesena maailma ajaloos
Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X29 m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000
Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Pilte Vana-Kreeka jumalatest ja jumalannadest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aphrodite Apollon Click to edit Master text styles Second level Third level
Raha tuli nii kodanikelt, kui võõramaalastelt kui ka rikastelt, viimaste osa finantsis oli suur. 6) Mütoloogiline maailmavaade. Lk.121-126 Mütoloogiline maailmavaade toetub jumalatele. Peamine elupaik oli Olümpose mägi. Eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tema abikaasa oli tema õde Hera, kes oli abielukaitsja. Zeusil oli kaks venda: merejumal Poseidon ja allmaailma valitseja Hades. Zeusi teine õde oli viljakusjumalanna Demeter. Zeusi ja Demeteri tütas Persephone abiellus Hadesega. Hera ja Zeusi pojad: sõjajumal Ares ja tulejumal Hephaistos. Zeusi peast sündis sõjajumalanna Athena. Valgusejumal Apollon ja jahijumalanna Artemis olid kaksikud. Armastusjumal Aphrodite ja veinijumal Dionysos. Müüt : Jumalate põlvnemine. Kõigepealt oli kaos (Chaos) ürgaine algne korrastamata seisund. Kaosest sündis kõigi elusolendite ema Gaia(maa), kes sünnitas omale abikaasaks Uranose(taeva). Nende
kodulinnas ootas neid vääriline autasu. 6.Milliste eluvaldkondade jumalad olid: Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal (jumalate valitseja), kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla ja üleastujat ootas karm karistus Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal Dionysos viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Hephasitos jumalete sepp, lonkur tulejumal Poseidon torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal Aphrodite ilu-, armasuse- ja viljakusjumalanna 7.Kes olid ja millega on läinud ajalukku: Homeros oli pime laulik, kellel on omistatud kaks eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Perikles oli Ateena riigimees. Ta kindlustas Ateenas demokraatliku korra. Sophokles oli tragöödiakirjanik, tema kõige tuntum teos on "Kuningas Oidipus" Aischylos oli 5. sajandi kuulasim Ateena tragöödiakirjanik. Ta pani oma kangelasi tihti olukorda, kus nei tuli oma eelkäijate kuritegude eest kätte makses ise uusi kuridegusid korda saata ("Orestreia")
Olümpiamängudele ei lubatud neid üldse , isegi mitte pealtvaatajatena . Naistel oli Olümpias oma pidustus , mida korraldati iga nelja aasta tagant Zeusi naise Hera auks sellest ka nimi heraia . Selle kavas oli vaid lühimaajooks . Teistsugune olukord valitses spartas, Antiik-Kreeka lõunaosas . Seal julgustati tütarlapsi osalema spordis ja mängudes , et tugevdada oma keha , nii et nad saaksid hiljem sünnitada tublisid Sparta sõjamehi . Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Muusika ja tants . Usulised tseremooniad ja spordisündmused Olümpias olid osa suurest pidustusest . Kümned tuhanded pealtvaatajad kogunesid mänge vaatama ja templeid külastama . Nende meelt lahutasid lauljad , tantsijad , silmamoondajad , rahvatribüünid ja luuletajad . Toidu- ja lillemüüjad , rändkaubitsejad ja kihlvedude korraldajad püstitasid oma letid ja telgid väljapoole püha pinda . Zeusi auks . Olümpiamängud peeti Zeusi auks
Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale...
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
Poseidon - merejumal Hades – allmaailma ja surnute valitseja Demeter – viljajumalanna Persephone – allilma ja viljakuse jumalanna Ares – sõjajumal Hephaistos – tulejumal Athena – tarkusejumalanna Apollon – valgusejumal Artemis – looduse-ja metsloomade kaitsja Hermes – jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja Aphrodite – ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Dionysos – viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Kreeklased teenisid oma jumalaid iga päev, nt korraldati usupidustusi, tehti ohvreid. 14) Iseloomustage Vana-Kreeka kultuuri järgmiste valdkondade kaudu: kirjandus, ajalookirjutus, kõnekunst, teater, filosoofia (lühiiseloomustus, tähtsamad esindajad ja tähtsus). Kultuuriala Esindajad Saavutused Kirjandus Homeros
vastu. Kui süüdistusi oli, pidid kohtunikud kohe kontrollima nende põhjendatust ning langetama lõpliku otsuse võistlusele lubamise osas. Võistlejad asusid võistlema alasti; samamoodi olid nad ka treeninud. Hästi arenenud ja ühtlaselt päevitanud keha ei häbenetud. Olümpiamängude ajaloo alguses lubati võistlustest osa võtta vaid puhastverd hellenitel. Barbaritel, orjadel ja naistel oli mängudele tulek keelatud. Ainsa erandina lubati võistlusi jälgida põlluharimise ja viljakusjumalanna Demeteri preestrinnal. Hiljem lubati pealtvaatajate hulka ka rikkaid naisi, kelle hoburakendid võtsid kihutamisest osa. Ka hellenite endi seast ei saanud kõik osaleda. Seda luksust võisid endale lubada ainult jõukamad, kuna vaid nemad suutsid hästi valmistuda ja kuluka pika reisi ette võtta. Esimeseks võisteldi jooksudes. Eriti tähtsaks peeti staadionijooksu. Selle võitja nime järgi hakati nimetama nelja-aastat ajavahemikku järgmiste mängudeni-olümpiaadi.
Zeusi vend oli merejumal Poseidon ja allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde, Demeter, oli mulla, selle sigivuse ja vilja jumalanna. Jumalate kohta on palju müüte, nagu ka Muistses Egiptuses ja Mesopotaamias. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed ja moodustasid jumalate noorema põlvkonna: sõjajumalanna Athena, kellest peeti erinevalt sõjajumalast Aresest väga lugu; valgusejumal Apollon ja tema kaksikõde jahijumalanna Artemis; ilu-, armastus ja viljakusjumalanna Aphrodite; veinijumal Dionysus. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Altaril sai jumalatele ohvreid tuua. Et iga jumal oli inimestele vajalik, siis rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuigi pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Preestrid ei
mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal Relvad,kilp,kiiver Athena Minerva Tarkusejumalanna Kiiver,oda,öökull Apollon Apollo Valguse-,kunsti- ja ennustusjumal Lüüra Aphrodite Venus Armastus- ja ilujumalanna Peegel,lilled Hermes Mercurius Teekäijate ja kaupmeeste jumal Tiivulised sandaalid ja küba
mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal Relvad,kilp,kiiver Athena Minerva Tarkusejumalanna Kiiver,oda,öökull Apollon Apollo Valguse-,kunsti- ja ennustusjumal Lüüra Aphrodite Venus Armastus- ja ilujumalanna Peegel,lilled Hermes Mercurius Teekäijate ja kaupmeeste jumal Tiivulised sandaalid ja küba
Zeusil oli kaks venda – merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, mis kujutas endast madalat, enamasti kividest laotud alust, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid
Athena on tarkuse- ja õiglaste sõdade jumalanna, Ateena kaitsejumalanna (Minerva) Aphrodite ilu- ja armastusejumalanna. Poeg Eros (Venus & Amor). Apollon valguse ja muusika jumal, alati kujutatud lüüraga (Apollo) Hephaistos tule- ja sepatöö jumal (Vulcanos). Artemis jahijumalanna, kujutatakse alati hirvega (Diana). Poseidon merejumal, kujutatakse alati kolmhargiga (Neptunus). Hestia kodu- ja kustumatu kolde jumalanna (Vesta). Demeter maa- ja viljakusjumalanna (Ceres) Ares sõjajumal (Mars) *Hades allmaailma valitseja, manajumal (Pluton). **Hermes jumalate käskjalg, elas ka Olümposel. Petturite, varaste, karjaste ja karja kaitsja. Rändurite ja teekäijate jumal. Tunnus: tiivulised sandaalid. 7. Maailma loomine, Zeusi võitlused Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva.
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
Artemis: Apollo kaksikõde, mõneti tegevuslik paarisõde, nt tappes nooltega naisterahvaid, samal ajal kui Apollon küttis mehi. Artemis on taas Kreeka usulise dihhotoomia näidis. Ta on ühest küljest neitsilik naiskütt, eriti Lääne-Kreeka doorlaste seas, julmavõitu jumalanna, kes muundas süütult piiluva Teeba printsi Aktaioni oma koerte poolt õgitavaks sokuks. Teisest küljest esineb Artemis Väike-Aasias kui paljurinnaline, ülitoitev ja emalik viljakusjumalanna. See Artemis on lõvidest ümbritsetud anatoolia Kybele. Artemis nime murdelised teisendid sõnast arktos tähendab ,,karu". Dionysos: Klassikalises müüdis on ta teebalane, Semele kantud, aga hiljem pärast ema põlemist, isa Zeusi reide õmmelduna ilmale tulnud. On olemas traditsioon Dionysose saabumisest vööralt maalt, Früügiast või Lüüdiast Väike-Aasiast või põhjapoolsest Traakiast. Nendes lugudes lõppevad
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca ...
Kõige viimasena ehitati templi katus ja pärast seda asusid tööle skulptorid, et kaunistada templit kunstiteostega mis tegid ta kuulsaks. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbetast, eebenipuust ja mustast kivist. Templi varemed vajusid aegamisi pinasesse ja kadusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
