Põllumajandus, metsandus, kalandus 1)Kõige vähem haritavat maad ühe elaniku kohta on Aasias, sest selle maailmajao rahvaarv on väga suur. 2)Euroopas asub Põhja- Euroopa tasandik, kus paksud viljakad muldade kihid ja küllaldased sademed võimaldavad kasvatada erinevaid põllukultuure. Samuti asub Euroopa pehme kliimaga alal. 3)Omatarbeline põllumajandus- toodetakse vaid enda tarbeks. Põhiliselt Lõuna riigid(Aafrika...) 4)Kaubanduslik põllumajandus- toodetakse müügiks. Põhilised Põhja riigid(Euroopa...) 5)Spetsialiseerunud piimakarjatalu- Toodetakse liha ja piima, toodetakse suurtes kogustes, tööd teevad palgatöölised, suur osatähtsus tehnoloogial
sademeid läbiuhtelise solifluktsioon suvel rohkem mulla teket Okasmetsad Talv külm, Läbiuhteline Kuni 0; A; E; B; C Leetumine, Vähe Leetmullad(parasvööde) suvi jahe, 1m soostumine, viljakad, sademeid turvastumine vajavad mõõdukalt väetamist, lupjamist. Lehtmetsad Suvi soe, talv Tasakaalustatud 1m 0; A; (E); B; Leostumine Tunduvalt
8. Võrdle eri loodusvõõndite muldi *Tundras-madal temperatuur, igikelts. Muld pidevalt niiske, sest väike aurumine., mulla paksus enamasti alla 10 cm. Turvastumine, voolamine, polügonaalpinnas *Okasmetsas-jahe & niiske kliima, sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. *Rohtlas- kontinentaalne kliima, aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede. Toimub huumuse kogunemine e kamardumine. *Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sademeid vähe ja aurumine suur. Toimub sooldumine ja mulla läbikuivamine. *Vihmametsas- muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist
Need on mälestused, mille ta pani ilustamata kirja. Arvan, et sõjad on kõige jubedamad kogemused, mida inimesed läbi aegade tundnud on. Kuna sõjad algavad tänu mõjuvõimsatele diktaatoritele või muudele võimu kuritarvitavatele inimestele, siis tegelikult ei huvituta üldse, mis selle taga üldse olla võib. Võim on ohtlik ja võib kaasa tuua muutumatuid tagajärgi. Kui kuulutatakse sõda, siis peab ka see tulema. Tavaliselt üritatakse vallutada maid, mis on viljakad ning maavararikkad. Kuid kui sõda sellest üle käib, siis muutub maa tarbetuks. Sama on ka inimestega, kes sõjas hukkuvad või on kannatada saavad. Ei huvituta sellest, kes täna suri või kes täna haavata sai, vaid tulemus. Teen järelduse, et sõdu peetakse lihtsalt selleks, et näidata, kellel on rohkem võimu ning tulirelvi. Keegi ei mõtle nende peale, kes seal sõdisid või kes seisid oma isamaa eest. Pannakse püsti paar ausammast või mälestusmärki ja sinna paika see jääb
Mulla tihenemine toimub ka monokultuuride viljelemisel. Mulla tihenemine hävitab mullaelustiku ja mullastruktuuri. Mulla väsimus avaldub selles, et kultuurtaime saak väheneb, kui seda taime kasvatada pikka aega samas kohas (monokultuur). Põhjustab samade ainete väljaviimine taimede kaudu ja kahjulike ühendite kuhjumine. Vee-erosioon tekib vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise kihi. Järsul nõlval kujunevad väheviljakad erodeeritud mullad, nõlva jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub muld ära kergesti. Tuule-erosioon esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria- ja stepialadel (tornaadod, suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid. Kõrbestumine on kõrbete laienemine looduslike tegurite tõttu,ebaõige vee- ja maakasutuse ning liiga intensiivse karjatamise tagajärjel (Saheli, Kasahstan).
T turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont · Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad auramise. · Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus · Auramise ülekaaluga veereziim auramine ületab sademed. Muldade erosioon: selle toimel paugutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelst osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Tuuleerosioon ehk deflatsioon. Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Sellistes tingimustes hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine: tingitud põldude niisutamisest. Kuna liigsoolane muld muutub viljatuks kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 60553445290 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % Ko ls60/+krls 25 - 2,1 8,2 M'' t_2/ls - - 1,6 6,3 M''' t_2100 - - 12,8 50 Kog ls_140- 0/23-26 - 5,9 23 60/r_2ls_2 M';M'' t_230-100/ls - - 3,2 12,5 Kokku: 25,6 100 Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% J...
riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule. · Metsandus oluline majandusharu üle Eesti. · Mäetööstus - põlevkisi energeetika Ida-Virumaal · Inimtegurid: kapital > 1)tootmisvahendid, raha; 2)inimesed(tööjõud)
on parasvöötme rohtlates tavaliselt 300 600 mm/a. · Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. · Suved on palavad ja põuased. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. Rohtlates valitsev kliima: · Kirjelda kliimatingimusi rohtlas! · Võrdle kliimadiagramme , leia sarnasused ja erinevused! MULLAD · Rohtlates on viljakad mustmullad. MIKS? TAIMESTIK · Rohtlas kasvavad kuivalembesed ja lühikese kasvuajaga rohttaimed; · Puude kasvuks ei jätku rohtlas piisavalt sademeid · Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. · Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad · Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. TAIMESTIK Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse
pampa tasast pinda või tasandikku. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. Kliima Pampade kliima on võrreldes teiste rohtlatega aastaringi suhteliselt soe ja niiske. Talved külmad, suved kuumad ja niisked Suve kõige soojemal kuul, jaanuaris, on õhutemperatuur 20°C kuni 25°C. Talvel (juulis) on keskmine temperatuur 10°C. Aastane sademete hulk on 5001000 mm ning sademed jaotuvad aasta läbi üsna ühtlaselt. Pampas on levinud väga viljakad punakasmustad mullad. Pampasid eristab teistel kontinentidel asuvatest rohtlatest asjaolu, et nad ei asetse mitte parasvöötmes, vaid lähistroopilises kliimavöötmes. Pampa sademete ja temperatuuridiagrammid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loomastik Pampas
metsatulekahjud, puude raie ehitusmaterjaliks ja kütteks *Sooldumine üleniisutamise tõttu kuivadel ja põuastel aladel.*Muldade keemiline reostus1)Hapestumine happevihmad, mullad hapestuvad ja mullaelustik väheneb. 2)Üleväetamine mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 3)kahjurite tõrje mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 4)raskemetallide sattumine mulda - ladestuvad tööstuspiirkondade, suurlinnade, teede ümbruses. *Miks mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad?Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev org aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Üleväetamine mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse
Chiemsee Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajalised pakase ja lumeperioodid haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatuur 0°C Sademete hulk mõõdukas(500mm) Madalikel on 600800mm/a Mägedes üle 1000mm/a Mägede vahelistel aladel kohati alla 500mm/a Vahetevahel soe troopiline tuul Suhteliselt kõrge niiskustasemega kliima Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes Maastik Saksamaa asub lehtmetsade vööndis Mäestikes okasmetsad Päikesekiirgust on palju, mullad viljakad Metsavarud väikesed Veevarud suured niiske kliima tõttu Asub parasvöötmes Merelise ja mandrilise kliima siirdeala KeskSaksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt Veestik Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju kanaleid Usundid Pärast reformatsiooni LõunaSaksamaa valdavalt katoliiklik ja PõhjaSaksamaa protestantlik 19
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA RAHVASTIK Rahvastiku paiknemine, tihedus ja seda mõjutavad tegurid 1. Nimetada kolm tihedamini ja kolm hõredamini asustatud piirkonda maailmas ja tuua välja hõredamini ja tihedamini asustuse põhjused(2) 2. Määrata kaardi abil hõredamini ja tihedamini asustatud piirkonnad ja tuua välja põhjused 3. Osata arvutada Eesti ja teiste riikide rahvastiku tihedust 4. Nimeta üks viljakas jõeorg ja viljakas tasandik.Põhjenda, miks need alad on viljakad. 2+2p. Maailma rahvaarv ja selle muutumine 5. Kuidas arvestatakse tänapäeval ja arvestati minevikus rahvaarvu riikides?(3) 6. Osata lahti mõtestada isikukoodi numbreid 7. Osata analüüsida Õ: lk. 9 diagrammi, lk. 10 tabelit 8. Milles seisnes Thomas Robert Malthuse rahvastikuteooria? 2p. Rahvastiku loomulik iive. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid 9. Osata arvutada loomulikku ja suhtelist iivet etteantud arvude abil 10. Osata analüüsida diagramme Õ: lk. 15 11
Horvaatia Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Majandus....................................................................................................................... 7 Vaatamisväärsused........................................................................................................ 8 Üldandmed Horvaatia pindala : 56 542 km2, Pealinn : Zagreb Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta Riigikord: Presidentaalne vabariik Rahaühik : Kuna Riigikeeleks on seal horvaadi keel Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp ...
Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati savikihte. Pinnamoelt tasandik, mis madaldub Pihkva järve poole. Kõrgemale kerkib maapind edelas ja kõige kõrgemale Irboska lavamaa põhjapiiril Obinitsast kagus Küllatüvä ümbruses(120 m). Lõunaosas madalad küngastikud (Mustoja mõhnastik idas). Mõhnastike vööndist
Jaapan Jaapani riigi pindala on 377 835 km2. Sellest põllumaa moodustab 13,3%, metsamaa 68%, rohumaa 18,7%.Mäed ja kõrgustikud hõlmavad 70 % kogu pinnamoest. Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele: kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast. Valdavaks kliimavöötmeks on parasvöötme kliima, lähistroopika, mussoonkliima. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele, suved on pehmed- temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle
5. Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine. Rikub jõgede loomulikku veerežiimi. 6. Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine valgalal muudab veerežiimi ja suurendab üleujutuste riski. 7. Metsade ulatuslik maharaiumine Himaalaja nõlvadel, kust alguse saavad suured mussoonkliimaga alade jõed. Üleujutuste mõju inimesele POSITIIVNE Üleujutuse taandumisel viljakad mullad NEGATIIVNE 1. Teede ja ehitist jne hävimine 2. Inimohvrid 3. Üleujutustega kaasnevad maalihked Maalinke põhjustavad: a) Paduvihmad, kestvad sajud b) Vett läbilaskvad kivimid asuvad savi peal c) Metsnõlvad mahavõetud d) Järvekaldal süvendatud paadisadam Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel Rannaprotsessid 1. Järskrannikutel on ülekaalus lainete kulutav tegevus, sest lained jõuavad
Pikkuselt teine on DALA jõgi. Jõed on suhteliselt kärestikulised. Taimkate Rootsi paikneb valdavalt okasmetsavööndis. Lõunaosa jääb segametsavööndisse ning SKÅNE madalik jääb lehtmetsa vööndisse. Põhjaosa jääb tundravööndisse. Lõunaosa lehtmetsad on põllumaastatud ja looduslikku taimkatet praktiliselt ei esine. Muldkate Muldadest levivad maa lõunaosas suhteliselt viljakad mullad metsapruunmullad, põhja pool on leetmullad. Loodusvarad Mets – 57% territooriumist metsa all. Vesi – hüdroenergia; vesi tööstusele. Maavarad – rauamaak, uraanimaak, vasemaak. RAHVASTIK Keskmine tihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. 90% rahvast elab riigi lõunakolmandikul, kolmandik elab 3 suuremas linnas. Linnades elab ~85%.
orav Rohtla Levib mandrite ·Kliima kuiv ja tugevalt mandriline Jõed on rohtlates veevaesed, Taimestik: Inimtegevus: sisealadel ·Sademeid 300600 mm/a põhjavesi asub sügaval. ·Valitsevad rohttaimed ·Väga viljakad mustmullad ·Suved põuased Enamuse aastast on jõed ·Palju erinevaid stepirohtusid, ·Enamasti ülesharitud. kuvad, ent tulvavee tekkides aruheinasid Suured põllud on veetase kõrge
Idas on õhuniiskus on 80–83%. suurimatel saartel aprillist Üldine taimekasvuperiood oktoobrini sademeid on Eestis keskmiselt 175– keskmiselt 3050 mm, läänes 195 päeva. ainult 1780 mm. Kuuekuune või isegi pikem vegetatsiooniperiood, mis lühendab kuiva kliimat Mullad Mullad viljakad Metsavarud Mitmekesised, mis on väikesed tingitud vahelduvrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, vee oludest. Eesti muldade lähtekivimiks on kohalikud aluspõhjakivimid ja
Samas hakkas toimuma ka põllumajandusmaade metsastumine. Esimesed põllud võsastusid ja jäid sööti juba sõja ajal, hiljem jätkus metsastumine ääremaadel, vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel. 1960ndatest algas ka mitteperspektiivseks peetavate põllumajanduskõlvikute metsastamine. Aastatel 1961-1989 anti metsamajanditeke üle 21,2% põllumajandusmaana arvel olnud maast, sealhulgas ka põllumaid. Ääremaadel on metsastunud ka viljakad põllumaad. Nende kohal on täna 40-60 aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud. Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega. nouka Nõuka-ajal toimunud maastikumuutused Vooremaal: järveäärsetest niisketst heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse püsirohumaana. Samaaegselt massiivistati ka rohumaid, rajades ulatuslike maaparandusprojekte ja ehitades poldreid. 1951
*Miks arvutakse loomulik iive? Loomulik iive on teatud piirkonna sünni- ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. *Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest inimesed rändasid, polnud paiksed. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. Saj peamiselt arenenud riikides, sealt tekkis ühtne ühiskond. Esimene miljard täitus 1804. Aastal. *Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Kuna inimesed kasutavad ära looduvarasid ja samuti nii paljude inimeste elamisega tekivad jäätmed ja saastatus. *Millised piirkonnad Euroopas on kõige tihedama, millised kõige hõredama asustusega? Tihedasti on asustatud Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad, Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani, Ameerika ja Austraalia rannikualad. Kõige hõredama asustusega on Aafrika, Egiptus, Euraasia põhjaosad ja kirde, Siseaasia kõrbe...
Kreeta saarel (u 2000 eKr), Hiinas Huanghe jõe orus(u 1700 eKr), Natuke hiljem jõudsid tsivilisatsioonini Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. (seal tekkisid kõrgkultuurid üksteisest sõltumatult- sisemistel põhjustel). Sekundaarsed tsiv.- nende kujunemist mõjutas mõni teine arenenum piirkond. 8.Egiptuses tekkis tsivilisatsioon sest: Sobiv geograafiline asend- ümber kõrb(eraldatus), Sobivad loodusolud- korrapärased jõe üleujutused tagasid viljakad mullad- sai põldu harida. Nt: hariti põldu, asulad, riiklus, tekkis kiri 9.V-E ajalooetapid: IV at lõpuks oli kujunenud piltkiri Varadünastiline periood- E ühtse riigi kujunemine- rajati pealinn Memphis, hieroglüüfkiri. Vanariik- 1. astmikpüramiid, Gizas püramiidide väli (Cheops jne) Keskmine riik- Vaarao Amenemhet viis pealinna tagasi Memphisesse. Alam-E hüksoslaste võimu all Uus riik- Ahmos kihutas hüksoslased välja ja taastas riigi ühtsuse.Kuningate org,
järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard
kasvatagi endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid,pürgides järjest kõrgemale valguse poole need võivad kasvada kuni 200m pikkusteks.Meile tuntumatest taimedest kasvavad seal : mahagonid,eebenid,kautsukipuud,orhideed jms taimed. Vihmamets liaanid Inimtegevus Enamik rahvastikust elab rannikulinnades.Põllumajandus on üsna algeline, sest mullad pole eriti viljakad. Levinuim viis on alepõllundus,kus metsad raiutakse ja siis põletatakse.Viljakamatesse piirkondadesse on rajatud istandusi,kus kasvatatakse banaane, suhkruroogu,ananasse jm.Loomakasvatusega tegeldakse vähe- peamised koduloomad on sead ja kodulinnud. Kalimantanil on vihmametsa pindala kiiresti vähenenud tänu Malaisia vineeritööstuse suurele puiduvajadusele. Seal tegeldakse ka väärtuslikest puudest mööbli ehitamisega.
miljardit, praegu u 67,2miljardit inimest. Miks on rahvaarv viimastel sajanditel nii kiirest kasvanud? Elutingimuste järk-järguline paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng, sõdade vähenemine. Miks paikneb rahvastik maakeral ebaühtlaselt? Sest erinevates riikides on erinevad looduslikud, majanduslikud ja poliitilised tegurid. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad asustustihedust? POSITIIVSELT: mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima, tasandikuline või lainjas reljeef, viljakad mullad, rikkalikult loodusvarasid, pikem vegetatsiooniperiood, piirkond asub veekogu ääres(LOODUSLIKUD TEGURID) majanduslikud- tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat, sotsiaalsed- korralikud elumajad, head tervisehoiu- ja haridusteenused, poliitilised- valitsus investeerib infrastruktuuri(INIMTEGURID) NEGATIIVSELT: ekstreemne kliima, mägine reljeef või liigniiske pinnas, looduslik taimestik on hõre, väheviljakas
aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi
asAfC6JiADw&q=hungarian+climate+weather&oq=hungarian+climate&gs_l=psy-ab.1.1.0i24k1l2.35996.37720.0.41172.6.5.1.0.0.0.222.820.0j3j2.5.0....0...1c.1.64.psy- ab..0.2.317....0.GQiho5fIIQA#imgrc=NJKBryZ3zx5dVM: MULLAD · Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Siin on viinamarja kasvandus Ungaris. https://www.google.ee/search?newwindow=1&sa=G&hl=en- EE&q=strada+ungherese&tbm=isch&tbs=simg:CAQSlAEJKLzo5YHO8F8aiAELEKjU2AQaBAgVCAQMCxCwjKcIGl8KXQgDEiXcA88Vhx7NFQNp3QPSFWjVFs0o1SndN8wo0DimKok53jfRONkhGjBWky-
pruunkaru. soobel. Loomastik Metsamajandamine Loomulikult on metsavööndis oluliseks tööstusharuks ka puidu varumine ja töötlemine. Okasmetsade puit on tähtsaks tooraineks tselluloosi- ja paberitööstusele. Puit on vajalik materjal nii ehituses kui ka mööblitööstuses. Inimtegevuse tulemus Praeguseks on suur osa Ameerika parasvööndi metsadest maha raiutud ning endised viljakad metsaalad on asendunud põllu- ja karjamaadega. Metsavööndi, eriti sega- ja lehtmetsavööndi kliimatingimused sobivad hästi paljude teraviljade (nisu, rukis, kaer, oder jt), kartuli ning mitmete köögiviljade (kapsas, porgand, kaalikas jt) ning lina kasvatamiseks. Probleemid Metsade vähenemine, põllumaa saamiseks. Taime ja loomaliikide vähenemine Metsad pakuvad inimesele, kuid eelkõige
Tänu sellele saab toimuda kaubavahetus erinevate linnade, külade ja alade vahel.(3) 6. Mullastik 6.1 Enam levinud mullad Nõgudes on enima savi-mustmuldi, jõeorgudes viljakaid lammimuldi ja mägedes pruune mägi-metsamuldi. Kohati on karsti. (3) 6.2 Kujunemine Mustmullad arenevad rohtlavööndi kliimatingimustes, kus niiskust jätkub küll taimejäänuste lagunemiseks ja huumuse tekkimiseks, aga mitte huumuse lagunemiseks vees lahustuvateks aineteks. (18) Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudab kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks.(18) Metsamuldade pealmine kiht on metsakõdu, kus on näha veel ka lagunemata taimeosi. Peamisele kihile järgneb huumushorisont, sellele leetehorisont ja siis sisseuhtehorisont.(18) Tasasematel aladel võivad aga jõed oma setteid kaldaäärtesse kuhjata. Sellisel jõesetete kuhjumisel tekivad viljakad lammimullad.(18)
Mulla elustik(moodusutvad bakterid, seened, vetikad, vastsed, vihmaussid). 13. Tundra muld:Igikelts ei lase maa sisse imbuda, seetõttu muld liigniiske. Huumusekiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingitud väga õhuke.Tundravööndis levivad gleimullad või turvastunud gleimullad. 14. Okasmetsade muld: Kaasneb mula ülakihtide vaesumine toiteelementidest, sademete veega ära kanne.Mullad leetuvad.Okasmetsadevööndile on iseloomulikud leetmullad, mis on vähe viljakad ja happelised. 15. Rohtla mullad:Huumus tavaliselt musta või pruuni värvi, kutsutakse mustmuldadeks (kamardunud mullad) kuna muldade läbiuhtumist ei toimu, siis on mustmuld väga toideelemendite rikkas, sõmer ja väga viljakas. 16. Kõrbete muld: Kõrge temp. Tõttu on vee auramine suur, vees olevad soolad kristaliseeruvad välja, muutes mulla aluseliseks.Kõrbelistel aladel valitsevad väheviljakad sooldunud mullad, mis nõuab taimedelt erilist kohastumist. 17
13.paiknevad:põhja ja lõuna poolkeral parasvöötmes , kuid vähem ka lähistroopilistel aladel Kliima:temp. Kõikumine on -20kuni +25 kraadi Sademed:250mm-750mm aastas , talved külmad , suved palavad jõed veevaesed põhjavesi asub sügaval veeperioodil on ohuks veeerosioon preeria:P-A , Kanada stepp-Vm , ukraina pusta ungari ja mustamere ümbrus pampa-argentiina 14.mustmullad: suur huumuse sisaldus ja suur huumus horisont (kiht) ( tume , viljakad , sügavad) 15.taimed-kevadlilled:pojeng, krookus, tulp Suvepüsikud:salvei, hiirehernes , tõrvalill Huumusega kohatunud lilled :maltsalised , poolpõõsad 16.euraasia stepp:suurhüpik , saiga , tutt-lõoke , marmortõhk Am preeria:A-piison , koiott , rohtlahaukur ehk preeriakoer Pampa:nandu, puuma , vöölased , viskatsa *erosiooni vältimiseks istutatakse põldudeümber põõsaid *põllumajandus , karjakasvaatus , sest seal on viljakas muld ja tasane maa-ala Preeria:mais nisu
Tallinna Inglise Kolledz Kõrbestumine Referaat Koostas: Markkus Pulk Klass: 8.A Tallinn 2010 Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad
maastik kõige ilusam. Geomorfoloogiliselt on ümbritsev ala lavamaa absoluutkõrgusega vahemikus 50-100 m. Lavamaad lõhestab suur Põlva-Ahja-Luutsna ürgorg, mille üheks osaks on Ahja jõe ürgorg. Kaitseala pilgupüüdjateks on kahtlemata maalilised kaljud, mis maksimaalse kõrguse ja toreduse saavutavad Kiidjärve-Valgesoo vahelisel alal. Kaitseala maastikku kujundavad oluliselt metsad . kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumetsad (peamiselt männikud) ning viljakad laanemetsad (kuusikud). Jõgi voolabki enamasti metsade rüpes. 7.Võhandu jõe ürgorg Eesti ühe pikima jõe Võhandu keskjooksul paiknev 597 ha suurune kaitseala jääb Veriora valla maadele. Kaitseala staatuse sai ürgorg 1964. aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega. Kaitseala paljudest paljanditest on maalilisemad Põdramüür, Tsirgumüür, Sõjatare ja Kalmate müür. Jõel on mitu endistel aegadel töötanud vesiveskit. Paljandite
istanduste alla kuuluv ala. Portugalis saab kasvatada suhteliselt soojalembelisi taimi, näiteks oliive ja greipe. Riigis on ka karjamaid, sest suurejoonelisemalt tegeldakse ka lambakasvatusega. Agrokliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima millele on iseloomulikud niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi. Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud. Sellest saab jäeldada, et mullad ei ole eriti viljakad. Suvel tuleb kasutada kindlasti niisutussüsteeme, et saak ei ikalduks. Niisutatud alasid on Portugalis 5,837 km² . Üldiselt on vegatatsiooniperioodi pikkus Portugalis aastaringne ehk 365 päeva. (Sõltub kasvatatavast kultuurist) SKT ja tööhõive Põllumajandus moodustab 2,4% Portugali kogu SKT-st. Selline näit on äärmiselt hea, sest mida väiksem on põllumajanduse osa SKT-st seda rikkam peaks riik teoreetiliselt olema. 10% riigi tööjõust töötab põllumajandussektoris
LP leetunud v°_1sl 0,1715 2,3% gleimuld ha Joonis 2. Mullakaart põllumassiiv number 57945730138 kohta. 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks. Uuritaval põllul on kahkjad leetunud mullad mis on kaltsiumivaesed. Põllumajanduslikus kasutuses olevat põldu peab kindlasti lupjama.. Kahkjad leetunud on üle keskmise viljakad, mullad sobivad peamiselt teraviljade kasvatamiseks ja kartul kasvab veidi vähem edukalt Kahkjate leetunud muldade miinusteks on vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus - oht mullatihese tekkeks künnihorisondi alla - aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel Lisaks segab ajuti tekkiv ülavesi mullaharimist ja saagikoristust. Rähksed gleimullad (Go) sobib kaera kasvatamiseks. Veidi halvemini kasvab nisu, rukis ja kartul.
Linnastumise ettejõudmine industrialiseerumisest. Maja on jäänud põllumajandus ning see ei võimalda töökohti maarahvastikule ega ka elatist. Üleliigne rahvas liigub linna, lootes paremat elu. Enamik ümberasujaid ei leia linnas ka tööd, kuna on aeglane insustrialiseeumine. Tekivad slummid. Toovad kaasa probleeme. Asutustihedust positiivselt mõjutabad looduslikud tegurid 1) rikkalikult loodusvarasid 2) piirkond asub veekogu ääres 3) viljakad mullad 4) mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima Asutustihedust positiivselt mõjutavad inimtegurid 1) poliitilised valitsus investeerib infrastruktuuri 2) majanduslikud - tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat 3) sotsiaalsed korralikud elumajad, head tervishoiu ja haridusteenused Asutustihedust negatiivselt mõjutavad loodustegurid 1) looduslik taimestik on hõre 2) vähe loodusvarasid 3) väheviljakad mullad
aastatel olla üsna erinev. Ikaldusastad vahelduvad väga heade ja saagiküllaste aastatega. Teistest kultuurtaimedest kasvatatakse rohtlates päevalille, sojauba, rapsi, suhkrupeeti, arbuuse ja meloneid. Miks nimetatakse rohtlavööndit vahel maailma "viljaaidaks"? Kuna tema viljakate muldade tõttu kasvatatakse seal palju vilju. Mis põhjustel on teravilja saagikus rohtlavööndis tavaliselt väga kõrge? Sest seal on viljakad mullad. Kuidas mõjutab aastane sademeterezhiim teraviljasaaki? Hästi, sest siis vaavad nad rohkem vett juua, toitaineid.
Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid 13. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. muusad. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad (tuvi, jänes, varblane, ka luik ja ilusad lilled (roos, 2. Kronos (Aeg) on titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim mürt, õunapuuõis, ülane), mis viitavad tema võimule looduse üle. poeg. Rhea abikaasa. 14. Hermes ('piirikivide hunnik') oli vanakreeka mütoloogias rändurite, 3
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Rootsi aeg algas Eestis 1561/1600 aastal ning kestis kuni aastani 1710. See aeg oli üpriski pikk, et endaga kaasa tuua väga palju erinevaid ning olulisi muudatusi inimeste elus, majanduses, valitsemises, usuelus ning ka kultuuris. Kui rääkida Eestimaast, siis pärast rohkeid sõdu, oli Eesti väga harimata. Paljud inimesed olid kodudest lahkunud ja majad seisid tühjadena. Aastal 1620 elas Eesti veidi rohkem kui 120 000 inimest ning alles aastal 1630 hakati maad uuesti kasutusele võtma. Selleks, et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse palju uut rahvast. Eestis hakkasid elama ka paljud võõramaalased. Siia saabus Soome ja Rootsi talupoegasid, keda taheti pärisorjastada kuid algul keelasid seda Rootsi kuningad. Ajapikku aga selline suhtumine vähenes ja ka neil talupoegadel tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eesti talurahva hulgas vähema...
· Leidub ka jääaja lõpust pärinevaid jääsulavee liivasid, kruusasid ja veeriseid. · Jääjärvede setted. Mullastik · Tasasemaid voorelagesid katavad nõrgalt kuni keskmiselt leetunud kamar- leetmullad. · Voorenõlvadel leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad. · Leidub ka erodeeritud muldi järsematel nõlvadel. · Voorte jalamil ning madalatel lamedatel künnistel esinevad gleistunud ja soostunud mullad. · Mullad on viljakad. Veestik · Iseloomulikeks piklikud voortevahelised järved. · Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Eslistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv, Ilmjärv. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-7-1.htm · Järvi ühendavad voortesse risti lõikunud kitsad ja sügavad põikorud, kus voolavad ojad. · Jõed puuduvad (vaid Pedja läbib loodeosa ning Amme Kuremaa järvest läbi
Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. KÕRBESTUMINE Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestuvates maades ei ole tavaliselt probleemiks sademete hulk, vaid nende kiire aurumine kuivaperioodidel, kuna puudub taimestik ja loomastik, mis vett kinni hoiaks. Tihti peetakse
PILET nr 5 44. Miks on Eesti ala murenemiskoorik õhem ja mullad nooremad kui lõunapoolsetel aladel? 45. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid? PILET nr 15 46. Millest koosneb muld? PILET nr 6 47. Võrrelge mullateket tundras ja stepis. 48. Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. 49. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. PILET nr 8 50. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? PILET nr 10 51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53. Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi? PILET nr 9 54. Kuidas saab vähendada muldade erosiooni? 55. Kuidas ja kus laienevad kõrbed? PILET nr 7 56. Kuida sõltub veeauru hulk õhus temperatuurist? PILET nr 12 57. Mille alusel eristatakse atmosfääris erinevad allsfäärid
Näiteks raha mõjutab nii, et kõik need energia jaamad maksavad palju. Küsimused lk 56 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1.Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. a) Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7% kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. b)Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad c)Brasiilia asub lähistroopilises vöödmes, lähisekvatoriaalses vöödmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöödmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhtleliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. d) Brasiilias on peamiselt punamullad. Mullad on väga viljakad.
kuulub Põhja riikide hulka. Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest (Wikipedia, 2015). Argentiina mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel (Miksike, 2015). Eriti viljakad on rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad ning pampa punakad ja mustmullad Argentina põhjaosas, poolkõrbe pruunmullad riigi lõunaosas on väheviljakad. Argentina loodeosas on ebaviljakad kõrbe-hall-pruunmullad (Wikipedia, 2015). Põllumaa hõlmab üle poole Argentina pindalast (51,3%), sellest 11,3% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 39,6% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,4% riigi territooriumist. Metsaga on
Tuule poolt tee äärde kantud kohad, kust tuul on huumuskihi mullakiht. ära kandnud. http:// 1930. aastate tolmutormid Ameerikas • 1930-1936. aastatel laastasid Ameerika Ühendriikide ja Kanada preeriate piirkonda arvukad tolmutormid, mis põhjustasid tõsise ökoloogilise katastroofi ja põllumajanduslanguse. • Suurel tasandikul Põhja-Ameerika keskosas on head eeldused põllumajanduse arenguks: tasane ala, viljakad mustmullad, soodne kliima. • 1930. aastate “nisubuumi” ajal rajasid talunikud Suurele tasandikule hiigelpõllud. Uue tehnika kasutuselevõtt võimaldas põllustada suuri alasid. http://www.youtube.com/watch?v=x2CiDaUYr90 1930. aastate tolmutormid • Ameerikas Suurte põllumassiivide rajamise tulemusena tekkis ulatuslik tuuleerosioon, mis kandis küntud põldudelt pealmise kuiva ja lahtise mullakihi minema.
segunemisel. · Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Põhi-ja Lõunaosa · Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. · Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. · Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. · Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Jõed · Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani (Mihno , Douro , Tejo , Gaudiana) · Minho voolab riigi põhjapiiril. · Douro läbib Põhja-Portugali ja
Põllunduse edusammud. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Oluline areng toimus põllumajanduses. Kui varem tegeldi kõplapõllundusega, siis nüüd tänu metallkirvestele levis aletamine. Laiemalt levis aletamine lõunapoolses Eestis. Neil aladel, kus mullakiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt. Juba varasel rauaajal hakkas seal levima söödiviljelus. Algeliseks maaviljeluseks sobisid kõige enam Lääne- ja Põhja-Eesti ning Saaremaa paepealsed, kus on õhukesed, kuid viljakad mullad. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Tõususajandid. Vanemat rauaaega (50 pKr-450 pKr) nim. ka rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas Rooma impeerium mõju kogu Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Siinsete elanike peamisteks elatusaladeks olid kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu ning asustuse tihenemise. Põllumajanduse kõrval puhkes õitsele käsitöö. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid
Ametlikuks keeleks on hispaania kui kõneldakse ka ketsuka keelt. Keskmine asustustihedus Ecuadoris on 44 in./km, tihedaim on see mägedevahelistes nõgudes, väga hõredalt on asustatud Oriente ja Galapose saared. 95% usklikest on katoliiklased. Umbes 7% täiskasvanud elanikest ei oska lugeda ega kirjutada. Riik asub igaveses troopikakuumuses, sademete hulk väheneb põhjast lõunasse liikudes varieerudes vihmametsade niiskusküllasusest kuni poolkõrbete kuivuseni. Mullad on kivised, kuid viljakad. Riigi peamiseks ekspordiühikuteks on banaanid, nafta, krevetid. 1999. Aastal põdes Ecuador läbi suure majandusliku katastroofi, mille üheks põhjuseks oli El Nino. 2000. Aastal tahtis riigi president võtta majanduskriisi leevendamiseks riigi ametlikuks valuutaks USD. Rahvas polnud aga sellega nõus nind president tagandati, kuid mõne kuu möödudes võeti USA dollar siiski kasutusele. Majanduskriisi tagajärjel immigreerus 600 000 ekuadoorlast USAsse ja Euroopasse
Eestlased Venemaal Eestlaste vljarndes Venemaale vib eristada mitmeid perioode. Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lhirnne philiselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise vljarnde aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida impeeriumi inimthjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolpinlik organiseeritud vljarnne, mil Siberi populaarsus vljarndekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
