HUULHEIN Huulhein: Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda.Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Nimi: Nimetus on tuletatud vanakreeka sõnast kaste, kastepiisk ja seda seepärast, et taime kleepnõre tilgad tentaaklite otsas meenutavad kastepiisku. Tunnused: Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1-100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks. Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüü...
R – COO – R’ + R* - NH2 → R – CO – NH – R* + R’ – OH 6. Estrite esindajad o Lühikese ahelaga estrid o Meeldiva lõaga o Rummiessents, puuviljaessentsid(banaan, pirn) o Atsetaadid – etüületanaat ehk etüülatsetaat o Lahustid värvid, lakid o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha – kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad – kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha – parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend o PVC – linoleum, mänguasjad (mürgised), torud (meditsiinis) 7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid)
Ester + amiin amiid + alkohol R COO R' + R* - NH2 R CO NH R* + R' OH 6. Estrite esindajad o Lühikese ahelaga estrid o Meeldiva lõaga o Rummiessents, puuviljaessentsid(banaan, pirn) o Atsetaadid etüületanaat ehk etüülatsetaat o Lahustid värvid, lakid o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend o PVC linoleum, mänguasjad (mürgised), torud (meditsiinis) 7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid)
täiustamine suurendas 1960. 70. aastatel oluliselt saagikust ja aitas leevendada näljahäda Mehhikos, Pakistanis ja Indias. Veerand sajandi eest toimunud põllumajanduse edenemist on hakatud nimetama roherevolutsiooniks. See seisnes uute taimesortide aretamises, mis Kolmanda Maailma põldudel kõrgemat saaki andsid ja nõnda enam inimesi ära toitsid. Nüüd tungib biotehnoloogia jõuliselt taimearetusse. Uued, geneetiliselt muundatud viljad on vallutamas suuri põllumaid. Asjatundjate arvates muudab see maailma põllunduse palet lähiaegadel tundmatuseni.Biotehnoloogia abil uusi taimesorte arendavad firmad väidavad, et nemad toidavad ära maailma. Roheäärmuslased omalt poolt heidavad ette, et selline lähenemine ohustab looduslikku tasakaalu ning teeb rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Kumbki pool pole oma argumentidest loobunud. Ent uute geneetiliselt muundatud organismide ehk GMOde
esimesi maailmas. · Coffea Robusta on maitselt ja toimelt araabica kohvist tugevam. · Tuntakse ka kolmandat liiki Coffea Liberica, kuid selle osatähtsus on väike. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Kohvipuu viljad Third level Fourth level Fifth level · Kohvi valmistatakse kohvipuu viljade sees olevatest seemetest kohviubadest. · Vili on alguses roheline, siis kollane, kollakaspunane ja lõpuks punakaslilla, meenutades värvilt, suuruselt ja vormilt kirssi. Click to edit Master text styles Second level
üles tõmmata. Lähemalt Juured ja risoomid Kogutakse sügisel peale seemnete valmimist (harvem kevadel enne õitsemist). Osa juurest peab vegetatiivseks paljunemiseks mulda jätma. Juured kaevatakse, pestakse veega, eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud juureosad. Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline. Lähemalt Viljad Kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmeid teisi toimeaineid kõige rohkem. Sobivaim aeg on hommik või õhtu. Ülevalminult viljade säilivusaeg väheneb. Ravimtaimede kuivatamine Ravimtaimi tuleb kuivatada kohe pärast kogumist ja puhastamist (hiljemalt 3...4 tunni möödudes). Sobivaim temperatuur selleks on 25...30 kraadi. Ruum peab olema tolmuvaba ja õhutatav. Taimi kuivatatakse paberil, papil või
tuntud ja läbilööv mark maailmas. · Sain väga palju uut ja huvitavat ajaloost teada- Hiina ja Jaapanai tüli, Läti peaministrist. · Heinategu oli aasta tähtsaim sündmus ja siis pöörati tähelepanu aind sellele . Ajalehes on kirjeldatud kolme lapse tulesurma, kus lapsevanemad unustasid oma võsukesed aita ja kus nad oma õnnetus lõpu leidsid, põledes koos koearga aita sisse. · Võrumaad laastas tugev rahetorm, mis hävitas 20-ne talu viljad ja purustas mitmed talud, algul kui ma sed lugesin, ei suutnud ma seda uskuda, sest Võrus, kus rahet sajab väga harva oli see minu jaoks utoopiline ja uskumatu uudis.
ehk inimesed, kes lõid lahku katoliku kiriku õpetusest ja selle järgimisest. Ketsereid kiusati ja prooviti hävitadada, kuid inimeste eneseteadvus oli siinkohal tugevam. Ketserite tegevus viis paljudes maades välja reformatsioonini ehk usupuhastuseni, pöördumaks tagasi kristlike algõpetuse järgmise juurde. Tauniti vaimulike võimet patte andeks anda, eriti nende õigust müüa indulgentse. Samuti taheti talupojad vabastada maksudest kirikule ning kiriku tohutud maad ja viljad riigile jagada. Inimesed tunnetasid ebaõiglust seoses katoliku kiriku rahaahnuse ning paljude vaimulike hea elu ja lodevate elukommetena. Kodanikud olid veendunud, et hea ja stabiilse riigi saladus on töö ja vaev. Vaimulike laiskus ja selle eest raha saamine vihastas inimesi. Sveitsis oli esimeseks reformijaks Ulrich Zwingli, tema järel Johann Calvin. Humanistid näitasid oma põlgust kiriku ja poliitilise korra vastu. Itaalias arvustas Lorenzo Valla avalikult paavsti ja asketismi
Harilik tamm Probleemküsimus: Kas ühelt ja samalt harilikult tammelt korjatud lehed on sama suurusega? Taustinformatsioon Tunnused: Harilik tamm on pöögiliste sugukonda kuuluv puu. Puukoor on suur, haruline, hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega. Noore tamme koor on hall ja sile. Tüvi läbimõõt on umbes 1 kuni 1,5 meetrit, kuid on ka erandeid, näiteks vanemad puud. Tamme lehed on 7 kuni 40 sentimeetrit pikad ning kummastki servast kolme hõlmaga. Tamme viljad ehk tõrud küpsevad septembris või oktoobris. Nad on pruunid, 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit pikad ja asuvad rohelises hoidikus. Tõru omakorda on pika, 3 kuni 8 sentimeetri pikkuse varre otsas. Kasvukeskkond: Tamm on tundlik hiliskümade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi ja ei talu liigniiskust. Väga hästi arenenud juurestik. Kasvab puisniitudel, salumetsas, loodudel. Leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai
Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37. Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38. Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun)
seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37.Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38.Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja
kaltsiumi. Kasutamine kulinaarias: Sobib hästi kasutamiseks liha- ja kalatoitudes, vormiroogades, suppides ja salatites. 18 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 2.2 VÄHEMLEVINUD VILJADE SORTIMENT Füüsal- Iseloomustus: Kesk-Ameerika ( köögivilja) liigid-soojuse suhtes vähenõudlikud, suuresaagilised, viljad üsna suured, maitseomadused keskmised. Üldjuhul kasutatakse vaid töötlemiseks. Lõuna-Ameerika (marja-) liigid- nõudlikud soojuse suhtes, viljad on üsna väikesed, magusad, aromaatsed, dessertmarjad. Kutsutakse ka maasikafüüsaliks. Neid tarvitatakse värskelt, kuid sobivad ka töötlemiseks ja kuivatamiseks. Toiteväärtus: Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid. Kulinaarne kasutamine: Kesk-Ameerika füüsal- lisandiks suppidele, konserveeritakse
Taimsed mürgid Ingmar Juurik Sisukord Mürktaimedest üldiselt Eesti mürktaimed Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus Muud mürgid Teised mürgised taimed Mürktaimedest üldiselt Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravim...
RAKU EHITUS JA TALITLUS RAKUTEOORIA OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas RAKKUDE MITMEKESISUS · Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID · Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast m...
lehed kolmetised. Viljaks õiepõhjast moodustunud ebavili pinnal olevate pähklikestega (maasikas, muulukas). Süstemaatika alused Roos Kurdlehine roos L I Tihe, 1- 1,5 m kõrgune põõsas. Õis korrapärane viietine, tume- lillakas- I punane, suur. Lehed tumerohelised, kurrulised. Kasvab peamiselt K mererannikul liivaluidetel aga ka kultuuristatult koduaedades ilu- põõsana. Viljad suured, oranz- kuni tumepunased õiepõhjast moo- dustunud ebaviljad. Söödavad, sisaldavad rohkesti C vitamiini. Süstemaatika alused Küsimusi kordamiseks 1. Mida uurib süstemaatika ? 2. Millised on looduses esinevad riigid ? 3. Millisteks alarühmadeks jaguneb hõimkond ? 4. Milline on olnud taimeriigi hõimkondade arengusuund ? 5. Kas herne seeme on kahe- või üheiduleheline ? Miks ? 6
1)Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. 2) Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. 3) Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid maitsvad, aga samas säiliksid kaua. 4) Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid., taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. SLAID 12: KOKKUVÕTE
2)õiest moodustuv vili 13. Teab, mida nimetatakse viljaks ja oskab nimetada inimesele tähtsaid vilju (süsivesikute, valkude ja rasvadeallikad; puuviljad, aedviljad; maitsetaimed; ravimid; tekstiil - vähemalt üks näide igast kategooriast). Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valminud seemnetega. Süsivesikud - ,Valgud ja rasvallikad –hernes, uba, sojauba, Puuviljad – õunad, pirnid, apelsinid, Aedviljad – tomat, kurk, kõrvits, Maitsetaim – piparde viljad ja seemned, vanill, nelgipuu ja kappari õienupud, Ravimid – arooniamarjad vererõhu alandamiseks, teekummel, saialille-,pärnaõied, Tekstiil – puuvillapõõsa seemnekesta kiud 14. Nimetab viise, kuidas rühmitatakse õistaimi ning teab nende põhilisi eristusviise/iseloomulikke tunnuseid (ühe- ja kaheidulised taimed, vaata näiteid ka lk 94-95, puit- ja rohttaimed, ühe ning kahe- ja mitmeaastased taimed, omapärase toitumisega taimed).
PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õ...
Hea koristusjärgse säilivusega. Suhteliselt varajane ja väga kõrge saagipotentsiaaliga. Resistentne lad.k. Cladosporuin cucumerinum, Corynespora cassiicola, tolerantne Spaerotheca suhtes. 4 Activa f1 Professionaalsele kasvatajale mõeldud pikaviljalise kurgi sort kasvatamiseks esimesel poolaastal. On märkimisväärselt saagikam kui teised turul olevad sordid. Activa moodustab tugeva taime, suhteliselt lühikeste sõlmevahedega. Viljad on ühtlased, ilusa kujuga, mitte liiga pikad ja tumeda koorega kogu saagiperioodi jooksul. Kuna Activa on väga saagikas, siis selle sordi taimed võivad tarvitada kuni 10% rohkem vett kui teised sordid. Küllaldane vesi peab olema saadav, eriti vahemikus kella 11.00 16.00. Kasutatud kirjandus www.selteret.ee Ajakiri: Kodu ja Aed (2002) 5
viljelusele. Tsivilisatsioonide algus langeb ühtlasi ühte metalli kasutusele võtmisega ehk varajase pronksiajaga. Ühiskonna varanduslik kihistumine. Ühiskond on organiseeritud ja välja on kujunenud riikluse alged. Kirja kasutusele võtmine mängib väga suurt rolli riiklikus korralduses ning loob eeldused vaimsedeks tegevusteks. Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud inimesed panid tähele, et metsikult kasvanud semmned ja viljad said küpseks ühel ja samal aastaajal. Inimesed puhastasid sobiva maalapi umbrohust ning kobestati muld, kuhu pandi seemned kasvama. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Maaviljeluse kasutamisele võtmisega ja koduloomade kodustamisega üheks oluliseks eeltingimuseks oli samuti inimese üleminek paiksele eluviisile. See tõi kaasa elanikkonna kasvu. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ning soodne pinnas oli hea vilja kasvatamiseks
oja poole kraav. Küll sul, kraav, on väike väle jooksutraav! Ojja, jõkke merre kärmed veed! Kust nii hästi teate merre teed? Kust te teate, et on meri see, kes teeb ääretuks te ahta vee? JUULI Ellen Niit Heinakuu, sa suve hari, lehtpuu vari, maasikamari, liivarannad kuumas lõõsas, õitsev kibuvitsapõõsas, pärnapuude uimav kuma, mesilaste tõttav suma, viljad juba vilja näoga, metsad juba tumma käoga. UUSAASTAÖÖL Ellen Niit Küünlad kuusel säravad, tuli paitab tahti. Uue aasta väravad lükatakse lahti. Rõõmus laul ja küünlapaist viib meid sisse väravaist. Ja ennenäe, seal läve ees on üks kallis vanamees. ,,Tere, tere, tere, tere!" hüüab sulle kõik me pere. ,,Tulid üle maa ja mere, tere, tere, tere, tere!"
MAAPÄHKEL Mõista, mõista, mis see on: koor all, koor peal, liha keskel. Maapähkel ehk arahhis (botaanikas harilik maapähkel, argikeelselt hiina pähkel, ladina kee- les Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim. Arahhis on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimu- selt oaga. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poo- lest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti- meetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Vil- juvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Hiina pähkel peidab oma kaunad valmi- miseks mulda, see tähendab, et ta kaunad on geo- karpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei are- ne. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tuge...
sajuhulgaks 1500 millimeetrit. Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrgusel ekvaatori ümbruses. Kohvi saab koristada alates puu 5. eluaastast mitu korda aasta jooksul. Kohvipuu kasvab 5-8 meetri kõrguseks, kuid istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 2-4 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järk-järgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet - kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. TOP 10 1. Brasiilia 2. Columbia 3. Indoneesia 4. Vietnam 5. Mehhiko 6. Etioopia 7. India 8. Guatelmala 9. Côte d'Ivoire e Elevandiluurannik (riik Lääne-Aafrikas, Guinea lahe põhjarannikul. ) 10. Uganda Kohvi kasutamine
Esmalt otsetõlge ingliskeelsest eggplant'ist ehk "munataim", mõnel juhul ka "munavili". Väidetavalt sündis see nimetus algsete viljade teatud sarnasusest munadega nii värvuse kui ka suuruse osas. Seejärel samuti võõrkeeltest tulenevad mugandused "aubergiin" või "obergiin". Ja lõpuks eestikeelne vaste "pommu", mis paraku eriti laialdaselt kasutusele pole läinud. Peategelane ise on pärit Indiast. See taim armastab valgust ja soojust ning meie kliimas ei kipu viljad valmima. Lõuna-Euroopasse jõudis baklazaan VIII sajandil araablaste vahendusel. Algul peetigi Euroopas baklazaane pigem ilu- ja ravimtaimedeks ning nende söömist vaadati kui parajat julgustükki. Kahtlusi tekitas nii viljade eriskummaline kuju, kibemõrkjas mekk kui harjumatu värvus. Pole siis ime, et pikka aega püsisid usku mused, nagu põhjustaks baklazaanide söömine mitut sorti tervisehäireid alates halvast suulõhnast ja lõpetades vaimsete häiretega
antikehi jms. Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid maitsvad, aga samas säiliksid kaua. Samuti töötatakse selle kallal, et saada lamandumiskindlaid ja viirus- ning seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid. GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil
Leht/okas 2 3,6 0,1 + Leht/okas 3 6 0,1 + Leht/okas 4 4 0,1 + Leht/okas 5 4,1 0,1 + Pidin võtma internetist pildi kuna siis pole olnud männil õisi kui mina vaatlesin seda puud. Männi õis on kollakas, rohekas ja punakas. Mänd õitseb kevadel. Ja sellest õiest areneb käbi. Männi käbi saab valmis kevadel. Männi viljad on mittesöödavad aga ka mitte mürgised. Ma nägin ka männimetsas rähni, putukaid ja teisi pisemaid linnde. Loomad vajavad puud söömiseks, õhu saamiseks, pesa ehitamiseks. Minu puud ohustavad tegurid Minu puu tähtsus keskonnale Putukad Hapnik MINU Loomad Söögiks PUU loomadele
kuulen, kuulen Mina tulen kevade, tulen, tulen! („Tulen, tulen!“) Luuletus suvest on Liivil ilus ja rõõmus. Paremini ja täpsemini nii väheste ridadega on väga raske luuletust kirjutada. Suve vältel õitseb tuhandeid lilli erinevates variatsioonides. Kui just põuda pole, on kõikjal lopsakad taimed. Tasapisi hakkavad kasvama ja ilmet võtma mitmed marjad ja viljad. Loodus on oma õitsengu tipul. Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! („Lõuna“)
Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest, peamiselt Peruu ja Boliivia vahel asuva kõrgmäestikujärve Titicaca ümbrusest. Arvatakse et kartul avastati 9 sajandil. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskpaiku. Päris hoogsalt hakkas kartul siin levima alles sadakond aastat pärast siiajõudmist. Kartulit hakati kultiveerima Hispaanias ja Itaalias, kuid 17.sajandilgi oli kartul veel delikatess. Kartuli pikk ajalugu on toonud inimestele nii kurbust kui rõõmu. Sellest ajast, mil kasvatatakse kartulit, kadusid näljahädad Euroopas. Seega tänaseks on kartul botaaniliselt võõramaine tulnuk. Meelepärasemaks kasvukohaks on siiski Põhja- ja Kesk-Euroopa. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. Kartulist valmistatakse mitusada toodet, nende hulgas etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt. Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda, seega samasse, kuhu kuuluvad tomat ja punapipar. Maavitsa suure perekonna ligi 2000 l...
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded gl...
"Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud "Karm noorus" (1946) "Et õunapuud õitseksid" (1951) "Mere ja taeva vahel" (1959) Pärast surma ma saan oma laeva, mille tulesid ise ei näe. "Viimane laev" 1971 Enne seda, mu kallis, sain taeva ja õitseva maa sinu käest. Kõike näen: kuidas valmivad viljad, - ilm on rõõmus ja imelik. Ja ahastab süda jäin hiljaks, meie tee pole kuigi pikk. Lollilt elasin. Aastaid jääb väheseks. Minu armas, mu naine, mu roos, Sinult ühte vaid palun: et läheks meie tee minu lõpuni koos. Sina oled mu taevasina, selles sinas tiirutav kull,
Eesti Vabariigi sümboolika EESTI RIIGIVAPP on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. EESTI RIIGILIPP, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Värvide tähendus : S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. EESTI RAVUSHÜMN Mu isamaa...
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...
Keskkonnasõbralik ! Allgrow® on AINUS lubatud taimelahus MAHEVILJELUSES Põhjamaades, omades Rootsi KRAV ja Soomes LUOMU maheviljelusliitude sertifikaati Bioplasma levitamine : lehtede kaudu taimekaitsepritsiga või kastmisveega Allgrow kasutamine maasikaistanduses 1. Enne õitsemist 2. Õitsemise ajal 3. Peale õitsemist · Taim kasvab kiiremini ja saak on varajasem · Tugevam juurestik ja parem vastupidavus kuivale · Suurem ja kvaliteetsem saak · Ühtlasemad viljad · Suureneb taime vastupanu haigustele ja kahjuritele · Väetistega antud toitainete täielikum ärakasutamine · Pikaajalisem saagi säilivus · Võimaldab vähendada keemilise taimekaitse kasutamist Maasika sordid Kent Induka Redgauntlet Tamella Hiku Bounty Polka Korona Tänan kuulamast !
· Rohurinne - mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba Puurinne Kask Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest Puurinne Mänd Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest. Põõsarinne Harilik pihlakas · Pihlakas on levinud kõikjal Eestis. Oranzid viljad on söödavad Põõsarinne Paju Pajusid on maailmas ligikaudu 400 liiki, nad kasvavad peamiselt põhjapoolkeral, eriti parasvöötmes. Puhmarinne Harilik kastehein Harilik kastehein (Agrostis capillaris) on üheiduleheline taimeliik kõrreliste sugukonna kasteheina perekonnast. Puhmarinne Kanarbik Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) on mitmeaastane igihaljas puhmas
Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett. Astelpaju. Astelpaju õitseb aprillis-mais. Viljad küpsevad augustis-septembris. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5%, orgaanilisi happeid peaaegu niisama palju (3,2 %). Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg
Oksad ripuvad pikkade peenikeste väätidena ja on kaetud väikeste vahatäpikestega. Lehed on kolmnurkselt rombjad, terava tipuga, paljad, nahkjad, tumerohelised, noored lehed on kleepuvad. Munajad või koonilised pungad on 3-5 mm pikad ja 2-5 mm jämedad, terava tipuga ning kaetud läikiva, vahase, tavaliselt kleepuva kattekihiga. Isasõied asuvad 5-6 cm pikkustes rippuvates urbades. Vili on piklik kahe tiivaga pähklike, ühes urvas võib neid olla kuni 500. Arukask õitseb mais-juunis, viljad valmivad augustis- septembris. Arukask elab kuni 150 aasta vanuseks. Meditsiinis tarvitatakse arukase pungi, lehti, koort, puitu, mahla ja fütopatoloogilist parasiitseent, elava kase tüvel tekkivat mügarlikku moodustist- kasekäsna. Kasepungi kogutakse talvise raie ajal või varakevadel pungade paisumise ajal. Pungadega oksad saetakse ära ja seotakse kimpudeks (luudadeks) ning kuivatatakse õhu käes või kuivatis temperatuuril 25-3 0°C. Kuivanud okstelt
Kui valmistada hoidised väiksema suhkrukogusega, siis tuleb nad kindlasti järelkuumutada. Suhkruga vakmistatakse mitmeid erinevaid hidiseid: · kompott on vähesest suhkrust või suhkrusiirupist (15...20%) ja marjadest , puuviljadest või köögiviljadest valmistatud pastöriseeritud või steriliseeritud hoidis. · Keedis on rohkest suhkrust (üle 60%), marjadest ja puuviljadest valmistatud toode, mis valmib puuviljade ja marjade keetmisel siirupis. Viljad peavad jääma terveks. · Dzemm n suhkrurikas hoidis, milles marjad või puuviljad on katki keenud ja moodustuvad ühtalse massi. · Tarretis on tarretunud sukurikas toode, tarretavaks aineks on tooraines leiduv pektiin. · Sukaad onsuhkrusiirupis keedetud ja seejärel kuivatatud ning suhkrukoorikuga kaetud puuviljad ja marjad. Soolamine Soolamine on toiduainete konserveerimine naatriumkloriidi (NaCl) ehk keedusoolaga.
4. Mis on liitõisik? Näiteid Õied pakinevad peatelje harudel. Begoonia 5. Millest koosnevad emakad? Sigimikust, emakakaelast ja emakasuudmest 6. Kuidas toimub risttolmlemine? Toimub mülemasuguliste või ristsuguliste õite vahel. Geitonogaamia: ühe taime piires erinevate õite vahel. Ksenogaamia: võõrtolmlemine erinevate isendite vahel. 7. Mis on vilikond, millest koosneb? Mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. 8. Mis on liitvili, mis lihtvili, kuidas jaguneb? Lihtvilja moodustamisest võtab osa ainult üks emakas. Jaguvili - jaguneb pesadeks. Lülivili - murdub üheseemnelisteks pesadeks. Liitvili - tekkinud ühe õie mitmest emakast (viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv). 9. Mis on megasporogenees? Emassugurakkude teke. Toimub meiootiline jagunemine. 4 hapoloidset
Osasid köögivilju tuleb enne külmutamist blanseerida, et nad säilitaksid värvi. Külmutatud köögiviljad säilivad üldiselt 3-6 kuud. Köögivilju ei tule enne kuumtöötlemist üles sulatada Puuviljade külmutamine Puuviljad Marjadele sobib hästi, kui nad sügavkülmutatakse kohe peale korjamist. Õuntel, ploomidel ja virsikutel võib minna vaja paar päeva ootamist enne kui neid sügavkülmutada. Väikesed terved viljad (nagu näit. kirsid) võivad olla külmutatud lihtsalt naturaalselt. Enamik puuvilju võivad olla rahulikult 8-12 kuud jääs. Tsitruselised ja nende mahlad võivad olla jääs 4-6 kuud Pähklite külmutamine Pähklid - külmuvad üpris hästi ja säiluvad umbes 6 kuud. Kui (peale sulatamist, enne kasutamist) pähkleid kuumtöödeldakse, võib neid kasutada külmunult, kui mitte (nt. jäätise peale pudistades), tuleks pähkleid eelnevalt parema maitse pärast sulatada
Kohvi joomine kuulub meie igapäevaste rituaalide sekka ning selle mõju tervisele on üsna keeruline hinnata. Mina, oma intervjuus, tooksin välja mõned põhilisemad aspektid kohvi kohta, mis kindlasti huvitab inimesi, kes mõtlevad, kas kohvi joomine on kasulik või mitte. • Mis on teie poolt analüüsitav toiduaine? Mina valisin analüüsitavaks toiduaineks kohvi. • Millised riigid on suurimad kohvitootjad maailmas? Brasiilia, Vietnam, Columbia • Kuidas teie poolt analüüsitavat toiduainet saadakse või kasvatatakse? Viljad valmivad puul ebaühtlaselt, korraga on rohelisi, kollaseid ja punaseid vilju ja neid korjatakse mitmes järgus: eel-, põhi- ja järelkorjamine. Kohvipuu viljade töötlemiseks kasutatakse kuiva ja märga meetodit. Edasi kuivatatakse päikese käes või lähevad kuivatisse ning peale seda toorkohv sorteeritakse. • Millised on parimad toorkohvi oad? Parimad toorkohvi oad on sinakasrohelise või hallikasrohelise vä...
taimi: kohv, värvikirevad ja Tugev konkurents, kakaopuu, banaan, lõhnavad, Anakonda, jaaguar, kookospähklid. Samaaegselt õied ja aara, gorilla. viljad, Alustaimestik puudub, Rannikul mangroov. SAVANN Aastaajad võrdsed: kuum ja külm, Osad puudeta, +Rohusööjad Ferralliit mullad, Karjakasvatus, Rahavaarvu kasv, Ülemineku alaks on
pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduse korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval mõningalt isegi tähtsam tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Kuid korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maal. Algeline maaviljelus tekkis omamkorda korilusest. Kuna korilased täheldasid, et kasvavad viljad ja seemned muutusid küpseks ühel ja samal aastaajal. See on järjekordne näide muinasaja inimeste suurest nutikusest. Niisiis viljade korjamisel varises osa marjadest maapinnale, millest pehmest mullakihis sirgusid migni ajaperioodi möödudes uued taimed uue saagiga. Korilased üritasid kaasaaidata toidutaimede paljunemisele. Viljaks maapeenrad puhastati umbrohust ja võsadest, seda kõike tehti kõpla taolise tööriistaga. Kobestatimuld ning seemned pandi maasse. Taolist
Esimese talvitumise järel võib neile saatuslikuks saada talvituspaigast välja meelitanud soojalainele järgnev pakaseline ilm. Need on ainult osa ohtudest, mis tigusid nende teel saadavad. Kui esimesed kõige ohtlikumad aastad on vastu peetud, läheb pisut lihtsamaks. Toitumine Tigude toiduks kõlbavad nii mitmesugused rohelised taimed, paljud põllu- ja aiataimed, seened kui ka kõdunev taimne materjal. Suvel ja sügisel lisanduvad menüüsse mitmesugused mahlased viljad. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Vähemal või rohkemal määral on kõik need liigid polüfaagid, näiteks kiritigu ei põlga ära ka raipeid. 5
Juure peamass asub pealmises, 0,5-0,6 m sügavuses kihis. Seemnete varisemine toimub märtsi teises pooles või aprilli alguses. Tolmlemine toimub mai lõpus. · Kasv 20-50m · Vanus 400-500 a · Okkad kinnituvad ühekaupa, püsivad 7-10 aastat Kadakas Levinuim okaspuu maailmas. Ulatuslikum Euroopas, Põhja-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Aasias. Kadaka tüvi on sageli mitmeharuline ja vahel keerdukasvanud. · Kasv 10-15 m · Isaskäbid 4-5mm pikkused · Viljad esimesel aastal rohelised, teisel tumesinised, hallikassinise vahakihiga Jugapuu Jugapuu elukohaks on sobivaim varjuline ala merelises ja pehmes kliimas, kuid talub hästi ka linnaolusid. Tema okkad on laiad, lapikud. Vili koosneb seemnest ja seemnerüüst- st algul on roheline, valminult punane. Seemnerüü on otsast avatud. Jugapuu hakkab vilju kandma alles 20- aastaselt. Eestis on jugapuu 2. Kategooria kaitsealune liik. Kasvab enim Hiiumaal ja Saaremaal. Levinuimad haljastuse liigid
Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, ...
ss, õllepärm, maks, maks, piim, munad, munakollan piimaprodukt, kaunviljad, rohelised kaerahelbed, kala,munad, õllepärm, kaunviljad, e, pähklid, kala, muna, kõrvitsa- taimeosad, rukkis, kaunviljad, spinat piim, kaun- täisteraviljato leib, verivorst seemned, oad linnuliha, viljad, jäme oted, tomat avokaado, härja veri, kala, nisujahu, banaan,pär hobuse maks, täistera- kanaliha, m, pruun viljatooted, rõstitud kaunviljad täisterariis
valulikkus, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, kõhukinnisust jm. Magneesium 65% talletub luukoes vees praktiliselt mittelahustuvate sooladena. Magneesiumivaaeguse tunnused on väsimus, lihasnõrkus, lihasvärinad, spasmid jm. Ohutu päevane üldnorm on täiskasvanule 600-700 mg. Kaalium Leidub eelkõige rakkude sisekeskkonnas, täpsemalt närvi- ja lihaserakkudes kuni 170 grammi. Kõige rohkem kaaliumi sisaldavadkuivatatud viljad, nagu aprikoos, rosinad, datlid, virsikd, ploomid banaanid jm. Ohutu päevase maksimumkoguse piir jääb oletetavasit 6 grammi piiresse. Naatrium Tüüpiline rakuväline element. Leidub peaaegu kõigis toiduainetes. Defitsiidi korral toimub kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine soolestikus jm. Keskmiselt vajab keha päevas 20-35 mg naatriumi keha kilogrammi kohta. Kloor Asub põhiliselt rakuvälistes biovedelikes,
Väga maitsev on maapirn toorelt riivituna, õhukeste viiludena salatites või niisama sõrmede vahelt näksituna. NB! Kui kasutate maapirni kuumtöödeldult, siis jätke kühmulised mugulad eelnevalt koorimata, kuna pärast irdub koor vaevatult ja väikeste kadudega. Baklazaan Baklazaan on köögivili, mida eesti keeles on ristitud lausa mitme nimetusega.. Peategelane ise on pärit Indiast. See taim armastab valgust ja soojust ning meie kliimas ei kipu viljad valmima. Lõuna-Euroopasse jõudis baklazaan VIII sajandil araablaste vahendusel. Algul peetigi Euroopas baklazaane pigem ilu- ja ravimtaimedeks ning nende söömist vaadati kui parajat julgustükki. Kahtlusi tekitas nii viljade eriskummaline kuju, kibemõrkjas mekk kui harjumatu värvus. Pole siis ime, et pikka aega püsisid uskumused, nagu põhjustaks baklazaanide söömine mitut sorti tervisehäireid alates halvast suulõhnast ja lõpetades vaimsete häiretega
Poolvedelad 1kg/40-50g, vahukoor, keedis. Paksud 1/50-80g, siirupite, kastmetega 20. Serveerimisnõud?Kausid,taldrikud 21. Mis viga on tehtud kui kissellis on tükid?Tärklist lisatud järkjärgult,vähe halvasti segatud. 22. Mis viga on tehtud kui kissell on vedel seistes? Ülekeedetud,kartulitärklisega,soojas kohas seisnud. 23. Mis viga on tehtud kui kissell venib?Üle segatud 24. Kuidas valm.kisselle pehmelihaviljaga puuviljadest ja marjadest? Viljad surutakse läbi sõela, järgi jäänud kestad pannakse keema, maitsestatakse ja keedetakse, vedelik kurnatake ja kasutatakse kisselli keetmiseks. 25. Kuidas valm.kisselle mahlast ? keedetakse vesi maitseainetega ja kurnatakse, lisatakse suhkur keedetakse suhkrusiirup, lisatakse tärklis keemiseni ja lisatakse mahl. 26. Kakao ja karamell kisell? Kakao-piim keema,natuke kuuma piima segada,kakao lisada ülejäänud piimale.Karamell-suhkur pruuniks,kuumvesi,piim ja tärklis.
Laagri Kool Ravimtaimede uurimustöö Juhendaja: Jaana Tooming Valmistas: Rasmus Liiv Sisukord: 1. Ravimtaimed 2. Ravimtaimede kogumine 3. milleks kasutatakase erinevaid ravimtaimede osi 4. Ravimtaimede kuivatamine 5. Ravimtaimede säilitamine 6. Ravimtaime teed 7. Miks tehakse ravimtaimeteed? 8. Kõige enim kasutatud ravimtaimed 9. missuguste taimedega võib teha ravimtaimeteed ja millistega ei tohi Sissejuhatus: Ravimtaimi kasutati juba tuhandeid aastaid ja kasutatakse veel tuhandeid aastaid. Ravimtaimed on taimed, mis ravivad erinevaid haigusi või kui kukud rattaga sõites ja veri on väljas, siis aitab ka ravimtaim. Ravimtaimed: Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid ...