suvirapsi varred hakkavad varsti puituma Rapsi päritolust tekkis palju küsimusi, paljud teadlased arvavad, et rapsi päritoluks on Vahemere keskus. Eristamine: Juured on kuni 3 cm paksud, Vars on püstine ja ümardatud Lehed on vahelduvad, rootsudega. Rapsi seemned on väga väikesed 0,9-2,2 mm. Raps on isetolmneja.Erinevates kasvutingimustest risttolmnemine levib kuni 30%.Kasvutingimuste suhtes on raps nõudlik, talle sobivad raskema lõimisega viljakad parasniisked ja neutraalse reaktsiooniga mullad ning põld peab olema korralikult haritud. Taime erilisus Seemneil on terav kibe maitse, algselt oli neis rohkesti tervist kahjustavaid glükosinolaate ja rapsiõli sisaldas eruukhapet, aga sordiaretusega on need puudused kõrvaldatud. Rapsiõlil on pikk säilivus-aeg- pimedas ja jahedas kohas kuni neli aastat. Kasutamine: Eestis kasvatati rapsi, eriti talirapsi, algul söödakultuurina haljasmassi saamiseks. 20.
Sügis Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, puud haljendavad sääl. Siin pilved, tuuled, päikene kõik vanad tutvad on, siin olgu suur või väikene -- kõik vanad sõbrad on. Siin kaerapõld, siin kartulid, siin vana, tuttav tee. Koer jookseb õue väraval, kask varjab oja vee. Siin väljad nõnda seljakad ja armas päikse läik; siin väljad nõnda viljakad -- hää kraavi kaldal käik! Siin kari tuleb karjamaalt, mets laulust kõliseb -- ja igalt, igalt, igalt raalt mu noorus heliseb! Siin kodu õhk mind tervitab kui siidikäega, tuul teele tervist vastu toob, nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma ja nõnda rikas ka: mu tutvad kõik on minuga ja mina nendega. Sügislill Tuulehoogudel, tormipilvedel sõuab sügise. Üle väljade, üle väljade, üle aedade lehed, rohud, puud. Vihmast tilguvad, pilv see põgenes tormituule eest;
saagikoristust raskendavad suve lõpu ja sügise rohked sademed. 3. Soe parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus kuus kuud või enam. Võimalik kasvatada riisi ja maisi, päevalille, suhrupeeti, sojauba, viinamarju. 1) Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on maailma hinnatuimaid piirkondi. 2) Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad erosiooni. Niistus on hädavajalik (USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad). Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Aastas saadakse siiski kaks saaki. 1. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, vihmavesi tekitab mullaerosiooni. Paremini kasvavad mitmeaastased istanduskultuurid puuviljad,
kultuurtaimi (hiliseid teraviljasorte, sh riidi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, Parasvöötmes üks saak aastas! köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. LÄHISTOOPILINE VÖÖDE Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima (8-12 kuud). Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooskul kasvatada ja kaks saaki saada. 2 saaki aastas
laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt,st koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. *väljauhtehorisont-heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näit seda,et muld on vaesunud tumedast ja peenemast toitainerikastest saviosakestest-leetumine-areneb eriti välja liivmuldadel.ROHTLATE MULLAD-kontinentaalses kliimas,kus aastane sademete hilk on tasakaalus auramisega,tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad *kamardumine-huumuse kogunemine.*poorne huumushorisont mahutab palju vett.KÕRBETE JA POOLKÕRBETE MULLAD-kuivad ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad,sest sademed on vähe ja soolad püsivad mullas*kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske,märgadel soolamuldadel kergem.EKVATORIAALSED JA NIISKE TROOPIKA MULLAD-*mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2.milj aasta,
nõrgamõistuslikkus, võivad teha lihtsamaid töid, leebed, mehed on steriilsed, naised on harva viljakad) · sündroom tekib olenevalt sünnitaja vanusest (riskivanus on üle 35) · tekib kuna sugurakkude meioosis vanematel naistel 21 kromosoom ei lahkne korralikult. b) sugukromosoomide genoommutatsioonid , hästi arenenud lihastik, suurenenud huvi vastassugupoole suhtes, enamasti viljakad. [1:1000] 2. kromosoommutatsioonid Kassikisa sündroom(5 kromosoomi teatud lõigu deletsioon) ü häälitsevad kõrgetooniliste piuksatustega ü muutused kõri ehituses. ü Närvisüsteemi kahjustused ü Lai "kuunägu" ü Kõõrdsilmsus ü Silmalaugude osaline halvatus ü Juuksed hallinevad juba esimestel arenguaastatel ü Kaasasündinud südamerikked ü Nõrgamõistuslikkus ü Surm varases eas. · sündroom võib olla uustekkeline · sündroom võib päranduda. 3
sademete hulk Kõige vähem (40 mm) sajab jaanuaris ja veebruaris. aastas veebruaris. Kõige vähem (alla 30 mm sademete kuus) sajab juulis ja reziim augustis. Pinnamoe Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Põhjapool on mägine, kus kirjeldus: Zagorje piirkond on mägine maa. on viljakad orud. Loode- Drava, Doonau ja Sava jõega Portugal on kuivem. Riigi piiratud Pannoonia tasandik idas lõunaosa on madalam ja on seevastu viljakas künkliku pinnamoega. 850 põllumajanduspiirkond. kilomeetri pikkusel Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik rannaribal laiub rohkete
puiduvarusid. Ajalooline tegur- Vahemere äärne, Lähis-Ida, Aasia kesk- ja lõuna osa, asend veekogu ääres, kliima ja mullastik. Majanduslik arengutase- arenenud riikides kõrge majanduslik tase. Miks nendes kohtades on rahvastiku tihedus väga väike või vastupidi- hästi suur? Kesk- Aafrika- väga hõredalt või peaaegu inimtühi, paikneb kõrb, väga kuiv, troopiline kliima, mullad puuduvad. Kagu- Aasia- väga tihedalt asustatud, soodne kliima, viljakad mullad. Põhja- Ameerika põhjaosa- väga hõredalt asustatud, külm kliima, mullastik puudub. Põhja-Ameerika kaguosas- tihedalt asustatud, ookeanide ja jõgede lähedus, tähtsamate maavarade asukoht, tasased ja viljakad põllumaad. Mida on võimalik välja lugeda rahvastikupüramiidilt? Vanuselist koosseisu ja sugulist koosseisu. Sündimus taset ja surmade taset. Kuidas mõjutavad nimetatud tegurid sündimust arenenud ja arengumaades?
Ukraina põllumajandus Keili Siimumäe 11.klass Looduslikud tingimused põllumajandusega tegelemiseks. Suurem osa Ukrainast asub Ida-Euroopa lauskmaal, mida katavad viljakad tasandikud ja stepid. Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territoorimist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja 5% mäestikud. Territooriumi üldine keskkõrgus on 175m. Ukraina kliimat mõjutavad mitmed tegurid- riigi geograafiline asend, päikesekiirguse hulk, õhuringlus ja maapinna omadused. Ukraina asub parasvöötmes, seetõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine temperatuur muutub Ukraina põhjaosas +5,5°...+7 °C ning kuni +11°..
palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistseid, sisemaalt teatakse neid suht vähe. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Toimus karjakasvatus ja maaviljelus, kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Põllul oli nisu ja oder. Lisad andis ka küttimine ja kalapüük. Sise-Eesti oli pronksajal ilmselt hõredamini asustatud. 2).Vana Liivimaa poliitiline ülesehitus. Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346. aastat viiest iseseivast väikeriigist. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa Ordu Liivimaa Haru territoorium, mida valitses Riias ja hiljem Võnnus
· Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks Mullad kõrbes · Hall- pruunmullad parasvöötme kõrbetes · Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes · Punamullad troopilistes kõrbetes · Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad · Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes · Õitsevad ja viljuvad kiiresti · Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks · Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed · Saksauul · Liivaakaatsia · Puju · Kaktused · Kaameliastel · Aaloe · Piimalilled · Agaav
kuni 95% maailmaelanikest Tavaliselt nimetataksei seda juudihaiguseks. Üks sajast on haiguse kandja, üks 48 000 -st on haige. Ohustatud on need, kelle suguvõsas on olnud kandjaid, kuna Bloomi sündroom on päritav haigus. Haigust ei ole võimalik loote eas ennetada, haigus ilmneb lapse esimestel elukuudel. Ei saa öelda , et see on ainult meeste haigus, kuna ta esineb 1.3 : 1 mehed naiste suhtes. Mehed selle haigusega on viljatud. Naised on viljakad kuigi protsent rasestuda on tavalisest väiksem ja menopaus tuleb varem. Rasedatel naistel on suur risk enneaegsele sünnitusele. 1/3 patsiente surevad umbes 24 aastaselt, 2/3 elavad üle 22 eluaastat.Keskmine eluiga on 4- 46 aastat. Kõige vanemaks elanud inimene oli 46 aastat vana ja kõige noorem oli alla ühe eluaasta. Tavaliselt Bloomi sündroomiga lapsed sünnivad kaaluga ca 2,3 kg ja pikkus ca 44 cm. Täiskasvanu pikkus jääb alla 150 cm
Tuleviku Eesti Perekond Läbi aegade on peremudel muutunud, kuigi peamised tõekspidamised on jäänud samaks. Pere koosneb emast, isast ja tavaliselt ühest-kahest lapsest. Mida enam aega tagasi vaadata, seda enam sõlmiti ametlikke abielusid. Tänasel päeval kipub vaba abielude osakaal kasvama. Milline võiks olla tuleviku Eesti perekonna mudel? Kas palju lapsi, kas ametlik abielu või hoopiski lastetu kooselu? Just nendele küsimustele proovin vastused leida. Viimasel ajal on hakatud lapsi vähem saama, selle põhjuseks võib olla Eesti perede majanduslik olukord. Paljud inimesed ei saa endale lubade nii suurt raha kärbet, kuna muidu võivad nemad lihtsalt viletsusse elama sattuda. Keskkonna mõjud võivad samuti seda sündimuse taset muuta , kuna paljude inimeste tervised halvenevad keskkonna muutuste järel ja selletõttu pole paljud inimesed viljakad ja tuleb valida kunstlik viljastamine, mis on väga kallis või sii...
Isamaa mitu nägu 0000000: Ma vaatan aknast välja, Kui rahul heinamaa, 0000000: Mu armas kodu väikene, sääl eemal mäe pääl! Kui pühaline vaikus Su üle paistab päikene, puud haljendavad sääl. On üle kogu maa.. Siin pilved, tuuled, päikene. Siin kaerapõld, siin kartulid. Siin väljad nõnda viljakad, siin kari tuleb karjamaalt. 11111111: Ilus ta ei ole: Siit koduõhk mind teretab, nii õnnis olen ma! lage heinamaa, heinaküünid, kuhjad, 11111111: Ilus ta ei ole: harva puudega. kõrval karjamaa kehvalt üle kaetud 222222: Mine, mine, lumekene, harva metsaga. Kao kiiresti,
Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud) Stepiloomad: Suslik, hiir, hamster, jänes, kilpkonn, rohtlahaukurid, stepilõoke Pampaloomad: armadill, veesiga, pampakass, pamparebane, hirved
600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Loodusvarad (sh. energiavarad) Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Inimeste tegevus : Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa
-arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. -2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv maaviljaeluseks -madalad viljakad lammialadon ümbritsetud kõrbetega -ligi 50km laiune maariba Niiluse ääres on alla2m merepinnast ja on kaitstud üleujutuste eest 1-10m laiuse rannavallide vööga. -kui maailmamere veetase tõuseks 0,5m ,jääks vee alla 1800ruutkm. ohus oleks 3,6mln inimest -kui veetase tõuseks 1m, jääks vee alla 4500ruutkm. ohus oleks 6,1 mln inimest. -tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö -kolmandik egiptuse kalapüügist tuleblaguunidest. veetaseme tõusuga muutuks seal
Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik parasvööndi rohtlatele.Huumus mulla keerulise ehitusega orgaaniline aine
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki
Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: katoliku usk Iseseisvus: 1.detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad.Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest.
Kahetiivaliste vastseid elavad vees, kõdus, seentes, laipades, parasiitidena teiste loomade sees. Kahetiivaliste toitumine. Toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Hammustamisel lasevad haava hüübimisvastast ainet. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Kahetiivaliste sigimine. Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükliga, teised mitte. Kärbeste areng valmikuni kestab 25° juures 810 päeva. Osal sääselistel ja alamatel kärbselistel jääb nukk vastsekesta sisse, kuid siin pupaariumi ei teki. Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks. Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Kahetiivaliste liigid. Kihulased Moskiitolased Parmlased Sirelased Röövkärblased Laibakärblased Nahakiinlased Maokiinlased Sirelased
1. RAHVAARV MAAILMAS 6,7 miljardit · Hiina 1,3 mln · India 1,2 mln · USA 300 mln · Indoneesia 235 mln · Brasiilia 180 mln · Euroopast: Saksamaa 80 mln 2. RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL · Hõredamini: kliima, majanduslik olukord. Austraalia sisealad, Gröönimaa, Sahara kõrb · Tihedamini: soodsad loodusolud, arenend majandus. ( algselt merede, jõgede äärde, viljakad mullad) Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapan. 3. LOOMILIK IIBE · Sündimist mõjutavad tegurid: majaduslikud võimalused, kooselu traditsioonid, naiste ja meeste tervis, usk, viljakas eas olevate naiste arv, väärtused · Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, loodusõnnetused, eluviis, arstiabi kehv kättesaadavus · Arenenud riikides: vähk, õnnetused, vägivald.
Laanemets Sissejuhatus Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold jaohtene sõnajalg.Liigirikkad
· Ümmargune. · Nende keha pikkus on 310 cm. · Enamiku merisiilikute okaste pikkus on 13 cm, läbimõõt 12 mm (mõne liigi okkad kuni 20cm pikad) . · Liiguvad hiljuse- ehk ambulakraaljalakeste abil. · Kulgevad hiljusejalakeste ja okaste abil . TOITUMINE · Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. · Emasloomad on väga viljakad. · Aeglane kasv. · Võib juba 1a viljakas olla. PILDID MERIPURAD · Okasnahksete hõimkond ISELOOMULIKUD OMADUSED · Piklik keha (usjas) · Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. · Skelett asub vahetult naha all. · keha ühes otsas on suu ja teises otsas kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja cuviere elundid . TOITUMINE · Suu ümber asub neil 1030 sissetõmmatavat kombitsat, mille abil nad toitu korjavad .
Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim Lõuna-Pärnumaal ja Kagu-Eestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. ...mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga. Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva-, Viru-, Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaal. Need ongi Eesti vanimad põllumajanduspiirkonnad, kus kohati on põldu haritud kuni 2000 aastat. ...reljeef Põllumajanduse joaks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on
Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja...
kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav) Suurimad on Viljandi järv, Õisu järv ja Veisjärv. Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega. Seal on ka sügavuselt Eesti kolmas järv Udsu järv (30,25 m). Asuvad setete alla mattunud oru kohal. Muldkate Sakala kõrgustik on LõunaEesti viljakamaid piirkondi (Põllupidamiseks keskmise ja kõrge viljakusega). Pinnakatteks on paks moreenikiht. Kesk ja põhjaosas viljakad karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmullad (pruunid näivleetunud mullad). Lõunaosas keskmise viljakusega kahkjad mullad (leetjad mullad). Rohkesti on soostunud leetmuldi. Taimkate Palju kuusemetsi kirdenõlvadel ja edelaservadel. Väikeste saludena leidub kaasikuid, haavikuid ja halllepikuid. Männimetsi leidub sanduritel. Männikuist laiema levikuga on pohla ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub harva ka kuuske.
Põllumajandus Holland I osa • Korrapärane, ristkülikukujulised, enam-vähem sama suured, värvilised põllud. • Asutus on hõre, ühe talu kohta umbes kolm maalappi. • Põldude ümber on suurteed aga põldude lähedale saab minna mööda kõrvalteid. • Lauge maastik ja viljakad mullad. • Holland on peamine riik, mis kavatab tulpe. • Merelise kliima tõttu on palju tuuleparke. • Lisse linn- maailma suurima sibullillede kollektsiooniga ainulaadne Keukenhofi lilleaed. Peale tulpide kasvatatakse ka nartsisse ja hüatsinte. • Amstedramis on palju kanaleid, teda kutsutakse „Põhjamaade Veneetsiaks“. II osa ● Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades
*Asub paljudel saartel: Jirima, Suur-Britannia, enamus Jaapani saartel, Uus-Meremaa ja Taismaania saartel *Valdavalt on Eestis segamets 2. Sega-lehtmetsade kliima *Asub parasvöötme merelises kliimas *Neli aastaaega *Talvel: -5*C…+5*C, suvel: +15*C...+25*C *Sademed: 500-1000 (2000) mm *Läänetuuled 3. Sega-lehtmetsade mullastik *Pruunmullad *Võrdlemisi paksem huumushorisont *Kõdumaterjali palju ja mullas elab palju mikroorganisme *Aineringe kiire ja viljakad mullad 4. Miks on Euroopas vähe lehtmetsi alles jäänud? Sajandeid võeti neid maha selleks, et teha ruumi põldudele. Puitu kasutati pikka aega kütteks ja ehitusmaterjaliks. Prantsusmaal ja Inglismaal ilmnes puidunappus juba 17.sajandil. Tõeline puidukriis saabus Euroopasse tööstusajastu algul, kui tohututes kogustes puitu põletati puusöeks. Vabrikutes kasutati puusütt metallisulatamiseks. Puude istutamisele ja metsa taastamisele ei pööratud suuremat tähelepanu. 5
. Procedia-Social and behavioral Sciences, 2012 (40): 498-508 Töötajate kaasamine organisatsiooni juhtimisse. On suur vahe, kas ettevõttes töötavad lihtsalt palgalised, või on nad kaasatud laiemasse projekti. Töötajate kaasamine mõjutab ettevõtte sisekliimat, inimeste lojaalsust ja tõstab tööviljakust, töötulemused paranevad. Suurem arv kaasatud alluvaid aitab organisatsiooni meelitada rohkem andekaid töötajaid, kui mittekaasatud töötajad on vähem viljakad, puuduvad sagedamini töölt, nendega kaasnevad suuremad koolitus-ja värbamiskulud. (Gallup 2005). Hooper (2006) väidab, et Austraalia majandus kaotab 51 bljonit dollarit aastas tööliste ebarahuldava kaasamise tõttu. Suurim vara organisatsioonis on tema töötajad ja tihe kommunikatsioon ning koostöö. The International Survey Research (2003) kirjeldas tööliste kaasamist kui kogemust, mille läbi ettevõte suurendab oma alluvate pühendumist ja panust saavutamaks paremaid
väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad: Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus on mõõdukas (mereline kliima). Talv lühike ja mõõdukalt külm, suvi jahe ja vihmane, sajab rohkem kui 500mm aastas, neli aastaega, läänetuuled. Viljakad mullad. Euroopa lehtmetsade puud: tamm, pärn, pöök, vaher, kask, haab, jalakas, lepp, kuusk Loomad: metssiga, põder, ilves, hunt, mäger. Sega- ja lehtmetsavöönd on soodsate elutingimuste tõttu tihedalt asustatud, põllustatud, kasvatatakse veiseid ja lambaid, tegeletakse metsandusega. Keskkonnaprobleemid: jääkainete tõttu tekivad happevihmad, veekogude reostumine, liigasustus, raiutakse liiga palju puid maha.
seaduselaegast on juba sajandeid Etioopias hoitud ning väga vähesed on selle aja jooksul neid Jumala poolt Moosesele antud seadusetahvleid näha saanud. Tema olevat olnud üks neist vähestest väljavalitutest. Piiblis pole Etioopias asuva seaduselaeka kohta räägitud, aga prohvet Jeremia raamatus on öeldud, et kunagi vajub laegas ise unustusehõlma. Konkreetsem sõnastus: "Ja kui neil päevil saab teid sellel maal palju ja te olete viljakad, ütleb Issand, siis ei räägita enam Issanda seaduselaekast ega ole see meeleski, sellele ei mõelda, sellest ei tunta puudust ja seda ei valmistatagi enam." (Jr 31:33) PILDID: Seaduselaegas Kirik, kus laegast hoitakse KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Tamm, H. (2013). Etioopia- maa, kus aeg käib teisi radu. Vali uudised. Loetud aadressil: http://www.jkrk.ee/joomla/index.php? option=com_content&view=article&id=1708:etioopia402&catid=88&Itemid=99 2. Uudistetoimetus. (2009)
Pinnamood Seda viljakaks muudetud ala kaitsevad Väga soine. mere pealetungi eest kõrged tammid, Esineb ka kõrgustikke. ning osaliselt ka luitevallid. Mullad on üsna hästi haritavad. Keskmine viljakus. Arvukad rohumaad on eelduseks Mullad piimakarjakasvatusele. Väga viljakad mustmullad Muld vajab kohati kuivendamist. Suur üleuputuse oht. Põllumajandusmaa kasutamine. Holland % Valgeven % e Riigi 4154,00 100 20760,00 100 pindala(hektarites) põllumajanduslik maa 1894,80 45,6 8875,00 42,7 kokku (agricultural land) põllumaa (arable 1042,40 25,1 5529,00 26,6 land)
(Andaluusia madalik, Ebro madalik). Kliima Lähistroopiline kliimavöönd Keskmine õhutemp. on põhja- ja keskosas: jaanuaris + 8°...+ 10° C ja augustis + 18°...+ 24° C. Lõunaosas: jaanuaris + 10°...+12° C ja augutis + 24°...+26° C Sademed Hispaaniapõhja- ja loodeosa-Euroopa sademeterohkeim piirkond. Keskmine sademete hulk: 350- 500 mm aastas Vegetatsioon 6 kuud või rohkemgi Saab 3 saaki aastas Mullad Domineerivaks pruunmullad Mullad suhteliselt viljakad, va. piirkonnad sisemaal, kus suviti on väga palav ja sajab vähe. Maaparandustööd Põllumaade niisutamiseks kasutatakse jõgede vett. Võimalikkus põllumajanduseks Igalpoolhispaanias ei ole võimalik tegeleda põllumajanduse, näiteks kiltmaadel ja mäestikel. Keskkonnaprobleemid Erosioonterasspõldudel Muldade viljakus kuivades piirkondades halb Põllumajandustooted Puuviljadkasvatatakse ise- apelsin, mandariin, greip, sidrun, õun, banaan jne.
1. Iseloomusta rahvaarvu kasvu maailmas ja eri regioonides. Rahvaarv kasvas märgatavalt siis, kui inimesed olid muutunud paikseteks ning hakkasid põldu harima. Rahvastik paikneb maailmas väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Varem kujunes kasvas rahvastik seal, kus olid viljakad mullad ning rannikuäärne ala. 2. Miks on rahvaarvu kiire kasv probleemiks? Puhta joogivee puudus, toidupuudus. Õhu saaste ning põllumaa pinda toidu tootmiseks, jääb väheseks. Samuti ka jäätmete suur kogus. 3. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid. 4. Traditsioonid ühiskonnas (arengumaades lapsed teenivad raha; arenenud maades viivad raha välja)
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki
Kahe erineva riigi põllumajanduse võrdlemine Hispaania põllumajandus: Looduslikud tingimused: Lähistroopiline kliimavöönd, keskmine õhutemperatuur jaanuaris on +8...+12 kraadi, augustis +18...+26kraadi. Keskmine sademete hulk on 350-500mm aastas. Hispaanias domineerivad pruunmullad, need on suhteliselt viljakad, va arvatud need piirkonnad, mis on sisemaal. Kultuurid, mida selles riigis kasvatatakse: Puuviljadest kasvatatakse apelsine, mandariine, greipe, sidruneid, õunu, banaane ja viinamarju. Köögiviljadest kasvatatakse sibulaid, kartuleid, tomateid, kapsaid jne) Põllumajandusega seotud probleemid: Erosioonid terrasspõldudel ning muldade viljakus kuivades piirkondades on halb. Liibüa põllumajandus:
Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mullad, kuiv mandriline viljakad mustmullad, lühike külm talv, kuiv, vee ja tuuleeriosoon. Ukraina, USA nisuvööde Lähistroopiline vööde kuiv kliima, läänerannikute vahemereline valdkond pehme vihmane talv, kuum põuane suvi, viljakad mullad, vihm põhjustab mullaeriosooni, puuviljad, viinamarjad, oliivid, tsitruselised, mitmeaastased istanduskultuurid mandriline valdkond kuiv, kõrbed ja poolkõrbed, lühike külm talv, põllumajandus võimalik oaasides, idarannikute
Alates 3000.aastast e.Kr hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid ehk hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad. Väidetavalt on iga tsivilisatsiooni tekkes midagi ühist. Kas see on tõsi või on igal tsivilisatsioonil täiesti omapärane tekkelugu? Kõik esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärealadele, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile. Tsivilisatsioonide tekkepiirkondades oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele ja metallitöötlusele. Need kaks olid ka peamised tsivilisatsioonide tekkepõhjused. Igas tsivilisatsioonis kujunes lühikese ajaga kihistunud ühiskond – rikkamad inimesed
Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine.
kaamelid, pardid, kalkunid. Kesk-Hispaania pinnamood on mägine, aga edela ja lõuna pinnamood on tasane. Loode, kirde ja kagu pinnamood on mägine. Suur osa riigi territooriumist hõlmavad mägismaad ning mäestikud, aga kirde ja edela osast hõlmavad tasandikud. Hispaania asub vahelise kuivalembese põõsastiku loodusvöötmes ja kliima on lähistroopikaline. Riigis on kõvalise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ning hallid pruunmullad, neid on viljakad. Loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule, sest kogu aasta jooksul seal on väga soe temperatuur, mullad on viljakad, mille tõttu võib kasvatada nii juurvilju -kui ka puuvilju. 8) 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP’st ning seal töötas 5,7%’le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%.( eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja
aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Keskkonnakaitse-tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Kõrbestumine-on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Nature 2000- on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel. Selle eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti. Looduskaitse- loodusliku mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide õiguaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasustest.
Võitleb kõrgekvaliteetse kunsti eest ja tahab vaid parimat, iroonia maitsetuse vastu. Kogus leidub ka mõni armastusluuletus, mis on aga põhiteemadega kasvõi kaugelt seotud. Alveril oli selge ja loomulik keel, pingutamata värsid ja täpne riim. Sõnamängulisus. Hilisemas elus kurbus ja süngus, tema luulet ei avaldatud ka mingi aeg, siis tõlkis rohkem. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Kesksena läbib
punkt:Kekes(1014m) Veekogud: Doonau jõgi (Duna), 410 km, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv, mis on Ungari oluliseim turismi ja kuurordi piirkond. Kliima: Mandriline paraskliima,talved on külmad ja niisked,suved soojad tihti põuased.Aasta keskmine temp 9,7C,sademeid 655mm Taimestik: mullad mitmekesised, suht viljakad mullad,viinamarjakasvatused,Metsad:pöögi- ja tammikud. Loomastik: hirved,saakalid,metssead,hundid,ilvesed,koprad. Loodusvarad:maavarasid on vähe,süsi,vähesel määral naftat ja maagaasi,peamine maavara on boksiit Lipp Vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu: Antiikajal asus Ungari aladel Rooma provints
eeldused põllumajandusele. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. 3.) Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6.)Igal pool põllumajandusega ikkagi tegeleda ei saa kuna 12% Taanist on metsaalad,kus põllutegevust ei saa toimuda.Ka mere äärsetes kohtades ei saa tegeleda kuna poolsaare läänerannik on liivane ja levinud on luited.Enamjaolt on ikkagi valdav osa Taanist põllumajanduslike eeldustega. 2.
Aphrodite Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, nagu "Iliases" mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal( Aphros tähendab kreeka keeles vahtu) ja oli väga ilus. Tema sümboliteks olid tuvi, mürt ja teised viljakad ning ilusad loomad, just see viitabki sellele et tal oli võim looduse üle. Tihti olenes temast ka, lisaks Poseidonile, milline on ilm merel kuna tal oli väike võim ka mere üle. Ta oli vastupandamatu, isegi kõige targemad alistusid tema võludele, sest ta oli võrgutaja ja naeris väga magusasti. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala
Paljandub ka kriidikaljusid Leidub ka fjordrannikuid Lääneosa on liivane ja moreenne Kesk ja idaosa on künklikum Kliima Heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima Aasta keskmine sademete hulk on idas 600 m, läänes 800 m. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige rohkem sademeid septembris, oktoobris, novembris Temperatuur ei küündi üle 26 Talved on lumevaesed ning soojad Suved vihmased ja jahedad Mullad Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist Idaosas viljakad pruunmullad Lääneosas väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea, mis annab piisavlt niiskust kuid mitte ka ülearu Põllumajandus Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikum ja olulisem majandusharu Üle poole pindalast on põllumaa all Paremad põllud on kesk ja idaosas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
mustmullad. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad ning Etna ja Vesuuvi lähistel vulkaanilised mullad. 5) Suur osa üldisest veekasutusest on suunatud niisutamisele(~57%), kuna Itaalias on suurimad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. 6) Itaalias ei ole võimalik igal pool põllumajandusega tegeleda, kuna maapind ei ole ühtlaselt tasane ning lõuna pool puuduvad viljakad mullad. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 7) Itaalia kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka, tänu millele on neil piisavalt kapitali põllumajandusega tegelemiseks. 8) Põllumajanduses on hõivatud 3% kogu rahvastikust. 9) Põllumajandusliku tootmise vormid on spetsialiseeritud suurtalud ja istandused. 10) Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Keskendutakse
Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Mullad • Tundrates on keltsmullad • Keltsmullad on toit-ainetevaesed, õhukesed, liigniisked, turvastunud. • Keltsmullad on vähe viljakad ja seal on sellepärast suhteliselt lage maa väheste taimedega. Taimestik • Taimestik ei ole väga liigirikas • Taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. • Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Näiteks Tupp-villpea Kanarbik Loomastik • Tundrad on liigivaesed. • Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad
põhja soomeni ja loode venemaa aladel, tunnused: välispinnad olid kaunistatud lohukestega ja kami meenutava hambulise tempiga tehtud täketega. Nöörkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, idas ulatus Volga ja läänes reini jõeni lõunas peaaegu alpideni, tunnused: savinõud ilustati nöörijätketega, paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Põlispõld- põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad Alepõld-algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Tarandklalme- kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Kivikirstkalme- oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
