Kattekude kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest Juhtkude vee ja toitainete transpordiks läbi taime Tugikude mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid Vegetatiivsed lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) Generatiivsed õied, viljad jt paljunemisorganid · Ontogenees ja fülogenees Ontogenees isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni surmani Iga põlvkonna ontogeneesis korratakse eelnenud põlvkondade arenguastmeid Fülogenees liigi areng tuhandete aastate vältel · Kasv Kasv taimede mõõtmete suurenemine tingituna rakkude suurenemisest ja nende arvu suurenemisest
linde ning vette elavaid olendeid. Jumal õnnistas neid ja soovis, et neid saaks palju. Kuuendal päeval lõi Jumal maapeale veel erinevat liiki olendeid, roomajaid, kariloomi ja metsloomi. Veel loodi kuuendal päeval inimene, valitsemaks loodud olendite üle. Jumal lõi mehe ja naise oma näo järgi ja nimetas nad meheks ja naiseks. Jumal õnnistas ka neid ja soovis, et ka neid saaks palju. Jumal ütles inimesele, et neile on toiduks viljakad taimed, nende viljad. Loomadele oli söögiks haljas rohi. Võrdlus Müüt ,,Loomine" on muistsete eestlaste arusaam maailma loomisest, mille Faehlmann müüdina kirja on pannud. Piibel on aga kristlaste arusaam maailma loomisest. Sarnasuseks on see, et mõlemas loos on olemas nii öelda põhijumal, ,,Loomises" Vanaisa ja Piiblis Jumal. Põhiliseks erinevuseks on see, et Piibli järgi lõi ja vormis maailma ainult Jumal, ,,Loomine" järgi täiendasid loodud maailma ka teised jumalad. Kasutatud kirjandus
näha saaksin, / Ei eile seda uskunud." Kevad toob endaga kaasa palju õnne, mida ei oskagi kohe oodata. Aga see ongi ju tähtis, et inimene õnnelik oleks. Igatahes süstib kevad meisse igati positiivsust. Kahjuks ei jää kõik see rohelus ja värvideküllus siiski igaveseks püsima. Lõpuks saab ka suvi läbi ja saabub kõle sügis, kus kõik see, mis kevadel alguse sai, kaob taas. Puudelt langevad lehed, ilmad lähevad külmemaks ja tormisemaks, kõik viljad on valminud ning loodus on talve ootel. Nii nagu sügis on vastupidine aastaaeg kevadele, on ka luules räägitud hoopis teistest tunnetest. Minu jaoks tähendab sügis näiteks uue ja pika kooliaasta algust ning kosutava suvepuhkuse lõppu. "Juba kase ladvalt lehti langeb / Kõle tuul käib üle kesamaa, - / Aastakellal rõõmuhääl on lõppend: / Viimseid tunde hakkab lööma ta." Nendes sõnades peegelduvad rohkem nukrad tunded. Kaunis soe suvi on ju läbi ja mõtted samuti hoopis teised
Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...
- 6. eluaastal. Innaaeg: Septembris oktoobris Tiinuse kestus: Keskmiselt 235 päeva Imetamisaeg: 7 kuud Poegade arv: 1 Eluviis Harjumispärane eluviis: Seltsiv loom, ettevaatlik, väljaspool jooksuaega moodustavad emas- ja isasloomad eraldi karju. Toitumine: Rohi, kanarbik, oksad, lehed, metsikud viljad, puukoor. Eluea pikkus: Isasloomadel 10, emasloomadel 12 aastat. Mõned üksikud haruharva kuni 25 aastat Lähissuguluses olevad liigid 23 punahirve almliigist 6 on ohustatud. Kaitse Punahirv on kohati arvukas ning tema populatsioonid koguni kasvavad. Hirvejahti reguleerivad jahimajanduseeskirjad ning kvootide arv muutub igal aastal.
Mägisel maastikul on üle 2000 km vanu niisutuskanaleid-levadasid, mille ääres paiknevad matkarajad pakuvad põnevust erineva sportliku vormiga matkajaile. Madeira on ainus koht maailmas, kus aastasadu tagasi rajatud levadade süsteem on täies ulatuses säilinud ning kasutusel tänapäevalgi. Mäekülgedel paiknevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust. Madeiral kasvavad praktiliselt kõikide kliimavöötmete taimed ja viljad, ananassist-banaanist kartuli ja kapsani, sest ilmastikutingimused on sedavõrd soodsad ja pinnas viljakas. Ideaalne on kliima ka viinamarjade kasvatamiseks ning seetõttu on saar kuulus oma aperatiiv- ja dessertveinide poolest. Madeira loorberimetsad on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Tänu soojadele hoovustele ei lange isegi talvel õhutemperatuur alla 15 kraadi, sama soojaks jääb ka merevesi. Seevastu suvel, kui ookean soojeneb 21 kraadini, tõuseb õhutemperatuur harva üle 23 kraadi
Rakkude jagunemine Mittesuguline paljunemine 1. eoseline(seened, sõnajalad, samblad) 2. vegetatiivne 1) pooldumine(bakterid, ainuraksed jne) 2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel m...
Nende defitsiidi korral kujunevad välja dermatiidid. Toitumisspetsialistid soovitavad, et lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast peaks olema 28 30% kaloritest, neist 2/3 peaks moodustuma taimne rasv. 5 2.Taimeõlide töötlemine Taimeõli on praktiliselt puhas taimerasv (rasvasisaldus ~100%). Õli saamiseks eraldatakse ta toorainest (õlitaime seemned, viljad, tuumad, teravilja idud jm) pressimise või leotamise teel ning seejärel puhastatakse e rafineritakse. Leotamiseks e ekstraheerimiseks kasutatakse lahusteid; antud töötlemine toimub t 70-80C Sel teel saadud õlidel on madal kvaliteet, kuna esineb vitamiinide kadu ja kaob toorõlide iseloomulik maitse. Õli linoolhappe sisaldus töötlemise tagajärjel ei muutu. Ekstraheerimise teel saadud toorõli puhastatakse mitmes erinevas etapis hapete , leeliste jm
Seepärast on hulk rahvast puhtakujulised vegetaarlased ja söövad peamiselt riisi, putrusid, aedvilju. Kellel piima kasutamine on lubatud, need söövad ka piima ning piimasaadusi, eriti jogurtit ja võid. Teised saavad valguallikana ainult kaunvilju ja pähkleid, lehmapiima aset täidab kookospähklipiim. Praetakse taimeõlide ja rasvadega. India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid ja paljud teised, meil värskena vaid harva nähtavad viljad on Lõuna- Indiast päris igapäevased rahvatoiduained. Kuid piim ja liha puudujääke need ei suuda katta. India toidu eriline võlu on selle maitsestamine. Indias kui vürtside kodumaal osatakse hästi vürtse nii segada, et nende mõjul toiduainete parimad omadused ilmsiks saavad. Siit on pärit üle maailma levinud curry- pulber- kuni kahekümne vürtsi segu, mis riisi-, kala-, aedvilja- ning lihatoitudele väga meeldiva maitse annab, neid eriti terava või kibedamaitseliseks tegemata.
Tekodontidest põlvnevad tõenäoliselt hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud. Esimesed linnud (sulgedega) tekkisid 150 miljonit aastat tagasi. Ehituselt ja põlvnemiselt on nad sarnased roomajatega. Erinevalt roomajatest on linnud püsisoojased ja lennuvõimelised. Esimestel lindudel olid tiibade küljes küünised. 130- 65 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed katteseemnetaimed (puud) Katteseemnetaimedel olid õied ja viljad (eelnevatel taimedel neid ei olnud). Tekkis putuktolmlemine. Ürgimetajad tekkisid keskaegkonna alguses. Nende tunnused: · Imetajate tunnustest on neil ainult piimanäärmed ja karvad. · Luustiku poolest on nad pigem roomajad. · Väliskõrv puudub. · Kehatemperatuur 25- 30 kraadi. · Tänapäeval on elus 5 esindajat (liiki). Uusaegkond (65 miljonit aastat tagasi- tänapäev) Linnud mitmekesistusid uusaja alguses. Nende tunnused:
Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgumolekulis. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Generatiivne areng organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese
· Hinge saavad ravida ainult meeled, nagu meeli ravib ainult hing. (lk 19) · Hea olla tähendab olla kooskõlas iseendaga. Ebakõla aga tähendab sundust olla kooskõlas teistega. (lk 63) · Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju. Üksikasjad on alati labased. (lk 80) · Üksnes sõnaline väljendus annab asjadele reaalsuse. (lk 85) · Hedonismi eesmärgiks peab tegelikult olema kogemus ise ja mitte kogemuse viljad, olgu nad siis magusad või kibedad. (lk 102) Basili õpetused (tsitaadid) · Ta on kõigi oma sõprade peale väga halb mõju, ainukeseks erandiks olen mina. (lk 16) · Nii tüütu on frakki selga ajada, ja kui see sul seljas on, näed välja nagu hernehirmutis. (lk 25) · Aga kui inimene elab iseendale, peab ta selle eest ka kindlasti kohutavat hinda maksma. (lk 63) · Armastus on midagi ülevamat kui kunst. (lk 67)
Teema 22: Kaitsealused taimed I kategooria Eesti elustik ja elukooslused Jane Tõevere, Triin Rannak Tallinna Ülikool, 2012 Haruldaste taimeliikide kaitsmise ajalugu 1920 11 haruldast taimeliiki, mis vajavad kaitset 1935 esimene looduskaitseseadus, 20 haruldast taimeliiki 1979 Eesti NSV punane raamat, 155 taimeliiki 2004 Looduskaitseseadus, 261 taimeliiki Kategooriad I kategooria 35 taimeliiki II kategooria 144 taimeliiki III kategooria 82 taimeliiki I ja II kaitsekategooria taimed kaitse all Vabariigi Valitsuse määrusega III kaitsekategooria taimed kaitse all keskkonnaministri määrusega I kategooria taimede kaitse Kasvukohtade säilitamiseks moodustatakse kaitsealad. KEELATUD: isendite ja kasvukohtade kahjustamine liigi täpse asukoha avalikustamine ERILOATA EI TOHI: liike uurida elutingimusi muuta loodusest eemaldada paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada,...
9. Huvitavaid fakte hennast 10. Henna plussid ja miinused °Hennataime välimus, kasvunõuded ja taimes olevad ained Henna on taim mida on kasutatud juba iidsetest aegadest saadik, et toonida nahka, villa, küüsi, juukseid ja et teha kehamaalinguid. Nimetus ,henna ´ pärineb araabia keelest. Henna on väike põõsas või puu, keskmiselt 2,6m pikk, lehed on süstjad, terved ja vastastikkused. Õied on lehterjad. Viljad on väikesed pruunid 48mm'se läbimõõduga kapslikesed. Ühes viljas on 3249 seemet. Hennataim kasvab troopilistes piirkondades (Aafrika, Lõuna Aasia ja Põhja Okeaania). Taim nõuab kuumust ja kuivust, mida kuumemas keskkonnas taim kasvab, seda intensiivsema värvi taimest ka saab. 11°C juures taim närbub ja 5°C juures sureb. Hennas on aine nimega hennatanniinhape, mis värvib kokkupuutel punakaspruuni tooniga. ° Hennataime ajalugu
Keskerakonna ja erakonna noortekogu vahel. Hea on tunda,kui sinu arvamust kuulatakse, veel parem, kui seda ka rakendatakse. Keskerakond on saanud aru, et tänased otsused mõjutavad kõige enam meie noori, ja seepärast on kaasatud kogu erakonna tegevusse hulk noori elurõõmsaid inimesi, kellel kõigil on ühine eesmärk - muuta Eesti elu paremaks. Keskerakond on saanud aru, et noortesse investeerimine tasub end kuhjaga ära ning viljad, mida pärast maitsta, on õige magusad. Minu arvamus ja seisi koht poliitikast on nii pooldamine kui ka jätab täiesti külmaks. Pooldan selle pärast ,et mõned otsused mis tahetakse vastu võtta tunduvad meie noorte jaoks vägagi asjalikud ja kasulikud. Näiteks ,et tahetakse noortele rohkem selliseid kohti teha kus noored saaksid vabaega veeta või üldse millegi huvitava tegeleda. Aga vastu olen näiteks selle pärast,et tehakse lamedaid
esitatakse kolm erinevat tegevusliini, erinevate tegelastega, mille juurde autor pöördub vaheldumisi kord ühe kord teise tegevusliini juurde, pisut ehk isegi filmilik, kus erinevad stseenid vahetuvad, kuid omavahel nad siiski ei haaku. Mõnevõrra ootamatult ja võõrsitavalt võib mõjuda ka kirjeldus tomatitest, mis kisub suisa teaduslikuks ja oleks justkui teatmeteosest ümber kirjutatud: „..... on ju selle maavitsaliste perekonna esindajate viljad nii rikkad suhkrute ja C-vitamiini poolest, sisaldavad valku, tärklist, orgaanilisi happeid, kiudaineid ja pektiini, mineraalained (kaltsiumi, naatriumi, magneesiumi, rauda, kloori, fosforit, väävlit, räni, joodi), aga samuti karotenoide karoteeni ja lükopeeni (nemad annavad viljale kollakasoranži või punase värvi), B-grupi vitamiine, nikotiin- ja foolhapet, K-vitamiini. Keelekasutus varieerub suuresti. Lakoonilised ja lühikesed laused vahelduvad mitmeid lehekülgi hõlmavate lausetega
Tõrje: Kasutage haiguskindlaid sorte ja istutage hõredamalt. Multšige põõsaaluseid kasvuhooaja alguses, kui muld on niiske. Haigestunud taimejäänused põletage. Fungitsiid (Topas). Karusmarja- ja sõstrarooste – Puccinia ribesi-caricis Peremeestaimedeks on ka tarnad. Parasiitseen talvitub talieostena tarnadel, kevadel arenevad kandeosed, mis nakatavad marjapõõsaid Kahjustuvad lehed, viljad, leherootsud, viljavarred ja noored varred, millele kevadel tekivad oranžikad padjandid hiljem muutuvad pruunikashallideks. Soodustab kevadeti vihmade vaheldumine soojade kuivade ilmadega. Tõrje: Esimeste haigustunnuste ilmnemisel pritsige põõsaid fungitsiidiga (Topas) 5-7 päeva enne õiepungade avanemist ja kohe pärast saagi koristamist. Mahalangenud lehed koguge kokku ja kompostige.
Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini. Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsaliike ja sealt levis roosikultuur Babüloonia ja Assüüria kaudu Palestiinasse, Egiptusesse ja Euroopa antiikkultuuri aladele Vana-Kreekasse ja
virsik, nektariin seller, porrulauk mango, melon kurk, porgand, papaia, avokaado, herned, kapsad, passion, tomat kartul, hurmaa, kiivi 10. Etüleeni eritub kõige vähem soovitatud säilitamistemperatuuri juures. Ka õhuvahetus vähendab etüleenisisaldust õhus.Etüleeni positiivne mõju on see, et toored viljad küpsevad etüleeni mõjul kiiremini. 12. FIFO- see tähendab, et uuemad kaubad paigutatakse riiulitel tahapoole selleks, et vanemad ja varem sisse ostetud kaubad saaks enne ära müüdud ( eriti oluline on see toidukaupade puhul kui kaupadel on realiseerimisajad). 13.Kauba väljapaneku meetodite all mõistetakse erinevaid viise kauba paigutamiseks müügisaali sisustusele. 14. - Kauba ja järgmise riiuli vahele jäetakse ruumi, et klientidel oleks kaupa riiulist mugav kätte saada;
konsulteerida kofeiini tarbimise asjus oma arstiga ja jääda nimetatud toiduainete tarbimisel mõõdukaks. Kofeiinirikkad taimed Kohvipuu on madal igihaljas puuke või põõsas, Mis õitseb mitukorda aastas. Kohvipuu õied on valged ning lõhnavad, Tumepunastes lihakates viljades arenevad seemned (Ühes viljas kaks seemet), nn. Kohvioad, Mis sisaldavad 0,6-2,7% kofeiini. Kofeiini sisaldavaid taimi on looduses palju, liikide arv küünib kuuekümneni. Kohvipuu viljad, teepõõsa lehed, kakaopuu seemned, koolapähklite ekstrakt, merisibula sibulad see on vaid väike loetelu kofeiinirikastest taimesaadustest, mida inimene küllaltki tihti kasutab. Eestis küll selliseid taimi looduses ei kasva, kuid kofeiinirikkaid jooke pruugitakse palju. Mis see kofeiin siis ikkagi on ja kuidas ta mõjub meie organismile? Kofeiini piirid Sageli kiputakse kofeiini liialt ülistama. On teada, et kofeiin tõstab tähelepanu- ja töövõimet, lühendab
tiikidesse või siis ümbritseti põllumaad kuival ajal tammidega, et vesi sealt ei kaoks. Kasvuperioodil lasti mesi mööda kanaleid põldudele, et need saaksid niisutatud. Niisutussüsteemid aitasid põlluharijaid ning samuti andsid juurde tööd, kuna kanaleid pidi keegi valvama ning pidi olema järelvalve, et keegi liiga palju vett ei võtaks oma põllu jaoks. Niisutussüsteemid olid küll suur edasisamm, kuid ajapikku muutis niistusvesi maapinna soolaseks ning teatud viljad enam sumerite aladel ei kasvanud. (Crawford, 2013: 14-18, 36- 40) Sumerid tegelesid erinevate aladega ning neil oli kaupu, mida mõnes muus piirkonnas polnud saadaval. Hakkas tekkima kaubavahetus ning see aitas omakorda kaasa majanduse arengule. Sumeri aladel kasvatati datleid, valmistati keraamikat ja nii edasi. Oma kaupa saadeti ka oma linnriikidest välja. (Crawford, 2013: 447-452) Nagu eelnevalt mainitud, siis sumerlaste riik ja religioon olid tänu templitele omavahel seotud
s s t v il ja d e s t, m a rj adest. värskete n d in a v õ ib k a s u ta da ka Lisa h o li . M a it s e s ta m is eks alko v il ja de r ii v it u d ts itr u s kasutatakse or t, s id ru n im a h la , k o im e d e ü rt e , ka n e eli, maitseta viljad s tr a k te . M a rj a d ja vanilli, ek ld a ta k s e ja s e g a ta kse tüke o ita ks e te g a , s e e jä re l h maitseaine Glögid m a its e s t a t u d kuum Glögi o n a v õ ib v a lm is ta da jook, mid a k se a
noormardikas juulis toitub veel lehtedest ja siis valmik talvituma. Vaarikamardikas talvitub noormardikana vaarikapõõsa all mullas. Valmik ilmub maikuus õitsevatele taimedele ja sööb tolmukaid ning õietolmu, hiljem noori lehti. Emane muneb õitesse, igasse ühe muna. Mõnikord ka noorte lehtede alumisele küljele. Tõuk toitub vilja sees, n.ö. vaarikauss. Nukkub mullas, väljub noormardikas, kes sööb natuke lehti ja läheb ära talvituma. Mardikad lehed ja õied, tõugud viljad. Liblikalised. Karusmarja leedik enamus nukkudest talvitub põõsa all mullas. Munevad õitesse 1...5 muna. Koorunud röövik närib õie emakakaela ja tungib sigimikku. Hiljem liigub viljast välja, süües ära seemned. Vigastatud viljad tõmmatakse kokku hõreda võrgendiga. Täiskasvanud röövik laskub niidi abil maapinnale, kus poeb mulda, valmistab kookoni ja nukkub. Üks röövik kahjustab 6...7 marja. Vaarika-klaastiib muneb juurekaelale või maapinnale
Need sirguvad metsikult, kuid neid ka kasvatatakse. Kookospalmil on väga palju kasutusviise. Puitu kasutatakse mööbliks ja nikerdamiseks, pikkades lehtedes olevatest kiududest valmistatakse köit, korve, pintsleid, vaipu ja kangast. Koort kasutatakse anumatena, kookosemahlast tehakse alkohoolset jooki ning piim ja säsi on väga hinnatud toiduained. Kookospalm võib kasvada kuni 30 m kõrguseks, mille tipus on tohututest lehtedest kroon. 2,5 kg viljad kasvavad viies või kuues kimbus, millest igaüks sisaldab kuni 12 pähklit. Seega üks palm võib anda kuni 60 pähklit, millest saadakse 5-30 kg viljaliha ehk koprat.. Puu otsas kaitseb kookospähkleid kiuline veekindel kest (perikarp), mis on 5-15 cm paks. Kiuline kest eemaldatakse kohe peale koristamist. Selle kiulise kesta all on 0,5 cm paksune väga kõva õhuke pruunikas luukest, mis tuleb lõhkuda, et kätte saada viljaliha (pähkel), mis kinnitub koore siseküljele
Tavaliselt esinevad nad koos suhkrutega: glükosiididena. Suhkrut on neil vaja pigmendi stabiliseerimiseks ning see tagab lahustuvuse rakumahla vesikeskkonnas. Antotsüaniinid kaitsevad DNA terviklikkust ja sidekoe antioksüdantide taset. Samuti on antotsüaniinide rikkad toidud efektiivseks vahendiks oksüdatiivse stressi vähendamisel. Baklazaan sisaldab 678 g antotsüoniide 100 g kohta. Karotenoidide geograafiline ja ajalooline seos Taimed, mille viljad sisaldavad rohkelt karotenoide kasvavad valdavalt päikesepaistelistel aladel. Tulenevalt sellest, et inimesed ekvaatoril ja piirkondades, kus paistab päike enamus aja aastas, vajavad rohkem karotenoide, mis nendnde nahka päikese eest kaitseks, kasvavad nendes piirkondades ka vajalikud taimed, mille viljad sisaldavad näiteks lükopeeni. Eestis mujal Balti riikides ning Skandinaaviamaades elavate inimeste nahk vajab tõhusat kaitset
Suurus:20-30 m. Võra:laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga. Oksad sageli asteldega. Koor, võrsed:tüvekoor mustjaspruun. Noored võrsed läikivad, kollakaspruunid, pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad. Lehed:vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümara tipuga, ümardunud alusega, terve või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune või pikem. Leherood väga tihedalt. Kuivatamisel lehed mustuvad. Õied ja viljad:õitseb mais lehtede puhkemise ajal. Õied valged, 6-9 kaupa kännastes, õied suured, kuni 3 cm läbimõõdus. Viljad valmivad septembris- oktoobris, pirnikujulised või ümmargused, rohelised või kollased, 3-4 cm pikad, lihakad. Viljaliha sisaldab kivisrakke. Seemned tumepruunid, piklikud, ümardunud tipuga. Kasvutingimused:mõõdukalt külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid viljub paremini viljakatel, värsketel muldadel. Kasvab ka poolvarjus, kuid viljakandvuseks vajab
·Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim ·Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). ·Sessoonsus Monokarpne õitsemine õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. ·Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt
Lehed ovaalsed, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga. Harilik paakspuu Frangula alnus Koor sile, mustjas, paljude heledate lõvedega. Lehed äraspidimunajad vahelduvad, lihtlehed, tumerohelised, läikivad. Õied valkjad, 36-kaupa lehtede kaenlas. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Mage sõstar Ribes alpinum Lehed 3(5)-hõlmised. Õied ühesugulised, väikesed, rohekad, püstistes kobarates. Viljad punased marjad. Külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik mullastiku suhtes. Talub hästi kärpimist. Harilik sarapuu Corylus avellana Põõsas. Lehed südaja alusega, alt rood karvased. Pähklid ümmargused-piklikud. Küllalt varjutaluv. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel tavalistel talvedel. Koor sisaldab tanniini, värvaineid. Pähklites rasvu ja valke. Näsiniin Daphne mezereum Lehed koondunud tihedamalt võrse tippu, lehed talbjad. Õiõied lillakas roosad
Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õ...
Paljudel taimedel on väikesed lehed või okkad, see aitab neil vee auramist vähendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks üldse maha. Taimede fotosüntees toimub tavaliselt varreosas, mitte lehtedes. Paljud taimed hoiavad vett endas - kas varres või lehtedes. Okasteks moondunud lehed võimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta. Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab kõrbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena. Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised kauaks ajaks, niikaua, kui põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad
- seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% - taimeõli toodangult maailmas sojaoa järel teisel kohal - suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt. - viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise kliima eesmärgil - võib kasvada 2000 aasta vanuseks - viljad mustjassinised või rohelised, valged, punakad ja Oliivipuu e. õlipuu violetsed - vanim õlikultuur - väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, - kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kreemide tootmisel Suhkrukultuurid suhkrupeet Suhkruroog
Liigesevõie vähendab hõõrdumist. Imetajatel kaitseb loodet vesikest ehk ammion, mis hoiab ühtlast temperatuuri, kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. Vähendab hõõrdumist. Kaitseb keha kuivamis eest. Vähendav raskusjõu mõju. Viljastumine kas vees või vett sisaldavas limas. Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi on organismide elupaik ja keskkond. Vesi on organismide arengu ja leviku keskkond. (Kahepaiksed koevad, taimede seemned ja viljad levivad vee vahendusel). Vesi kujundab kliimat (vereringe, sademed, hoovused). Parasvöötmes on elu võimalik tänu vee eriomadustele (jää on veest kergem ja jäätumine algab pinnalt). Jää ja elusorganismid. Jää on elusorganismide jaoks hukutava toimega. Jääkristallid lõhuvad rakustruktuure. Jäätumisel organismide veesisaldus väheneb. Organismide kaitse jää vastu. Taimedel rakumahlade suhkrustumine. (suhkrulahus jäätub madalamal temperatuuril kui vesi)
palmiõli, mida kasutatakse toiduaine- ja kosmeetikatööstuses · tänapäeval suurim kasvatuspiirkond Kagu-Aasia (Malaisia, Indoneesia) · taimeõli toodangult maailmas sojaoa järel teisel kohal · viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise eesmärgil Õlipuu ehk oliivipuu · vanim õlikultuur · kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kliima · võib kasvada 2000 aasta vanuseks · viljad mustjassinised või rohelised, valged, punakad ja violetsed · väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, kreemide tootmisel 1.14. Suhkrukultuurid · suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota · Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all 1.15. Mõnupeet
mida eraldatakse Himaalajas elavatelt isastelt muskushirvedelt. See on kõige tugevam lõhnaaine, mille üks tilk võib näiteks taskurätil lõhnata 40 aastat. Taimsed koostisosad Taimseid koostisosi kasutatakse parfüümides rohkem, ent nendegi kasutamine on kallis ja vaevarikas. Iga taim tuleb korjata õigest kohast, õige osa õigel arenguhetkel, see õigel ajal töödelda... Lõhna ei anna mitte ainult taimede õied, vaid ka pungad, lehed, varred, puit, viljad, seemned, koor, vaik ja juured. Mõnikord sisaldab lõhna terve taim, teinekord lõhnavad taime erinevad osad omamoodi. Parfüümide oskussõnastik Aldehüüd: sünteetiliselt valmistatud looduslikke lõhnu imiteeriv lõhnaaine, millele looduses vastet ei leidu. Esimeseks aldehüüdlõhnaks oli Chanel Nº 5, mis on tänaseni maailmas kõige enam müüdav lõhn. Ambra (ambergris): erootiline lõhn, mida kunagi saadi isaste kaselottide lõhnanäärmetest; tänapäeval toodetakse ambrat
spetsialiseerunud destillatsioonikodadest, mille puhul on tavaline, et õunad või siider ostetakse kokku sama piirkonna väikeettevõtjatelt, kes tegelevad paralleelselt nii piimakarjanduse, õunakasvatuse kui siidri destilleerimisega. Sõltuvalt maavaldusest ning tootmismahust viljeldakse 4-40 erinevat sorti õunapuid, mis lõppkokkuvõttes annabki võimaluse kujundada välja oma kindlalt äratuntav stiil. Saagikoristusperiood kestab septembrist detsembrini. Kogutud viljad sorteeritakse ning jäetakse vähemalt kuuks ajaks puidust kastidesse kuivama ja järelvalmima, töötlema asutakse neid alles jaanuaris. Mahla kääritamisele, mis vältab mitu kuud, järgneb destilleerimine kaasaegsel kolonnmeetodil. Esimesel destilleerimisel saadakse 2030% alkoholisisaldusega baasjook ehk petites eaux, millest eemaldatakse kõik ebasoovitavad kõrvalained, seejärel korratakse kogu protsessi uuesti. Teise destilleerimise käigus valmivat ning sellest eraldatavat kuni 70%
Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõikega, halli lepa leht aga terava tipuga, umbes nagu kasel. Kui me puud veel lähemalt silmitseme, näeme, et kuigi lepp pole okaspuu, on tal siiski küljes käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on. Sanglepal on ka huvitavaid kaaselanikke. Näiteks elavad temagi juurtel mügarbakterid nagu liblikõielistel, nii teeb lepamets mulla palju paremaks kui ta enne oli.
staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel. juveniilne staadium - lootejargse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kätteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jameduskasv ning moodustuvad lehed. generatiivne areng - organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Kätteseemnetaimedel arenevad selle käigus oied ja viljad. seniilne e vananemisperiood - vananemine - üldine bioloogiline seadusparasus, mis kehtib eluslooduse koigil organiseerituse tasemetel. Kasitletakse ka ontogeneesi viimase staadiumina. kliiniline surm - inimese bioloogilisele sumale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame too seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknarvisusteemi talitluste pidurdumises. bioloogiline surm - organismi (ka inimese) elutahtsate talitluste poordumatu seiskumine.
tehaksegi. Mägise pinnamoega savannides on jahedam ja niiskem, kui madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuurid nagu teepõõsas ja kohvipuu. Erinimetused ja uued mõisted Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahu ja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks. Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid. Põlluharimine käib veel üsna algeliste riistadega (kõblas jm.), seetõttu valitseb Aafrika rahvaid sageli näljahäda. Haigusi levitavad siin elavad tsetsekärbsed. Savanne kutsutakse Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks. Rahvuspargid Tänapäevaks on savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides. Suurimad
istandustes tehaksegi. Mägise pinnamoega savannides on jahedam ja niiskem, kui madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuurid nagu teepõõsas ja kohvipuu. Erinimetused ja uued mõisted Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahu ja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks. Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid. Põlluharimine käib veel üsna algeliste riistadega (kõblas jm.), seetõttu valitseb Aafrika rahvaid sageli näljahäda. Haigusi levitavad siin elavad tsetsekärbsed. Savanne kutsutakse Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks. Rahvuspargid
pähklisuuruse muskusnäärme nõre, mida eraldatakse Himaalajas elavatelt isastelt muskushirvedelt. See on kõige tugevam lõhnaaine, mille üks tilk võib näiteks taskurätil lõhnata 40 aastat. Taimsed koostisosad Taimseid koostisosi kasutatakse parfüümides rohkem, ent nendegi kasutamine on kallis ja vaevarikas. Iga taim tuleb korjata õigest kohast, õige osa õigel arenguhetkel, see õigel ajal töödelda... Lõhna ei anna mitte ainult taimede õied, vaid ka pungad, lehed, varred, puit, viljad, seemned, koor, vaik ja juured. Mõnikord sisaldab lõhna terve taim, teinekord lõhnavad taime erinevad osad omamoodi. Parfüümide oskussõnastik Aldehüüd: sünteetiliselt valmistatud looduslikke lõhnu imiteeriv lõhnaaine, millele looduses vastet ei leidu. Esimeseks aldehüüdlõhnaks oli Chanel Nº 5, mis on tänaseni maailmas kõige enam müüdav lõhn. Ambra (ambergris): erootiline lõhn, mida kunagi saadi isaste kašelottide lõhnanäärmetest; tänapäeval toodetakse ambrat
Fosforit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on fosforit piimas ja piimatoodetes (kõikvõimalikud juustusordid, kohupiimad, piimapulbrid jm), sest piima üks põhilisi valke, kaseiin, ongi fosforit sisaldav liitvalk. Rohkelt saab fosforit lihast ja lihatoodetest, loomsetest subproduktidest (maks, neerud), munakollasest ja merekaladest (sardiinid, anšoovised, heeringad, kilud, räimed, skumbriad). Taimedest on fosforirikkamad eeskätt kõikvõimalikud seemned ja viljad. Seemnetest on rohkesti fosforit just ubades, hernestes, läätsedes, samuti päevalille-, seesami-, kõrvitsa- ja piiniaseemnetes. Viljadest on fosforirikkamad teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, eriti kuivpärmis, aga ka tavalises presspärmis, pärmiekstraktis ning muudes pärmipreparaatides. Fosforiküllusega hiilgavad ka suuremad seened (puravikud, tatikad, šampinjonid). Fosfori biorollide hulk inimese kehas on suur
4.Asja reaalosa – võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Päraldis on vallasasi, mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks ettevõtte juurde kuuluvadmasinad on ettevõtte päraldised ja auto ohukolmnurk on auto päraldis. Viljad – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. 22. Tehingu mõiste- tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogm, milles sisaldub kindla õigusliku tagajäre kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingu liigid – ühepoolne tehing ( aluseks on ühe isiku tahteavaldus) ja mitmepoolne tehing (tehingu teostamiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus)
Smuutid Valmistamiseks kasutatakse puuvilju, marju ja köögivilju. Kuivatatud puuviljadest saab kiudaineterohke smuuti, tuleb meeles pidada need pool tundi enne kuuma vette likku panna. Värsketele puuviljadele ja marjadele võib lisada purustatud jääd, siis saadakse kohevam jook. Sellisel juhul lisada ka suhkrut. Teie võimalus on hoida tükeldatud puuvilju ja marju enne sügavkülmas, siis on tulemuseks kreemjam smuuti. Smuutide valmistamiseks purustatakse viljad või marjad saumikseriga või blenderis püreeks. Vedelikuna kasutatakse tavaliselt mahla, piim, keefirit või jogurtit. Rammusama smuuti saab sorbeti või vanillijäätise lisamisel. Lahja smuuti saab rohelise või valge tee lisamisel. Lisanditena kasutatakse seemneid, pähkleid ja mandleid. Kasutatakse ka kliisid ja kaerahelbeid. Maitsestamiseks sobib suhkur, mesi, tsitrusviljademahl. Üldiselt ei vaja smuutid eriti maitsestamist. Boolid
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
Rajaja 54 a kloostrisse mungaks. HKL asutati 1966. Kirjastus Bahkivedanta Book Trust. Aasram ehk vaimne kogukod, tempel. Õpetus: bhakti-liikumise haru = armastus, andumine isikulisele jumalale, ekstaatiline, askeetlik. Austatakse Krisnat. Armastuse kesksus. Kuulsaim phendunu Caitanya. Misjonlik iseloom. Levitatakse ka hinduistlikku elustiili.eriline välimus. Ei loomsele toidule, narkole, alkole, hasartmägudele, abieluvälistele suhetele. Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le. Pole soovitav mitte-krisnaiididega kokku puutuda. Prasaadam=pühitsetud toit, taastab hinge sideme jumalaga. Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas. Kaliyuga ajastu = tülide, ärevuse, silmakirjalikkuse ajastu. Mungad, nunnad. EU-s 750 000 in, Eestis u 100. 3. Sai Baba kultus. Guru kultus. Jumalikustamine, võimed ja karisma. Guru kui hinduismi misjonär läänes. Sri Sathya Sai Baba (püha isa)
Ülesandeks on tugifunktsioon ja kaitsefunktsioon (korkkude loe lk. 65-66) samuti transportfunktsioon Juhtkude trahheed ja trahheiidid Plastiidid Ovaalsed organellid Annavad taime eri osadele värvuse Eristatakse kloroplaste roheline pigment klorofüll, osaleb fotosünteesiprotsessis - leht kromoplaste punane või kollane pigment karotinoid tolmeldajate ligimeelitamiseks või seemnete levitamiseks viljad ja õied leukoplaste pigment puudub sisaldavad varuaineid kartul(tärklis) Kloroplast Ümbritsetud kahe membraaniga Lamellid membraanidest moodustunud kotjad moodustised, membraanides klorofülli molekulid DNA, RNA ja valgu molekulid Toimub fotosüntees Vakuoolid Membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust
· teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks Juniperus sabina - Sabiina kadakas · võrsed peened , nõrgalt kandilised · okkad ebameeldiva lõhnaga, tumerohelised · noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga, nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad · viljuvatel okstel soomusjad, katusekivitaoliselt, ovaalsed, 1-3 mm pikad, õlinäärmega · kerajad või ovaalsed 5-8 mm pikkused viljad, mis valminult on mustad Taxus baccata - Harilik jugapuu · kahe viimase aasta võrsed rohelised, pungad ovaalsed, rohelised · okkad 2-3,5 cm pikad, ühtlaselt teravneva tipuga · pealt tumerohelised, alt veidi heledamad tuhmrohelised · okkad ühekaupa, valguse käes okkad spiraalselt, varjus kammitult · vili on algul õhuke ja roheline, valminult punane, mahlakas ja magusamaitseline,mürgine
plastkotis, mis väldib selle kuivamist. Leiba võib hoida ka leivakastis. Hoidke leiba plastkotis koos toore, kooritud kartuliga. Kartul lisab vajatud niiskust, mis väldib leiva kuivamist ning see püsib kauem värskena. Kõik puuviljad ei sobi omavahel kokku. Õunad, ploomid, virsikud ja pirnid emiteerivad etüleengaasi, mis kiirendab kõikide puuviljade küpsemisprotsessi. Banaanid ja kurgid on eriti vastuvõtlikud etüleeni suhtes. Nii, et hoidke need viljad teineteisest eemal. Koduaia marju ja köögivilju on hea säilitada sügavkülmas. Külmutamisel lakkab või aeglustub mikroorganismide elutegevus, aeglustub ka ensüümide toime, mistõttu toiduained võivad säilida kuni kaks aastat, kodus kuni aasta. Toiduainete toiteväärtus säilib seda paremini, mida madalam on temperatuur ja mida kiiremini külmutamine toimub. Kodus kasutatavates külmikutes toimub külmutamine temperatuuril --18°C, tööstuslikul külmutamisel on
sätteid. Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri. Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. (Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud) § 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad (8) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. (9) Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.
jne 2) Koostatud asjad- lihtasjade mehaaniline ühend, nt laev, hoone. *** Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Käsitletakse ka tervikliku õigusobjektina, näiteks kari, raamatukogu, kaubaladu jne.. Peaasi- on see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe. Lisaasi - seisab peaasja teenistuses, nt pilt ja selle raam, sõrmus ja selle kivi. Vili- fructus -asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad, loomade juurdekasv, tsiviilsed viljad, - asja tulu, nt maa üür, kapitali - hoiuse protsendid. VALDUS (possessio) Valduse ja omandi vahel tuleb teravalt vahet teha! Omand on SUURIM õigus, mis võib olla asja kohta. Valdus on FAKTILINE suhe asjasse. Asja valdaja võib olla ka omanik. Ka Rooma õiguses tähendab possessio - valdus - faktilist olukorda, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elementideks loeti:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
